Pullerits: Mis siis küll saab, kui võistlusvarustus koju ununeb?

Kui Anette Zukker (fotol vasakul) tänavu suvel Soomes poolpikas triatlonis võistlemas käis, avastas ta koha peal varustust lahti pakkides, et ratta võistlusesijooks oli ununenud koju. Ta oli alati usaldanud varustuse asjus elukaaslast, kes on talle ka mehaaniku eest, kuid sedakorda pidi tõdema, et tark on ikkagi kõik oma silmaga üle kontrollida.

Nii ei jäänud üle muud, kui panna võistluseks alla treeningsõitudeks mõeldud jooks.

Soomes õnnestus Zukkeril (25), Tartu Raatuse kooli liikumisõpetajal, endisel ratsutajal, ujumine enda kohta hästi. Ta haaras vahetusalast ratta, jõudis seda paljajalu käe kõrval lükates sinna, kus võis sadulasse hüpata, kui märkas, et esirehv on tühi. Täiesti soss. 

Mis muud, kui püüda rehv veljelt maha saada, et see terve vastu vahetada. Kuid rehv ei tulnud ega tulnud maha. Oli nagu Super Attacki liimiga kinni. Zukkerile meenus, et see oli sama rehv, mida elukaaslane oli kunagi üritanud trennis poolteist tundi veljelt lahti sikutada – tulutult.

Vanemad, kes oli talle kaasa elama tulnud, seisid mõni meeter eemal ega saanud midagi teha. Ka võistluse tehnilise abi töötaja laiutas käsi. Esimest korda elus pidi Zukker võistluse katkestama.

«See oli väga valus, sest olin väga heas vormis,» meenutab Zukker. Veel paar nädalat hiljemgi, kui juhtunu meelde tuli, tikkusid talle pisarad silma. Profiililt raske rattarada oleks tema hinnangul andnud talle head väljavaated, et tõusta jooksudistantsi alguseks kõrgele kohale.

Õppetund: võitlustele minnes kontrolli mitu korda üle, kas kõik sai ikka kaasa, et hiljem ei peaks kahetsema!

Nii algab mu järjekordne lugu tublist rattaharrastajast ajakirja Ma Olen Jalgrattur endanimelises rubriigis «Pullerits tutvustab harrastajate õppetunde».

Ajakirja 30. numbris (fotol ülal vasakul) on teisigi teemasid:

*Martin Laasile (fotol vasakul) tõi Vuelta a España rahulolu, aga ka pisaraid.
*Kolm meest sõitsid fatbike’idel üheksa päevaga Islandi pooleks!
*Mida Indrek Kelk pani kõrva taha Schleck Gran Fondol Luksemburgis – kas ka Tartu rattarallit ootavad ees muutused?
*Järgmisel aastal ei tule mitte ainult naiste Tour de France, vaid ka Tour of Estonia naistele.
*Vana rattasportlane Karli Lambot tuletab meelde Inglismaale sõitu – nälginud Vene sõdur rattasadulas...
*Rattaseltskond nimega Godsilja Racing Team – tosin kogemust, miks (mittesportlik) rattamatkamine tõmbab.

*Värvikas persoon. Kustaa Edvard Merilä, Soome esimene rattatootja.
*Ampler Development Teami aasta kokkuvõte: aukudega hooaeg tõi ühe UCI rahvusvahelise võidu. Kes jätkab tiimis, kes mitte?
*Rattakohtunikud Mihkel Nanits ja Jaan Lepajõe: rattakohtunikuks saamiseks peab kõigepealt olema huvi. Millest nad aga unistavad?
*Karl Patrick Laugul (parempoolsel fotol) aastaga üksteist võitu taskus. Nüüd profiks. Enne aga veel naudib ta Eesti vihmast ilma ja naerul suid...
*Rattamehaanikute lugude sarjas räägib seekord Kurmo Neemela.
*Toimetaja nõuab: revolutsiooni on vaja!

Kellel nüüd rattasõiduisu tekkis, siis sellele nädalavahetuseks väike innustus kaasa!

Foto 1: Anette Zukker tänavu eraldistardist sõidu võistlusel. Foto autor: Adam Illingworth (Anette Zukkeri erakogu)
Foto 2: Anette Zukker maanteerattal. Foto autor: Kristo Prangel (Anette Zukkeri erakogu)
Foto 3: Ajakirja Ma Olen Jalgrattur värske numbri esikülg. Kaanefoto edastas Vahur Kalmre
Foto 4: Martin Laas, tänavuse Tour of Estonia võitja. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 5: Karl Patrick Lauk pärast tänavuse Tour of Estonia avaetapi võitu. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix