pühapäev, märts 13, 2022

Jaanus Laidvee: Mis jälje jättis ettevalmistus Miamis Haanja maratoniks ja kuidas Anti Saarepuu Raul Olle pärast raha kaotas

Sellel aastal olin targem. Eelmisel Haanja maratonil 2019. aastal, kui läksin viis minutit enne starti soojendusriiete kotti Haanja koolis asuvasse pakihoidu viima, pannes suusakepid maja välisseina najale ootele, siis minuti pärast naastes minu keppe seal enam polnud ja need olid asendunud 15 cm lühemate küllaltki räsitud ja pehmete kaigastega. Nendega sõita polnud võimalik! Ühtegi inimest oma keppidega liikvel ei märganud ja jooksin tagasi stardirivvi, kuid ka sealt oma keppe ei leidnud ega leidnud ka kelleltki midagi sobilikku asemele. 

Tõstsin siis suusad stardikoridorist välja ja kohe kõlas ka stardipauk ning nii ma siis vahtisin imposantse stardirivi kõrval selle möödumist nagu lastud vares, tunne oli ikka ääretult s*tt.

Korraga aga meenus, et olin stardieelses saginas näinud vilksamisi A&T Spordi bussi ja selle ümber askeldamas kunagist triatleeti Anti Arakut. Jooksin sinna ja kahest sõnast piisas, et Anti ulataks mulle täpselt minu pikkusega Swixi Triacid. Jooksin tagasi stardialasse. 

Panin suusad jalga, kepid kätte ja lükkasin end libisema. Täiesti tühja stardikanga alla jõudes näitas kell sekundi pealt 11:03 ehk olin kolm minutit ja 400 suusatajat stardist maas. Ma ei tea, kas see oli sportlik viha, mis oli tekkinud, või midagi muud, aga endalegi üllatuseks lõpetasin tolle sõidu 60. kohaga. Kitsal, raskel ja keerulisi laskumisi täis rajal pidin mööduma umbes 350 suusatajast ja mis mind veelgi rohkem imestama pani – kordagi ei pidanud kukkuma. Nii head enesetunnet ja sõidumõnu polnud ma Haanjas varem kogenud. 

Sel korral, eelmisel laupäeval, erines Haanja maraton siiski kõikidest minu eelnevatest suusamaratonidest. Pean silmas ettevalmistust. Kuna perel oli hädasti tarvis keset kõige mõnusamat Eesti talve sooja kätte Miamisse lennata, tuli viimane lihv hooaja raskeimaks maratoniks anda kuuma päikese käes ja lumeta oludes. Nõustusin reisiga ainult tingimusel, et tulen teistest varem tagasi, et klassikaromantikute crème de la crème Haanja maratonist osa võtta. Niigi olid viimased kaks Haanja sõitu ära jäänud (lumeolude ja covidi tõttu) ning seda enam tuli tänavusi superolusid ära kasutada. 

Et aga suusaliigutus reisil olles päris ära ei ununeks (lendasin Miamisse Tartu maratonile järgneva esmaspäeva varahommikul), võtsin rullsuusad kohvris Ameerikasse kaasa. See oli hea plaan ja hoidis keha enam-vähem toonuses. Täpsemalt vaata lisatud videost. Õnneks jõudsin Eestis enne Haanja starti lumel ka kaks suusatrenni teha.

Seekordne Haanja ilm oli küllaltki huvitav. Öösel kõva külm, -8…-10 kraadi, stardis -5, aga rajale saadab määrdemeister Thomas Kuus Skiwaxist ikkagi kliistrisuusaga. Miks nii? Kuna rada on küllaltki jäine ja läheb kogu päeva paistva lauspäikse käes hiljem oluliselt niiskemaks, märjemakski, siis pooltahked määrdevariandid eriti ei tööta ja suuska pidama ei saa.

Suusatest poolteist tundi enne starti tehtud ja määrdemehe valikuga üldiselt rahul, kuid kuna jäisematel tõusudel on pidamine siiski tiba hell, lasen ühe õhukese kihi kliistrit peale kanda. Vana ja sõmera lume hea omadus on see, et ka kliister ei hakka kunagi pakkima, st libisemist takistama.

15 minutit enne starti suuski stardikoridori viies kohtan kolme kõva suusameest. Vasaloppet 100-ga seoses on igati asjakohane kasutada epiteeti Vasaloppeti võitja ehk Raul Olle, lisaks vana konkurent suusaradadelt Raio Piiroja ja meeskonnakaaslane Suusasemude tiimist, Rimo Timm. 

Küsin Ollelt, miks ta ei tähista Vasa100 Rootsis, vaid siin. 90 km on ikka liiga palju juba, ütleb Raul, Haanja on täpselt paras. Pakun väikse naljana Ollele enne starti poodiumikohta, aga ta hakkab naerma ja ei võta pakutud kinnast vastu. Kui, siis M50 võit maksimaalselt, vastab ta.

Kas aga pidamismäärdega või ilma? «Loomulikult pidamismäärdega, selline kliistripakk on mul all!» kiidab Olle.

Piiroja (all vasakpoolsel fotol) ütleb stardis, et talle Tartu maratoni Palu-järgne lausikul paaristõugetega lükkamine ikka ei istu ja nüüd saab lõpuks korralikult klassikatehnikas suusatada. 

Rimo Timm peab paremaks minna sõitma uisusuusaga, kuna noormees ei oskavat hästi klassikat sõita ja nii on lihtsam. Mida, Haanjas?!

Minu info kohaselt on ilma pidamismäärdeta Suusasemudest veel Taavi Kaiv ja Andres Juursalu (all parempoolsel fotol) – aga kui tiimi deviisiks on Double or nothing, siis muud oleks ka alusetu oodata. Hiljem näen rajal veel ühte Team Nordic Jobs Worldwide sõitjat pidamismäärdeta suusaga, oli vist Jüri Vahar, number 98. 

Kui viis minutit enne starti pakihoidu sisenen, on mul kepid siseruumis kaasas, nii nagu kõikidel sõitudel peale kolme aasta tagust intsidenti. Vastav strateegiamuutus tagab selle, et kepid on alati ka stardis minuga.

Kell 11:00 kõlab start. Suurepärased ilmaolud on lasknud rajameistril ette valmistada superraja, kindlasti selle hooaja parima. Rada kõva, hästi libisev (samas mitte liiga jäine) ja kõik klassikasooned kui raudteed! 

Esimesel tõusul saan aru, et suusk töötab ilusti, peab, ja esimestel laskumistel saan kinnitust, et ka libiseb väga hästi, sest pean eesolevaid konkurente mitmel puhul kepiotstest lükkama. (Fotol vasakul Jaanus Laidvee.)

Suurt närvilisust pole, üldiselt minnakse stardist ära küllaltki viisakalt. Esimese kilomeetri esimese järsu paremkurviga laskumisel toimub hea hoo pealt kohe minu ees aga kukkumine. Löön häälepaelad tagumistele märguandeks valla, lisaks ajan käe püsti. Õnneks on veel üks suusataja minu ja kukkuja vahel, nii et saan kadudeta napilt mööda. 

Üldiselt tuleb ka seekord, nagu Haanjas alati, kohe esimestest meetritest täielikult kohal olla ehk hetkekski ei tohi ennast ära unustada. Laskumised on kiired, nõudlikud, reeglina kurvilised, pigem kitsad ja eriti esimestel kilomeetritel pundiga laskudes tuleb olla ülimalt tähelepanelik, et ise ei kukuks, ja kui keegi vahetus läheduses on maad kündmas, siis kas üle või kõrvale hüpata jõuaks.

Ega Haanjas armu anta, sest kohe esimestest kilomeetritest algab üles-alla sõit. Esimesed 25 km on kõige mägisemad. Kes alguse kiirenduse sellel lõigul ära kestab, see saab järgnevad 10 km ka natuke vabamalt hingata, aga viimased 8 km on siiski hing jälle paelaga kaelas. 

Kui Haanja spordikeskuse ümbruses on 2-kilomeetrine tiir tehtud, läheb rada üle Rõuge maantee Tsiamäe 5 km ringile. Seal vaatab kohe laskumise alguses vastu hüüumärk ehk ohtlik(um) laskumine. Etteruttavalt võib öelda, et neid märke ei jõua sõidu jooksul kokku lugedagi. Tõusud ja laskumised vahelduvad kiirelt ja tunda on, kuidas stardikiirendus on pulsi korralikult üles löönud ning laktaat muudkui kuhjub lihastesse. (All parempoolsel fotol Rimo Timm.)

4. km-l, ühe laskumise lõpus on korraliku hooga 180-kraadine tagasipööre vasakule, mis nõuab erilist tähelepanu, et mitte rajalt minema libiseda. Pärast seda nõelasilmakurvi märkan Kaupo Tammemäed (nr 33), kes oli parema käe kepi täpselt keskelt pooleks murdnud ja sõitis, poolik pikk tokk käes, ühe kepiga edasi. Ju oli vara nii kallis, et ei pidanud mõistlikuks ära visata (käepide on tõesti edaspidigi kasutatav ja teatavasti ühte eraldi ei müüda). 6. km-l sõidab nr 33 omakorda minust mööda, mille peale teen peas kiire tehte, et ühe kepiga on Tammemäe nõrgem ja kahe kepiga tugevam kui mina. Kiidan ennast märkimisväärse nutikuse eest!

Kui läbitud saab umbes 15 km, on tunne, kuidas üldse on võimalik see maraton lõpuni sõita, kuna laktaadist on keha kange ja hingata pole ka enam lihtne. Rasketel hetkedel tuleb mõelda millelegi helgele ja olen aastatega tähele pannud, et kui mõtlen sõidu järel eesootavale (suitsu)saunale, kõvale leilile koos külmade õlledega, hakkab peagi märksa kergem. Nii ka seekord. Mida kilomeeter edasi, seda paremini mootor tööle hakkab ja ka laktaat ei pakitse lihastes enam nii hullusti. 

Peagi tuleb tagant meeskonnakaaslane Suusasemude tiimist Erkki Hummal (fotol paremal; imestan, et alles nüüd, kuna ta on märksa tugevam sõitja kui mina), kes ütleb, et on kaks korda kukkunud, esimene kord kohe sõidu alguses, aga õnneks jäi varustus mõlemal korral terveks. Suudan Erkkiga koos sõita päris kaua, ligi 20 km, kuid lõpuks hakkab ta ikka vaikselt eest ära kaduma ja lõpetab sõidu kaks minutit enne mind 47. kohal. 

Ise oleksin sõidu jooksul kaks korda kukkunud. Paljuski on õnne, et püsti jäin. Üks kord kiires ja järsus vasakkurvis, aga vasaku kepiga küllaltki tugevalt vastu maad surudes ehk libisemise ajal sellelt tuge otsides suudan olukorra päästa. Teine kord viskab paremkurvis suure hoo tõttu jäljest välja ja suusk läheb liiga raja äärde ehk kokkupuutesse valliga. Kiire reaktsioon ja tasakaaluga mängimine päästab ka seekord. (Fotol all paremal Suusasemude meeskond.)

Rohkem, kui ainult esimeses kurvis, ma kukkumisi ei näegi. See on Haanja maratoni kohta pisike ime. Kuid pärast võib supilauas kuulda paljude meeste suust, et kes oli kukkunud korra, kes kaks ja kes isegi neli korda. Õnneks polnud olud ülikiired, sest jäljed polnud jäärennid, vaid kõva lumega sooned, kus kiirused üle mõistuse kiireks ei läinud. Ühe laskumise keskele oli paigaldatud ka kiirusemõõtja, mis näitas mulle 50 km/h. Polari kell fikseeris sõidu maksimaalseks kiiruseks 50,7 km/h ja tõusumeetreid 700 (võrrelduna Tartu maratoni 735ga). 

Geele tarbisin tavapäraselt kaks: kolmandas, Villa TP-s (25. km) ja neljandas, Vaskna TP-s (34. km). (Fotol vasakul Jaanus Laidvee.)

Pärast 25. kilomeetrit, kui algab laugem ja vähem mägine lõik, kokku umbes 10 km, läheb enesetunne juba päris heaks ja naudin pingutamist täiega. 

Kuna ilm on niivõrd alpilik kogu päeva paistva pilvitu päiksega, hakkab sõidu teises pooles palav. Päike muudab ka jäljepõhju lõpus jäisemaks, kuid kõva põhi säilib ilusti kuni sõidu lõpuni. Sellest johtuvalt suusk lõpus nii hästi enam ei pea, võiks isegi öelda, et on jäisemate nukkide peal päris hell. Seal tuleb kasutada rohkem käärsammu. Kuid see oli teadlik valik, et läksin kergelt hella pidamisega, kuna kokkuvõttes nii ajas võitsin, sest pikkadel laskumistel ja lausikutel oli suusk sellevõrra kiirem. Libisemine oli kogu sõidu vältel hea ja mäest alla tuiskasin pigem eesmistele selga. 

Kui lõpuni jääb umbes 10 km, lipsab suusk tõusul tagasi, mistõttu koperdan, panen kepi kahe suusa vahele ja korraks ka käed maha. Aga ei midagi hullu, kiirelt üles ja edasi.

Haanja maratoni kindlasti kõige suurem katsumus on kurikuulus Mõrvari tõus umbes 7 km enne lõppu. See on ikka sellise tõusunurgaga ja ka pikk, et liikumine meenutab aegluubis mäkke astumist, sest joosta lihtsalt enam ei jõua, kogu keha on juba küllaltki tõusu alguses piimhapet silmini täis. Jaa, see on tõus, mis eriti veel 36 km läbimise järel ikka avardab horisonte ja õpetab tundma oma keha neist külgedest, millest varem aimugi ei olnud.

Lõpuks üles roomanud, kulub mitmeid minuteid sellest pingutusest taastumiseks ja uuesti normaalse sõidurütmi leidmiseks. Nõudlikke tõuse jagub siiski veel ka igale lõpukilomeetrile.

Finišisse jõuan ajaga 2:21:40 ja 52. kohaga. Tulemusega jään kindlasti rahule, sest kirjeldatud eksperimentaalne ettevalmistus Miamis siiski ei anna suusamaratoniks 100-protsendilist valmisolekut. Just ülakeha ebapiisavad koormused andsid sõidu teises pooles tunda (jõudu polnud nii palju, kui spetsiaalettevalmistuse korral).

Pärast finišit küsib endine suusakoondislane, nüüdne Haanja puhke- ja spordikeskuse juht Anti Saarepuu Raul Ollelt (vasakpoolsel fotol Tatjana Mannima kannul), et kuidas siis nii, Raul, et tema pani 200 eurot selle peale, et Olle M50 klassi võidab, kuid nüüd on ta rahast ilma! Ilma sellepärast, et musta hobusena noppis M50 võidu vanameister Andrus Veerpalu, kelle osalemine tuli tõenäoliselt kõigile üllatusena, ka Ollele. Olle lubab aga Saarepuule kogu kahju korvata ja rohkemgi, 250 euro ulatuses. Mulle näib, et selle peale loeb Saarepuu päeva kordaläinuks – tehtud on korralik bisnis! 

Veerpalu saavutab kokkuvõttes märkimisväärse koha, kolmanda, kaotades sõidu võitnud Marko Kilbile (parempoolsel fotol vasakul) ja teise koha saanud Martin Himmale (fotol paremal) ehk meie olümpiasportlastele natuke pealt kolme minuti. (Alumisel vasakpoolsel fotol Haanja maratoni esikuuik.)

Kui eelmisel Haanja maratonil pärast sõitu pakihoidu asjadele järele läksin, leidsin oma kepid koolimaja seina najalt, samast kohast, kuhu olin need jätnud. Võib öelda, et lõpp hea, kõik hea, kuid kergelt painama jäi mõte, kas meeltesegaduses kaasvõistleja sõitis tõesti Haanja raske raja läbi 15 cm pikemate keppidega või sai veast varem aru ja võttis enne starti õiged tagasi (tegemist võis olla ka lühema maa sõitjaga, kelle start oli 15 minutit hiljem). 

Haanja maratoniga sai võistlushooaeg läbi. Estoloppeti koondtulemuseks tuli 40. koht, minu senine parim. (Fotol paremal Estoloppeti sarja esikuuik; fotol all vasakul Estoloppeti sarja võistkondade arvestuse kolm parimat.)

Hooaeg oli kogu Suusasemude tiimile väga edukas. Võitsime kõigis kategooriates. Meeste üldvõitja Andres Juursalu (2. koht Taavi Lehemaa, 3. koht Martin Nassar), naiste üldvõitja Tatjana Mannima (2. koht Merilin Jürisaar, 3. koht Teesi Tuul), samuti võit võistkondade arvestuses (2. koht Team Nordic Jobs Worldwide, 3. koht Viljandi Suusaklubi).

Haanja maratoni fotode autorid: Estoloppet, Katrin Lang, Jaanus Laidvee. Haanja Haanja suusakeskuse ja Haanja suusaradade fotode autor Priit Pullerits.

78 Kommentaarid:

At 12:30, Anonymous Anonüümne said...

Vot selline koht siis: ripakile jäetud varustus pannakse rotti, auhinnarahasid noolivad "puhtad poisid" Olle ja Veerpalu ning kõige lõpus korraldab hasartmänge Saarepuu, kes ei tea mitte millestki mitte midagi aga muidu on kõva spetsialist.

 
At 12:47, Anonymous Anonüümne said...

Hr Pullerits, Olle ja Saarepuu on teie reportaažides tähtsal kohal.
Jah, Olle ja Saarepuu ei vaja tutvustamist.
Või ikka vajavad?
Vajavad siis või ei vaja?

Vajavad küll, kuid mitte eneseupitamiseks, hr Pullerits, a la "Raul Olle ulatas mulle raja kõrval pudeli" (Olle: keegi tüüp rabas mult pudeli!), "Saarepuu palus mul auto 15 cm tagasi võtta" (Saarepuu: üks jorss oli auto lausa stardikoridori ajanud).

Eesti meessuusatajad võib kehatüübiliselt jagada kolme rühma. Olle ja Saarepuu on kahe tüübi ilmekad esindajad. 1) Raul Olle sarnaselt pikad sihvakad, nn "Olle-tüüp". 2) jässakam ja lihaselisem, nn "Saarepuu-tüüp"; 3) universaaltalendi tüüp, kahe eelmise suhtes vahetüüp, võib võtta ka, et hübriidtüüp. Allar Levandi ja Jallai, võib nimetada "Jallai-tüüp".
Kõik väljapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti rassist suusatajad ja nende kolme tüübi vahel ära jagatavad - jäägita!
Kehalistel s.t konstitutsionaalsetel eeldustel on muidugi tohutu, suuresti ka määrav kaal, v-o u 70-80% tulemusest.
Psühhotüüp annab ehk 30%.

Martin

 
At 13:42, Anonymous Anonüümne said...

Hea reportaaz. Kahju, et hooaeg läbi. Oli hea lugemine.

 
At 17:32, Anonymous Anonüümne said...

Kas keegi Otepää MK-l meie sportlaste esinemise fiasko eest vastutuse võtab? Ilma vastutust võtmata arengut ei toimu. Individuaalselt parimad viiendas kümnes, ühisstarti ei kvalifitseerunud keegi!! Vaimselt võidusõiduvõimetud, nagu nt Tomingas ja Talihärm.
Teatesõidupõnevus seisneb selles, kas võistkond saab ringiga või mitte.

PS. Kas keegi oskaks perversse kõlaga pasunate ja neid debiilselt puhuvate spordisõprade vastu mingit rohtu leida. Kahju, et see on Otepää probleem, väga häiriv nii kaasaelajatele kui ka sportlastele.

 
At 17:43, Anonymous Anonüümne said...

17:32 väga valusad küsimused ei tea kas Pullerits ja Laidvee oskavad vastata?

 
At 18:06, Anonymous Anonüümne said...

Priit võiks vastutada ja vabandada, et tema selle blogi kaudu külvatud seeme on ikaldunud.

 
At 18:50, Anonymous Anonüümne said...

18:06 suurem vabandus peaks küll olema.

 
At 23:00, Anonymous Anonüümne said...

Head Suusablogi lugejad! Spordimehed! Austatud Hr Pullerits!
Pean Teie kõigi ees vabandama. Eelmise postituse all anti mulle veenev soovitus peldikuteemast väljuda. Teie soov on mulle seaduseks!
Õige see on ja kohe väljumegi.

Üks lõpuremark siiski, kui hr Pullerits lubab. Vaadake, head spordimehed, mulle endalegi sai selgeks - kui olin 1,5 aastat Southwest England raudtee Toilet Cleaning ettevõttes töötanud - et peldikuäris jätkamine ei lähe enbam kokku minu tulevikuga. Muidugi oleksin võinud ettevõttes jätkata. Olin ju teinud suurepärase karjääri. Aknejälgedega kiitsaka noormehena, TLÜ - millest keegi UKs kuulnud polnud ega tahtnudki kuulda - humanitaarbaka kraadiga lõpetanuna, väikseks jäänud polüester ülikond seljad, kehvake inglise keel suus, olin saabunud ja end üles töötanud. Poole aastaga noorempuhastajast puhastajaks, aastaga Head Cleaneriks, mõned kuud hiljem olin juba Facilities Manager. Roppu tööd ma siis enam muidugi ei teinud. Mulle allusid kõigi Rail Network jaamade tualetid alates Roystonist läbi Cambridge kuni Ely'ni välja (liini lõppjaam). Firma juhatus usaldas mind täielikult. Mul oli valge särk - tualetid pidid läikima sama puhtalt kui minu mansetid!- rätsepaülikond nagu Londoni City pankuril. Minu staff kutsus mind ainult Sir Martin. Lõin korra majja. Paki tüdrukud töötasid harjadega, nende mehed põrandapuhastusmasinatega. Töötajad kiitsid mind, sest minu alla pidi kõvasti tööd tegema, kuid palk oli minu juures hea. Mrozekile ja Jarekile, need oli meie poolakad-torumehed, ostsin korralikud tööriided. "Plumber's smile" - lycra-mehed peaksid teadma, mis see on - oli minu üksustes mõeldamatu. Soovitusindeks, inglise keeles Net Promoter Score, oli mul tähtis juhtimise tööriist. Soovitusindeks pidi olema vähemalt 9,0. Muidu jäi preemiast ilma. (See käib nii, et ukse juurde panin küsitleja, kes uuris kas väljuja soovitaks meie WC-d tuttavale. Soovitasid!) Mul oleks seal firmas veel perspektiivi olnud. East Anglia regiooni Manager suunas.
Kui mõtlesin, et olin UK-sse tulnud ikka eesmärgiga end akadeemiliselt harida. Seetõttu tulin peldikufirmast ära.

Minu juhendaja siin ülikoolis, vana professor, ta kuulas mu töökogemust ja soovitas mulle dissertatsiooni teemaks uurida kemmergukultuuri ja ajakirjanduse arengu seost Eesti aladel. On ju teada, et tualetid ja tualetis käimise on toonud Eestisse sakslased. Jah, head spordimehed, kui mõtlete ehk, et Venemaalt, kus meile on aegade jooksul tulnud palju uuendusi, siis "head kohad" on tulnud meile Saksamaalt. Ja üsna hiljuti. Välitualetid muutusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes kohustuslikuks alles Saksamaa okupatsiooniga 1917. a. Talurahvas varem käis end kergendamas põõsa all või otse põlluservas.
Ja pange tähele, nn kemmergukultuuri areng Eesti aladel on ajaliselt täpselt kokku langev ajakirjanduse arenguga. Rosenplänterist läbi papa Jannseni, Virulase, Sakala ja Oleviku kuni Postimeheni välja. Minu juhendaja ütleb, et kui suudan nende kahe nähtuse vahel seose ära tõestada, siis olen tehtud teadlane ja doktorikraad on käes!

Martin, UK

 
At 07:48, Blogger Priit Pullerits said...

Martin, kui see peldikuteema teid jätkuvalt nii paelub, siis soovitan, et pöörduksite Petrone kirjastuse poole ja avaldaksite seal "Minu..." sarjas raamatu "Minu peldik". Olen kindel, et see leiab sarja lugejate seas palju soojema vastuvõtu, kui siin.

See on siin spordiblogi, palun püsige suusatamise või siis rattalainel. Palju asjakohasem on näiteks info Haanjast, kus suusarajad on nüüd ebaühtlase kvaliteediga. Vaat seda on siin kasulik ja asjakohane teada, et 3 ja 5 km rajad on seal endiselt head, laita pole ka Tsiamäe ring ja 22 km rada hargnemiskohast kuni lõpuni. Aga metsa all on kuuseokkad ja praht. TM rajad Matu ja Palu vahel on paremad, kandis usaldusväärne allikas mulle ette.

 
At 08:35, Anonymous Anonüümne said...

Instagramis on üleval vahva video, kus maratoni võitja hr Kilp mitteametlikus joogipunktis üsna häirimatult uisku sõidab. Korraldajad selles probleemi ei näinud.

 
At 09:29, Anonymous Anonüümne said...

Jätke Marko rahule. Tal rahvusvaheline hooaeg niigi ebaõnnestus, MK punktidest jäi ilma. Las siis olla lohutuseks vähemalt kodune Haanja võit, mis me nende mõne uisusammu pärast pahandame.

 
At 09:39, Anonymous Anonüümne said...

Markole oli Haanja ralli kindlasti tohutuks moraali buustiks. Proffidega võidu sõites võib tulemusi vaadates masti küll väga maha tõmmata aga amatööridele sai särk ilusti püksi sätitud, täielik sitakoti kari Härra Kilbiga võrreldes!

 
At 11:29, Anonymous Anonüümne said...

/.../Martin, kui see peldikuteema teid jätkuvalt nii paelub, siis soovitan, et pöörduksite Petrone kirjastuse poole ja avaldaksite seal "Minu..." sarjas raamatu "Minu peldik". /.../

Suurepärane ettepanek! Kandidaat Martinil sulg jookseb, ehk saame raamatu juba jõuludeks oma lähedastele kingikotti.

 
At 12:51, Blogger Priit Pullerits said...

Palun, kas keegi oskab panna siia selle Instagrami lingi, kus Marko Kilp uisutab?

 
At 13:04, Anonymous Anonüümne said...

Selle vaatamiseks peab minu teada olema Instagrami konto. Video on leitav Anti Saarepuu Instagrami kontol.

 
At 13:46, Anonymous Anonüümne said...

See vä? https://www.picuki.com/media/2787167872272188955

 
At 14:01, Blogger Priit Pullerits said...

Ma lugesin Marko Kilbi esituses kokku 11 uisusammu. Kui see on kohtunike arvates võistlusreeglitega kooskõlas, siis pole klassikasõidul küll enam mõtet. Tähendab, et kes teeb järjest 11 uisusammu Estoloppeti klassikamaratonil, sellega on kõik kombes? Vahepeal võib moe pärast paar paaristõuget teha, siis jälle 11 uisusammu, kas nii?

 
At 14:04, Anonymous Anonüümne said...

Selles videos ju klassikajälge ei ole sisse tõmmatud. Järelikult võib reeglite järgi uisutada.

 
At 14:09, Anonymous Anonüümne said...

14:04 Too välja reeglites konkreetne punkt, kus klassikavõistlusel on lubatud jälje puudumisel uisutada.

 
At 14:42, Blogger Priit Pullerits said...

Ma tahan ka seda punkti näha!

 
At 15:07, Anonymous Isafiguur Roobert said...

Parafraseerides meie pikaaegset juhti ja õpetajat, Padre head semu muide, vastaks 14:04-le nii:
"Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame."

 
At 15:12, Anonymous Anonüümne said...

Määruste punkt 310.2.1.3 sätestab, et jalatõukega pöördetehnikad (nn uisusamm) on lubatud kui ettevalmistatud jälg puudub.

310.2 Tehnika määratlused
310.2.1 Klassikatehnika
310.2.1.1 Klassikatehnika hõlmab endast vahelduvtõukelisi sõiduviise,
paaristõukelisi sõiduviise, libisammuta käärsammtehnikaid ning
erinevaid laskumis- ja pöördetehnikaid.
310.2.1.2 Ühe- või kahepoolne uisusamm on keelatud.
310.2.1.3 Laskumistehnikad sisaldavad suuna muutmiseks vajalikke samme ja
tõukeid. Ettevalmistatud suusajälje olemasolul ei ole jalatõukega
pöördetehnikad lubatud. See kehtib ka võistlejate suhtes, kes
suusatavad väljaspool ettevalmistatud rada.

https://www.suusaliit.ee/bw_client_files/suusaliit/public/img/File/434_MURDMAASUUSATAMISE_RAHVUSVAHELISED_VOISTLUSMAARUSED_2012.pdf

 
At 15:40, Anonymous Anonüümne said...

15:12 Reeglites käib jutt ju kurvitehnikast (pöördetehnika). Kui pöördel (kurvis) puudub ettevalmistatud suusajälg, siis võib loomulikult kurvi võttes ühe jalaga tõugata.

Nüüd palun vaata videot uuesti ja anna teistele lugejatele ka teada, kus see kurv ehk pööre seal on.

 
At 15:58, Anonymous Anonüümne said...

Kilp ja Sarapuu on väga tublid mehed aga vaatame mis maailma areenil toimub, milliseid lahinguid lüüakse demokraatliku inimkonna hällis Kaliforniamaal ja selle kaunitel niitudel ja aasadel

The Indian Wells Masters continues one with day six of the WTA event with many great players in action including, Sakkari, Azarenka, Kontaveit, Badosa.

 
At 16:00, Anonymous Tehnikaspetsialist said...

15:12, sa oled juhendist ja klassikatehnikast väga valesti aru saanud.
Antud juhul pole ühestki otsast tegemist puhkti 310.2.1.3 rakendamisega:
Laskumistehnikad sisaldavad suuna muutmiseks vajalikke samme ja tõukeid.

Siin mõeldakse laskumist ja sellist kus pole klassikajälge. Antud juhul oli klassikajälg laskumisel, samas olulist kurvi laskumisel ei olnud, et oleks mingitki vajadust olnud pöördetehnikaks ja veel lõpus täiesti sirgel lõigul...

Lisaks hakkas Kilp uisutama veel kohas, kus oli klassikajälg kõrval ja uisutas ka kogu kergelt tõusva rajaosa.
Isegi nii väga kui ka keegi tahaks, pole ühegi kriteeriumi järgi antud juhtumil laskumistehnikale viitavaid punkte võimalik rakendada.

 
At 16:01, Anonymous Anonüümne said...

Panite tähele seal esineb sõna - action

Action action action
https://m.youtube.com/watch?v=TcQDi6u28VQ

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

Azarenka on valgevene mimm ja need on kibedad suusatama. Laskesuusas on nad isegi maailmameistrid. Ei tea kas Kilp suusatab kiiremini kui Azarenka kellel on kiired vastupidavad tennisisti lihased?

 
At 16:27, Anonymous Anonüümne said...

Kilp peab palju trenni tegema et Azarenkale järele jõuda. Tennise mimmidel on vedru käed ja tugevad seljad ja võimsad puusad need panevad paaristõukeid nii et lumi tuiskab

 
At 16:37, Anonymous Anonüümne said...

16:00 vaata veel videot. Oli laskumine oli kurv, rada lõppes kurvis laskumise lõpuosas., laskumine jätkus ka pärast kurvi. Silmnähtavalt oli ju kiirus suur ja suusk ei püsinud järsu nurgaga jäljes, tasakaal kadus ja oli vaja teha toetavaid liigutusi kukkumise vältimiseks mõlemale poole, et lauges kurvis kiirema mööduja sõidu mitte takistada, seejärel tuli vahetada korduvalt sõidurada, sest alguses tahtis eessõitja jälge minna aga kuna too vahetas samuti rada siis vahetas ta diagonaalsammuga uuesti tagasi. Ka tehniline delegaat oleks pidanud rajameistrilt nõudma jälje katkestamist veel ca 6 meetrit varem, et ei oleks järsust pöördest tingitud kukkumisohtu. Selles kaasuses pole mingit juttu, et uisk kokku 5 paari diagonaalseid liigutusi.

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Tennise mimmidega peab ettevaatlik olema. Kord Kuke kõrtsis üks naisu võttis mehed käe surumises ette. Kõik murdis ära peale vana Voldemari siis tuli välja et mängib tennist meistri tasemel.

 
At 17:22, Anonymous Anonüümne said...

Jaanus, hea kirjatükk. Tänud. Kui pikaks kujunes Miamis rullsuusatrenn. Pingutasid vist rullide tassimisega üle, küll aga said kohalikud, oma megasuurte autode roolis, uudistada ja imestada.
Endal läks vasa100 ettevalmistus samuti natuke nihu nn eelneva lastepuhkuse reisile. Teravust ei olnud, aga ilm ja rahaolud olid fantastilised.

 
At 17:42, Anonymous Anonüümne said...

Siit kohe ka uurivale ajakirjandusele küsimus, et miks Anti, Marko endine treener, sellise video oma insta kontol avaldas? Kellele see kasulik on?

 
At 18:00, Anonymous Anonüümne said...

Anti ongi väga hea, ent lihtsameelne inimene. Vaata vaid Seefeldi sündmusi. Mees võis küll Haanjas koondusemeeste laktaati mõõta, aga treenitusnäitajad paranesid ikka verepakkide businessist.
Kui Kilp on aus mees, võtab ta ennast ise Haanja maratoni protokollist välja. Veerpalule sel juhul "hõbe".

 
At 18:13, Anonymous Anonüümne said...

Protestide aeg ammu läbi. Eks medaliheitlust peaks pidevalt kohtunik jälgima ja vajadusel kollaseid ning punaseid kaarte näitama. Ei viitsi keegi sedasi jageleda. Lihtsalt ühes paigas teeb üks teises teine mees nö keelatud liigutusi. Kõik hoiavad aga suu koos kinni nagu oli nende dopingu juhtumite puhulgi. Kõik on endiselt kollektiivne jokk skeem.

 
At 18:15, Anonymous Anonüümne said...

16:37 peab heast huumorist lugu, usutavasti blog kogukond ka, ja nii seda kommentaari võtamegi. :D
Raskel ajal on siiski ka väiksel huumoril oma koht, ka suusablogis.

 
At 20:48, Blogger Jaanus said...

Tänan, et viitsisid lugeda, 17:22, ja hea sõna vääriliseks pidasid!

Ei ütleks, et rullide tassimisega üle pingutasin, kuna need mahuvad lahedalt ära vähegi suuremasse kohvrisse ja kaaluvad kokku ainult kiloke, siis jäi ju 10 kilo veel kohvrisse reservi. :)

Tegelikult oleks tahtnud seal korralikku rullisõitu teha, ikka nagu päriselt, mitte ainult jalgadega. Eesti oligi selline plaan, et rendin või ostan sealt kohapealt mingisugused kepid. Kui aga oled lastega reisil ja sellises kohas, siis kaob tähelepanu ja aeg suuresti ära kõikidele muudele tegevustele ja keppide otsimiseni pigem ei jõua. Seetõttu mul pole isegi vastust, kas rullitamiseks sobivaid keppe Miamist kohapealt (mitte Amazonist tellides) on võimalik laenutada/osta või mitte.

Küsid, et kui pikaks kujunes Miamis rullsuusatrenn? Kaks trenni, 1h ja 13km ning üle 1,5h tunni ja 20,5km. Ainult jalgadega siis. Ülejäänud trennid tegin jooksu.
Rullitrenn oli väga omal kohal, kuna muidu oleks jäänud enne rasket Haanjat suusatamises 10-päevane auk sisse ja selle pealt Haanjat sõita oleks olnud kindlasti küllaltki ebameeldiv ja kange...
Kui jalad ja selg said seal korraliku ja erialase koormuse, siis paraku käte osaks jäi ainult tuules kaasa vuhiseda ning ülakeha mõningane nõrkus andis ka Haanja raskel rajal tunda.
Aga see oli siis hind, mille maksin perepuhkuse eest ja nii omavahel öeldes, seda hinda "maksin" suurima heameelega! Ei kurda küll millegi üle. :)

 
At 22:08, Anonymous Anonüümne said...

Miami keppideta paaristõuke imikas oli vahva, loodetavasti peale naise meeldis see ka lastele.

 
At 01:16, Anonymous Anonüümne said...

Kui hr Martin saadab kirju Ühendkuningriigist, siis hr Kadastik saadab kõva kirjatöö Portugalist.
https://epl.delfi.ee/artikkel/96153831/kolumn-mart-kadastik-ukrainlased-pogenevad-soja-venelased-enda-eest

 
At 02:49, Anonymous Anonüümne said...

Seekordse Melodifestfaleni võitis vaimustav Cornelia Jakobs looga "Hold Me Close".
https://www.youtube.com/watch?v=KmAcQeudaZw
Aga läbi vasktorudest jõudis finaali ka eurovisioonilik Tone Skeleiuse "My Way".
https://www.youtube.com/watch?v=fAYGXJRiq-s

 
At 03:41, Anonymous Anonüümne said...

Lana Del Rey meistriklass, High By The Beach.
https://www.youtube.com/watch?v=QnxpHIl5Ynw

 
At 07:03, Anonymous Anonüümne said...

ABBA asemel kõlagu automakis The Monkees Daydream Believer, kui sõita piltilusas Lõuna-Eestis.
Optimistlik. Nooruslik. Vaba.
https://www.youtube.com/watch?v=xvqeSJlgaNk&list=RDMM&start_radio=1&rv=HuFJW9HP5Tc

 
At 08:16, Anonymous Anonüümne said...

Mingi jama. Nägin und. Käisime Haanjas suuskamas Tallinnast. Ilus sõit oli. Sinna ja tagasi. Aga. Teed olid autodest tühjad. Sõit toimus bussiga. Rahvast oli bussis palju. Reis tuli kinni maksta rublades. Pileti hind oli üle 10k rutsi. Ei tea kas rubla kurss hakkab langema või on oodata midagi karmimat?

 
At 09:31, Anonymous Anonüümne said...

08:16 ära karda. Hoia Pulleritsu ja tema sõprade ja kogukonnaga ühte punti siis pole rublatsooni sisenemine nii hull ja hirmus. Koos liigutame mägesid!

 
At 10:43, Anonymous Anonüümne said...

Ühes pundis Pulleritsu ja tema võimsate sõpradega sõuad kaugele. Õigemini suusatad, Pullerits pole mingi paadimees, kuivamaa kunn on, murrab puumasid ja venemaa trolle nii mis mühiseb.

 
At 12:02, Anonymous Anonüümne said...

Raske on otsustada kumma paati minna kas Kägu või Pulleritsu, mõlemad on transkontinentaalse haardega mehed, noh Kägu muidugi vähem aga tema on rahva mees. Rahva armastus loeb palju ja lohetapja on alati number 1 eepiline müütiline narratiiv. Elagu Käg

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav jah, et selline uisutamine pole isegi moraalne probleem korraldajale ega ka Antile ja Markole. Minu mälu järgi võeti Priit Ailt mingi aasta TM-ilt maha (DQ) palju vähemate uisusammude eest joogipunktis.

 
At 13:59, Blogger Priit Pullerits said...

Ma ei suuda ka aru saada, mis õigustusega Marko Kilp seal üle kümne sammu uisutas. Kas olete näinud rahvsuvahelistel klassikavõistlustel, et keegi sama teeks, ka juues? Ei ole ju seda. Sest kui oleks, järgneks diskvalifitseerimine. Aga Marko Kilp püsib Haanja marartoni võitjate nimekirjas, kuigi esimene peaks olema see teine mees - vähemasti ei ole tema kohta tõendit, et ta uisutas.

Ma küsin selle kohta spetsialistilt nõu!

 
At 16:35, Anonymous Anonüümne said...

Kui viitsite vaadata TM tippude sõitu ja lugeda kokku uisutamised, siis saate rabanduse. Nt Ande TP järel naiste parima rootslanna Britta Johansson Norgren tegi 10 sekundi jooksul 8 uiusammu https://etv2.err.ee/1608500522/48-tartu-maraton 01:26:15 . Keegi isegi ei kobisenud.

 
At 17:04, Anonymous Anonüümne said...

to 16:35
Soe soovitus ise rohkem klassikat sõita siis ei tule selliseid lolluseid-iga hetk kus suusad on V-asendis ei ole veel uisustiilis suusatamine. Võrdluseks kodanik Kilp pani oma V-asendisse ka edasiviiva mõlema jalaga uisutõuked ehk see oli 100% uisutamine. Vismaga on teised määrustikuvälised probleemid - laskumised jäljest väljas või pidevad radade vahetused.

 
At 17:17, Anonymous Anonüümne said...

17:04 ära aja jura. Määrustikus on selgelt kirjas, et kui on jälg kõrval, siis ei tohi v asendit kasutada isegi kurvis. Ei ole vahet, kas Visma või Haanja. 10 seki jooksul enamuse aja uisku panna täiskiirusel ja v-ga tugevalt abistades ei ole klassika. Samas Kilp tuikus tasakaalu otsides aeglasel kiirusel suuskadel ainult 6 sekundit ja mingit ajalist eelist kuidagi sedasi ei saanud eessõitjaga võrreldes. Mõistad vahet?!

 
At 17:30, Blogger Priit Pullerits said...

17:04, ma sain ka teavet, et Visma sarjas ei ole asjad võistlusmäärustiku järgimisega sugugi korras, et seal lastakse üle nurga ja vaadatakse läbi sõrmede. Kui nii, siis ei tohiks need võistlused olla ka FISi kalendris, sest minu arusaamise järgi peaks noil võistlustel kehtima FISi võistlusmäärustik.

See, et asjad on Visma sarjas väga halvasti, näitab kogu Tartu maratoni sündmustik, kus Norgren ei ole sugugi ainus reeglite rikkuja, vaid neid oli teisi ka, ja palju. Ilmselt on asi selles, et kuna kõik teevad sohki ja puhtaid poisse ei ole, siis ei hakka keegi ka protestima, ja teiseks, kuna igal pool selles sarjas lastakse väidetavalt üle nurga, siis ei taha ka Tartu maratoni õigusemõistjad - see on minu oletus, mitte fakt - hakata sellest tüli kiskuma, sest siis ei taha keegi siia enam sõitma tulla, kuna siin on nõudlikud kohtunikud ja ei saa kasutada samu harjumuspäraseid võtteid, mida saab kasutada teistel sama sarja maratonidel. Ilmselt nende kahe teguri koostoimes näemegi seda massilist reeglite rikkumist, oletan.

Aga sõna nüüd spetsialistidele!

 
At 18:47, Anonymous Anonüümne said...

to 17:17
Kui seda Norgreni sõitu nimetada uisutamiseks siis kogu eliitseltskond läbis enamuse rajast suusajälgede vahel uisutades :)
See mis sa seal näed on astepööre, kasutatakse suuna muutmiseks, edasi see ei vii. Alles siis kui astepöördele lisada ka reiest tulev jalatõuge siis muutub see uisutamiseks.

 
At 18:52, Anonymous Anonüümne said...

18.47 loe veel reegleid. Astepööre on keelatud kui rada on maha freesitud. Punkt.

Loe veel: "310.2.1.3 Laskumistehnikad sisaldavad suuna muutmiseks vajalikke samme ja
tõukeid. Ettevalmistatud suusajälje olemasolul ei ole jalatõukega
pöördetehnikad lubatud. See kehtib ka võistlejate suhtes, kes
suusatavad väljaspool ettevalmistatud rada."

 
At 20:20, Anonymous Anonüümne said...

18:52
Väga õige -küsimus on jalatõuke olemasolus. Kui Kilp kasutab joomise järgselt jalatõukega uisusamme (st uisutab) kaaslasele järele kiirendamiseks siis Norgrenil jalatõuge puudub, ta muudab "sirgel jalal" üksnes suusa libisemise suunda ega võida tehtud astepöördest kiiruses midagi.

 
At 20:59, Anonymous Anonüümne said...

Jalatõuke olemasolu on lihtne tõestada. Kui raskuskese on osaliselt liuglemise suuna muutusel harkis jalal siis tekib füüsiliselt ka tõukevektor raskuskeskme viimisest teisele jalale, mis kiirendab suusatajat selgelt liikumissuunas ja annab eelisa puhta klassika kasutaja ees. Siin pole miskit vaielda. 20:20 otsib vabandust sellest, et lihaste tõukefaas külgliikumisel ei paista punnitusena nii silma kui jalgade hargitamine Haanjas. Oma olemuselt on siiski tegemist Visma puhul eriti jõhkra kiirendusvõimsusega, mida lisatakse ca 1/10 sõiduajast täiendavalt puhtale klassikale lisaks. Kogu asi taandub sellele, et lihase pingutuse tõuke faas on lihase tasandil silmaga selgelt eristamatu kuid videovektoranalüüsiga siiski tuvastatav. Juriidiliselt on teema hõre, kuna ühel juhul 100st võib sportlane teha uisulaadset liigutust ilma igasuguse tõuketa juhul kui jalg on sült libistamisel. Küll ei saa jalg olla sült 7 korda järjest 10 sekundi jooksul see on juba nagu loto peavõit oma tõenäosusega.

 
At 22:37, Blogger Priit Pullerits said...

Nii, Eestis väga tunnustatud ja kogenud suusaspetsialist vaatas Marko Kilbi videot ja ütles:

Rohkem veel kui uisk, selge varastamine, ega see ei tähenda, et pole jälge tõmmatud, on ju sirge lõik, kus peab liikuma otse ja klassikas.

 
At 23:51, Anonymous Anonüümne said...

Tüüpiline kõva valuutaga ära ostetud spets. Rootsi muti ees poeb nagu ori aga omasid taob mutta kui kubjas. Fuu! Vähemalt Öyvind Watterdalil on kainet mõistust lääne ees lömitamise hüsteeria vastu.

 
At 09:23, Blogger Priit Pullerits said...

Selles mõttes õigesti tegi see Watterdal, et ise ära läks, sest kui poleks läinud, tulnuks ta minema lüüa.

 
At 09:33, Anonymous Anonüümne said...

Chris Marcus Krahv võitis Eestile suusaorienteerumise noorte EMilt hõbemedali

 
At 11:32, Anonymous Anonüümne said...

Imelik on see, et Estoloppeti tegelastel on Kilbi uisutamisest täiesti savi.

 
At 12:14, Anonymous Anonüümne said...

Kilp on Kägu mees. Estoloppeti tegelased kardavad nii kõva seljatagusega mehele külge hakata. Jälgi mängu 11:32

 
At 16:36, Anonymous Anonüümne said...

Eks ta ole sõltub seljatagusest. Kes Kilpi puutub selle kohe litakas ära.

 
At 16:49, Anonymous Anonüümne said...

Kilbiga või kilbil! Nii ütlesid juba vanad roomlased. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.

 
At 17:47, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Nägin öösel unes veidrat und. Käisime koos Pulleritsuga vargil. Veider on see sellepärast, et ei minul ja arvan, et ka Pulleritsul ei ole kombeks üldiselt varastada. Veel veidramaks teeb selle unenäo asjaolu, et me varastasime koos lüpsi masina!!! Asi toimus kusjuures blogi pidaja enda initsiatiivil!! Milleks tal seda vaja oli? Ei tea. Vaatamata sellele, et ma siin viimasel ajal ei käi ja sõna ei võta, ( seda põhjusel, et siin sõimatakse korralike ja isamaaliste vaadetega inimesi Putini pooldajateks), on mul palve, et hr Pullerits võiks mitte tulla minu unenägudesse ja mitte paluda mult mingeid teeneid. Isegi kui seda lüpsi masinat hädasti vaja on, tasuks ikkagi kaaluda võimalust selle ostmiseks. Väikesed hiinlased teevad vahel päris korralikku tööd ja kuskilt netikaubamajast võib sellise asja suht odava raha eest osta. Mis puutub Kilpi uisusammu, siis on see taas üks märk sellest, et on aeg see lollus lõpetada ja jätta klassikatehnika edaspidi vaid harrastajatele, sest tipp tasemel näeb seda veel vaid MK-el. Kõik Worldloppeti klassikamaratonid on bullshit, sest mitte ükski esiotsamees enam reeglitele vastavat klassikatehnikat ei sõida.

 
At 17:54, Anonymous Anonüümne said...

Kilp ongi harrastaja, st harrastaja tasemel. Teda on treeninud selliseks Nuudel, kes on ka tavaelus pättusega vahele jäänud. Uisusamm klassikas on siin loogiline võte neilt. Imelik, et Nuudel treenib hoolealused samuti nuudliks.
Kägu, Padre saad unenägudest eemale oma pendliga. Sa tead ju küll kuidas seda selle mure puhul võngutada.

 
At 18:44, Anonymous Anonüümne said...

Ma nägin ka unes Padret. Võitlesime koos idast peale tungivate peninukkide vasta. Hirmus lööma oli, mehi langes loogu ja verd lainetas Padre hüüdis mehed rünnakule! Ja läksime.

 
At 19:08, Anonymous Anonüümne said...

Mehed ärge fantaseerige. Kui Pulleritsul, oleks vaja lüpsimasinat, siis ta mitte ei ostaks seda ega ka varastaks, vaid ta läheks ja kaupleks selle endale tasuta. Nii on ta ju kogu elu teinud.
Pullerits, rindel?!! Eesliinil?! Lolliks olete läinud või. Kui sõda tuleks, soojendaks Pullerits staabis kirjutajana mõnda tooli või oleks lihtsalt mõne staabiohvitseri tentsik.

 
At 19:13, Anonymous Anonüümne said...

Kägul oli kõvasti õnne, et neid varguselt ei tabatud. Kindel pauk, et vahele jäämise korral oleks Pullerits kogus süü Kägu kaela veeretanud. Isegi nüüd on oht, et Pullerits müüb lüpsimasina maha ja likvideerib kõik jäljed, mis teda antud vargusega seostada võiks ja läheb siis politseisse Kägu peale keelt kandma.

 
At 21:11, Anonymous Anonüümne said...

Kergelt homo igatahes.

 
At 21:23, Anonymous Anonüümne said...

Mis kergelt? Lüpsimasin on kosmose wc naturaalne osa. Ju Kägu tahtis regulaarset lüpsi saada. Miks ta Priidu ettepanekul seda nillis on arusaamatu, sest WC teema on Martini ampluaa. Ju Martini lihasmass ei ole Kägule nii erutav kui Priidu oma.

 
At 21:48, Anonymous Anonüümne said...

Üks kõik mis teema siin ülesse võtta, lõpuks keeratakse ikka asi psse ja läheb pedejutuks kätte ära

 
At 21:55, Anonymous Anonüümne said...

Vaatamata sellele, et lüpsimasinat tahtis Priit, mitte Kägu, suudavad mõned mehed siit pedeteema välja imeda ja kõigele lisaks loo peapeale kah keerata. On ilmas tõelisi talente!

 
At 22:11, Anonymous Karvajalg Harku Vallast said...

Kilbile tuleks mõōka anda.

 
At 22:20, Blogger Priit Pullerits said...

Tahaks kuulda küll Kilbi seletust kogukonnale. Aga karta on, et pole mehel selleks mehisust.
Võistluse tehniline delegaat võiks ka suu lahti teha. Halloo!

 
At 23:10, Anonymous Anonüümne arvamusliider said...

Süda läks kohe kuumaks nähes, et vana võitluskaaslane Karvajalg Harku Vallast on tagasi kogukonna rüppe tulnud!
Karvajalg, kas olukord läks nii hulluks, et enam ei kannatanud oma meestega ainult isekeskis Harku metsas suuska lükata või on siin miskit muud taga peidus?

Igal juhul, on kuidas on, kogukond Sind tervitab täiel häälel: Tervist, Karvajalg!

 
At 23:11, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

No mis sellel Kilbil ikka seletada on? Ütleb lihtsalt , et nii tehakse, et kõik teevad suuremal ja vähemal määral. See aasta, et viitsinud vaadata, aga võta vaata näiteks eelmise aasta vaasat või isegi mõnda viimste aastate tartu maratoni, eriti viimaseid kilomeetreid. Krt see pole klassika ,mida need mehed teevad. sõidetakse jäljest väljas, vahetatakse uisutades radade vahesid , tõusu lõpus tehakse mõned puhtad uisusammud ja ka tasasel maal on tõukes kerge uisule omane külgsamm sees. See toimub juba aastaid ja sellele pole suurt mingit tähelepanu pööratud. Ainus kus tehnikat tõesti jälgitakse on MK etapid ja suurvõistlused. Ma arvan, et sellised noorema põlvkonna suusaässad, arvavadki, et nii peabki sõitma, sest midagi muud ju suurtel maratonidel ei näe. Inimlikult võib neist aru saada, minnakse uisu suusaga ja ilma pidamiseta rajale, lõpuks on käed ja õlavööde nii läbi, et keha hakkab ise otsima ökonoomsemat ja kiirmat liikumisviisi. Kui tahad konkurentsis püsida, pead kasutama vahendeid, mis teisedki.

 
At 23:53, Anonymous Anonüümne said...

Näe Kägu pani hea litaka. Karvajalg võiks ennast puhtaks raseerida, enam pole 1983, viisakas seltskonnas peab sile olema, vaata kui kenakesed on Kilp Kägu ja Pullerits. See ei ole pedepost aga junõu man buck the bibis

 
At 10:46, Anonymous Anonüümne said...

https://www.picuki.com/media/2787181723432590015 - seal nurgapeal on ka huvitavat pooluisku.

 

Postita kommentaar

<< Esileht