esmaspäev, juuli 24, 2023

Pullerits: Mis küsimusi tekitas valus ja skandaalne spordiraamat?

Puhkuse esimesel nädalal võtsin lõpuks ette spordiraamatu, kus mind on korduvalt mainitud ja tsiteeritud ning üks mu pikk arvamuslugugi täies mahus avaldatud. See on endise kolleegi Kalle Muuli kirjutatud «Imelaps. Kelly Sildaru lugu», mille ilmumine mullu tekitas üksjagu tormi, nii et peategelane soovis seda koguni müügilt ära korjata.

See on teadupoolest karm raamat, mis räägib üksjagu ka sellest, mis toimus Sildarude perekonnas pärast seda, kui Kelly Sildaru sai pool aastat enne Pyeongchangi taliolümpiat tõsise põlvetrauma, mis ei lubanud tal olümpial osaleda. Võib väita, et seetõttu jäi tal võitmata pargisõidus olümpiakuld, mis, arvestades tema toonast taset võrreldes konkurentidega, näis pelgalt vormistamise küsimus.

Siis, pärast saatuslikku traumat, lõidki Kelly Sildaru ja isa Tõnise, ühtlasi tema treeneri ja mänedžeri vahel pinged lõkkele, saab lugeda raamatust.

Seda lugedes tuli mul meelde mu intervjuu Kelly ja Tõnis Sildaruga 2017. aasta oktoobris Tallinnas Arigato spordiklubis (fotol vasakul). Selleks ajaks oli, kui piltlikult öelda, must kass isa ja tütre vahelt juba läbi jooksnud. Usutlus kestis ligi poolteist tundi. Ma ei mäleta, et Kelly Sildaru oleks selle aja jooksul kordagi naeratanud. Toona pidasin põhjuseks seda, et ta oli ju saanud trauma ega saanud võistelda olümpial. Nüüd, lugenud raamatut, näen ka teisi põhjusi.

Enamiku ajast tol intervjuul rääkis isa Tõnis. Kelly Sildaru oli sõnaaher. Mitmel korral pöördus isa tema poole, et öelgu ka midagi. 

Muuli kirjutatud raamatus, mis on Kelly Sildaru monoloog, on mitu mõtlema panevat kohta.

Esiteks see, et mitmel puhul tundis Kelly Sildaru ajakirjanike ees, et tahaks intervjuu ajal nutma puhkeda.

Teiseks see, kuidas ta küll suutis sellise pingerohke isikliku elu taustal, kus ema ja isa alalõpmata tülitsesid ja isa muutus tütre suhtes üha vaenulikumaks, üldse treenida ja võistlustel häid tulemusi saavutada. Ta imestab raamatus ise ka selle üle.

Kolmandaks see, et suusaliidu vigursuusaalade komitee juhist Kalle Pallingust, kes oli teemaga kursis, ei olnud probleemi lahendamisel mitte mingit abi, kuigi ta oli seda lubanud. (Palling oli see mees, kes hakkas hädaldama, kui tegin avalduse, et jälgin väga tähelepanelikult, kes poliitikutest hääletab kooseluseaduse poolt – tema võttis seda, kujutage ette, ähvardusena, nagu polekski ajakirjanike kohus poliitikute tegudel silma peal hoida ja nagu ei peakski poliitikud oma tegude eest avalikult vastust andma.)

Neljandaks see, kuidas Tõnis Sildaru suutis aastaid ajakirjanikke ära petta, luues neile pildi eeskujulikust musterperekonnast, kus kõik on õnnelikud. Tänan saatust, et ma ei ole spordiajakirjanik ega olnud seotud Sildaru tegemiste kajastamisega, sest nüüd ei pea ma tundma, et lasin end ära kasutada ja ajasin rahvale puru silma.

See viimane, neljas punkt, pani mind mõtlema, mis saanuks siis, kui ma oleksin kuskilt teada saanud, et Sildarude pere ja meeskonna rõõmsa ja üksmeelse fasaadi taga ei ole mitte pelgalt mõrad, vaid lausa killud. Kui ma oleksin seda uurima hakanud, oleks ilmselt kõik osapooled, nii Sildarud kui rahvas, pidanud mind vaenlaseks, urgitsejaks ja Kelly Sildaru võistlemiste õõnestajaks. Oleks ma asja uurimata jätnud, tunneksin end nüüd sügavalt süüdi, et lasin kõigel sellel, mis toimus, juhtuda ega võtnud midagi ette, et probleemi, mis noort inimest laastas ja muserdas, luubi alla tuua. Igatpidi halb, vastik olukord.

Ma ei tea, mis seisus on praegu Kelly Sildaru, kuid Tõnis Sildaru on avalikul areenil tagasi. Ajakirja Ma Olen Jalgrattur värskeimas numbris (fotol paremal) on Marta Vasariku lugu «Taasleitud vana – unustusse vajunud rattasõit on Sildarude peres taas au sees». See räägib Tõnis Sildaru ja tema poja Henry rattasõitudest. Kelly Sildaru pole seal mainitud sõnagagi. Teda nagu ei eksisteerikski isa elus.

Foto 1: Spordiaasta tähtede 2022 gala Tallinnas Alexela kontserdimajas mullu 30. detsembril. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Tõnis ja Kelly Sildaru poseerimas Postimehele 15. oktoobril 2017. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kelly Sildaru ja Mihkel Ustav saabumas Barbie' filmi esilinastusele Apollo kinno Ülemistes. Foto autor: Taavi Sepp, Postimees/Scanpix
Foto 4: Kelly Sildaru jagamas autogrammi olümpiaraamatu "Peking 2022" esitlusel Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis Tartus mullu 20. mail. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 5: Kelly Sildaru Barbie' nuku esitlus mullu 25. mail Tallinnas.
Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 6: Ajakirja Ma Olen Jalgrattur värskeim number. Ajakirja kaanepildi edastas peatoimetaja Vahur Kalmre

12 Kommentaarid:

At 14:53, Anonymous Anonüümne said...

Kas teie kogemustepagas vedas teid alt nägemaks, et midagi on pildil viltu, kui intervjueerisite spordilootusi? Pigem mitte, te nägite tavalist patriarhaalset peremudelit, kus ülalpeetav kõneleb siis, kui kana pissib. Mida ühelt lapselt ikka pärida.
Kas tagasi vaadates on teie hoiakus midagi muutunud? Ei, ei ole. Ei ole ka propagandist Muuli omas.

 
At 02:03, Anonymous Anonüümne said...

The Smashing Pumpkins - 1979.

"Shakedown 1979
Cool kids never have the time
On a live wire right up off the street
You and I should meet..."

https://www.youtube.com/watch?v=4aeETEoNfOg

 
At 10:56, Anonymous Anonüümne said...

See on suhteliselt väike asi. Professor Pullerits võiks korda ajada et eesti rahvast ei mõnitataks

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

Olgu veel lisatud, et seda telliskivi müüb Apollo praegu hinnaga 4,99 €. On see siis seda investeeringut väärt?

 
At 13:54, Anonymous MargusM said...

Kas Kelly ei eksisteeri isa elus või on hoopis vastupidi? Seda saaks ju paari telefonikõnega lihtsalt teada aga "pulleritsutamine" toob rohkem klikke!
Sügavalt süüdi peaks just praegu tundma, me ei teagi kui hästi meie sangaril elus läheb! Vaevalt et Kelly siinset blogi loeb ja vastata suvatseb.

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Loeb, loeb!
Jälle räägib stammkügeleja MargusM asjast, millest ta ei tea, sest ei tee kodutööd. Kui teeks, siis teaks, et Kelly raamatus on kirjas viited blogile ja kõigele, mis Kelly kohta siin kirjutatud.

 
At 20:00, Anonymous MargusM said...

14.56 sel juhul avita Priitu tema süümekates, mitte mind : )

 
At 09:25, Anonymous Anonüümne said...

Mina olen veendunud, et Kelly eluloo tumedas osas jätkuvalt nähakse süüd seal, kus seda ei ole. Tippspordis edukaks olemisel tulebki kahjuks loobuda paljustki, nagu treenida ka siis kui alati tuju ei ole.
Linnas Tartu on sirgumas üks ülinoor noormees, kes samuti freestyle suusatamisega tegeleb. Avalikkusele kuvatakse kõike aga ehedalt ja sellisena nagu on.

 
At 10:25, Anonymous Anonüümne said...

ROK tembutab jälle. Kuigi Venemaa ja Valgevene ei saanud kutset Pariisi olümpiale, siis nad võivad osaleda ilma kutsetagi, tulevad nn neutraalsetena. ROK arutab küsimust sügisel. Vene poliitikud on öelnud, meile pole kutset vajagi, me tuleme tankidega. Teiseks, kui ROKi ees on selline maotu vend kui Bach, siis on alati võimalus "sildade ehitus" sõjakurjategijatega. Kollaborandi musternäide.

https://sport.postimees.ee/7822490/203-riiki-said-kutse-pariisi-olumpiale-venemaa-ja-valgevene-jaeti-pika-ninaga

 
At 12:12, Anonymous Anonüümne said...

Priidul on tuttavad suusaliidus ja ehk saaksite uurida miks ei tule vähimaidki toetusmeetmeid suusaaladele, kust oleks reaalselt tulemas tiitlivõistlustel medaleid? Murdmaasuusatamisest lähikümnendil ei tule! Aga suusaorienteerumine, freestyle ja mäesuusatamine, laskesuusatamine? Sportlased kerjavad ettevõtetest ja vanemate palk ohverdatakse, eriti veel ülinoorte aladel.

 
At 12:35, Blogger Priit Pullerits said...

See, et laskesuusatamises ei tule medaleid, selles oleme saanud juba kaks kümnendit veenduda. Hoolimata promost ei midagi.

Suusaorienteerumine on ja jääb marginaalseks alaks, mis olümpiale ei saa. Vaadake, kui vähe riike osaleb.

Mäesuusatamises ja freestyle'is pole samuti šanssi. Tormis Laine on pere toel kui palju pingutanud, aga maailma tipust oi kui kaugel. See, et Kelly sai medaleid, tulenes sellest, et ta oli noorest peale noore ala pioneer. Ajastus klappis. Nüüd on ka sel alal tase nii kõva, et kui keegi nüüd püüaks tippu saada, pole see enam võimalik. Lugege Kelly Sildaru raamatut, siis saate aru. Esiteks meil pole tingimusigi, ei mäe- ega freestyle suusatamiseks. Sama, miks meilt ei tule surfareid. Sa pead elama aastaid ainult lainetel.

 
At 22:05, Anonymous Anonüümne said...

Mäesuusatamises treenerite oskused ammenduvad noorteklassist edasi, nõus. Pere toetustel (kus on ESL?) on hakatud siiski tippudele lähedale jõudma ja T.Laine ei ole ainus. Freestyle suusatajatel on suured võimalused jätkuvalt tiitlivõistlustel ja loomulikult treenitaksegi välismaal. Olite Kelly osas pessimistlik kunagi, nagu ka nüüd uute noorte osas...kuid küllap üllatute lähiaastatel jälle, ning soovitan noortesarja minna vaatama, et avaneksid teiegi silmad. Suusaorienteerujad kül olümpiale ei saa, aga võidud MM-ilt vääriks ESL tuge. Laskesuusatajate ausad ja puhtad tulemused on samuti väärt toetust, aga Teppanite pere ei näe teistes suusaalades perspektiivi ning murdmaasuusatajatele luuakse tingimusi küllaga. Lihtsalt minu arvamus.
Toivo

 

Postita kommentaar

<< Esileht