neljapäev, juuli 27, 2023

Pullerits: Õppetund, kuidas näha kohalikus spordistseenis globaalset mõjusat pilti

Nädala alguses sattusin Tartus Emajõe randa (fotol paremal), kus liival toksisid rannavõrkpalli keele järgi oletades türklased. Igatahes olid nad tumedat verd ja rääkisid mulle arusaamatut keelt, mis viitas nende lõunamaisele päritolule. Neid oli kokku kuus, nad olid eemalt hinnates vanuse poolest kahekümnendate keskel, ja peagi saabus neid veel kaks. Mul pole aimugi, mida nad siin muidu teevad ja millega seoses siia on saabunud. Lähedal asub maaülikooli 16-korruseline ühiselamu, kuid praegu on suvi ning õppetööd ei toimu. Enamik õppureid, kel seos oma kodumaaga, võiks praegu oma kodus olla.

Ent olulisim on hoopis muu mõte ja järeldus, mis pähe tuli. See paigutub konteksti, mis ühelt poolt räägib piirideta maailmast, ja teisalt haakub sellega läänest leviv mõttemall, et riik on territoorium, mis koondab sellel elavaid inimesi, ning siit kasvav järeldus, et elanikkonna määratlemisel on aluseks kodakondsus, mitte muud tunnused. Olgu pealegi, et Eesti põhiseadus määratleb meie riigi mõttena selle keele ja kultuuri edasikandmise. Ehk teisisõnu: Eesti on rahvusriik.

Aga siia lisandub veel üks kontekst. Tore on istuda liival, vaadata, kuidas valged ja hallikad pilved purjetavad üle erksinise taevalaotuse (fotodel); vaadata, kuidas inimesed veedavad muretult aega; vaadata, kuidas laev teeb piki Emajõge huvilistele lõbusõitu; vaadata, kuidas sõudjad libistavad oma paate piki jõge. Samas mitte unustades, et tuhatkond kilomeetrit lõunas peavad ukrainlased elu ja surma peale võitlust vene agressorite vastu; mitte unustades, et too on võitlus, mida ukrainlased peavad ka meie vabaduse ja rahu eest – kes seda ei tunnista, on kas loll, venemeelne või idioot. Muid võimalusi pole.

Nii ma seal istusin ja mõtlesin, et kui meil poleks sellist rahulikku suve, nagu on praegu, vaid oleks lahinguterohke suvi, nagu Ukrainas, siis kui palju oleks kõigist neist türklastest ja muust rahvast, kes siia piirideta ja liikumisvaba maailma nautides on saabunud, valmis kaitsma seda territooriumi, kus nad elavad, töötavad, mängivad rannavollet. Ma ei usu, et nad oleks. Vähimagi ohu korral kaoks nad siit kiirelt ega vaataks tagasigi.

Muidugi leiduks ka eestlasi, kes vähimagi ohu korral mujale tormaks. Aga kindlasti mitte enamik. Nagu pole Ukrainast lahkunud enamik ukrainlasi. Kuid välismaalased, olgu nad siin õppinud, elanud, töötanud kui kaua tahes, kaoks siit suure-suure tõenäosusega kiiremas korras in corpore. Mis tähendab, et Eesti kui maa, millega nad on end sidunud, mille hüvedest osa saavad, on neile pelgalt territoorium, mille võib vahetada vajadusel ükskõik millise teise territooriumi vastu. Sest neid ei seo Eestimaaga ei päritolu, ajalugu, keel, kultuur ega rahvustunne. 

Vaat mida tähendab meile ohu korral globaalne, piirideta maailm – me oleme head ja kasulikud vaid siis, kui siin pakutavat saab nautida, aga muutuma ebavajalikuks, väljavahetatavaks, isegi unustatavaks niipea, kui tekib vähimgi ajend siit jalga lasta. See on üks põhjus, mis mu arvates teeb kõik, mis õõnestab rahvusriiki, selle riigi ainult nõrgemaks.

Kõigi fotode autor: Priit Pullerits

23 Kommentaarid:

At 12:52, Anonymous Anonüümne said...

Selliseid kahtlaseid "võõrleegionäre" ei saagi riigi kaitsmisel rakendada, sest nende tausta ja motiive pole aega ega ressursse kontrollida. Nii on ka Ukrainas- nad lihtsalt ei võta enam välismaalasi sõdima, kuna pole teada, et ehk on tegu maskeerunud tiblaga, kes tahab õõnestada seestpoolt, lekitades tundliku infot või suisa üritab saboteerida.

 
At 13:54, Anonymous Anonüümne said...

Türklased on tublid volle kõksijad, naised on maailma ränkingus suisa esimesed, nii et las kõksivad. Ettevaatlikud peame olema oma venekeelsete vendade-õdede suhtes. Kui paugutamiseks läheb, on meil oma Donbass võtta.

 
At 16:01, Anonymous Anonüümne said...

Mul tekkis esimese lõigu peale hoopis selline küsimus - aga kus on eesti poisid, kes võiks ka vabas õhus palli taguda, kui neile selline hea võimalus on tekitatud ?

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Mängivad eesti poisid ka loomulikult, ise ka kunagi, kui ma paremas sportlikus vormis olin. Ma pole seal taolist seltskonda kunagi näinud, nagu PP nüüd.
Kas seal on 2 platsi, st Emajõe paremal poolel? Pahemal poolel on ilmselt ka, aga seal saab ka "Dima davai!" sarnaseid emotsionaalseid hüüdeid kuulda?
Parem pool on see, kus Pullerits elab ja spordib, seal asub loomulikult ka kuulus Pulleritsu ovaal.

 
At 17:45, Anonymous Anonüümne said...

Piirideta maailm on väikerahvale surm. Olgu siin mõned naaberrahbad venelased soomlased rootslsed aga suuri lõunarahvaid küll ei taha. Katsuge aru saada psühholoogiast. Kui eestlane on kuskil maailmas on ta nähtamatu. Suured rahvad kel oma sajamiljoniline riik kuskil olemas, mõelge kui tugevalt ta siin end tunneb kus kohalikke kahvanägusid praktiliselt vastu ei tule. Nende agressiivsus on absoluutselt teine, neil on tugev grupi identiteet, eestlane seilab üksi, türgid araabid pärslased alati grupina, mis tähendab nende tahe jääb peale

 
At 17:56, Blogger Priit Pullerits said...

Dendo- ja spordipargi poolsel jõekaldal on kaks rannavolleplatsi, 16.42.
Mängisid ka eesti mehed, just lahkusid platsilt, kui tulin. Paistsid suht härjad-mehed, kellesugustele võib raskes olukorras loota. Neile türklastele oleks kindlalt tuule alla teinud, nii platsil kui väljaspool seda.

 
At 18:14, Anonymous Anonüümne said...

17:45, mis te venelaste arvuks pakute, et neid rootslaste ja soomlastega samasse võrdlusesse panete? Iga roju olgu ikka oma kodus eelistatult, eluteed on mõnedel teised. Massilised liikumised on ohtlikud - sõjad ja arvatavasti järjest enam kliima.

 
At 18:29, Anonymous Anonüümne said...

Naabreid on alati sees, tee mis tahad, muidugi vene okupatsiooni masse ei saa kohalike rootsidega võrrelda.

 
At 18:31, Anonymous Anonüümne said...

On jah ohtlikud eriti kui meile saab üle maismaa tulla läbi vene ja läti. Soome rootsi norra island paremas seisus, need on mere taga

 
At 18:50, Anonymous Anonüümne said...

Kuule, tüüp, 18:31, kas sul on vene naine või? Miks sa siin Vene ja Lätit võrdled?
Kui on vene naine, siis lao letti, miks ta nõnda nunnu on?

 
At 19:25, Anonymous Anonüümne said...

Türklastel pole väga vajadust tungelda välismaale. Harilikult on tegu ikka kas kurdide või süürlastega. Need ongi tavaliselt sellised lastud varesed, kellel kodumaal tulevik puudub.

 
At 00:23, Anonymous Anonüümne said...

Aga uuriv ajakirjanik oleks võinud ju spordihuvilistelt meestelt küsida, et kust tulek ja mis asju võõramaa härrad siin ajavad. Vast vähemalt inglise keelt mingil algtasemel mõni neist ikka pursib, muidu oleks siin ikka ikka jube keeruline ainult türgi või mõne muu siinkandis tundmatu keelega hakkama saada.

 
At 09:32, Anonymous Anonüümne said...

Seda globaalset pilti näeb spordis hästi jah. Soome rootsi saksa võistkonnad on täis neeger sportlasi. Soomlased kel naiste kossus keegi ambaal kes WNBA-s mängib kaotasid vist leedule. Olid väga solvunud et mingi väikeriik neid võita julges

 
At 09:37, Anonymous Anonüümne said...

Professor Piirimäe saab oma homoabielu iba eest korralikult nahutada kriitika saadetes.

 
At 09:57, Anonymous Anonüümne said...

Professor Pullerits ajab ka iba aga saab kiita.

 
At 10:20, Anonymous Anonüümne said...

Professorit nahutatakse mingites kahtlastes saadetes aga samal ajal pedofiil kokkas kristlikus lastelaagris:https://www.ohtuleht.ee/1089258/kristlikus-lastelaagris-vaaritas-suua-alaealise-vagistamiskatses-suudi-moistetud-mees-korraldaja-ma-ei-votaks-siia-ju-ohtlikku-inimest

Ütleme nii, et vaatamata kõigele traditsioonid püsivad.

 
At 15:25, Anonymous Anonüümne said...

Väga huvitav. Aga küsime Pulleritsu käest kes on suusablogi kokk? Miks me seda meest siiamaani ei tea?

 
At 17:06, Anonymous Anonüümne said...

Suusablogi kokk on Kadastik. Tal on komprat kõigi kohta nii et pidage mokk maas kui elu kallis.

 
At 09:45, Anonymous Anonüümne said...

Aga kes käskis Parvelil kontoris asjad kokku pakkida ja koju puhkama minna? Kadastikul vaevalt, et sellist musklit on.

 
At 08:11, Anonymous Anonüümne said...

See oli Pullerits kes käskis jeehat tõmmata.

 
At 12:42, Anonymous Anonüümne said...

Kes siis on hall kardinal? Padre Pruunsild või Kadastik?

 
At 22:21, Anonymous Anonüümne said...

Kõikides Euroopa riikides kasvab moslemiriikiest pärit inimeste hulk, ka Eestis. Meie (ülikoolides, ettevõttetes, pagulasabides, isegi spordiklubides ja muudes migratsioonipumpades töötavad) inimesed, kes neid inimesi "maale" toovad, õigustavad end et kogused on väiksed (kui tuhandeid aastas "väikseks" numbriks nimetada, milles kahtlen) ja kõik on tegelikult kõigi meie huvides - makse laekub ju rohkem kui on rohkem migratsiooni, nn. konkurentsivõime on ju ka kõrgem kui palgata saab vähesega leppivad nigeerlasi, pakistaanlsi, iraanlasi. Mis saab tulevikus on selge - kui võtta abiks teaduslikid meetodid, rahvastikuteadus, statistika, lihtne matemaatika ja loogiline mõtlemine. Eesti inimeste hulk väheneb, samas türklaste, egiptlaste, afgaanide, liibanonlaste (kui nimetada vaid üksikuid) hulk kasvab. Tähtis ei ole kas migratsiooninumbrid on sadades (aastas) või tuhandetes, tähtis on KASV. Kasv otsustab kõik, otsustab kes on maal tulevikus peremees. Lääne-Euroopa on meist selles paar aastakümmet ees. Nendest asjadest ei ole praegu populaarne rääkida, kuigi näiteks Tartu ülikoolis on vastav kompetents olemas (näiteks rahvastikuteadus) ja nad teavad (teadusel põhinevat) kurba tõde. Asju välja öelda julgevad vähesed, teate ju isegi seda ajaloost tuntud väljendit (väljavabandust) - pere vajas ju toitmist. Moslemite tohutu eelis meie ees ei ole mitte ainult suurem iive vaid ka omade järgitoomine kodumaalt. Järgitoodud hakkavad omakorda omasid (sugulasi, tuttavaid, kõiki kes maksavad) järgi tooma ning kogu tsükkel kordub taas ja taas. Ühel halval päeval me muidugi "ärkame" ja saame oma rumalusest aru (praegu me seda muidugi veel ei tea), teeme katse endi migratsioonpumpasid piirata, aga on lootusetult hilja, siinsete moslemite migratsioonipumpasid meil kontrollida ei õnnestu. Ja kahjuks ei ole ju ainult moslemid, me "flirdime" praegu oma liberaalsuses ja avatuses ka näiteks hindude ja mittemoslemi aafriklastega samuti. Kõigi nende tagala (potensiaal lühikese ajaga kasvõi sada tuhat siia kohale organiseerida) kodumaal on pea ammendamatu.

 
At 09:46, Anonymous Anonüümne said...

nojah, tänapäeval on avalik arvamus ka tähtis. Türgi avalikkus poolehoid võib olla sõjalise konflikti puhul olulisem, kui see, et nad kaevikus roomavad.

 

Postita kommentaar

<< Esileht