LISATUD VÄRSKE VIDEOKui soome päritolu Eesti kirjanik Mika Keränen, kes on muu seas avaldanud teosed «Kuldne Lurich» ja «Fantoomrattur», mu seikluse väikse kokkuvõtte läbi oli vaadanud, ütles ta: «Võimas, võimsad vaated!»
Just! Nende võimsate vaadete pärast ma sinna rajale, Shafer Trailile (fotol ülal vasakul) rattaga sõitma läksingi. Maasturiga olin seda läbinud kaks korda. Üks kord, üle 20 aasta tagasi punase Jeep Grand Cherokeega ja teine kord, umbes poolteist kümnendit tagasi halli Jeep Commanderiga. Aga rattaga on ikka hoopis teine tera. (Paremal minu marsruut Stravas: algus ülal paremal, allpool sinised on potase aurustamise tiigid, Dead Horse Pointist lõunas jõe käänaku juures põhiteelt kõrvale liikumine on Thelma & Louise Pointis käik.)
Shafer Trail, millest väikse video kokku panin – ja mis Keränenile muljet avaldas –, on Utah’s üks populaarsemaid maasturiteid (kui mitut autot näete fotol vasakul?). Sellepärast, et see pole niisugune, kus on suur risk auto ära lõhkuda. Ja sellepärast, et see pakub seda, mille üle imestas ja mida kiitis Keränen.
Ilmselt kuulsaim koht sel teel on Thelma & Louise Point (fotol paremal ja all vasakul). Sinna viib Moabi poolt sõitu alustades 1,3 km pikkune kivine tõus. Kui kohale jõuad, oled justkui suurel platool, millelt avaneb avar vaade all kanjonis voolavale Colorado jõele. Koht on nime saanud selle järgi, et seal filmis režissöör Ridley Scott oma samanimelise adventure road drama kulminatsiooni.
Mäletate, kuidas Susan Sarandoni ja Geena Davise tegelaskujud seal filmis lahtise autoga
alla kuristikku sõidavad? Filmis on too koht esitatud Suure kanjonina, kuhu Colorado ka allavoolu liikudes ükskord jõuab, aga tegelikult võeti too maailmakuulus stseen üles Moabi lähedal. Olen lugenud, et selleks ehitati sinna kõrgendikule autole hoovõtuks isegi asfalttee, mis pärast filmivõtteid likvideeriti. Igatahes praegu ei meenuta enam ükski detail, et seal üldse kunagi mingid filmivõtted oleksid toimunud. Selles saate veenduda videot vaadates. Vaadake, kas tunnete ära mõned tuttavad kohad ka filmis!
Kui kunagi Moabi kanti satute, minge Shafer Trailile kindlasti rattaga sõitma. Seal on muudki ootamatut, näiteks helesiniseid laguune meenutavad potase aurustamise hiiglaslikud tiigid – need on täiesti sürreaalsed keset punast metsikut loodust. Ja muidugi Dead Horse Pointi ehk Surnud hobuse punkti kaitseala kõrgendik (fotol paremal), mis prominentselt tee ääres troonib.
Videos võib rada tunduda küll kerge, ent kinnitan teile, et video petab. Nii et olete hoiatatud!
Fotode autor Priit Pullerits
6 Kommentaarid:
Aga, mida seal ikka toodetakse tiikides, kas botase tallamaterjali? Eh. Loomulikult uhades nupp enam ei noki. Seal tehakse eesti keeli poti tuhka mida keskajal saadi puutuha leotamisel ja kuivatamisel pottides, kust saadi selle nimetus pot ash. Kaasajal nimetatakse seda eesti keeles kaaliumi soolaks mis selgitab ka põhiteadmistega inimestele reovõõrsõna tähenduse ära. Igatahes on tegu väärt väetise, tikkude ja muu vajaliku kraami toorainega.
Mu kunagine kolleeg Postimehes Madis Aesma on ka imestanud, et mis see küll seal on, ja kirjutanud lühikokkuvõtte nendest tiikidest:
https://forte.delfi.ee/artikkel/78092012/justkui-sulanud-vikerkaar-miks-on-keset-utah-osariigi-korbe-sellised-sinisekirjud-laigud
On igati positiivne, et Pullerits ei ei toetu enesekiituse ja oma ego upitamise raskel teel pelgalt iseenese rammule ja oskustele vaid kaasab ka kolleege. Siiski kipub ta vahel unustama, et üks pilt on löövam ja illustratiivsem kui 100 sõna. Tasub võtta šnitti poliitikutelt. https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120245272/foto-evelin-ilves-saabus-seltskonda-sarmantse-mehega#cxrecs_s.
Hr Pullerits vastake nüüd ausalt, millal käiste teie kõrgemas seltskonnas koos tõeliselt sarmantse naisega?
PÖFF-le võiks Priit küll oma teosed esitada. Pärast kokteilibaaris liharullide nosimist ja hea sõõmukese veini kaanides on tegemist suurepäraste teostega. Olemata õel peab siiski mainima, et neid filme ei ole mõtet tarbida 720 resoga. Need on ikka eliit kraam. Erilisema elamuse saamiseks on vaja 4K resot, udusema silmaga ehk siis pärast pudelit kangemat metsakohinat Kägu varasalvest, kannatab seda ka nautida FHD formaadis. Asi on nimelt selles, et loodusvaated, on nagu on aga rattaraja põnevuse mõistmiseks on vaja ikkagi vaadata elusuuruses formaadis nii, et iga kivi on kontrastselt eristatav, alles siis tuleb kogu selle sõidu põnevusfaktor välja, tekib täielik arusaamine, et mida mees seal kõrbes teeb. Kohati tekib nii ka küsimus, et kas ta ikka ise teab, et mis ta teeb, on ta kindel, et jõuab järgmises kurvis kivi tagant tundmatusse sööstes teha õige otsuse, keerata vasakule või paremale või vajutada pidurit ja nii, et ratas ei blokeeruks ning niplit ei teeks. Need singlid on küll sellised, mida teadlikum publik läbib rattaga ja ühes suunas aga no alati võib tekkida üllatusi.
Mida kõike inimene kuulsuse nimel ei tee! Kes läheb koos sharmantse kaalsasega seltskonda, kes teeb vasektoomia, kes esitab oma teosed pöff ile
Jah, 16:00, mõnikord ei lase GoPro programm töölaual 1080 resoga salvestada, siis pean 720ga proovima. Ma ei tea, miks. Kui ma kõvakettale salvestatud filmi oma LG OLED teleris vaatan, siis on küll kõik alati ülimalt klaar, aga Youtube'is on tõesti sama pilt teinekord hägune, ent järgmine kord jälle palju klaarim. Ei saa aru sellest...
Tõsi on see, et videopilt, eriti kui päike paistab selja tagant, triigib pinnase siledaks, sest konarused ei ole üldse näha. Sama on tõusude ja laskumistega, need paistavad vähemalt poole laugemad. Pinnase silumisele aitab kaasa ka GoPro, mis igasugused hüpped, põrutused, põntsatused olematuks teeb - ainult vähene heli reedab, et kuskil oli mingi kolks.
Nii et tõepoolest, video ei anna täit tunnet ega ülevaadet. Seepärast tulebki ise kohale minna ja kõike omal nahal järele proovida, videote vaatamine on väga odav ja ohutu aseaine.
Postita kommentaar
<< Esileht