Pullerits: Millise aktuaalse õppetunni annavad Eestile ookeanitagused rattarajad?
Alustan küsimusega, mis testib teie kohalike olude märkamise ja suurema pildi tundmise võimekust. Nimelt: mis on see, mida Utah’s ei ole matka- ja rattaradade alguses mitte kuskil, aga mis on Eestis samasuguste radade alguses igal pool?
See ei ole niisama ajaviiteks esitatud küsimus, sest selle küsimuse vastuses peitub üks suur ja hinnaline tõsiasi.Enne kui edasi loete, mõelge pisut, sest siis on huvitavam jätkata. Olgu lisatud, et tegemist pole mingi pisiasjaga, vaid ikka suure asjaga, mille olemasolu või puudumist on kerge märgata.
Kas tegite oma pakkumise?
Nüüd vaadake, kas see pakkumine oli õige.Nagu teate, siis tuli mul Utah’s sõita autoga ratta- või maasturiraja algusse, seal ratas auto salongist välja tõsta, kett puhastada ja õlitada, ennast päikesepaiste eest kaitsva kreemiga sisse võida, kontrollida seljakoti sisu ning siis sain teele asuda. Need protseduurid võtsid teinekord kümmekond minutit. Sest nende hulka mahtus ka tegevusi, mis tekitasid jäätmeid.Näiteks sõin enne teele asumist banaani või burrito, et kõht oleks värskelt täis ega peaks liiga palju moona kaasa vedama. Banaani söömisest jäid järele banaanikoored, burrito söömisest selle paberist ja sooja hoidvast hõbepaberist ümbris. Instinktiivselt tekkis soov need jäätmed visata prügikasti. Aga mida ma mitte kusagil ei näinud, see oli prügikast.Sealmail kehtib põhimõte, et kõik, mis loodusesse kaasa vead, jõuad pärast ka loodusest välja vedada. Olgu see kommipaber või plekkpurk, mis iganes. Ja õige ju on – tõepoolest jõuad.
Huvitav oli seejuures, et mitte kuskil ei näinud ma loodusparklates ega nende ümbruses mingit prügi. Valitses puhtus.Aga mis on meil Eestis – igale poole metsadesse ja mujale radade algusse on paigaldatud prügikastid. Milleks?! Tulemus, nagu küllap olete näinud, on see, et prügikastid ajavad üle, mõnel pool on nende ümbrusse veetud kaasa plastkottidesse topitud prügi. Ehk teisisõnu: prügikastid on loodusesse prügi tekitajad.Kui me midagi loodushoiu edendamiseks Utah’st õppida võime, siis seda, et tuleks hakata tasapisi prügikaste metsadest ja ka mujalt likvideerima. Tjah, seda ei saa teha üleöö, sest siis on tulemuseks veel suuremad prügimäed. Nende likvideerimine peab käima käsikäes teavituskampaaniaga, miks need lõplikult ära viiakse ning kuidas peavad inimesed hakkama uues olukorras käituma.
Mida sellest arvate? Minu meelest väga jumekas mõte ju.
Foto 1: Priit Pullerits Hamburger Rocki telkimiskohas Canyonlandsi rahvuspargi lähedal. Foto: Priit Pulleritsu erakogu
Foto 2: Priit Pulleritsu rendiauto Toyota RAV4 ja jalgratas Moab Rimi tõusu alguse parklas Colorado jõe kaldal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Rattatee Moabi lähedal 128. maantee kõrval Colorado jõe kaldal, taamal Goose Islandi telklinnak. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Puhkeala 191. maantee ääres Hole 'N' The Rocki lähedal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: 191. maantee äärne parkla Wilson Archi lähedal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 6: Priit Pulleritsu rendimaastur Bridger Jack Roadi parklas Canyonlandsi rahvuspargi lähedal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 7: Autod parkimas Moabi lähedal 279. maantee ehk Potash Roadi ääres Colorado jõe kaldal. Foto autor: Priit Pullerits
27 Kommentaarid:
Ma nüüd seda prügi teemat ei promoks väga. Kõrbes jah, ei julge keegi reostada, kuna patuoinad on kaugele näha. Lähed aga metsa, siis sama jama mis siin, õllepurgid ja muu träni laiali isetekkeliste lõkkekohtade ümber. Samasugused loomad nagu siin. Oleks prügikastid sissesõiduteedel , vast loobitaks sodi ka seal vähem. Inimene on inimene, kardab ainult vahelejäämist.
USAs on pügikastid ja maha jäetud jäätmed ehk ka ahvatluseks mitte kõige meeldivamatele metsloomadele- puumad, karud, opossumid jne.?
Need metslased käivad ründamas prügikaste igal pool. Tuleb paigaldada puuma ja karu kindlad prügikastid.
Kõige suurem metslane on inimene ise, siis kui maailm lukus oli vähenes kohe ka jäätmete hulk. Ka linnaõhk muutus puhtamaks. See oli ära, tõestasime et on võimalik aga ei taha.. pigem oleme nõus kõigi mugavustega laeval põhja minema kui et endid muutma.
Margus on hakanud rohepöörajaks? Ta oli ikka muidu Kägu meeskonnas?
Pisiasi tegelikult. Põhiline on see kas tuled Utahist tagasi kilbiga või kilbil? Kas puuma on su maise teekonna lõpetanud või ainult kintsu kriimustanud ja seejärel ise hinge heitnud.
Colorados oli nii et mees oli vannis, pani parajasti seepi nuusiku peale kui uksest hüppas sisse puuma. Kogu lugu
Mountain lion attacks man in Colorado hot tub
Mhmh, parim soovitus oli, et räägi loomaga nii, et ta teaks, et oled inimene.
Siiski seebi asemel oli tegemist Jacuzziga ja hoopis naine päästis mehe. Moraal, lähed puumade maale kolama siis võta naine kaasa, naistel on õiged instinktid ohuolukorras käitumiseks.
Ahsooo, siis Pullerits hoiab nagu argpüks Coloradost eemale ja läheb turvalisse Utahi kus suurim kiskja on kodukass
Colorados puumasid hinnanguliselt 3000, Utah's 1600.
Californias 4000.
Millist AI-d kasutasite puumade arvu leidmiseks?
Mis AI, kui vaja loeb Padre kõik puumad ühekaupa ise üle. Kui tahab seob veel sabapidi sõlme kah.
Puuma on halastamatu loom, tark on kasutada AI-d kui käsikaudu loendada.
Copilot koos Bing Chatiga pakub neid arve, Padre on vahemiku puhul lähtunud minimaalsest arvust. Vaid Moabi kohta on kindel arv kirjas 1600. Moabis on kõvad mehed, kes kiskjad on üle lugenud. Seal on ka kõige elujõulisemad isendid, kes karmis looduses on vastu pannud.
Colorados elab muistsete tiigrite järeltulija suur isapuuma coros snalis tiberalis debugow käppade siruulatus 6 meetrit, koos küünistega 7. Sellisele on tühiasi teha Tojota RAVist saepuru. Chrysler Explorer läheb ka koos perekonnaga.
Džiizös!
Võib rahulikult ka raketiväelase kombel "bože moi!" öelda, enamus siin saab aru.
Kes koloraadost eluga tagasi tulnud on õnnega koos. Ma käisin nebraskas seal oli cougar aga selline väike ja ohutu. Peksis sabaga vastu maad ja näris kellegi saabast.
Derek Johnsonil Norfolki linnas Nebraska maakonnas viis kougar kapsaraua ära.
Cougar on selline keskealine seksikas naine, kes nooremaid mehi taga ajab. Olgem täpsed!
The cougar holds the Guinness record for the animal with the greatest number of names, with over 40 in English alone.[7] "Puma" is the common name used in Latin America and most parts of Europe.
Sel lool ja sel intervjuul on avaliku informeerituse ja arvamuse kujundamisel olulisem roll kui ükskõik millisel muul lool, mida viimasel ajal olen teinud:
https://www.postimees.ee/7890443/luubi-all-mida-saab-eesti-teha-et-maailmakorra-muutmise-kaigus-ellu-jaada
https://www.postimees.ee/7890442/intervjuu-jonatan-vseviov-eesti-sugused-vaikeriigid-voivad-olla-kriitilistel-aegadel-mojukad
Suur isapuuma või väiksem cougar teeb muidugi Toyota RAVist saepuru, kuid Padre vastu nad ei saa. Padre tuleb alati eluga tagasi ja räägib meilegi Ameerikamaa imelistest asjadest.
Kas ajakirjad Time ja The Economist on kvaliteetajakirjandus? Nendest järgi on Ukraina sõda kaotamas, pole lääne üksmeelt, pole enam tugevat toetust. Reaalpoliitikud Trump, Erdogan ja nende kaasajooksikud Ida-Euroopast on muutunud maailmakorrale juba reageerinud ja ei hõlju enam ajaloo lõpu pilvedes.
Padre tunneb puuma psühholoogiat ja käitumismustreid. Puumale tuleb rehepappi teha. Puuma hüppab, aga Padre juba teises kohas nõksutamas. Õppige
Padre on käinud utahis 3x. Puuma on tema käitumismustrit juba tundma õppinud. Järgmine kord peab väga valvel olema, Padre arvab et nõksutab veidi, aga seal puuma põõsa taga punase kivi varjus juba ootab hüppevalmis soojendab reie lihaseid.
Mitte 3, vaid vähemalt 3x3.
Puumad on Padre omaks võtnud, nii palju on ta Moabis käinud. Omasid nad ei puutu.
Postita kommentaar
<< Esileht