teisipäev, juuli 02, 2024

Pullerits: Kuidas küll jalgpallispetsid ei suuda näha suurt pilti?!

Eesti Rahvusringhääling kutsub õhtuti jalgpallistuudiosse enda väitel suuri spetsialiste, kes võib-olla on tagantjärele targad lahkama mingeid olukordi, kuid kes suures pildis mitte ainult ei eksi, vaid ei adu üldse tegelikku olukorda. Näiteks eilse Portugali ja Sloveenia mängu ajal kõlas teleris kellegi suust imestus, mida keegi teine kaasa kiitis – vabandust, tol hetkel ei taibanud nimeliselt fikseerida, kes –, et väiksed riigid mängivad ja esinevad seekord väga tublilt.

Tõesti või?!

Muidugi, alustama peame sellest, mis riigid on Euroopas suured ja mis väiksed ning millise mõõdupuu järgi.

Jalgpalli mõistes on suured riigid Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Holland. Ülejäänud on selles mõõtkavas nendega võrreldes väiksed, sest suured tiitlid ja võidud hiljutisest ajast puuduvad. Mis tähendab, et jalgpalli mõistes väikseid riike on EMil enamus ehk teisisõnu: pole ime, et paljud noist on jõudnud 16 parema hulka – sest pole nii palju jalgpalli mõistes suuri riike, et nood saaks täita enamiku 16 kohast.

Edasi võime vaadelda suuri riike rahvaarvu järgi. Euroopa kümme suurimat on Türgi, Saksamaa, Suurbritannia (sh Inglismaa), Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Ukraina, Poola, Rumeenia, Holland. 11. kohal tuleb Belgia 11,6 miljoniga, mis ei ole enam absoluutarvudes rääkides kindlasti suurriik. Näeme, et kümnest suurimast ei jõudnud 16 parima hulka ainult Ukraina ja Poola. Teisisõnu: kümme suurimat on sõelmängudel esindatud 80-protsendiliselt. See, mööngem, on väga suur protsent. Ent ülejäänud kohad pidid ju paratamatult jääma väiksematele riikidele!

Kolmandaks, võime riike vaadata pindala järgi (no et mida suurem pindala, seda rohkem mahub sinna ehitama jalgpalliväljakuid – nali!). Esiotsa moodustavad Ukraina, Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi, Saksamaa, Soome, Norra, Poola, Itaalia, Suurbritannia (sh Inglismaa) ja 11. kohal Rumeenia. Neist Soome, Rootsi ja Norra ei pääsenud EMi finaalturniirile ning Poola ja Ukraina ei pääsenud alagrupist edasi. Ülejäänud 11 suurimast kuus jõudsid 16 parema hulka. Mis tähendab taas, et seal jäi kümme kohta neist märksa väiksematele.

On veel neljas võimalus eristada suuri ja väikesi – ajaloo põhjal. Suurteks võime pidada vanu vabasid Lääne-Euroopa riike ning väikesteks – lääneeurooplaste silmis, ütleme ausalt, väikesteks ja vaesteks vendadeks – Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Vaatame siis, kuidas noil on läinud.

Halvasti on läinud.

Peale Šotimaa olid kõik teised riigid, mis jäid 16 parema hulgast välja, endised idabloki maad: Ungari, Horvaatia, Serbia, Poola, Ukraina, Tšehhi ja Albaania.

Nende hulgas, kes pääsesid üle noatera ehk kolmandana sõelmängudele, olid peale Hollandi samuti kolm endist idabloki maad: Gruusia, Slovakkia ja Sloveenia.

Kuues alagrupis jõudis ainult üks endine idabloki riik, Rumeenia, kahe parima hulka, kusjuures ta mängis alagrupis, kus neljast kolm olidki endised idabloki maad.

Vaatame nüüd sõelmängude esimest ringi – ikka võidavad suuremad ja kaotavad väiksemad ning sh endised idabloki maad:

Saksamaa – Taani 2:0
Hispaania – Gruusia 4:1
Inglismaa – Slovakkia 2:1
Portugal – Sloveenia 0:0 (pen 3:0)
Prantsusmaa – Belgia 1:0

Ainus erand: Šveits – Itaalia 2:0.

Aga nagu öeldakse, erand kinnitab reeglit. Reegel on see, et väiksemad riigid, eriti kui nad on endisest idablokist, ei saa suurematele vastu.

See ettekujutus, et väikeriigid on käesoleval EMil eriliselt tublid, on petlik ning on tekkinud puhtalt sellest, et 16 parema sekka ei jätku Euroopas lihtsalt nii palju riike, mis oleksid suured.

Foto 1: Sloveenia väravavahet Jan Oblak võidab duelli Portugali kuulsa ründaja Cristiano Ronaldo vastu. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Sloveenia on Portugali mängija Diogo Jota murule niitnud. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Portugali väravavahet Diogo Costa tõrjub Sloveenia mängija Benjamin Verbici penalti. Foto autor: AP/Scanpix

31 Kommentaarid:

At 13:30, Anonymous Anonüümne said...

A - Kui tahad nimeliselt fikseerida, siis on selleks järelvaatamine - toimetaja ei saa olla nii kitsa maailmakäsitlusega, et vabandab fakti viite ebaselgust tähelepanematusega. Võta kätte ja keri õige koht välja ja ongi käes kes ütles viidatava tsitaadina.

B - Tublidusel pole definitsiooni ja veel vähem on definitsiooni "eriliselt tublil". See sõltub vaataja persoonist. Vaadates näiteks eilset väikeriikide pusimist siis peab tunnistama, et mõlemad olid erakorddselt tublid oma väravate puhtana hoidmises kuni lõpupenaltiteni. Seega väide "on eriliselt tublid" pidas paika nii eile kui ka varem, sest nagu jalgpallis tavaliselt, lüüakse väravaid harva.

C - Üks mees ei pidanud ju vutti vaatama, mis jama see on? Kas tööandja diskrimineerib ja sunnib Priitu tegelema ebameeldivate asjadega, mille eest makstakse heldelt või on tegemist siiski ealiste iseärasustega kus eitamise faasist vajutakse labase kritiseerimise faasi kuid nauditakse üritust täiel rinnal? Puht subjektiivselt siiski tundub, et Priit teeb salatrenni enne olümpiamänge ja kogub vormi, et olümpia ajal oma korporatiivse grupi ülekannete ajal jagada matse ja pauke nii, et maa väriseb terves Eestis, loodame, et sõjaks ei lähe!

 
At 13:44, Anonymous Anonüümne said...

Õige jutt mister Pullerits.

 
At 15:43, Anonymous Anonüümne said...

Turniiri osaleb 24 meeskonda, mis oletavastki tehti just sel põhjusel, et kaasata ka nn tublisid väikeriike. Alagrupist pääsevad edasi ka 4 kolmandaks jäänut meeskonda, oletatavasti et nn väikesed tublid pääseksid väljalangemismängudele (Süvari kasutab ebaõnnestunud sõna "sõelmängud"). Ei aita nõrkade punnitatud järeleaitamine. Mõelge, kui Eesti koondis peaks taoliselt lucky loser'ina finaalturniirile saama, kui häbi oleks mänge vaadata.
Kui alagrupist pääsenuks edasi traditsioonilised 2 paremat (seda siis vana hea aja kombe kohaselt, kui 16 satsi selgitasid kõige kõvema välja), jäänuks alagruppi pidama lisaks viimastele ka Gruusia, Slovakkia, Sloveenia. Noh, nood said nüüd pähe. See näitab, et "väikesed" või idablokk on vähemalt sel turniiri väga ebaõnnestunud, upita neid või mitte.
Taani, Kreeka, Island on näidanud head minekut, kuid teistel turniiridel.
Jääb üle nõustuda Pulleritsu analüüsiga ja küsida: miks ERRi (ja TV3) jalgpallistuudio pole analüüsivõimeline? Warum? Kui eesmärgiks on emotsioon, siis pangu saadet juhtima Süvari asemel juba Välba.

 
At 16:01, Anonymous Anonüümne said...

Suurtel riikidel on valik suurem ja leiavad mõne kõva neegri ka sisse. Poola tšehhi võiks kõvemad olla,kui väikesed sloveenia ja Taani; kuigi Taani on "saksa" vutt

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

Loen ja imestan, jalgpall kui teadus. Ma siiani pidasin seda vaba aja meelelahutuseks ja kokkuleppemängudeks.

 
At 16:43, Anonymous Anonüümne said...

16:01, räägi lahti, kuidas Taani on Saksa vutt.

Idasatsidest jättis parima mulje Slovakkia. Kaitses tuleb hästi istuda, aga väravaid tuleb ka lüüa, et edasi pääseda. Neil oli võimekust küll ja näitasid ka suhteliselt atraktiivset vutti. Ma hoidsin igatahes ENG-SVK mängus pöialt Slovakkiale. Rumeenia tundub ka ühtlaselt hea olema.

 
At 17:05, Anonymous Anonüümne said...

Slovakkia on end tibla poole pööranud.
Hea meel nii nende kui ungarlaste põrumise üle.

 
At 18:11, Blogger Priit Pullerits said...

Mul on täiesti sama arvamus ja sama tunne, 17:05.

 
At 19:30, Anonymous Anonüümne said...

Vaata kus Taani on. Palju taanlasi mängib saksa klubides, sealt tuleb tase

 
At 19:43, Anonymous Anonüümne said...

Palju jugoslaavlasi mängib Saksamaal? Aga oma riigi eest mängivad ikka seda sama rõvedat slaavi vutti.
Taanlased ei suuda väljakul saavutada sellist domineerimist kui Saksa mansa, kuid neil on teised taktikad, mis neid ohtlikuks ja atraktiivseks teevad - standardolukorrad (Erikseni meistriklass), kauglöögid, pealöögid, tempomuutus.

 
At 19:53, Anonymous Anonüümne said...

Kust PP selliae info sai - ta ju jalgpalli ei vaata?

 
At 20:25, Anonymous Anonüümne said...

PP on kunn, tema teab iga ala infot peensusteni. Õppige sitakotid.

 
At 20:40, Blogger Priit Pullerits said...

Avalikud andmed, 19:53 - milles probleem? Vaat see siin on analüüs, andmepõhine ja mitmest küljest põhjendatud ning jõuab üldistuseni, erinevalt sellest, mida pakub analüüsi pähe jalgpallistuudio, kus esinejail jätkub õnneks üksjagu oidu öelda või anda mõista, et ega nemad ka tea, miks nii ja miks naa - sellest kirjutasin siin paar päeva tagasi.

 
At 20:42, Anonymous Anonüümne said...

Olen PP poolel. Legendaarselt on kunagi öeldud, et "Panna on vaja". Ja seda PP oskab.

 
At 00:32, Anonymous Anonüümne said...

Ilus väikeriik jälle väljas. Poolkuud on sillas. Urruauku see vutt.

Teate, ma ei saa selle jama peale enam aru. Kui naisterahva käest küsiti, et kas automaks tuleb peale valimisi, oli vastus ei. Kui küsiti kas maksud tõusevad oli vastus huultelt ligemisest - ei, kui aga küsin kas nussi saab on vastus ei. Kas võib siis nüüd taha keerata või peab keerama?

 
At 14:32, Anonymous Anonüümne said...

Tublid väikeriigid on edetabeli tipus.

UEFA on teinud EM-turniiril fännide käitumise eest üle 1,27 miljoni euro trahve.
Esikolmikus on:
Horvaatia - 220 875 eurot,
Albaania - 171 375 eurot,
Serbia - 166 625 eurot.

 
At 15:20, Anonymous Anonüümne said...

Kui ma ei eksi tegi Pullerits hundisaluuti kui võitis Otepääl Veerpalut. Mis nüüd saab?
https://em2024.postimees.ee/8052369/foto-juba-jalle-emil-vois-naha-jarjekordset-kurjakuulutavat-zesti?

 
At 15:53, Anonymous Anonüümne said...

Eksid, Pullerits pani Mati poistel särgi püksi kogunisti Tartu raeplatsil.
Ta võis teha võidujärgselt bras d´honneur käeviibet.

 
At 16:32, Anonymous Anonüümne said...

Vahi vahi Pulleritsu seda ta seal Vastseliina metsades õppis ja harjutas

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Priit ei ole türklane, ta võis pigem näidata doigt d'honneur märki käega.

 
At 16:49, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole türklane kah aga eestlane on , saksajuudi päritolu. Tõeline võitleja, patrioot, liigub metsas hääletult nagu indiaanlane Osav Hunt, vajadusel kägistab okupandi paljaste kätega.

 
At 18:55, Anonymous Anonüümne said...

Mehed kes oskavad hiilida kägistada ja hundi moodi ulguda on rahvuslikus vabadusvõitluses kulla hind. Türklastel oli ka niimoodi nad olid osmanite käes vangis ja siis hakkasid hiilima.

 
At 19:33, Anonymous Anonüümne said...

Uudmäe oleks ka võinud "au kätt" näidata, kui tegi Sanejevile Moskvas olümpial pähe, nagu Kozakiewicz teibas Volkovile ja Pullerits Tartus Mati poistele.

https://www.youtube.com/watch?v=pO8hSvLkz5E

 
At 19:54, Anonymous Anonüümne said...

Mis Kozaks Moskvas tegi on hundisaluudi Poola versioon.

 
At 21:22, Anonymous Anonüümne said...

Mingi alamakstud insener näitas eestlastele ausõrme kui 10 aastat tagasi lasi Estlinki kaabli läbi paeklindi puurida. Juhuslikult füüsikast tuntud soojuspaisumine pressis kaablit maksimaalsel koormusel kasutades selle savisemas kohas kõveraks kuni tekkis lühis. Raudteel on selliseid terastalade käändumisi märgatud hulgi aga elektriinsenere raudtee meeste probleemid ei koti. Mõned tähelepanelikumad elektriinsenerid on märganud, et suvel on nt elektriliinide juhtmed palju rohkem longus kui talvel. Mõistke mõistke miks küll nii? Meil räägiti sellest isegi põhikoolis ja korrati üle korduvalt hilisemates astmetes. Kaablimeestel on aga sellest poogen, sest garantiiaeg on ammu möödas ja omaniku järelvalve vaatas, et ahh mõisa köis, las lohiseb. Õigel ajal tuleb lihtsalt karata edasi kõrgemale uuele tähtsamale positsioonile kus saab suurema hulga inimeste elu mõjutada.

 
At 21:27, Blogger Priit Pullerits said...

Venelased tahtsid selle žesti eest Kozakiewiczilt kuldmedalit ära võtta, käisid ROKile kaebamas ja nõudmas. Mida nad ei öelnud, on see, kuidas Lužniki publik poolaka vastu ülbitses ja teda endast välja püüdis viia. Muidugi saatis poolakas pärast võidukat hüpet neile sõnumi, mida venelased mõistsid enda aadressil kui idi nahhui. Ville Arike kirjutas sellest legendaarsest võistlusest mõni aeg tagasi hea loo:

https://sport.postimees.ee/7384540/ajalugu-poola-teivashuppaja-naitas-moskva-olumpial-kommunismile-ebaviisakat-zesti-tema-riik-tegi-kumnend-hiljem-sama

Neid Kozakiewiczi hüppeid, sh MR-t näete siit:

https://www.youtube.com/watch?v=aS1thKf99xY

 
At 09:35, Anonymous Anonüümne said...

Lisaks jalgpallile toimub ka velotuur ja eile tehti ajalugu - Mark Cavendish võitis. See on saavutus, mis on tähelepanu väärt. 35 etapivõit Tour de France'il. Paneb mõtlema, kui palju pidi Kirsipuu endast välja pigistama, et Tour de France'il kuulsate sprinterite ees etapp võita, mis toimus 25a. tagasi ... 1999. 4 juuli. Ehk ilmub meenutusi sellest Postimehes või õhtul teles.
Raul.

 
At 09:48, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits ajab õiget asja.

 
At 10:45, Anonymous Anonüümne said...

Ajalugu on natuke ülepingutatud epiteet. Küll aga oli näha milline kogemuste pagas oli Markil, Kuidas teda hoiti oma rongiga kenasti peletoni peas kuni kilomeetri märgini ja siis kuidas ta ise viimasel kilomeetril vähemalt 5 jõulise õlapuutega sellest ees olevast pakist läbi nihverdas ning 5 sekundit enne finišijoont kõigile särgi püksi pani. Keskmine kiirus samas viimasel kildil 65 km/h. Meeskonnatöö ja korralik kogemus on selle saavutuse nimi. Õnn soosib tugevaid kes verest välja ei lähe nagu need 4 nägu kes Markiga puutesse läksid.

 
At 10:58, Anonymous Anonüümne said...

👍

 
At 12:05, Anonymous Anonüümne said...

Cavendish just näitas, kuidas teiste rongis sõita. Astanast pole asja. Tuleb õlga tagasi panna ja põlvega teistele lenksu alla sõita.

 

Postita kommentaar

<< Esileht