Pullerits: Miks ma pean Kelly Sildaru edukat naasmist tippsporti ebareaalseks?
Kelly Sildaru (fotol vasakul), nagu teame, on avaldanud tugevat soovi naasta pärast järjekordset vasaku põlve ristatisideme vigastust tippsporti. Soov võib olla suur, sportlasel peabki olema, kuid selle soovi täitumise tõenäosus on väike.
Muidugi on igaühe trauma, olgugi samas kohas, mõneti erinev, nagu kohtab erinevusi ka vigastusest taastumise protsessis, kuid mõned asjad on siiski üleüldised ning neid ei saa ignoreerida. Uurisin teemat ja mis välja tuli: mitmed uuringud on näidanud, et naissportlastel on suurem risk vigastada ERSi (ingl k ACL) kui meessportlastel; naistel on see risk koguni kuni kaheksa korda suurem kui meestel.Tõsi, vaatame Sildaru vigastuste ajalugu. 2017. aastal vigastas ta Uus-Meremaal vasaku põlve ristatisidet, mistõttu jäi tal osalemata Pyeongchangi taliolümpial. Taastuda tuli peaaegu aasta. 2023. aasta jaanuaris vigastas ta parema põlve ristatisidet ning meniskit. Muidugi, tema ala ongi vigastusteohtlik, kuid lisaks, nagu eelnevalt viidatud, ei saa vaadata mööda tõsiasjast, et ta on naissoost.
Miks tüdrukud ja naised vigastavad ERS-i rohkem kui poisid ja mehed? Vastus, nagu lugesin, peitub anatoomias, hormoonides ja isegi geneetikas. „Naistel on laiemad puusad, mis võib mõjutada nende põlveliigese joondumist maandumisel, ja nad kalduvad maanduma püstisemas asendis, mis seab nende põlved sirgemasse asendisse,” lugesin Datalysi spordivigastuste uurimise ja ennetamise keskuse presidendi Christy Collinsi (USA) seletust. „Uuringud on ka näidanud, et kollageeni elastsus põlves võib menstruaaltsükli ajal muutuda.”2020. aastal ajakirjas Journal of Orthopedic & Sports Physical Therapy avaldatud uuringus jõuti järeldusele, et sportlastel, kes naasevad sporti enne üheksat kuud, on suurem risk saada veel üks ERS-i vigastus.
Teadlased on ka leidnud, et pärast ERS-i operatsiooni võivad patsiendid kannatada vaimse tervise probleemide käes, nagu depressioon; ühe uuringu järgi diagnoositi 42% patsientidest pärast ERS-i rekonstrueerimist depressioon.PubMedi artiklikogumikust leiab 2022. aasta teadustöö, mis järeldab, et tulemus pärast ERS-i rekonstrueerimist valmistab üldiselt pettumuse, kuna sportlaste arv, kes ei naase vigastuse-eelsele tasemele, on suur, samuti on suur korduvvigastuste hulk, ühtlasi esineb osteoartriidi varast arengut. Kuigi artikkel nendib, et pärast ERS-i traumat on sportlastel ootus sporti naasta suur, siis ERS-i vigastuste ravi ja traumast taastumine seda soovi ei toeta. Seetõttu on ka pärast ERS-i vigastust naasnud võistlussporti vaid 55% sportlastest.
Lisaks mainib sama artikkel, et võistleval noorel sportlasel (artikkel räägib küll alla 20-aastastest; Sildaru on 22), kes jätkab pärast ERS-i vigastust sportimist, on suur risk sama trauma korduseks. Teaduskirjanduse järgi tuleb nende noorte hulgas ERS-i vigastuse kordus ette 29–40% juhtudest.
Kuid mitte miski ei keela Sildarul püüda tõestada, et teadusartiklid tema kohta ei kehti ja mina siinkohal eksin. Kui eksin, annan siinkohal lubaduse seda avalikult tunnistada.
Foto 1: Kelly Sildaru 28. oktoobril 2024 Tallinnas Harju maakohtus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Kelly Sildaru 10. oktoobril 2023 Red Bull Soundclashi soojenduskohtumisel (mis iganes see on...) Tallinnas Ülemiste keskuse poes Ballzys. Foto autor: Taavi Sepp, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kelly Sildaru spordiaasta tähtede 2022 galal Alexela kontserdimajas 30. detsembril 2022. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Kelly Sildaru 17. detsembril 2022 USAs Colorados Copper Mountaini MK-etapil rennisõidu finaalis. Foto autor: AP/Scanpix (AP foto kirjelduses on Sildaru päritolumaaks kirjutatud Hispaania)
10 Kommentaarid:
Peremees Priidul on seekord õigus, nõus! Minuarust kui liigset tähelepanu on saanud Kelly, siis nüüd oleks ammu aeg liikuda fookusega edasi tegevsportlastele. Väga põnev oleks jätkuvalt korraks teemasse jääda, ning ehk peremees oskaks aidata ja heita pilku olukorrale kes ja üldse kuidas läheb kodumaa extreemspordil trikisuusatamises/lumelauduritel?
Murdmaasuusatamisest ju on aastakümneid siin kirjutatud.
Kas trikisuusatajatel koondis ka on, mis võimalused on olümpial...lähikümnendil?
Lumelauduritest kes on parimad, mis tase on jpm.?
Kirjutan alla. Tippsportlasekarjäär on juba ammu läbi... Olümpia pronks tuli nö vanast rasvast... Neiust sirgunud naine ja ei ole seda lendu jms enam... Mõneti aga arusaadav, et tuleb öelda, et panen veel mis kole, muidu äkitse punasepullijoogifirma lõpetab ülekanded ära...
Õnneks on muud huvid ja väljundid olemas, ei pea tingimata jääma pässide kahjurõõmu allikaks. Tervis korda ja võit kohtusaalis ennekõike.
Miks on vaja taguda fifty sixty olukorras, et Kelly on tossike? Las teeb oma ära. Praegu näeme selget kahjurõõmu. No kuulge. Andke talle võimalus ja ärge venitage ennast vaiba alt tõmbamisega. Kellyl pole vaja muud kui rahu ja keskendumist olulisele. Me oleme kõik noored olnud ja piire kombanud. Mõnel on piirid kõrgemal kui parastajatel.
Kelly Sildaru ei ole mingil juhul tossike. Täiesti vastupidi. Ainuüksi mõelda ja öelda, et keegi võiks mõelda, et ta on tossike, kuigi ta (PP) nii ei mõtle, on tema suhtes pahatahtlik. Samuti ei ole siin tegemist kahjurõõmuga. Milleks selline haiglane rõõm?
See, mis ma siin esitan, on teaduslikult näidatud tõsiasjad. Kui ma nüüd oma arvamust avaldan, siis lähtudes sellest, et korduvvigastuse järel on tippu naasmise tõenäosus üliväike, igatahes palju väikem kui enda kolmandat korda vigastamine, soovitan Sildarust peaaegu kolm korda kauem elanuna tal mõelda, et elu läheb edasi ka pärast vigastust ning läheb edasi küllap veel pikalt - aga kas tasub riskida sellega, et hakata juba 30ndates tundma pidevalt põlvevalusid, võib-olla lonkama jne, kui preemiaks on olümpia nt 5. või 7. koht. Mida noored ei tea ja millest nad endale aru ei anna, on see, et kõik need vigastused jätavad jälje - jälje, mis ei pruugi ilmneda järgmise kümne aasta jooksul, aga mis hakkavad seda valusamalt end meenutama, mida rohkem elu teises pooles aastaid lisandub.
Ütlen otse: see, mida ma siin olen püüdnud vargsi edasi anda, on soovitus mõelda ette pikemalt, mitte ainult kaks-kolm aastat.
Aga võib-olla Kellys on veel sisu ja õnnestub saada hõbe. Võimalus on väike aga mitte võimatu. Stardijoonel on kõik võrdsed. Enesevigastamise valiku tegi ta eest juba issi ära. See ei ole talle kuidagi ootamatu ega uus olukord. Tal on selles piisavalt kogemusi. Ega ta neist vanadusega kaasnevatest valudest ei pääse. See on läinud rong. Tippsportlase saatus.
Loomulikult on Pulleritsul alati õigus. Kas Tunne ei räägigi meie tublist ja õiget juttu vahendavast Priidust oma artiklis https://arvamus.postimees.ee/8152954/tunne-kelam-usa-kongressi-erikomisjoni-raport-kinnitab-koroona-sundis-hiina-laborites
See on spordiala mis areneb kiiremini kui Kelly taastuda mitmeid kordi jõuab...edu tulevikus on isegi eesti meistrikatel nullilähedane. Tänased 10 aastased jõuavad ka ette oma oskustega paari aastaga!
Mehed, ärge halage, prl Vonn (multitraumaatik) on jälle suusamäel. Minu süda ja lugupidamine kuulub talle. Teisel lähevad kõhrekesed persse ja ongi vsjoo.
Ta ei ole enam vaimselt valmis võidu peale sõitma. Kui ta sai MM kulla rennis, siis viimases sõidus läks ta tegema midagi uut mõttega, et kas käsi kullas või... Aga OMil oli tal enne viimast laskumist juba pronks käes ning ta läks tegema laskumist, mis ka parima soorituse puhul poleks medali värvi muutnud - tal polnud ju midagi enam kaotada, vaid üksnes võita ning ta olekski pidanud viimasel hüppel üritama midagi mida keegi varem võistlustel edukalt teinud pole - kukkumine ju medali värvi muutnud poleks, aga õnnestumise korral oli hõbe vabalt saadaval. Olümpiale pole mõtet minna mõttega 'peaasi, et fun oleks' nagu ta ise seal mõned korrad väljendas.
Postita kommentaar
<< Esileht