Kas olete käinud suvel Norra suusakuurortides? Ma ei mõtle Holmenkollenit. Mõtlen mägisemaid piirkondi. Nagu näiteks riigi lõunaosas asuva Hardangervidda mägiplatoo lõunaservas maantee E134 ääres asuvat peaaegu nimetut asulat – postiaadressi järgi Vinje, aga see on valla nimi Telemarki maakonnas –, kus Evindbu järve põhjakaldal on mäeserv täis palkmaju (fotodel), mis on ehitatud ühtses stiilis, kuigi erinevalt: välisseinad mustad, katus kaetud mätastega.
Peatusin seal ühe kõrgemal asuva maja kõrvalhoones (ülemisel fotol vasakul), mille leidsin Airbnb kaudu. Kaks korrust: alakorrusel köök söögitoaga, magamistuba kolmele ja vannituba dušinurgaga, ülakorrusel, kuhu sai mööda järsku redelit, veel üks magamistuba kahe voodiga ning elutuba laia diivani ja teleriga. Redeli kõrval olid seinale kaunituseks kinnitatud väga vanaaegsed puidust suusahüppesuunad. Allkorrusel oli mitu suusa- ja joogiteemalist raamitud väikest retroplakatit. Üks öö seal maksis 105 eurot.
Nagu mul kombeks, käisin saabumise õhtupoolikul jalgsi ümbrusega tutvumas. Kurviline kruusatee viis 1,7 kilomeetrit 956 meetri kõrguselt mäest veidi rohkem kui sada meetrit alla maantee ja järve äärde (fotol paremal). Ilus kant, pole midagi öelda. Eriti kui taevas lisab dramaatikat. Aga jahe. Juuli keskmine temperatuur seal on kõigest 11 kraadi. Igatahes hakkasid mul käed külmetama.
Kui ööbimispaika tagasi jõudsin, nägin, et teekonnale jäi üks 0,99 kilomeetri pikkune Strava lõik. Tõusuprotsent 9,7. Seda juhtis nime järgi otsustades üks norralane ajaga 11.31 teiste norrakate ja rootslaste ees. Mul kulus sealt üles tulekuks 15.12 – nii kaua sellepärast, et keskendusin ümbruse imetlemisele ja pildistamisele. Kuid Strava tulemusi nähes küpses plaan, et nii ma seda asja ei jäta. Tuleb näidata norrakatele ja rootslastele eesti mehe sisu.
Niisiis järgmisel hommikul võtsin matkakepid kaasa ja laskusin jalgsi mööda teed alla sinna, kust algas Listöylvegen Oppi nimeline lõik. Keerasin otsa ringi ja hakkasin siis sammuma üles. Ei salga, et eesmärk oli Stravas juhtpositsioon enda kätte saada.
Ei hakka ka luiskama, et ma ei pingutanud eriti. Pingutasin küll. Kui midagi ette võtta, siis korralikult, sest ega parandamisruumi hiljem olnuks – tuli edasi sõita Oslo ja sealt Göteborgi suunas. Pulss kerkis kohati 130 löögini minutis, aga enamasti püsis 110 ja 120 vahepeal.
Kui kohale jõudsin, nägin, et eesmärk sai saavutatud. Ajaks tuli 9.57 ehk senisest liidrist üle pooleteise minuti kiiremini. Aga mida ei olnud – ei olnud märget Stravas, et läksin edetabelit juhtima. Säh sulle IT-d ja digitaalmaailma!
Uurisin asja ja lõpuks avastasin, milles probleem: mu teekonna algus- ja lõpp-punkt, mis jäi Listöylvegen Oppi marsruudi sisse, olid teiste jaoks varjatud. Võtsin selle blokeeringu maha ning kõik läks paika. Strava paigutas mind Norras ühel raskel tõusul esikohale.
Kes veel on üleilmses konkurentsis suutnud norrakatele ja rootslastele tuule alla teha?
Fotode autor Priit Pullerits
33 Kommentaarid:
Vaat siin on "panna on vaja" tippmark -- super uudis, kõvad vennad ikka!
https://sport.err.ee/1610105569/eesti-soudjad-tulid-u-19-maailmameistriteks
Suurepärane, et näitate skandinaavlastele taldu! Kui jõuate Göteborgi, siis pekske üks avalik käimla kah segi, siis on nende lagastamise eest tasutud.
Vinje lähedalt sai kord talvel suusamatkale mindud, üle Hardangervidda. Vot too oli seiklus ja mälestused.
Mati Alaver on kindlasti rahul, et Priit norrakatele kandu näitas.
Göteborgs Posten kirjutas ka rootsi jalgpallisõprade kangelastegudest Tallinnas. Mitte kiitvalt. Aga venna sõnul oli mõni päev hiljem ilmunud seal kirjutis, et ega kõik rootsi jalgpallifännid ka ikka Eestis laamendanud ja mõned olla püüdnud vandaale ka pidurdada.
Siinne kauane analüüsiobjekt Gedly Tugi ei saanud vaatamata võistluseelsele väljendatud lootusrikkusele taas oda lendama. Pole ime. Kogenud teavad, et seal staadionil, kus ta täitis EM-normi, on varemgi tähtsate võistluste eel vajalikke tulemusi visatud.
Aga vähemalt pidavat senikaua sporti tegema, kuni medal tuleb. Jääme ootele…
Unistamine ei ole kellelegi keelatud.
Väikeriigis on olematu konkurentsiga sporditaevas teinekord päris pikalt võimalik ennast ära elatada.
Teisest analüüsiobjektist Elisabeth Pihelast pole tänavu midagi kuulda olnud. Ei tea, kas sellepärast, et Bruus üritab taas jalgu alla saada, viskas püssi põõsasse või hindas koostööd treener Grit Šadeikoga perspektiivituks?
Vastus käes: käis pöia opil.
Treener Erki Nool on EMi panustanud rängalt: Vannisel ja Enokil tuli hooaeg koguni vahele jätta. Noored talendid Apri ja Moser toodi noorte tiitlivõistlustelt pärisvõistlustele läbikukkumiskogemust saada. E. Noole krahhist põrkuvalt tasub uuesti küsida: kas suurvõistlusele pääsu teeninul tuleks ilmtingimata sellest kinni võtta? Loodetavasti teivashüppajad leidsid masendavates võistlustes midagi õpetlikku.
Teiseks meie lipulaev kümnevõistlus. Milleks võistlusele tulla, kui on teada tulemusele tugevalt mõjuv vigastus? Ei saa Erm ega Lillemets võisteldes tervemaks! Millele nende treenerid loodavad? Kas nägite kuidas Tilga ja Lillemets odas põrusid? Miks nad nii suhteliselt nii nõrgalt viskasid? Aga seda seepärast, et lootus eelviimasel ala olla veel isikliku rekordi graafikus või medali haarde ulatuses on minimaalne - selliselt treenitakse võistlusteks. Tilga tõdes, et pole oda, mis on ta trumpala, trennis eriti harjutanud. Lillemets lootis kangelaslikule katkestamisele, aga läks teisiti...Medali hind oli väike. Eluvõimalus jäi kasutamata.
Mida siis positiivseks hinnata? Kiita võib neid, kes lõppvõistlusele jõudsid: Bruus (kvalifikatsiooni hea sooritus tähendab ühtlasi tagasitulekut tumedast tsoonist), Mülla. Kui tulemuseks on Eesti rekord, siis see on kordaminek, paraku on see isegi EMil, kus pole jänkisid ja Kariibi mere saarte välejalgasid, väga tagasihoidlik tulemus. Tilga ja Rooslehe lõppkohad. Veel keegi, veel midagi?
Tegelikult Erm vs Skotheim suht sarnases vormis, õnnetult lõi see kannavalu sisse. Eks siin Noole noorte õpilaste tõus oli päris järsk, isegi veidi ootamatu, Moseri tänavune suvi madalamatel kõrgustel. Eksnäis.. kes ja kuis neid edasi juhendab.
Tolle kanna ja jalaga tegeles mitu meest tükk aega enne võistlust. Siin pole juhtumit "õnnetult lõi kannavalu sisse". Oldigi p****kursil. Kas vigase kronu kalastama saatmisel võib olla rahaline motivatsioon - 8 sisse kobistamisel uuendatakse/pikendatakse EOKi toetust treenerile ja võistlejale?
Kui hr Pullerits, kui te olete veel Rootsis, siis palun andke edasi kogukonna õnnesoovid rootsi jooksjatele. Euroopakate vaieldamatu spordihetke ja elamuse eest hoolitses Andreas Almgren 10 000 meetri unustamatus jooksus, 1 500 meetris lisas hõbedaga sära põhjanaabritele Samuel Pihlström.
Loodan, et kõrgushüppajapreili B kohatise edu pärast nüüd keegi liigselt hoogu ei satu. Tõsiasi on see, et antud alal kõrgel tasemel läbilöömiseks vajalikud kehalised eeldused või nende puudumine on igaühele, kes midagigi spordist jagab, kergesti märgatavad. Sry, karm asi see tippsport...
Oli mis oli, aga hr Viru oskas preili B-st maximumi välja võluda, nagu ka mitmest teisest temasugusest. Seda tööd ta valdas ja paremini, kui keegi teine treener Eestis.
Tahaks näha, kui palju see Epro preilnast kätte saab ja välja pigistab. Viru 196 on kõva mark ees. Mis pakute mehed, kas lööb üle?
Hr Pullerits on Strava andmeil juba tükk aega Hiiumaal, kus näeb kurja vaeva TM 3. koha mehe Taavi Kaiviga, kumb rattaga kiiremini Viskoosale poodi jõuab.
Masendav EM. Luksemburg 700000 elanikku hõbe ja TOP6 koht. Balti naabritel medal käes ja Soomel 4 erinevat sportlast medalil neist kaks kuldsed. 2 medalit tulid kesk ja pikamaa jooksus. Eestil no mitte keegi ei õnnestunud. Soomes treenitakse valdavalt ikka präänikuga ja mõistusega aga ometi on medalid hakanud taas tulema. Ma ei saa aru miks spordirahvas paksmao juhtima valis. Oli see Kaljulaid mis ta oli aga siiski sportis avalikult,vormis ja hoidis meediapildis. Uus on õllekõhuga kes pole kunagi üritanud tippsporti tulla ja 13 aastaga suretas kergejõustikku ja nüüd EOK juhina on nähtamatu.
Soomel siiski 3 medalit. 1500m medali sai rootslane.. Eksitav oli.. Rootsi on ka tagasi.
See kõlab sõgedalt aga Henri Apri 5.75 oleks andnud neljanda koha.. Ja ta on alles 19..
Teigamäe roll ligi kahe kümnendi vältel Eesti kergejõustiku allamäge veeretamisel on vastuvaieldamatu ja märkimisväärne. Kui siht oli endale kõrge koha teenimine Euroopa struktuurides ja selle nimel Eestis võistluste korraldamine, siis Eesti kergejõustikku ei arendanud see mitte üks teps.
Kus need ülikõvad treenerid siis on, kes kõik võitma panevad? Targutada on alati lihtne ja endale, ainult endale, jääb mulje, et oledki tark.
Juba hakkab jälle see hala pihta -- nii kergejõustiku kui ujumise EM kohta. Masendav. Põhilised halajad ja hädaldajad on inimesed, kes peale (internetis) kirjutamise midagi muud asjalikku ei tee aga kes vähemalt oma arvates spordis ja treeningute korraldamises kõige targemad on. Ja kes samal ajal sporti vaid telekast näinud on ning kelle suurim kehaline pingutus on diivanilt külmkapi juurde õlle järgi minek.
Sport, eriti tippsport on just seetõttu kaasahaarav ja põnev, et ta on ettearvamatu. EM-le pääsesid vaid iga riigi parimad, finaali nendest 8 (kergejõustiku väljakualadel ka 12) väljavalitut. Finaali pääsenutel oli pea kõigil
võimalus võita. Jah, oli suuri favoriite, kes kas vähem või rohkem kindlalt oma ära võtsid aga oli ka üllatajaid -- nii neid, kes justkui kindlast medalist ootamatult ilma jäid kui ka neid, kes justkui eikuskilt medalile jõudsid. Nagu spordis alati. Seetõttu ongi sport põnev ja seetõttu võistluseid korraldataksegi. Eestlased tänavu pjedestaalile ei mahtunud. Seekord lihtsalt läks nii kuig erinevaid ootusi (sealhulgas selgelt ebareaalseid) köeti avalikkuses üles tublisti. Ning nende ootuste üleskütjad ei olnud enamasti mitte sportlased ise. Mage ja nõme on nüüd tagantjärgi hakata sportlasi ja ka treenereid poriga loopima -- arvestades seda, et vähekegi teistsuguse lõpplahenduse puhul oleksid needsamad tänased s..aloopijad sportlasi kommentaarides ülistanud ja kätel kandnud.
Treener Rasmus Mägi hoolealused Lusti ja Hambidge ebaõnnestusid.
Treener Magnus Kirdi hoolealused Tugi ja Helander ebaõnnestusid.
Holger Peel eksis ka moraalselt.
Eprot tasub küll tõsta. Ta ülesanne on eriti keeruline - tuleb murda psühholoogiline barjäär ja viia Bruus oma paremate tulemusteni.
Kaua Pulleritsul veel puhkus kestab. Sisendeid, nagu öeldakse, on blogis antud küll, mida suures lehes kajastada. Tobu Martinson juba halab kergejõustiku kehva käekäigu pärast, ise toetas Kaljulaidi mahavõtmisel Teigamäge?!
Tänasega saab otsa.
Nagu siin eespool juba kirjas, et kehalised eeldused (õigemini puudumine) ei lase sellele kõrgusele lähedale minna.
Mage ja nõme on ka õigustuste otsimine, et miks nii läks nagu läks.
10:35 -- õigustusi ei ole vaja otsida. Tegemist on spordiga. Alati keegi võiab ja keegi kaotab. Seekord läks nii.
Laiemas pildis pidev tulemuste üle virisemine ei too lapsi ja noori tippspordi juurde. Milleks pingutada ja üritada kui suure tõenäosusega sind pärast kuskil internetis ja ajalehes sopaga üle valakse või "mõttetuks turistiks" nimetatakse.
Nii kergejõustiku kui ujumise EM pakkusid ilusaid hetki ja häid emotsioone. Sportlased nägid ära oma taseme võrreldes teiste Euroopa riikide sportlastega ning saavad sellest järeldusi teha. Pealtvaatajatel ja kaasaelajatel jääb loota, et järgmine kord naeratab õnn sekundite, sentimeetrite ja sajandike mängus meile. Virisemine ja süüdlaste otsimine (eriti kui seda teevad tippspordist valgusaastate kaugusel olevad kommentaatorid) ei vii kuhugi.
Jaanus Kriisk vaeb FB-s Eesti medalivõimalusi LAs 2028.
MInu arvamus tänase seisuga:
Reaalsus on see, et medalit võib LAs loota vist vaid vehklejailt - kui on õnne ja juba 1. või 2. ringis ei kaota. Seal võib vabalt minna ka nii, et isegi 8 hulka ei pääse keegi, ja võib hea õnne korral juhtuda, et kaks on nelja parema seas. Jefimova konkurendid paistavad minevat üha tugevamaks ja USA ja Aasia esindajad muudavad olukorda nii palju, et juba finaali jõudmine on õnnestumine. Kümnevõistlejad Tilga ja Erm on liiga vigastusaltid. Pigem kardan, et LAs läheb nii nagu viimati siis, kui OM toimus USAs, Atlantas. Siis ei saadud ka ainsatki medalit.
blogis võiks ka miskit uut avaldada pildimaterjalina uue tööperioodi alguse tähistamiseks
Just lisasin. Nüüd saab vana blogirütmi tagasi.
Postita kommentaar
<< Esileht