kolmapäev, august 07, 2024

Pullerits: Miks Eesti kümnevõistlejate tulevik paneb muretsema?

LISATUD VIDEO!

See, mida Eesti mehed Pariisi olümpial kümnevõistluses läbi elasid ja kogesid, pani mind pead vangutama.

Janek Õiglane ütles avapäeva järel: «[Arst] Mihkel Mardna ja [füsioterapeut] Risto Jamnes on mind täna nii rõvedalt putitanud, et... Nad on mind elus hoidnud.»

Karel Tilga ütles pärast võistluse lõppu: «Füüsiliselt olen ühes tükis. Aga tegelikult vist pole. Igalt poolt valutab.»

Need on vaid kaks näidet sellest, mida nad on rääkinud oma olümpiakogemusest. Ega Johannes Ermilgi kõik muretult läinud. Nad on noored mehed, usuvad, et küll ära paranevad.

Üht kogemust on mul neist siiski rohkem – elukogemust. Ja eluaastaid. Need kogemused ja aastad on mind viinud kokku paljude spordiarstidega. Ja kõik nad ütlevad, et see, mis on nooruses kahjustada saanud, hakkab vanemas eas tunda andma. Sellepärast on mul nende noorte tugevate meeste pärast mure: kui nad oma keha nii kõvasti lõhuvad, siis mis elu ootab neid ees kahe ja kolme aastakümne pärast?

Sellele nad praegu muidugi ei mõtle. Praegu on nad traumadest ja tervisehädadest hoolimata maailma tipus, suutlikumad kui keegi teine – võiks öelda, et küllap tundub meri põlvini. Aga me kõik saame ükskord vanemaks. Ja siis hakkab organism võlgu, mis on tuleviku arvelt võetud, sisse nõudma.

Äkki tasuks sellele ka mõelda, mitte ainult sellele, kuidas järgmiseks võistluseks veel paremasse vormi... ja vigastustest terveks saada.

Seetõttu, näete, tasub ka rattasõite rahulikumalt võtta – nautida saab niimoodigi.

Foto 1: Karel Tilga Pariisi olümpial teivashüppevõistluse ajal. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Janek Õiglane Pariisi olümpial pärast kümnevõistluse lõppu. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Eesti kümnevõistlejad Pariisis. Vasakult Johannes Erm, Janek Õiglane, Karel Tilga. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

62 Kommentaarid:

At 11:05, Anonymous Anonüümne said...

Vaevalt, et ükski Eestlane punnitaks olümpia või nö tiitlivõistluste medali pärast kui ei pakutaks riigi poolt soliidset rahalist kompensatsioonipaketti. Nagu mõni siin väidab, et see on vajalik Eesti tutvustamise hüvanguks maailmas. Kas ikka on vaja riigi poolt stimuleerida tervise kaotamist? See ei tundu kohe kuidagi tervemõistuslik.

 
At 11:26, Anonymous Anonüümne said...

Eks sarnases seisus ole ju ka nende konkurendid - lonkajaid ja valugrimasse oli päris palju.
Kümneks alaks treenimine lõhub ka keha rohkem kui ainult ühte ala harrastades.

 
At 13:05, Anonymous Anonüümne said...

K2 kergejõustiku ülekandeid vaadates on muude vigade kõrval jäänud silma see, et K2 kasutab ülekandel märgistust "Otse" ehk otseülekanne. Täielikult otseülekanne see ei ole tänu tellitud (odav)paketile, kus otse parimal juhul näidatakse jooksualasid kui kõige populaarsemaid. Nii üllatatav kui see ka pole, Tamberi ja Barshimi hüpete ajal näitab K2 reklaame ja hiljem näitab tagant järele, aga ikka "Otse" sildiga ekraanil. Kas selline tegevus ajakirjanduse vaatest ebaeetiline pole? Sinna juurde käib ka Tarve ja Uba lollimängimine justkui reaalajas toimuvast.
Loomulikult vahetan K2 reklaami ajaks Eurospordi peale. Ja järjest hiljem kõpsan tagasi mannetu Tarve ja Uba kommenteerimise peale. K2, tänage Noolt, et asi Eesti kanali pealt üldse vaadatav on!

 
At 13:48, Anonymous Anonüümne said...

Täiesti rumal ja võhiklik arvamus. Samaväärse raha teenimiseks on kordi ja kordi lihtsamaid ning kindlamaid teid kui olümpiavõitjaks (maailmameistriks jne) tulemine.
Ei maksa lihtsalt kõiki oma mõõdupuu järgi mõõta -- targa inimese tunnus on see, et ta ei võta sõna teemadel, millest ta midagi ei tea.

 
At 15:38, Anonymous Anonüümne said...

Mis sa plämad oma võhiklikkusega. Kui sportlane kaotab tervise nö riigi promomiseks, siis see ei ole ok, et seda rahaga stimuleeritakse. Sul oma arvamus puudub täiesti ja täidad poliitilist käsulauda 13:48.

 
At 16:35, Anonymous Anonüümne said...

Ütleme siis nii et sporti tuleks teha surmani .Ainus tõhus ravim valu vastu.Jah karm on öelda haigele, et tee sporti läbi valu aga kahjuks on see ainus võimalus ja imeravimeid ei ole.Ravimid on igas mõttes kahjulikumad kui mõistusega tehtav sport.

 
At 22:33, Anonymous Anonüümne said...

Ceh 4. - Eesti treener.

 
At 22:56, Anonymous Anonüümne said...

Vinge, ami jooksis peamiselt aafriklastega 3 km tõkkeid. Tempo tegemine viimasel ringil kukutas lollpäid. Lõpuks Rooksile hõbe. Väga äge!

 
At 02:42, Anonymous Anonüümne said...

Raadi lennuväli, Metallica - The Four Horsemen
https://www.youtube.com/watch?v=bNK6dm_rb1Q&list=RDbNK6dm_rb1Q&start_radio=1

 
At 09:10, Anonymous Anonüümne said...

Kanal 2 suutis üllatada, sest algselt kartsin, et tuleb jama aga päris OK. Jah, Tarve vaiksest pominast pole vahel aru saada, mida mees räägib. Ubal pole häda midagi, järjest rohkem hakkab meenutama oma isa. Nool muidugi mees omal kohal, kuigi vahel paneb muigama. Selge, et otse ülekandes näidatakse midagi tagant järgi või kordusena. See on alati olnud ja jääb ka tulevikus.

 
At 11:26, Anonymous Anonüümne said...

Tarve on entsüklopeediliste teadmistega mees, ta võib nii kilba luua kui kaasa mängida. Kuid ta ei jaga arvatavasti, mis ametis ta Pariisis on. Ta võib atleedi kohta pajatada mitmekülgset infot, nt mitmenda koha sportlane sai Euroopa sisevõistlustel oma 6 aastat tagasi. Milleks sellest pajatada?! Mida see annab? Võib olla ka vait kohati, see on täiesti aktsepteeritav.
Vaikne s-i susistav hääl. Suu kuivab, sellest eetris spetsiifiline matsutus. Rõhutatud väljahingamised mikrofoni, suisa ohkamised. Ometi on raadiomees. Positiivsena saab välja tuua, et järgmist olümpiat ta Ubaga enam ei kommenteeri. Kõik.

 
At 14:33, Anonymous Anonüümne said...

Statkal on väga mõnus olümpiat jälgida. Keegi ei aja iba kõrva. Ainult ala ja sportlased. Ehe värk. Tvs aga laterdatakse võistlusega täiesti seosetuid asju, halloo kas ülekanme on Kroonika eri? Täiesti segased kommentaatorid. No ei huvita see taustainfo võistluse ajal kedagi. Vestelge sellest ja ainult sellest mis toimub. Ajalooga tegelemiseks ja statistika tutvustamiseks tehke erisaade kus siis kilvahuvilised kogunevad ja üksteist faktidega üle trumpavad. No aga siin blogis on sellest rääkimine nagu pardi selga vesi.

 
At 19:13, Blogger Priit Pullerits said...

Kommenteerimisoskus tuleb ajaga. Ja see aeg ei ole enamasti lühike. Kindlasti on Kanal 2 võtnud parimad, kes Eestis võtta on.

 
At 01:17, Anonymous Anonüümne said...

Priit vist tahtis öelda, et K2 on võtnud need, kes err-st üle jäid.

 
At 10:26, Anonymous Anonüümne said...

Mitmes suurvõistlus neil kommenteerida juba on? Kui eeldused on nõrgad, siis saia on raske apetiitseks vormida.

 
At 09:42, Anonymous Anonüümne said...

Mägi EMil edestanud ja medali napsanud Bengström sai OMil 19. koha. OMi finaalis pani efektse maoka. Väidetavalt varem kukkunud pole! Hooaja kohad 4. ja 7. ehk mitte midagi. EOK palka muidugi saab. Kas õnnetu hooaeg saab lohutust eesseisvatest rahajooksudest. Raske uskuda Mägi öeldut, et OMi finaali ta EMi medali vastu ei vahetaks, kui selline hüpoteetiline võimalus oleks. Raske on tavainimesel aduda sealt saadavat emotsiooni, et leppida tühjade pihkudega. Või polnud kogenud atleedi jutt ikkagi siiras?

 
At 09:49, Anonymous Anonüümne said...

Sõõruka ja Suklese käest tuleb küsida, miks Santa Lucia, Kosovo, Cabo Verde, pagulaste koondus, Grenada, Dominica ja paljude teiste riikide olümpiakomiteed on resultatiivsemad kui EOK.

 
At 10:38, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, nüüd on aeg hakata vaatama, kelle pead peavad lendama. Kogu olümpia aja on K2 süstinud hurraaga positiivset optimismi, kuid oleks suur viga samal lainel jätkata. Nüüd tuleb ikka küsida, miks läks nii, et ühtainuski medalit ei tulnud. Differti 4. kohast ei saa end lasta petta ja uinutada. Kümnevõistlejad jäid medalist kaugele, kuigi kohad head, ent kaks neist ilmselt paremat said ju teibas nulli. Seitsmendad kohad, olgugi neid kolm, pole need, millest õhku tõusta. Mis on meil lõpuks ajaloo jaoks Pariisist kaasa võtta ja ette näidata? Mägi maokas viimasel tõkkel? Aga oli temagi medaliheitlusest väljas.

 
At 15:51, Anonymous Anonüümne said...

Liiga ollakse medalis kinni. Ma olen pigem seda meelt, et olgu 10 sportlast TOP 10 sees, kui üks pronks ja ülejäänud kohad TOP10st kaugemal.

Meil läks sinna 25 sportlast ja nendest 11 on TOP 10 sees ja Seim võib täna veel liituda.

1) Differt 4. koht
2) Õiglane 5. koht
3) Erm 6. koht
4) Jefimova 7. koht
5) Zirk 7. koht
6) Mägi 7. koht
7) Endrekson 7. koht
8) Raja 7. koht
9) Poolak 7. koht
10) Kuštein 7. koht
11) Nabi 10. koht

Lisaks veel Tilga, kes on napilt väljas ehk siis 11. koht ja Seim saab koha sinna lähedale. Sisuliselt pooled stardis olnud Eesti sportlased tulevad tagasi TOP 10 kohaga ja saavad EOK toetust. Raja, Endrekson ja Nabi hakkavadki nüüd tervisesporti tegema, saavad 2 aastat seda teha veel raha eest :)

Meil ei olnudki medalit ju mitte kuskilt reaalne saada. Mitte ükski sportlane ei kuulunud ju startlistis TOP 3 sisse.

Paljud räägivad, et Mägi saanuks 4. koha eile, aga sel hetkel, kui käbla käis, oli ta viimane. Jamaikalane, kes ka käbla käis, teda ta poleks kindlalt kätte saanud ja ees oli veel 2-3 tegelast, kes kõik said aja alla 48 sekundi. Rasmusel võib see lõpp olla kui tugev tahes, aga medali kaotab ta esimese 100 meetriga. Medal oli Eesti rekordist rohkem kui 0.5 sekundi kaugusel.

Medalit enamasti ei võidagi ükski riik, kui tegemist pole suurriigiga, kui riik ei toeta spordi tegemist. Eesti riigis ei ole prioritieetseid alasid, mis on naaberriikides. Kui kõik eelnevad nõuded on täitmata, millele te siis panustate? Usun, et praegune OM oli väga hea, sinna juba peale saada on mega keeruline ja teatud aladel ongi peal vaid maailma absoluutne tipp.

Priorteetsetest aladest. Kõik räägivad, et sulgpall on pilukate mäng, kas ikka on? Euroopas (Taanis) on see ülikõva, meeste üksikmängus teine OM kuld järjest, teine mees oli ka veel TOP 8 seas, paarismängudes medalimängudel.

Skandinaavia käsipall: Norra, Rootsi, Taani, nii mehed kui ka naised OMil peal ja saavad medaleid. Norra küll spordi suurriik, aga kas teate midagi Norra korvpallist või võrkpallist? Teate midagi Taani võrkpallist?

Jah, seal on palju teisi alasid, millega veel tõsiselt tegeletakse, aga on selge, et mingite aladega üldse ei tegeleta. Eriti võistkonnaaladel on Eestil null lootust peale saada ükskõik millisele suurturniirile, kui me viljeleme kõiki pallimänge võrdselt. Kossus ja võrgus võidame norrat, jalkas ja käsipallis kaotame. Käsipallis on Norra pidevalt medalil, jalkas on naised ka täitsa tipus ja mehed vahel suurturniiril ja neil tuleb tähtmängijaid. Mis meil? Neljast suurimast pallimängust võidame Norrat kahel alal ja kaotame kahel alal, aga meil on tühjad pihud ja Norral on tähtmängijad ja medalid.

 
At 15:52, Anonymous Anonüümne said...

1) Medaleid ei hakkagi tulema, kui me 1.3 miljoni elanikuga ei vali prioriteetseid alasid.
2) Medaleid ei tule, kui riik sporti ei toeta.

Rivo Vesik ajab seda rannavolle asja nagu hull ja ütleb, et üksi ei jaksa/saa siin Eestis asja ajada, aga tal juba kaks OM medalit treenerina. Miks mitte rannavolle võtta Eestis üheks selliseks alaks, milles minna medaleid järjepidevalt saama? Rootsi meeste finaalis, Norra, meeste pronksimängus. Nemad ju saavad. Tuua saalist sellised mehed ära nagu Robert Täht, Oliver Venno, Märt Tammeraru jne jne. Materjali küll ja veel. Küsimus on süsteemi puudumises, mehed valivad ikka selle ala, kus saavad leiva lauale.

Üksikutes pallimängudes on meil olnud väga häid pikki hea koordinatsiooniga. Venno, Patrail, Kotsar, Teppan. Kui panna kõik talendid käsipalli mängima, siis me oleks ka OMi medalil. Aga me ei saa seda kunagi, viljeleme kõiki alasid võrdselt ja siis me ei saagi kunagi midagi.

Ja individuaalaladel, kuniks Zirk peab spaas ujuma ja Differt tööl käima, nii ei tulegi midagi. See pole argument, et paljudes suurriikides ka nii, nemad löövadki massiga. Kui on väikeriik, peavad olema prioriteetsed alad ja andekatele tuleb luua tingimused. Kui on vähem alasid, ei ole ka nii kulukas tingimusi luua.

Võistkonnaaladel on eriti hull lugu naistega, kõiki mänge mängitakse, aga pole suurt visiooni, millisele pallimängule rõhuda, kõik alad virelevad. Jalkanaised saavad 0:10 tappa enamasti, kossuu meistriliigas 2 naistkonda, käsipallis ei saadagi naisi kokku, küll aga tüdrukud olemas, vaid võrkpallis midagi on, aga ka seal meistriliigas ülekaalulisi neidusid mängimas. Maksimaalselt Eestis võrkpall/rannavõrkpall ja käsipall. Kossu ja jalka võiksid Eesti naised ära unustada.

Judo, vabamaadlus, kreeka-rooma maadlus. Piisab ühest alast Eestile, kui erinevatel aladel tugevad laiali, siis polegi kellegiga ju trenni teha. Väikese riigi võlud.

Riik toetagu sporti, kaotagu need neetud lasterahad 80 euri kuus ära ja tehku selle eest treeningud lastele tasuta. Kui täna tahab 10 aastane laps 5x nädalas trennis käia, siis tuleb umbes see 80 euri kuus ka välja käia. Paraneks rahva tervis ja tuleks ka OM medaleid. Vähemalt 2-3x nädalas peaks iga laps saama käia tasuta trennis ja see peaks olema ka kohustuslik. On Eestil vaja tervet rahvast või ei ole? Aga see ei huvita ühtegi valitsust, sest see on 15-20 aastane programm.

 
At 16:17, Anonymous Anonüümne said...

Te džentelmenid vist ei vaata Pariisi olümpiat. Väikeriigid, õigemini tilluriigid saavad medaleid nii mis mühin.

 
At 16:47, Anonymous Anonüümne said...

Kas mingi teaduslik põhjendus ka on, et laps käib trennis ja rahvas on terve? Nii lolli propat võis nõukaajal ajada. Sport ja medalid on lihtne meelelahutus mis ei seo rahvast vaid aegajalt tekitab emotsiooni medalist ilmajäämise pärast. Kui medalid seoks rahvast siis oleks ammu isamaalased või ekrekad seda tabanud ja väga kobedaid medalitoetusi kõikidele aladele kehtestanud, olenemata olümpia või maailmamängude kriteeriumitest. Me oleme nautinud üle sajandi Eesti riiki ja siiani ei ole keegi spordimedalites näinud sisulist panust riigi kestmisse. 100+ aastat kogemust selgitab kõik. Eesti riik tekkis kuna eestlane tahtis baltisakslastelt maa ära võtta. Maa on riigi alus mitte sport.

 
At 16:59, Anonymous Anonüümne said...

Suurtel olümpiaaladel on teine kaal - kergejõustikus või ujumises finaal või 8. sekka tulek on kahtlemata kõva tulemus protokollis. Aktsendi annab, kuidas kõrge koht saavutatakse. Mägi ja Tilga dramaatilised ebaõnnestumised toovad suhtelist tublidust alla. Tilga lõpptulemust saab maksimaalselt hinnata kui rahuldavaks. Differt ja 4-paat on niššikas. Ebakarismaatiline Differt ja suurte küsimärkidega taustajõud teevad OM neljandast tavalise olümplase sportlase. Kümpimeeste uriini tuleks analüüsida nii võõrsil kui kodumaal enne, kui õhata.
Ebaõnnestujaid on palju - hobusega võistleja, vibulaskur, kõrgushüppaja, Mihkels (enne saagu Rahinge lõigus Pulleritsust paremaks), purjetajad. Nimekiri ei ole täielik.
Väike ja nõrk koondis oli Eestil seekord.

 
At 17:27, Anonymous Anonüümne said...

Palju oli eestlasi Mäge, Tilgat, Õiglast, Ermi või kasvõi Mihkelsit vaatamas? Tühine arv. Enamik nö mölisejatest teeb seda läbi meedia. Meedia kaudu on aga täiesti kama mida jälgida, kas filmi, teatrit, uudiseid või lihtsat seepi. Ei tekita meedia sidusust. Eestlane ei ole spordirahvas vaid sannamees. Õlu ja viht on ainsad mis teda huvitavad kuuma kerise kõrval. Enamike jaoks on sportlased laadatolad. Tervisespordi kontseptsiooni ei jaga 90% eestlastest. Millest me räägime?

 
At 18:15, Anonymous Anonüümne said...

Eesti sportlastele elas kohapeal kaasa palju ajakirjanikke ja nende abilisi, tublisti spordiaparatsikuid, mõned VIPid, üksikud spordituristid, sportlaste lähedased.

 
At 23:55, Anonymous Anonüümne said...

👍

 
At 08:44, Anonymous Anonüümne said...

Bach lahkub ametist. Ühtlasi näitab teed ebaõnnestunud EOK-lastele.

 
At 09:00, Anonymous Anonüümne said...

Seimi kaasus näitab, et perebusiness on kahjulik (alates mingist etapist), 400kg on vähe võrreldes konkurentidega. Sellega õnnestus küll riigi palgale saada, kuid olümpia oli ikka rohkem turism. Pere ringkaitse oli mõneti põhjendatud, kui Taltsid üritasid vägisi pardale trügida. Nii sai aferistidest lahti, kuid nüüd tuleb teha suur muudatus, kui sporti tõsiselt ja riigi raha eest edasi teha. Treeneri vahetuse nõudmine on sportlase huvides, kui Pulleritsu moodi väljendada.

 
At 13:01, Anonymous Anonüümne said...

Wtf 9:00 - ei saa öelda, et Mihkels või Tilga perebisnisel tippu ronivad. Nii lolli juttu pole ammu lugenud. Ärme unusta kuidas peremudelit ülistati EOK poolt kui vigursuusatamises medalid tulid. Talts on vana ja kibestunud, kahjuks.

 
At 13:19, Anonymous Anonüümne said...

13:01, lugemisoskusega pole teil kiita, ammugi siis arusaamisega.

 
At 13:23, Anonymous Anonüümne said...

13:19 kahju, et endast siin nii avatult räägid. Puhka. Täna on pühapäev.

 
At 17:02, Blogger Priit Pullerits said...

Üldiselt tegid Eesti sportlased Pariisis ootuspärase ära. Vähemasti ja igatahes minu ootus, paraku, oli, et jäädakse medalita. Ega Eesti spordis imesid sünni. Kui mitte pidada imeks seda, et Mägi tegi käbla. Aga ka selleta poleks ta medalini ulatunud. Nii et nulliolümpia.
Bachi asemele võiksime tõugata Seb Coe. Tal on moraalne kompass paigas, ta on korduvalt seda kergejõustikujuhina näidanud. Mis arvate? Toetate?

 
At 17:12, Anonymous Anonüümne said...

Toetame.

 
At 17:40, Anonymous Anonüümne said...

Mid see meie tugi maksab, ei huvita see otsustajaid. Pealegi oleme nullipoisid. Sellegi poolest toetame.

 
At 23:32, Anonymous Anonüümne said...

No mingit tohutut imet poleks siiski medali jaoks vaja olnud. Nagu nägime, oli meil 2 sportlast, kellel oli reaalne võimalus ja võimed see medal tuua - Differt ja Erm. Paraku jah ebaõnnestusid otsustaval momendil, aga ei saa ju öelda, et alles hiljuti 5,10 teivast hüpanud Ermil oleks ime loota 5,00 ületamist võib 3 matši otsustava torkega võitnud Differtil oleks ime veel üks selline torge teha. Kõigi ülejäänud sportlaste puhul oleks medal tõesti imet eeldanud, seal oli lihtsalt taseme vahe juba ilmne.

 
At 09:17, Anonymous Anonüümne said...

Tasapisi hakkavad spordiajakirjanikelt olümplaste sooritusele hinnanguid tulema. Arikese grupp (PM) hindab sooritust sportlase enda võimetega võrreldes ja saab seetõttu üheks hindeks "tegi oma ära". Kui selliselt sõnastada hinnangut, siis võib kogu hinnetelehe prügiurni visata, sest võisteldakse ikkagi teistega. Tulemuste protokoll paneb võistlejad pingerivvi. Endaga võistlemine on pigem kujundlik häma. Nii saame kaotaja Nabi kohta hinde "tegi oma ära".
Tagasihoidlike võimetega Delfi spordiajakirjanik Kaljurand paneb koolisüsteemilikke hindeid 1-5-ni. Skaala saab koheselt skaleeritud valesti, öeldes, et tegelikult on kõik olümpiale pääsenud sportlased tugevad, maailma tipp 20-s. See on ju alasti vale. Olümpiale saadakse ka juhuslikult - dopingumehed võetakse eespoolt maha, osa riike ei lubata täielikult mängudele, jooksualadel korraldatakse ju eelringe nõrkadele sportlastele, mis laiendab osavõtjate ringi olümpismi vaimus - tähtis pole võit, vaid osavõtt. Jne jne. Nii saabki vale skaala tõttu Seim hindeks "4" ehk hea?! Juhuslikult olümpiale saanud mees suutis vaid vigastatud sportlastest rohkem tõsta.
Need näited panevad küsima: millistele kriteeriumitele peaks adekvaatne hindamissüsteem vastama, 2. kas spordiajakirjanikud kui meie olümpiasportlasi teenindavad isikud kõlbavad hindajateks?

 
At 10:39, Anonymous Anonüümne said...

Saavutusspordis on hindamine lihtne. Sa kas võitsid või kaotasid. Võitjaid saab olla ainult üks. Kõik ülejäänud on läbikukkujad. Kogu Eesti olümpiakoondise sooritus oli läbikukkumine. Mõne sportlase tulemuste puhul, seal kus on näha selget liikumist ihaldatud võidu suunas, võib tunnustada arengut. Lootuses, et ehk tuleb järgmisel korral kuld.

 
At 10:59, Anonymous Anonüümne said...

Oleme tolerantsed. Tegelikult on hinne ikkagi 5+. Esikümnes kohad on väga head. No vaatame peeglisse. Tegelikult ei ole võimalik, et iga kord tuleb nii väikesele riigile medal nagu Eesti. Oleme samas paadis Soome, Läti, Malta ja Luxemburgiga. Pole siin midagi häbeneda. Pealegi pole Malta saanud mitte kunagi ühtegi olümpiamedalit suvel ja riik ikka kestab ning isegi Priit on seda külastanud. Vaevalt et ta on vaevunud ülejäänud medalistide maasid kõiki külastama!

 
At 11:14, Anonymous Anonüümne said...

Väikese maa sportlane pole suurvõistluseks valmis. Nii Differt kui Erm ebaõnnestusid vaimselt, sest füüsiline vorm oli ju mõlemal hea. Kahju muidugi Mägi äpardusest. Ta tunnetas enne viimast tõket, et 4 koht on võimalik ja ei säilitanud rahu. Jällegi vaimne aspekt, sest füüsiliselt oli ta eesti rekordi uuendamise vormis.

 
At 13:39, Anonymous Anonüümne said...

Eesti reaalne medalilootus oli ikka pigem ime. Enda heast sooritusest ja isiklikust rekordist ei piisa medali jaoks, tuleb loota mitme vastase eksimusele ja kui on selline olukord, siis on see pigem ime. Nelli Differt oligi imele lähedal, sest 4x võita ühe torkega ongi ju ime.

Ermi tegi teiba rekordi ju alles EMil, ehk siis see tase pole veel kinnistunud. 5:00 ületamine OMil poleks talle veel medalit taganud. Ime on pigem see, et kaks nii kindlalt medalikursil liikunud meest said teibas nulli. Ei saa ka unustada, et üks kanadalane Lepage ja prantslane Mayer said enne OMi viga. Ideaalolukorras olnuks Ermist ees veel 4 meest. Hõbeda võitnud sakslane Neugebauer tegi veelgi kehvema võistluse kui Erm, ta kaotas ju enda rekordile ju veelgi rohkem. Selleks, et Erm saaks medali, tuleb loota mitme päris tipu vigastust, mitme tipu suuri altminekuid. 2 olidki vigased, 2 läksid teibas alt, üks suur tipp tegi kõvasti alla oma võimete Neugebauer. 5 tippu realiseerisid ennast vähem kui Erm ja ikka Erm oli kuues.

Nabil oli teoreetiline medali lootus, maadluses määrab väga palju loos. Nabi tabeli poolel oli 3 väga tugevat meest, maadluses saab medaleid 4 meest. Nabi tabelipooles kohtus läbi aegade edukaim OM sportlane (5 järjestikkuse kullaga), kuubakas ja valitsev maailmameister Iraanist. Nabi oli OMil võimeline võitma 16st meest umbes pooli konkurente. Teises tabeli pooles olles ja head päeva korral võinuks ta saada medali. Vajanuks täpselt sama palju loosiõnne nagu 2006 MMil. Aga toona see oli ime ja enamasti imed ei kordu.

Mägi, Jefimova, Zirk, olid kõik finaalides, aga seal olnuks vaja mega eneseületust, et saada medal ehk siis imet oleks vaja olnud.

Reaalselt kaalutledes ei olnud Eestil seekord medali lootustki.

Loota sellele, et 5-6 põhikonkurenti lähevad totaalselt alt ja ise õnnestud 100%, selleks, et need tingimused täidetud oleks, siis see oleks ju ime.

 
At 13:56, Anonymous Anonüümne said...

Mis siis saab kui imesid ei sünni, oleme selleks valmis? Jäämegi tühjade pihudega. Keegi peab võtma vastutuse. Ma arvan, et Pullerits võiks siinkohal tuhka pähe raputada.

 
At 14:06, Anonymous Anonüümne said...

Jah, oma oskuste treenimise asemel loota, et konkurendid ebaõnnestuvad, on ebaproduktiivne. Erm ja Tilga ei ole ju poisikesed enam, aga teivashüpe on jäänud õppimata. Kõrgust hüpata kui maaspordi spartakiaadil on ka piinlik. Tilga väidetavalt ei saa, sest on pidevalt vigastatud, Erm vist samuti. Kümpsi pole tõesti mõtet kehva tehnika, ent mitmekülgseid kokku koguda, et las teevad. Teevad küll, aga ebaõnnestusime seekord meie - Tilga, Erm, Mägi tehnilises soorituses.

 
At 15:24, Anonymous Anonüümne said...

Postimehe gallupis küsitakse, kas Sõõrukas peaks uuesti EOK presidendiks kandideerima. Hetkel 17% arvab, et jah, 38% - ei, 45% - mul ükskõik. Mida järeldada? Eelkõige seda, et EOK on tühine organisatsioon.
Sukles ühes intervjuus pani kantseliiti kõneldes EOKst kui teenusepakkujast. Suklese mainitud EOK teenus(ed) tasuks kohe detailideks võtta, et järele mõelda ning hinnata, millega EOK tegeleb ja millega peaks tegelema. Kuidagi tuleb ju EOK kui organisatsiooni mõttekust tõsta.

 
At 16:18, Anonymous Anonüümne said...

Medalitabelis sai esikoha USA, järgnes Hiina RV. Mõlemad 40 kulda, kuid muid karva medaleid oli jänkidel enam. Kui Euroopa Liit oleks riik, siis EL saanuks kuldasid rohkem kui jänkid ja punahiinlased kokku - 97. Hõbedaid ja pronkse niisamuti. Tjah, Eestist poleks tolku olnud ei ELi kui riigi osana ega ka sõltumatu ja neutraalse puhvertsooni riigina - medalit pole ette näidata.

https://www.euronews.com/2024/07/29/paris-olympics-2024-live-medal-table

 
At 16:50, Anonymous Anonüümne said...

Oot oot, EL elanike arv on 449,2 miljonit, ja medaleid saadi 309 ehk üks medal 1,5 miljoni kohta, USA-s oli aga medal 2,7 miljoni kohta. Selle järgi on normaalne, et meil on tühjad pihud. Iga kord meile lihtsalt saaki ei jagu. Kõik on hästi. Hakkame valmistuma järgmiseks tsükliks. Peaasi, et me tulevastel aastatel USA või lausa Malta tasemele ei kukuks.

 
At 17:06, Anonymous Anonüümne said...

Per capita medalisaak, pakun, on seekord eriti meie kahjuks, kuna väikeriigid tegid tabeliväärse tulemuse, meie mitte. Kas sa oled medalitabelis või sind pole.
Mägi kahtleb õigusega, et ta finalistid ei vii isegi ta nägu ja nime kokku. Miks teada meest, kes finaalis jääb alati selja taha. Nüüd, peale atraktiivset maokat teavad ehk rohkem. Kes naudib tugevate seltsi, kes võite. Julm, aga oma loogika on seal olemas.

 
At 17:11, Blogger Priit Pullerits said...

Pidage hoogu, kaks eelmist! ELi saab ja tasub Hiina ja USAga võrrelda vaid juhul, kui EL saaks ka igal alal välja panna max 3 sportlast. USA ei saa ju igast osariigist oma esindust välja panna, nagu ka Hiina igast provintsist.

09:17 esitab hea käsitluse hindamise kohta. Paneb kaasa mõtlema ja nõustuma.

13:39 argumenteerib huvitavalt kümnevõistlejate ja Nabi esinemist. Raske on vastu vaielda.

 
At 18:01, Anonymous Anonüümne said...

Hea kriitika, PP, arutlusele medalisaagist.
Kui too ELi virtuaalne seis peegeldab medalisaaki maailmajagude lõikes. Vaatleme nii induktiivselt kui deduktiivselt.

 
At 18:14, Anonymous Anonüümne said...

USA korvpall on väga kõva, aga kas ta on ikka kõvem kui näiteks Euroopa korvpall. Mängu tuleb ju täpselt sama rahvaarvu teema. Serbia oma 6.6 miljoniga valmistas USAle kossus korraliku peavalu. Aga kui Serbia satsile liita Luka Doncic sloveeniast ja Gianis Antetokoumpo kreekast (sama piirkonna mehed), kas siis üldse olekski USA võitnud? Ega USAs need 12 OMil mänginud meest ei sündinud ju ka kõik samas osariigis. Euroopa mängib kõvasti kossu ja USA ka. Aga ma ei julge väita, et USA kõvem oleks.

Tahame või me ei taha, rahvaarv määrab väga palju. Eesti saab ühe medali, siis oleme oma ära teinud, mõni aasta ei saa medalit ja mõni aasta saame kaks medalit. Kindlasti pole see mingi traagika, et nüüd medalit ei saanud. Traagika pigem selles, et mis edasi. Kes järgmisel OMil medaleid võiks tuua?

Raja, Endrekson, Nabi, Seim, Differt, Mägi, Rammo, Puusta, Lõiv, Õiglane - nad kõik järgmisel OMil ju vanakesed.

Katrina Lehis, Erm, Tilga, nemad on järgmisel OMIl juba ka 30 ja pluss, teised vehlejad muidugi ka. Zirk on siis ka juba 29 ehk siis neil sisuliselt viimane OM, kus tulemust teha.

Aga kes noortest on? Jefimova, Mihkels? Ongi kõik?

 
At 18:32, Anonymous Anonüümne said...

Ära unusta, et USA pani Serbia slaavlastele 26-se paki ka alagrupis. Mitu korda ühte meest tuleb maha lüüa! Teiseks, kas USA on tähtede meeskonnana tugevam kui üks kokkumänginud NBA meeskond? Siis miks arvata, et Doncic ja muud pallurid tõstaksid, ütleme, Serbia kui Euroopa tuumikvõistkonna tugevust?
Kõik teised kaotasid mängu, ka eelturniiridel, kui USA mitte.

 
At 21:26, Anonymous Anonüümne said...

Eurooplased oskavad meeskonna mängu mängida, jänkid ei oska. Doncic, Jokic oskavad seda imeliselt. Jänkide ego liiga suur, aga nad kompenseerivad selle individuaalse meisterlikkusega. On vaid aja küsimus, mil USA euroopa satsilt peksa saab või siis on jänkid sunnitud ego maha suruma ja meeskonnamängu mängima, viimasesse ma väga ei usu.

 
At 21:40, Anonymous Anonüümne said...

Doncic oleks maotu limukas, kui ülekaalulise Jokiciga uut Jugoslaavia satsi tegema hakata. D. on jobu niiehknaa.

 
At 22:22, Anonymous Anonüümne said...

My Relander tegi obesega oma ära. Oli ju teada, et Expert ei salli veeparkuure. Veetakistus oli enne probleemiks ja vesi sai ka võistlussõidul probleemiks - keeludus läbimast takistust. Tark loom, ei hüppa tundmatus kohas vette. Kui peale seda tallis tappa ei saa, siis võiks joone alla tõmmata ja püstolreporter Gold võiks võistlejaid Eesti rahva nimel tänada.

 
At 07:47, Blogger Priit Pullerits said...

Postimees ei ole päris täpne tänases juhtkirjas, öeldes, et 28 aasta jooksul on Eesti sportlased naasnud olümpiamängudelt medaliga. Küsimus: mis on ses lauses valesti?

 
At 08:25, Anonymous Anonüümne said...

näit 2018 taliolümpalt ei saanud kah eesti medalit.

 
At 09:38, Anonymous Anonüümne said...

Medalite ja nende puudumise probleem ei ole riigi mure. See on meie asi. Kui dr Lingam valiti presidendiks, siis lubas ta lahendada raha probleemi mis on vaja medalite tootmiseks OM-del. Kahjuks ta ebaõnnestus. Kõigepealt tõmbas vaiba alt ära riik oma hasartmängumaksu süsteemiga ja seejärel meie, kes me jätsime olümpiamedalite vorpimiseks vajaliku eelarve täitmata annetuste näol. Need, kes virisevad medalite puudumise üle nagu ka 7:47 targutav kodanik, peavad esmalt vaatama peeglisse, et mida oled teinud sina ise selleks, et me saaksime näpud taevas vaadata omade meeste ja naiste medaliteekonda. Arvestades, et Eestis oli TV vahendusel maksimaalne spordihuviliste arv 131000 avatseremoonia jälgimise ajal, siis see ongi sihtgrupp, kes peab maksma, kes saavad kaifi medalitest ja keda see üritus konsolideerib. Teeme selge arvutuse. Dr Lingam tõi välja summa 20 milli, mida on vaja medalite saamiseks 4 aasta jooksul. Sellest saadik kokku vaid 1/3. ehk 13 milli jäi puudu. See on 99€ per kaifija. OM pilet maksis 130€ nina + transa ja ööbimise kulud. Vaatame neid numbreid ja saame aru, et eestlased on koonrid, kes tahavad saada meelelahutust tasuta. Miks? Sest meil puudub liider, kes suudaks rahvalt selle 99€olümpiamedali liikmemaksu välja rääkida. Isegi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) tunnistas Delfi saates "Vilja küsib", et ei mäleta, millal ta viimati partei liikmemaksu tasus. See mentaliteet ütleb kõik. Ülimalt tähtis asjaolu, erakordne ülesanne kutsub teid olümpiaspordihuvilisi oma kodu varjulisest rüpest, trenni ja treeningplaanide juurest maailma minema, et teisel viisil meie olümpiamedalite saamist teenida. Otsige olümpiaaltarile palju pappi! Vaenlaste ja sõprade seast, maa alt ja maa pealt. Kui leiate, siis ehk Pullerits annab teile andeks, et te kõik olete joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid — tainapead!

 
At 12:03, Anonymous Anonüümne said...

Eesti rahvas annaks heameelega raha, kui vaid küsijal oleks lugu, mis paneks doonori uhkust ja tähtsust tundma. Sõõruks ja ta tentsik Sukles on oinad. Kes tõsine inimene annetaks raha vändasilitajalele ja koopas soigujatele?
Eesti spordis on olnud mees, kelle ees avanesid rahakotirauad kui võluväel. Nii riigi, partei, firmade kui ka tavalise töölise. See mees on Mati Karlovitš.

 
At 12:33, Anonymous Anonüümne said...

Kui vaatame Eesti rahva huvi vabatahtlikult annetada kahurimoona ostmiseks. Siis see huvi pole samuti jõudnud tegudele. Eks ikka karismaatilise Kaja tõttu. Aga Kaja ei olnud loll, ta pani oma karisma sellesse, et rahvalt raha saada kätte annetuste asemel maksudega mis "ei tõuse". Mida siit järeldame. Esiteks OM medalid pole nii tähtsad kui Eesti kuulumine lääneriikide perre. Teiseks kui me ei saa raha korjata kokku annetustega siis tuleb seda teha maksudega. Siililegi selge. Kui maksud ei tõusu, siis ainuke võimalus on teha uus maks, mida korjatakse per capita. Teisisõnu igalt maksukohuslaselt euro kuus olümpiamedali heaks. Tahaks näha, kes on need kes selle vastu kisa tõstavad. Loomulikult ei saa EOK-d juhtida inimene, kes eelarvet ei täida. Ilmselt on tark valida see isik parteide peasekretäride seast ja mitte opositsioonist vaid peaministri tooli valdavast erakonnast. Tahaks näha, et kes julgeb sellest aust ja mis põhjendusel keelduda.

 
At 13:42, Anonymous Anonüümne said...

Kõik on kinni pisiasjades. EOKst võinuks saada õitsev organisatsioon, mitte vaestemaja. Nn spordirahvas aga arvas, et tark on panna olümpiakomiteed juhtima pendlimees. Tulemus on käes - pole raha, pole medaleid. Ühe häälega kaotanud rahvuskonservatiiv Jüri Ratas pidi kaotusega lahkuma. Isamaalise kasvatusega Ratas tõrjuti spordijuhtimisest eemale ja on sunnitud nüüd vastu tahtmist Euroopas rohepööret saboteerima. Õiged inimesed peavad olema õiges kohas. Sõõrumaa taksot ja Ratas spordirahvast juhtimas.

 
At 14:47, Anonymous Anonüümne said...

EOK probleem pole juhis. Tema ei raba tööd teha. Ametnikud otsisid endale palehigis sobilikku esinduspersooni ja said näo, kes vajas kuulsust. Neid ametnikke ei kannustanud otsingutel Eestile saabuvate medalite sära. Neid kannustas oma ametiposti jätkusuutlikus ja kõvast juhist piksevarras, mis kõik saadavad matsud ära lahendaks. Selles ongi probleem. Nagu meie riigis ka mujal. Ametnikes!

Ametnikud määravad Eesti saatuse sest kogu võim on delegeeritud neile. Kui nad tahavad, siis leiavad raha ja kui ei taha siis ei leia. Pulleritsul pole võimu ega pappi. Tema välgatused ja paugutamine lehes ei muuda amenike käitumist. Isegi President ütles, et üks medal võiks ikka tulla. Ta ei öelnud, et peab tulema, sest varianti väga ei olnud. Kõik teadsid, et ettevalmistusse on vähe panustatud. Täna on riigiametnike eesmärgiks lärmi tegevad noored tänavatel. Seal on hääled. Sport ei taga võimu. Lased aga noortel lärmi teha ja nad hääletavad lubajate poolt.

 
At 17:36, Anonymous Anonüümne said...

Sel ajal, kui toimub Tartu Pride, annab PP Õhtulehe vanameister Deivil Tserplie intervjuu, kus, niipalju kui maksuvabalt saab lugeda, PP deklareerib, et talle meeldivad noored naised. Õppige, kuidas tuleb ajakirjandust teha. Muidu ei jõuaks ju PP uudis üle künnise - paljudele meestele meeldivad noored naised, kuid on ka teine, varjatum külg meeste hoogsal vestlusel. Miks Pride liigub ringi Palestiina lippudega, vaat see ajab juba oma absurdsuses vanameistrid kõigist kahureist paugutama. Nii peabki tuld andma!

 
At 10:30, Blogger Priit Pullerits said...

Nii, puhkus saab läbi, elu siin läheb kohe hooga edasi. Aitäh kannatlikkuse eest vahepealse vaikelu üleelamisel!

 

Postita kommentaar

<< Esileht