Ega ma suurt autot (fotol paremal) niisama rentinud. Ikka vajadusest tulenevalt. Vajadus tulenes sellest, et tosin aastat tagasi juhtusin nägema pilte kohast nimega White Pocket. See tekitas huvi. Aga see asub pärapõrgus. Ma ei hakka seda kirjeldama, sest muidu mõni veel süüdistab, et ahvatlen inimesi hukatusse. Aga fakt on see, et sinna viib raske tee. Raske sellepärast, et see on neetult liivane. Kuuldavasti pidi olema tavaline, et seal inimesed kinni jäävad. Ja mitte sellepärast, et nad lähevad sinna sõiduautoga. Keegi, kel vähegi mõistust peas, sellist lollust ette ei võta. Seal ei oleks isegi RAV4-st tolku. Vaja on suurema kliirensiga ning nelikveoga masinaid ning rehvid peaks ka olema mitte sellised, millega maanteel ja linnas sõidetakse.
Kuid mida rohkem ma teeolude kohta uurisin, seda klaarimaks tikkus saama tõsiasi, et ka võimeka autoga, nagu on Infiniti QX80, ei maksa riskima minna. Sedasi otsustasin kasutada proffide teenuseid. Soetasin kaks kohta nende Ford Expeditionile (fotol vasakul), mis läks maksma ligi 255 dollarit. Leppisin nendega kokku kohtumiskoha 89A maantee ääres, kus nad meid naisega kella veerand kahe ajal peale võtavad. Kokku sai koos kahe juhi-giidiga (fotol roosades särkides) autosse kaheksa inimest.
Tund ja kümme minutit hiljem olimegi jõudnud White Pocketisse. Mu naine (leia ta parempoolsel pildil!) väitis, et meie Infinitiga poleks me mingil juhul paksu liivaga teest läbi murdnud. Eks proffide käes näi muidugi kõik kerge, nad ju sõidavad nädalas seda teed mitu korda, aga tõepoolest, ega võõra autoga inimtühjas piirkonnas riske ikka võtta taha.
White Pocket oli täiega kogu kulutatud raha väärt. Ütleks isegi, et soodsalt saime. Ilma naljat
Tõenäoliselt olime kõige esimesed eestlased White Pocketis. Või teab keegi veel kedagi, kes on seal käinud?
Fotode autor Priit Pullerits
.jpg)
0 Kommentaarid:
Postita kommentaar
<< Esileht