Pullerits: Millega on Viru maratonil kitsas käes? Rahaga!

Miks tuleb laupäeval Viru maratonil sõita kolm 10-kilomeetrist ringi, mitte üks 42-kilomeetrine, nagu algselt välja oli kuulutatud, on küsinud nii mõnigi.

Pakkusin ühele küsijale n-ö lambist vastuseks, et äkki kulude kokkuhoiu tõttu – ja tuli välja, et nii ongi. Kuigi, tõsi, see pole ainus põhjus. Ent siiski oluline põhjus, nagu tõin välja ka täna Postimehes avaldatud loos.

Estoloppeti sarja maratonide korraldajad on kuulnud suusatajailt häid sõnu, aga ka halbu. Osade osalejate rahulolematus pole neile võõras teema. Seepärast võtsidki Viru maratoni korraldajad peakorraldaja Tarmo Kärdi sõnul ette, et valmistavad ette pigem lühema, ent kvaliteetse raja, mitte pika, mis võib nn vingumäe meestele ainest anda.

Ta on elunäinud rajameistreilt kuulnud, et nüüdisajal on inimesed kapriissemad kui varem. «Kui väike käbi või oks jääb ette, tõmbab neil juba kulmu kortsu,» vahendab ta kogenud meeste tähelepanekuid. «Ja kui parkla on 500 meetri kaugusel, küsitakse, miks me peame jala käima.»

Esimene põhjus, miks Viru maraton toimub 10-kilomeetrisel ringil (millele pääseb 5-kilomeetrise stardipauna pealt), on mõistagi lumi. Seda on vähe. Kui Kärdiga eile, neljapäeval varasel pärastlõunal rääkisin, ütles ta, et saabus just pool tundi tagasi maratonirajalt, mille sõitis läbi, ning kinnitas, et raja põhi on tugev. Kahes kohas põllu peal turritas siiski rohelus lume alt välja. Sinna lubas ta lume peale visata. 

«Autoga sõites vaatad, et lund on küll ja veel,» rääkis Kärdi, «aga kui pressid kokku, ei jää sellest suurt midagi järele.» Eriti haavatavad on tema sõnul lagedamad kohad, kus tuul saab keerutada ning võib pehme lumevaiba õhukeseks puhuda.

Teine põhjus, miks Viru maraton toimub ringil – ja Kärdi väitis, et tänavu peab enamiku suusamaratone sõitma ringidel –, tuleneb tema sõnul maaomanikest. Paljud varasemail aastail põldudel kulgenud lõigud on üles küntud ning lumekiht ei ole nii paks, et musta pinnast piisavalt katta. «Kui põllul muld või kivike kellegi suusa alla jääb, on vingumäel jälle üks mees juures,» lausus Kärdi.

Lisaks tuleb maaomanikega läbi rääkida, kas suusatajad võivad ikka nende kuuri tagant läbi sõita, ütles Kärdi, kes korraldab Viru maratoni neljandat korda.

Kuid suurim puudus on rahast. Viru maratoni eelarve küünib 30 000 euro kanti, millest stardimaksud katavad umbes poole. Stardimaksu tõsta ei ole võimalik, sest siis kahaneb kohe osalejate arv, seletas Kärdi.

Pool eelarvest tuleb korraldajail ise kokku kraapida. Näiteks Lääne-Virumaa Spordiliidult õnnestus saada 500 eurot ja Kultuurkapitalilt 2500. Varem on Kulka toetus küündinud 4500 euroni.

«Raha on kokku kuivanud,» nentis Kärdi, «aga kõik on läinud kallimaks.» Tänavune eelarve on tema kinnitusel väiksem kui varasemalt. 

Raha neelab Viru maratonil see, et enam-vähem kõik tuleb rentida. Näiteks Mõedaku spordibaas maratoni keskuseks ja rajatraktor suusaradade ettevalmistamiseks. Kusjuures traktor on Kärdi sõnul sama vana, nagu Viru maraton, mis on tänavu juba neljakümnes. «Hoiame hinge kinni, et traktor ära kestaks,» ütles Kärdi eile.

Mitmed toetajad küll aitavad, aga teatud määrani. Näiteks Ramirent andis mullu tasuta piirdeaedu ja kümme välikemmergut, kuid nonde transport Mõedakule ja tagasi tuli organiseerida korraldajail. See läks maksma 1500 eurot. Sellegipoolest lausus Kärdi: «Müts maha nende ees, kes meid toetavad.

Kärdi sõnul saab laupäevane Viru maraton teoks ainult korraldajate entusiasmi toel ning tutvusi, sõpru ja sidemeid ärakasutades. «Ei ole nii, et hakkame [korraldajatena] raha võtma,» ütles ta. «Kõik maksab. Me maksame kõik kinni.»

Kärdi ütles, et teeks hea meelega 42 kilomeetri pikkuse raja, kui vaid raha jaguks. Aga praegust olukorda arvestades on tema sõnul hea tulemus juba seegi, et Viru maraton üldse toimub.

Homse maratoni stardinimekirjast leiab endised Eesti koondislased Raido Ränkeli ja Karel Tammjärve ning Soome ekskoondislase Anne Kyllöneni, kes võitis tosin aastat tagasi Sotši olümpial teatesõidus hõbemedali ning on MK-sarjas jõudnud möödunud kümnendil üheksal võistlusel esikolmikusse.

Fotod 1-5: 2021. aasta Viru maraton 30. jaanuaril. Fotode autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix