Pullerits: Kui suure augu lööb rahakotti reis Norrasse?
Erinevalt paljudest ei ole ma kunagi varjanud oma käikude kulusid. Ei kavatse murda seda traditsiooni ka seekord, sest olgem ausad: raha huvitab kõiki.
Ööbimised 916 eurot (11 tasulist ööd; ühe öö keskmine hind 83 eurot; ei hõlma laeval ööbimise hinda; kolm ööd venna pool Göteborgis olid loomulikult tasuta)
Bensiin 328 eurot (199,1 liitrit; liitri keskmine hind 1,645 eurot)
Toit 172 eurot (enamik toitu oli Eestist kaasa varutud, et mitte kulutada aega poodlemisele – ja jätta maksuraha Eestisse – ning süüa tegime tavaliselt ise)
Parkimine 64 eurot
Ühistransport 49 eurot (Oslo metroo ja Götebrogi linnaliinibuss)
Maantee- ja tunnelimaksud, praamipiletid 101 eurot (1015 NOK+56 SEK)
Lisebergi lõbustuspargi pääsmed kuuele 340 eurot
Kokku 2708 eurot ehk ühe ööpäeva hind 159,3 eurot
Maantee- ja tunnelimakse, mille automaatseks tasumiseks tegin juba mullu Epass24 konto.
Tartust alates ja Tartus lõpetades kujunes reisi pikkuseks autoga 3317 kilomeetrit (ehk 100 km vähem kui mullusel Norra reisil). Arvestades, et autoga sõitmine päevi oli 16, teeb see päeva keskmiseks läbisõiduks 207,3 kilomeetrit.
Need on siis faktid ehk statistika. Kommentaarid on vabad.
Foto 1: Kitsas ja käänuline mägitee Röldalist põhja poole. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Verdens Ende ehk Maailm lõpp. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Kolmetoaline ööbimispaik (paremal) Oslost edelas Färderis maksis 83 eurot. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Ööbimispaik Kvinesdalis otse Fedafjordi kaldal maksis 85 eurot. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Viimased sajad meetrit neljakilomeetrisel matkal Preikestoleni ehk Kantslikalju otsa Lysefjordi kohal. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 13:13
kommentaare: 21
21 Kommentaarid:
Mitme reisija peale need kulud on?
2,5. Liseberg: 6,0.
Siis on hästi käidud.
USA reis oli rahaliselt peaaegu poole kallim.
NORRA REIS
Kestus: 17 ööpäeva (16 sõidupäeva)
Kogukulu: 2607,00 eurot
Ööpäeva hind: 153,40 eurot
Autoga läbitud: 3317 km (päevas keskmiselt 207,3 km)
Jalgsi matkatud: 122,5 km
Jalgsi kulunud aeg: 57 tundi ja 30 minutit
USA REIS (Viimane abikaasaga)
Kestus: 16 päeva
Kogukulu: 4662,41 eurot
Ööpäeva hind: 291,40 eurot
Autoga läbitud: 3610 km (päevas keskmiselt 225,6 km)
Jalgsi matkatud: 95,2 km
Jalgsi kulunud aeg: 52 tundi ja 43 minutit
Päevane rahaline kulu oli USA-s peaaegu kahekordne (291,4 € vs 153,4 €), mis tulenes lennupiletitest, autorendist ja kallimast majutusest.Autoga sai USA-s läbitud rohkem kilomeetreid, kuid jalgsi matkamise kogumaht ja ajakulu jäid Norra reisile alla (Norras matkati 27,3 km rohkem). Huvitav kütuseparadoks - USA-s renditud hiiglaslik Infiniti QX80 rüüpas küll 11,6 l/100 km, kuid sealse odava kütusehinna tõttu (u 0,87 €/l) oli bensiini kogukulu üsna sarnane Norra omaga.
Statistika järgi Norra on soodne aga tegelikult tahaks objektiivset hinnangut elamusväärtustele naiselt.
Aitäh võrdlustöö eest! Kui viimase USA-reisi lennupiletite ja rendiauto maksumuse, mis oli kahele kokku veidi üle 2000 euro, maha arvate, saab ju täitsa talutava hinna.
USA-sse Las Vegasesse edasi-tagasi lennupiletid Tallinnast kahele 1137,70 eurot (mõnel varasemal aastal on hooaja-siseselt maksnud ligikaudu sama, ligi 1000-eurose summa piletid ühele);
Autorent (Infiniti QX 80, 15 ööpäeva, sh kindlustus) 1025,60 eurot
Kokku autorent ja lennupiletid 2163,30 eurot.
Ei ole õige, et USAs olid ööbimised kallimad. Statistika ütleb:
1 öö keskmine hind 79,45 eurot (Norras 83,31 eurot)
Kalleim ööbimine: Cathedral Valley Inn (Caineville) 155,47 ($164,90)
Odavaim ööbimine: Motel 6, Green River 53,47 ($56,89)
USA ööbimised (17 ööd) 1350,71 eurot, Norra ööbimised (11 ööd) 916,41 eurot (lisaks kaks ööd laevas, mille kulu eraldi pole arvestatud [hind sisaldub laevapileti hinnas] ja kolm ööd Götebrogis venna juures tasuta).
Norra kulusid vähendas see, et palju toidumoona oli Eestist kaasa ostetud (RAV4 pakiruumi mahub palju asju) ning seda kulu ma reisikuludesse ei arvestanud, sest puudus ülevaade, kuna toidumoona eest vastutas abikaasa.
USAs oli keskmine toidu kulu päevas 18,95 eurot, kokku kulus seal toidule (17 päeva) 322,06 eurot.
Norras oli toidu kulu (17 päeva) 172,14 eurot, mis on ikkagi päris palju, arvestades, et palju moona sai kaasa veetud, lisaks ei ole siin arvestatud Helsingi-Stockholmi laeval kolme inimese grand buffet maksumust mõlemal suunal, mis kokku oli tervelt... 227 eurot!
Ikkagi raha tuleb ja läheb, emotsioonid jäävad. Kas Norra kogemus oli tugevam või nõrgem USA omast, see statistikast välja ei tule?
Pildiseeriaid saatev emotsionaalsus näitab küll selgelt, mis paik pakkus elamust ja mis jäi nõrgaks. Ühes on majake mätaskatusega, mägi, teisi pilte saadab liivakünka mitmefookuseline imetlus, lõpnud tõpra luustik, kujuteldavad puuma jäljed, piltidelt vaatab vastu ilu ja oht.
Alati oleneb seeria emotsionaalsus promootori tahtest. Kas tõesti teeb PP tahtlikult Norrat vähem elamuslikuks? Norras on ikkagi natside baaside jäljed, seal põnevust jätkub.„Festung Norwegen“ koosnes enam kui 300 rannakaitsepatareist, lisaks lennuväljad, sadamad, radaripositsioonid, punkrid, kasarmud ja allveelaevabaasid. Pärast sõda võttis Norra kaitsevägi üle 116 Saksa kahuripatareid ja 15 torpeedopatareid.
5. - 8. augustil toimus Stavangeri kõrval linnas Sandnesis ka iga-aastane Blinkfestivalen. Kas Priit käis salaja laskesuusatamist vaatamas?
Ei käinud. Sel ajal olin juba Göteborgis.
Ma kardan, et kui PP oleks Norramaal teinud sealsetest radariposipsioonidest ahhetama panevaid reportaaže, nagu Lõuna-Eesti kaitserajatistest, mis on hüva lugemine ka Vene agressoritele, oleks PST, vastuluure ennast PM ajakirjanikuna esitlenud sportliku mehe kinni nabinud. Ja vaevalt PP sealt kokkuvõttes nii madalate reisikuludega pääsenud oleks.
Eespool oli palve, et tahaks objektiivset hinnangut elamusväärtustele naiselt.
Küsisin.
Kui jätta välja mõned tõsiasjad, nagu pikk lennureis Ameerikasse, mis on eriti kurnav tagasiteel, kui kõik põnev on juba möödas - sinna lennul on adrenaliin üleval ning see pühib pika lennureisi tekitatava väsimuse kõrvale -, ja praegused poliitilised tuuled, mis vähendavad usaldust Ameerika vastu, siis küsitud hinnangu põhjal langes eelistus viimase Ameerika-reisi kasuks, peamiselt sellepärast, et Ameerikas on rohkem avarust ja vähem inimesi (Southwestis ehk Colorado platool).
Eks Ameerika kasuks räägi ka see, et sealsetest matkadest on igaühest värvikad videod
https://suusk.blogspot.com/2026/08/pullerits-siin-teile-suvine.html
aga Norra käikudest pole tundnud tungi neid teha.
Huvitav on veel see, et iga järgnev, st kõige värskem ehk viimane käik jätab enamasti kõige suurema mulje, kuid ometi pole kaks viimast Norras käiku suutnud kahe aasta tagust Ameerika-käiku tagaplaanile tõrjuda, nii et see ikkagi tõuseb esile.
Kui kedagi peaks huvitama minu nelja rattaekspeditsiooni paremusjärjestus, siis esikohale panen 2019. aasta ehk kokkuvõttes kolmanda käigu, sest siis planeerisin rattaretked kohtadesse, mis jätsid kõige suurema ja sügavama mulje ning ratas oli ka kahe esimese käiguga võrreldes (15,5-kilone Trek) palju parem (Cube).
Vot siis. Koguge pappi kui elamusi tahate. Seega järgmine käik võiks päädida 100% Las Vegases. Seal saab raha eest emotsiooni kamaluga. Mõnes mõttes on see pettumus, et nii siis läks. Salamisi lootsin ikka,et Norra paneb vähemalt naise arvates ära. Ma ei tea, kui asi nii hull on, siis lihtsam on Eestis puhata. Hommikul sõidad kuhugi, passid seal päeva ja õhtuks koju või puhkuse koju.
Ilmselt on Ameerika Southwesti eelistamist raske mõista neil, kes ise pole seal käinud ja on näinud seda võib-olla ainult piltidel. Nagu aru saan, siis enamik polegi seal käinud, mistõttu jääb neile ka arusaamatuks, mis seal minu meelest nii erilist on. Aga nüüd olen vähemasti kahel suvel järjest uurinud ka Norrat ja võin kinnitada, et Southwest on ka minu arvates ilusam, erilisem ja põnevam.
Värvid: punane, oranž ja kollane versus tumeroheline ja hallikassinine.
Vormid: sügavad värvilised kanjonid ja järsud mäed versus rohelised graniitmäed ja tumesinise-roheka veega fjordid.
Ilmastik: palju sooja ja vähe sadu versus vihmahood, pilved ja jahedus ka suvel.
Tsivilisatsioon: enamasti olematu ehk metsik loodus ja üksildus versus mäed-fjordid, mille nõlvad ja kaldad on sageli tihedalt maju täis.
Teed: maastikuratturite paradiis ja džiibimeeste meka versus matkarajad.
Põnevus: ohud ja riskid ja ootamatused, mida saab ise reguleerida, versus suhteline euroopalik turvalisus.
Las Vegas on kindlasti no-no ehk ei-ei, see on suur ersatslinn, ülerahvastatud ja pompoosseks paisutatud hullumaja.
Ma olen SWs käinud korra (jalgratast polnud, aga tossudega sai seal ikka hunnik miile maha vantsitud). Norras olen mittetalvel käinud vist 5 korda, enamuses põhja pool, Oslost allpool pole käinud (v.a. transiit ühel korral Taani). Võrrelda neid riike pole mõtet. Aga ilmselt järgmine reis saab ikka olema pigem Norra kui USA. Norra on mulle üks lemmikumaid riike maailmas. Käidud nii P kui L Ameerikas, Aasias, Aafrikas, enamus Euroopat ka.
Kord SW-s on parem, kui üldse mitte kordagi, aga arvestades selle piirkonna suurust (CA-st CO-ni) tuleb arvestada, et ühe korraga kratsib seal heal juhul vaid pealispinda. Käisin esimene kord 2000 ja nelja nädalaga jõudsime sisuliselt asju vaid vaateplatvormidelt vaadelda. Järgmine kord käisin 2002 ja viis nädalat ning siis oli juba kavas ka sügavuti minna, nt matk Grand Canyoni põhja ja jeebisõit mööda White Rim Drive'i, mis mõlemad võtsid peaaegu kaks päeva. Edasistel käikudel olen juba võtnud ette kitsamaid segmente (eraldi AZ põhjaosa, eraldi NM, korduvalt mu lemmikkant Moabi ümbrus jalgrattaga, viimati kaks nädalat mitmed spetsiifilised kohad LV ja Moabi vahel, nt Little Finland, White Pocket ja Edmaier's Secret), mis on andnud palju põhjalikuma ja nüanseerituma arusaamise tolle piirkonna looduslikust mitmekesisusest. Huvitav on see, et mida rohkem seal süüvid ehk lähed sinna, kuhu turistirajad ei vii, seda rohkem avastad ja seda enam avastada soovid ning näed, et tegelikult pole sel kõigel otsa ega äärt.
Soovitaks eakamatel reisijatel Ameerikasse ikka äriklassis lennata, siis ei väsita, vastupidi, saab täiendava meeldiva elamuse
"Regina Ermits avas hooaja Saksamaal ja pääses esikümnesse"
Kas see on osa Postimehe diilist laskesuusaliiduga, et kui eestlane jääb kümne konkurendi seas kümnendaks, siis pealkirjastatakse asi nii, et pääses esikümnesse?
Delfi: "Regina Ermits jäi Dresdeni tugevas konkurentsis viimaseks"
Teadmiseks, et enne oli kvalifikatsioon, analoogne nagu kergejõustiku tiitlivõistlustel. Siinkohal on delfi pealkiri kohatu, samas postimehe oma kohane, sest ta ei jäänud viimaseks võistlusel, vaid finaalis oli viimane, aga kokkuvõttes edastas paljusid sportlasi.
Kvalifikatsioon, kus kümme kutse saanud sportlast panid ühisstardiga sõiduks stardijärjekorra paika.
Postita kommentaar
<< Esileht