Tolles ETV õhtuses uudistesaates, mille lõpus nimetas saatejuht, vist oli see Veronika Uibo, spordiuudiste osa sisse juhatades Tarmo Tiislerit millegipärast superstaariks, sai Tiisleri suust kuulda, et korvpalli MM on kossu MM. See oli järgmine samm tol keele moondamise teel, mis algas suvel, kui ta nimetas jalgpalli MMi jalka MMiks.
Mulle selline kõne- ja tänavakeele toomine ajakirjandusse ei meeldi. Isegi siis, kui teemaks on meelelahutus – sport. Ja eriti siis, kui see tuleb ETV ekraanilt. ETV võiks olla ja peaks olema kauni ja korrektse eesti keele hoidja. Sellist keelt saab hoida ainult siis, kui seda mitte risustada.
Andsin oma arvamusest eile teada ka Tiislerile. Mul ei ole õigust edastada meie telefonivestluses tema öeldut, sest tegemist oli ikkagi eraviisilise keskusteluga ning arvamuste vahetamisega, ent nii palju võin loodetavasti avaldada, ilma et peaksin südametunnistuse piinu tundma, et enne jalgpalli nimetamist jalkaks ja korvpalli nimetamist kossuks oli Tiisler selle üle isekeskis pikalt juurelnud. Kui ta peab vajalikuks oma mõttetööd rohkem läbi valgustada ja kuskil avada, on see tema otsustada.
Sellegipoolest jään kindlaks, et kõne- ja uulitsakeelt – parem on öelda tänavakeelt, sest uulits on pesuehtne russitsim, tuleneb venekeelsest ulitsast – ei pea heasse ajakirjandusse tooma, sest ajakirjanduse roll korrektse ja ilusa keelestandardi hoidmisel on ääretult tähtis. Samamoodi ei peaks näiteks jalgrattavõistluste reportaažides peagrupist lahtirebimist nimetama atrõõviks, mis on samuti kõnekeelne russitsim (mitte et ma oleks kuulnud kedagi seda sõna teleekraanil kasutamas – toon selle vaid näiteks, miks kõnekeelsed väljendid, vaatamata nende päritolule, ei peaks saama ajakirjanduse lohakuse või vastutustundetuse tõttu üleüldiseks normiks). Sama kohatu on nimetada ajakirjanduses jalgpalli vutiks ja kergejõustikku kergeraksuks, olgugi et oleme sisenenud justkui kõikelubavasse ajastusse.
Veel kord: Eesti ajakirjanduse roll puhta, kauni ja korrektse eesti keele hoidmisel on ülikaalukas. Siin ei tohi mööndusi ega järeleandmisi teha. Samamoodi, muide, olen vastu sellele, kui saate vedajate suust kõlab mittepuhas, konarlik ja vigane aktsendiga eesti keel. Kui su eesti keel ei ole korrektne, vaid on logisev ja vigane, siis ei pea sul saate vedajana olema ekraanile asja. Täpselt nii, nagu mul, kes ma vajan kaugele nägemiseks prille, ei ole asja reisilennuki piloodiks ja küllap veel paljudesse teistesse ametitesse.
Fotod 1-4: Kristian Kullamäe Eesti korvpallikoondise treeningul Audentese spordikeskuses 18. augustil. Fotode autor: Rasmus Rebase, Postimees/Scanpix
16 Kommentaarid:
See tänavakeele tungimine on väike probleem. Keel ongi muutuv ja nii tihti inimesed räägivad. Suurem probleem on see english, mis tänapäeval keelekasutuses on. Ebameeldiv on, et on eestlasi, kes ei suuda ühtegi lauset ilma inglisekeelse väljendita moodustada.
Priit, ära kaota lootust!. EASA reeglite järgi on lühinägelikkuse ehk miinuste piirmääraks lennukipiloodil tavaliselt kuni -6.0 dioptrit (erandite ja põhjalikuma kontrolliga ka rohkem).
No kui silmanägemine mind piloodikandidaatide hulgast maha ei võta, siis vanus küllap ikka.
Mida ma öelda tahtsin, siis see, et mõne oskuse või omaduse pärast keegi mingisse ametisse ei sobi ega kõlba - nt ETV saatejuhiks -, siis on see täiesti loogiline ja mõistetav, sest küllap on väga palju ameteid, kuhu mina ka oma oskuste ja omaduste poolest ei kõlba, kusjuures mul ei tule pähegi hakata selle pärast protestima. Näiteks Kaitseressursside amet teatas mu viimasel sünnipäeval konkreetselt:
Kaitseressursside Amet kustutas Teie andmed kaitseväekohustuslaste registrist ja kandis arhiivi, sest saite 61-aastaseks ja ei ole enam kaitseväekohustuslane (vt ka kaitseväeteenistuse seadus § 2 lg 2 p 2 ja kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus § 16 lg 1p 4).
Näete siis, vanuse tõttu tehti 1:0 ja pole midagi kobiseda.
Hea ajakirjandus ei saa olla ka elitaarne, ent korrektne. Ajakirjandus kajastab elu muuhulgas uulitsal, klatšimooride ja ufouurijate juures, spordisaalides, kus keel on kõike muud kui korrektne ja loogiline. Kuidas ebakorektset korrektselt kajastada? Mitu korda te olete blogis ja võibolla pärisajakirjanduses kenitlevalt atrõõv kasutanud?
Mind kohutavalt häirib see kui reporter/saatejuht/intervjueerija/ ei suuda korrekse puhta selge diktsiooniga küsida ja samamoodi ka vastaja vastata. Terve meediamaastik on neid šušišejaid ja eeeeööööööäääääää tegelasi täis.
Kas keegi seletaks ära õhtuti ETVs näidatava korvpallireklaami, kus Janari Jõesaar teeb otsajoone juures viskele minnes kolm, kui mitte neli sammu, aga jooksu ei vilistatud.
See "jooks" annab lootust, et kui kõik asjaolud on meie meeskonna poolt, siis võib Eesti korvpallimeeskond kvalifitseeruda MM-ile. Iga vähegi analüüsivõimeline teab, et võimalust edasi pääseda pole või see on väga napp, isegi ebaõiglane.
Aga laud, kas laua võttis pärast jooksu ära, laud on a ja o.
Mingid vööndid või väljundid vabamale-otsingulisemale keelekasutusele võiksid ERRi ikka jääda, aga nö lipulaeva-saadetes eelistaks jah sellist "nõtket, aga viisakat" keelt. Kujundirohke saab see olla sellegipoolest.
Näiteks otseülekandes mõningad slängisõnad või Tiisleri "jalka" üldse ei häiriks, seal on ka emotsioon oluline. Aga uudistes, kus on esmane info ja faktid, seal, jah, mõjuks küll imelikult.
Aastate tagant on meelde jäänud duo Taavi Libe-Joosep Susi lustakad spordikommentaarid. Kutid enam-vähem kilkasid olümpia vmt kergejõustikuülekandes, tegid mingeid omavahelisi siseringi-nalju jne, aga ikka oli lahe kuulata, kuna olid viisakad tüübid ülimalt hea keeletunnetusega. Üks läbi aegade ägedamaid spordikommentaatori-paare ETVs kindlasti. Oli kahju küll, kui Susi ETVst ära läks.
Kunagi sai üksjagu BBC raadiot kuulatud ja oli tore küll, kuidas seal ka vestlussaates tehti üsna arrogantsi piiri peal olevaid nalju vahel (prominentide osalusel), aga ikka kuidagi väljapeetult. Noh, väga hea briti huumor vist. Ei tunne tausta, aga oletaks, et BBC keelenormid on küllap tegelikult väga ranged või nõudmised ajakirjanikele keeletunnetuse osas väga kõrged. (Huvitav, milliseid "käsulaudu" ETVs üldse kõnelemise stiili osas antakse?)
Aga üldiselt, kõnekeelt ikka pudelisse ei aja, tänane rämps on homne klassika jne. Keelekasutus läheb vist familiaarsemaks igal pool põlvkond põlvkonnalt - nii vist lihtsalt on.
PS, ma jään Tarmo Tiislerit igavesti jumaldama selle Kalevi-Villerbuanne'i Asveli korvpallireportaaži lõpuminutite eest. Röökiv ja möirgav Tiisler, see on kuld ikka, igasugune "jalka" uudistesaates on ka igaveseks ära rehabiliteeritud sellega. :)
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tarmo-tiisleri-korvpalli-reportaaz
Mingid head lõigud ja jõuramised tema kossu(!)reportaažidest on veel meeles, Eesti koondise mängud vmt. Mängisin ise tol ajal korvpalli ja need möirgamised tegid trennis palju nalja kõigile (väga respekteerivalt Tiisleri suhtes seejuures!). Aga väga rohkem ei paista ERRis säilinud olevat.
Nüüd on asi paranenud, aga mingid ajad tagasi oli paljudel "kümme" numbrite väljaütlemisega vähe keeruline, mitte kakskümmend kaks, vaid kakskend kaks jne
Kui spordiülekanne on nähtav ka Eurospordis, vaatan alati sealt. Eesti reporteritel pole keeleannet (kaasasündinud võimet ja andekust keeli (ka emakeelt) kergesti omandada ja osata). Mõned inimesed (kahjuks ka peaminister) ei tea, et liide -gi ja -ki pannakse sõna lõppu. Keegi ei ütle ju kassilegi asemel kassigile, aga sageli öeldakse kellelegi asemel kellegile.
Tihti kasutatakse tüüpilisi eesti keele parasiitsõnu onju ja eksju. Ei ole viisakas teistele peale suruda oma arvamust.
Jah, tele on halastamatu. Seal tulevad keelelised puudused karmilt esile. Eriti märgatavad on parasiitsõnad. Hiljuti andis keegi spordisaates intervjuu ning suutis umbes kümne sekundi jooksul öelda neli korda sõna "natuke". Siis veel "nagu" ja "eksole" ja "onju" jms. Kirjaliku teksti saab ilusasti ära toimetada ja puhastada. Seetõttu peab neil, kes tikuvad teleekraanile ja ka raadioeetrisse, olema hästi tugev kriitikameel oma keele kasutamise suhtes ja õppimis- ning arenemistahe. Eks korralik avalik keelekasutus tulegi ajaga, kui enda kallal kriitiliselt tööd teha. Aga mul on tunne - ja ERR, parandage mind, kui eksin! -, et ERRis küll keeleliselt korrektse ja selge eneseväljendusega liiga põhjalikult ei tegelda, sest miks muidu kuuleb telerist nii palju halba keelt.
Täehelepanu veel kord, korvpallispetsialistid!
Siin on klipp Janari Jõesaare liikumisest korvi all. See on aegluubis, nii et hea on jälgida ja seletada mulle ning ka teistele, kes matsu ei pruugi jagada, miks Jõesaare liikumine ei ole jooks!
https://fb.watch/JfTaQzfUxt/
Alustaks ehk Postimehest kus isegi pealkirjades vahest 2 kirjaviga sõna kohta, tervetest tekstidest ei räägigi, sõnu lausa mõeldakse välja kui neid olemaski pole. Pealkirjadest olgu kadunud sõnad "tuntud", "kuulus" jne. Uudistelehe asi pole anda hinnanguid vaid edastada infot! Täiesti jabur on neid pealkirju vaadata, kas tõesti pole Postimehe maja ÜHTEGI inimest kes lugeda oskaks ja korra majja lööks??
Juba Johannes Aavik arutles uulitsa ja tänava üle. https://arhiiv.eki.ee/nimeselts/txt/bo00250.htm
Eks newd sportlased kasutavad intervjuudes ka päris mahlakat keelt. Mina tunnen end alati imelikult, kui keegi 2000-datel sündinud Eesti emakeelega sportlane ütleb, et võistkonnas on igavesti kõva duhh meil. Kirjutavate spordiajakirjanike teoste lugemine pole tihti nõrganärvilistele. Küll seal võetakse skalpe ja valitseb tapjainstinkt ja mis veel kõik. Veronika Uibo oli eelmises elus eesti keele õpetaja ma arvan ta keeletaju on üle keskmise. See superstaar oli Tiisleri kohta hellitavalt öeldud.
Postita kommentaar
<< Esileht