Šmutov: Vanad kaunad nurka, kuninglikud kotad jalga

Internet pidavat inimese elu lihtsustama ja hõlbustama valikute tegemist, sest infot on palju ja nii saabki jõuda parima lahenduseni. Vale! Pole sellest netist abi tuhkagi.


Kõik sai tegelikult alguse oktoobri keskpaigas, kui väisasin sõpradega Inglismaad, et jalgpalli vaadata ja fish and chipse ning öiseid pitsasid nautida, ja üks neist ostis mingist eriti spetsiaalsest poest Saucony Grid Omni 5 TR jooksutossud. Noobel nimi ja tegemist peaks olema väärt kaubaga. Sõbra sõnul on tossud ülikerged ja peaks oleks võimsa pidamisega, kuigi see viimane osutus vist proovimisel müüdiks. Igatahes säras ta pärast ostu võimsalt ja mehepoja tuju ei suutnud rikkuda isegi kaks kohutavat jalgpallikohtumist, kus meie meeskonna - Leeds United - ülesandeks oli võrgust palle noppida.

Minu jooksutossuks on umbes kuus aastat vanad jalgpalli siseputsad, mis on umbes kolmest kohast rebenenud ja põhimõtteliselt tuleks need halastussurma saata. Tegelikult on mu ka väga ilusad, edevad ja korralikud kruusakattega pinnale mõeldud Nike’i sussid, kuid need jäid Tartust Tallinna ja Tallinnast Tartusse kolimise ajal Tallinna ja seal on nad mind nüüd paar-kolm kuud oodanud.

Ehk jooksutosse mul pole ja pole kunagi olnud. Samas nendes sisetossudes oli küllaltki ebamugav joosta ja eelnevat vigastust arvesse võttes otsustasin endale korralikud jalavarjud muretseda.

Veelgi hirmutas ajakirjas Sport+ (eelmise aasta september, see, kus on Ksenija Baltast tehtud uskumatult lahedad pildid – ehk isegi aasta spordipilt) ilmunud lugu, mis väitis, et jooksutossul on tavatossu eest kümneid eeliseid, millest olulisim neist on oskus summutada lööke. Et mu jalad pole niigi kõige paremas korras, valmis otsus kergelt – tuleb leida ja osta.

Alustagem siis otsinguid. http://www.brooksrunning.com oli esimeseks aadressiks, kust jalavarje otsisin. Välja pakuti üks paar ja selle leidmine võttis veel samuti omajagu aega. Sarnased leheküljed üldjuhul tulemust ei andnud.

Erilist kasu polnud ka abilehtedest nagu see siin, kust mõnikord leiab täitsa häid vihjeid ja tooteid. Lisaks Brooksi papudele pakuti seal Asicsit ja Mizunot. Neist kolmest oli minu jaoks vähegi tuttavam nimi Asics ja Mizuno tosse olen vist ka kuskil märganud. Brooks oli täiesti uus asi.

Sõprade-tuttavate ja E-spordi foorumi abil jõudsin järeldusele, et panustan Asicsi toodangule. Väga kindlat põhjendust polnud, tundusid sobivat ja antud hinnangud olid päris korralikud.

Kõige olulisem oli siiski Sportlandi vahva klienditeenindaja, kes seletas rahulikult tossude erinevusi ja käskis erinevaid paare proovida.

Valik langes lõpuks Asics Gel-Kayano XII peale, mille letihinnaks oli 2425 krooni, kuid Sporditähe tellimuselt saadud 30 protsendi hinnaalanduse abil kadus jõuluvana kukrust 1700 krooni, mis oli odavamate Asicsite hind.

Proovijooksu tehes sain esimest korda elus aru, mida üks jooksususs tegelikult pakub – kirjeldada on seda keeruline või suisa võimatu. Kellel spetsiaalselt jooksutossu pole, minge ja proovige kasvõi poes jalga ning tehke seal paar tiiru. Kus ma olen elanud ja miks ma seda varem ei teadnud, jääb arvatavasti igaveseks mõistatuseks. Tõenäoliselt on asi selles, et keegi pole kunagi jooksujalatsi vajalikkus piisavalt rõhutanud ja foorumites ning ajakirjades pole selliseid teemasid samuti märganud. Ehk info on peidus. Kahju.

-- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --

Natuke teisel teemal ka. Priit on mulle kaks päeva rääkinud mingist uuest imeravimist, mida ta on juba isegi apteegist küsimas käinud. Et saladust hoida, ütlen vaid, et tegemist on pea iga sportlase unistusega ja see pole nandroloon. Küllap ta kirjutab järgmisel nädalal ise pikemalt.

Kuid ma tahan veidi hiilata ja sportlaste ning harrastajate tänukirju saada. Seega tutvustan veel ühte täiesti geniaalset leiutist, mis peaks selle aastanumbri sees isegi poelettidele tulema. Väidetavalt isegi veebruaris ehk enne Tartu suusamaratoni, mis tähendab, et Veerpalu peab nüüd hakkama üle õla vaatama, sest kohe tuiskavad harrastajad temast sihukese kiirusega mööda, et kiirendusvõistluse parimad jääks ka häbisse.

Uus meesteajakiri Klubi, mis on Di ja Sport+ ristsugutis, kirjutas, et Adidase väitel jookseb inimene nende Powerweb Techfit riietust kandes 1,1 protsenti kiiremini ja kulutab joostes 1,3 protsenti vähem energiat. Seda pidavat tõestama Calgary ülikoolis tehtud katsed. Kuidas see võimalik on? Rõivaste ülaosas on anatoomilised elastsed ribad, mis jooksevad üle tähtsamate õla- ja reielihaste, ühendades niimoodi keha olulisimad lihasgrupid ja toetades lihaste mehaanilisi liigutusi. Ehk lihtsalt öeldes – riided annavad hoogu juurde.

Olge siis valvsad ja ärge uut moeröögatust maha magage. Kui Priit veel oma sissekandes selle imerohu koostise avaldab, võib mõni lugejatest ehk juba Eesti suusakoondise uksele klohmima hakata.