Pullerits: Veerpalu kullast ja mustast mullast

Eelmise aasta lõpul olid ilmselt paljud ametivennad hädas, et leida oma märkmikest mõnigi äraleierdamata lookene, millega aastat kokkuvõtvais lehenumbreis lugejate ette tulla. Veebruarikuusse jäänud Torino olümpia oli samuti risti-põiki lahti ja läbi kirjutatud. Ometi avastasin oma arvutikataloogist väikse story, mis omal ajal lehte ei mahtunud. Siin see on.

Veerpalu medal tekitas lennujaamas segaduse

Kui Andrus Veerpalu Torino olümpialt Milano kaudu koju tagasi hakkas sõitma, avastasid Malpensa lennujaama turvatöötajad tema kotis mingi metalleseme. Aga ei saanud aru, mis see on. Tükk aega uurisid ja puurisid koti läbivalgustatud pilti.

Veerpalu, näinud kontrollijate kimbatust, tahtis abikaasa Angela sõnul ise abivalmilt näidata, et tema kotis pole miskit keelatut. Aga naisturvatöötaja ei lubanud. Ta tahtis oma käega kindlaks teha, millega tegu.

Ja tõmbas siis kotist välja Veerpalu olümpiakulla.

Kõik ülejäänud eestlased, kes läheduses juhtusid viibima, hakkasid plaksutama. Ent turvatöötajad, nagu märkas Angela Veerpalu, jäid oma umbusklikkuse tõttu pisut piinlike nägudega üksteisele otsa vaatama.

Lennujaama check-inis pälvis Veerpalu kuldmedal palju soojema vastuvõtu. Sealsed töötajad kogunesid seda imetlema ja katsuma ning soovisid Veerpalule õnne.

Lõpuks, nagu kinnitas Eesti olümpiadelegatsiooni juht Martti Raju, olla nad jätnud eestlaste suusavarustuse ülekaalu eest isegi lisatasu sisse kasseerimata.

***
Jah, nood olid kaunid ajad, aga nüüd vaatab ette lumetu ja vihmane reaalsus. Tõsi, Tehvandi pisut pikemal kui kilomeetrisel rajal saab ikka suusatada ja praeguse sulatemparatuuri püsides veel mitu päeva, kinnitas Tõnu Kinks, aga too on ka vist ainus võimalus Eestis. Jätkuvalt tuleb teha musta trenni.

Lõin eelmise kuu näitajad kokku. Detsembris tegin 21 treeningut (keskmiselt siis kaks päeva trenni ja üks päev puhkust), kokku 30 tundi ja 40 minutit.

Võrdluseks eelmiste kuude näitajad.

Septembris kahe nädalaga kümme treeningut, kokku 12 tundi ja 15 minutit.

Oktoobris 20 treeningut, kokku 25 tundi ja 30 minutit.

Novembris 19 treeningut, kokku 28 tundi ja 25 minutit.

Aasta viimase, 52. nädala lõpuks oli Kalmer Tramm, Eesti naiste B-koondise juhendaja, kirjutanud mulle novembris koostatud plaani kolm suusatrenni. Need tuli kõik ära jätta. Asendus sai selline:

neljapäev: 1 tund ja 54 minutit suusaimitatsiooni;
reede: 35 minutit jõudu ja 56 minutit ujumist;
laupäev: 2 tundi ja 11 minutit suusaimitatsiooni;
pühapäev: puhkus (aasta viimane päev ju).

Eile, aasta esimesel päeval, läksin plaaniväliselt umbes 9,2 km pikkusele jooksuringile, et esiteks kontrollida, kuidas vorm ka on. Ja teiseks, timmida veidi kiirust. Tulemus, paraku, polnud kuigi roosiline. Jah, ega ma end kaugeltki hingetuks pingutanud; vastupidi, hingamine püsis enam-vähem normaalses rütmis; teeolud olid ka libedavõitu, ligi pool distantsist tuli läbida pooljäisel pinnasel, kus tõuge ei saanud olla eriti terav, vaid andis tagasi nagu viletsalt määritud suusk. Aga ennast ei maksa igasuguste vabandustega petta. Igatahes tuli aeg kümme sekundit üle 40 minuti, mis polnud kuigi rõõmustav. Paar aastat tagasi, kui veel jooksmisega üritasin tegeleda (ent ajaliselt treenisin palju vähem kui nüüd, kuid see-eest ainult jooksmist), läbisin sama distantsi kergel sammul 38 minutiga ja kui pisut tõsisemalt pingutasin, siis 37-ga.

Tõsi, too eilne 40-minutiline jooksuots ei jätnud organismi vähimatki jälge. Paar korda tõmbasin pärast lõpetamist sügavamalt hinge ja oligi tavaline elurütm taas käes. Aga muretsema pani see, kas pikad ja jooksmisest vähemintensiivsed suusatrennid pole kiiruslikke võimeid kahandanud.

Lohutuseks ehk nii palju, et ega ma kavatsenudki eeloleval talvel sprinti sõita, vaid ikka klassikamaratone. Loodetavasti nonde tarvis pole senised trennid tulutud olnud. Aga selleks peab ikka lumi maha tulema, et tulemuslikkust saaks kontrollida.

***
Sellegipoolest võiks hakata tasapisi suusavarustust soetama. Kes huvitatud, siis otse Fischeri tehasest on pakkumisel uued klassikasaapad number 43 1/3, mida Fischeri testisõitjad on paar korda kasutanud, aga millel saabaste omaniku kinnitusel pole ühtki kriimu ega muud kulumise märki. Hind on 1800 krooni. (Ausõna, ma ei teeni tehingu vahepealt sentigi! Oleksin need endale võtnud, aga olen otsustanud, et soetan kombisaapad, mis sobivad nii klassika- kui uisusõiduks.) Kellel huvi, võtku minuga ühendust meilitsi priit.pullerits@postimees.ee või helistagu 7390361 ja viin saabaste müüjaga kokku.

***
Kaks kiirmõtet seoses tänase Tour de Ski naiste võistlusega.

Esiteks, mõttetult raisatud aeg. Rohkem kui pool tundi vahitud telerit, ja mis ma targemaks sain - mitte midagi. Isegi emotsioone ei saanud.

Teiseks, kui ma suudaks sõita sama kiiresti, nagu täna totaalselt ebaõnnestunud Kristina Shmigun, oleks ma nii kõva suusataja, et minuga võiks juba siin-seal Eesti võistlustel tõsiselt arvestada.

Foto 1: Pildil on Andrus Veerpalu Tallinna lennujaamas. Andruse süles on poeg Anders, kes katsub olümpiamedalit. Foto autor: Toomas Huik / Postimees / Scanpix.
Foto 2: Pildil on Priit Pullerits. Foto autor: Margus Ansu / Postimees / Scanpix.
Foto 3: Fischeri suusasaapad firma koduleheküljelt (http://www.fischer-ski.com/start.php)