Pullerits: Veerpalu kullast ja mustast mullast
Eelmise aasta lõpul olid ilmselt paljud ametivennad hädas, et leida oma märkmikest mõnigi äraleierdamata lookene, millega aastat kokkuvõtvais lehenumbreis lugejate ette tulla. Veebruarikuusse jäänud Torino olümpia oli samuti risti-põiki lahti ja läbi kirjutatud. Ometi avastasin oma arvutikataloogist väikse story, mis omal ajal lehte ei mahtunud. Siin see on.
Veerpalu medal tekitas lennujaamas segaduse
Kui Andrus Veerpalu Torino olümpialt Milano kaudu koju tagasi hakkas sõitma, avastasid Malpensa lennujaama turvatöötajad tema kotis mingi metalleseme. Aga ei saanud aru, mis see on. Tükk aega uurisid ja puurisid koti läbivalgustatud pilti.
Veerpalu, näinud kontrollijate kimbatust, tahtis abikaasa Angela sõnul ise abivalmilt näidata, et tema kotis pole miskit keelatut. Aga naisturvatöötaja ei lubanud. Ta tahtis oma käega kindlaks teha, millega tegu.
Ja tõmbas siis kotist välja Veerpalu olümpiakulla.
Kõik ülejäänud eestlased, kes läheduses juhtusid viibima, hakkasid plaksutama. Ent turvatöötajad, nagu märkas Angela Veerpalu, jäid oma umbusklikkuse tõttu pisut piinlike nägudega üksteisele otsa vaatama.
Lennujaama check-inis pälvis Veerpalu kuldmedal palju soojema vastuvõtu. Sealsed töötajad kogunesid seda imetlema ja katsuma ning soovisid Veerpalule õnne.
Lõpuks, nagu kinnitas Eesti olümpiadelegatsiooni juht Martti Raju, olla nad jätnud eestlaste suusavarustuse ülekaalu eest isegi lisatasu sisse kasseerimata.
Jah, nood olid kaunid ajad, aga nüüd vaatab ette lumetu ja vihmane reaalsus. Tõsi, Tehvandi pisut pikemal kui kilomeetrisel rajal saab ikka suusatada ja praeguse sulatemparatuuri püsides veel mitu päeva, kinnitas Tõnu Kinks, aga too on ka vist ainus võimalus Eestis. Jätkuvalt tuleb teha musta trenni.
Lõin eelmise kuu näitajad kokku. Detsembris tegin 21 treeningut (keskmiselt siis kaks päeva trenni ja üks päev puhkust), kokku 30 tundi ja 40 minutit.
Võrdluseks eelmiste kuude näitajad.
Septembris kahe nädalaga kümme treeningut, kokku 12 tundi ja 15 minutit.
Oktoobris 20 treeningut, kokku 25 tundi ja 30 minutit.
Novembris 19 treeningut, kokku 28 tundi ja 25 minutit.
Aasta viimase, 52. nädala lõpuks oli Kalmer Tramm, Eesti naiste B-koondise juhendaja, kirjutanud mulle novembris koostatud plaani kolm suusatrenni. Need tuli kõik ära jätta. Asendus sai selline:
neljapäev: 1 tund ja 54 minutit suusaimitatsiooni;
reede: 35 minutit jõudu ja 56 minutit ujumist;
laupäev: 2 tundi ja 11 minutit suusaimitatsiooni;
pühapäev: puhkus (aasta viimane päev ju).
Eile, aasta esimesel päeval, läksin plaaniväliselt umbes 9,2 km pikkusele jooksuringile, et esiteks kontrollida, kuidas vorm ka on. Ja teiseks, timmida veidi kiirust. Tulemus, paraku, polnud kuigi roosiline. Jah, ega ma end kaugeltki hingetuks pingutanud; vastupidi, hingamine püsis enam-vähem normaalses rütmis; teeolud olid ka libedavõitu, ligi pool distantsist tuli läbida pooljäisel pinnasel, kus tõuge ei saanud olla eriti terav, vaid andis tagasi nagu viletsalt määritud suusk. Aga ennast ei maksa igasuguste vabandustega petta. Igatahes tuli aeg kümme sekundit üle 40 minuti, mis polnud kuigi rõõmustav. Paar aastat tagasi, kui veel jooksmisega üritasin tegeleda (ent ajaliselt treenisin palju vähem kui nüüd, kuid see-eest ainult jooksmist), läbisin sama distantsi kergel sammul 38 minutiga ja kui pisut tõsisemalt pingutasin, siis 37-ga.
Tõsi, too eilne 40-minutiline jooksuots ei jätnud organismi vähimatki jälge. Paar korda tõmbasin pärast lõpetamist sügavamalt hinge ja oligi tavaline elurütm taas käes. Aga muretsema pani see, kas pikad ja jooksmisest vähemintensiivsed suusatrennid pole kiiruslikke võimeid kahandanud.
Lohutuseks ehk nii palju, et ega ma kavatsenudki eeloleval talvel sprinti sõita, vaid ikka klassikamaratone. Loodetavasti nonde tarvis pole senised trennid tulutud olnud. Aga selleks peab ikka lumi maha tulema, et tulemuslikkust saaks kontrollida.
***
Sellegipoolest võiks hakata tasapisi suusavarustust soetama. Kes huvitatud, siis otse Fischeri tehasest on pakkumisel uued klassikasaapad number 43 1/3, mida Fischeri testisõitjad on paar korda kasutanud, aga millel saabaste omaniku kinnitusel pole ühtki kriimu ega muud kulumise märki. Hind on 1800 krooni. (Ausõna, ma ei teeni tehingu vahepealt sentigi! Oleksin need endale võtnud, aga olen otsustanud, et soetan kombisaapad, mis sobivad nii klassika- kui uisusõiduks.) Kellel huvi, võtku minuga ühendust meilitsi priit.pullerits@postimees.ee või helistagu 7390361 ja viin saabaste müüjaga kokku.
***
Kaks kiirmõtet seoses tänase Tour de Ski naiste võistlusega.
Esiteks, mõttetult raisatud aeg. Rohkem kui pool tundi vahitud telerit, ja mis ma targemaks sain - mitte midagi. Isegi emotsioone ei saanud.
Teiseks, kui ma suudaks sõita sama kiiresti, nagu täna totaalselt ebaõnnestunud Kristina Shmigun, oleks ma nii kõva suusataja, et minuga võiks juba siin-seal Eesti võistlustel tõsiselt arvestada.
Foto 1: Pildil on Andrus Veerpalu Tallinna lennujaamas. Andruse süles on poeg Anders, kes katsub olümpiamedalit. Foto autor: Toomas Huik / Postimees / Scanpix.
Foto 2: Pildil on Priit Pullerits. Foto autor: Margus Ansu / Postimees / Scanpix.
Foto 3: Fischeri suusasaapad firma koduleheküljelt (http://www.fischer-ski.com/start.php)
14 Kommentaarid:
Aga mis eesmärgid Sul siis on seatud maratonideks ning millistel plaanid osaleda?
Jõudu soovides:
Eero
Eero, tahaks osaleda kõigil Estoloppeti maratonidel, kui vaid lund tuleks. Tartu maratonil on miinimumeesmärk pääseda 400 sisse ja teistel, väiksematel maratonidel 120 sisse. Panustan vaid klassikamaratonidele, kuna olen neis teinud seni kiiremaid sõite. Vabastiilimaratone võtan pooleldi treeningutena.
Ma teen Sinust Priit ajaliselt 3x vähem trenni(ca10h kuus) aga mul on 2korda suurem eesmärk Tartu Maratoniks (200 sisse), eeliseks on mul ca 10 aastat väiksem vanuse number. Vasalopeti eesmärgiks võtsin kaotust alla 50% võitjale ja Norra maratonile on ka plaan suusatama minna ilma eesmärkiteta. Kirikusse tegin annetuse ja panin küünla, nüüd ootan lund. Aga Tartus saame siis jõudu katsuda;)
Eero
Eero, 10 aastat väiksem vanus on pisuke eelis tõesti, aga ma ei tahaks uskuda, et suur eelis, sest funktsionaalsete näitajate järgi ma ennast päris 41-aastasena veel ei tunne; ja eriti siis ei tunne, kui vaatan enamikku teisi endaealisi.
10 tundi kuus on muidugi häbematult vähe. Mind ei aitaks see ilmselt kuigi kaugele.
Aga küllap olen ma vähem andekas sel alal. Ja mul pole ka erilist noorusaja pagasit kaasas: pole eales varem suusatrennis käinud.
Kui aus olla siis ma olen suusatrennis kaks korda käinud. Üks kord oli varajases nooruses aga peale esimest trenni jäi treener haigeks ja kuna tegemist oli maakohaga siis sinna minu karjäär jäigi. Pärast sulas lumi ka veel ära ja paaril järgmisel aastal ei tulnud üldse lund ja kuiva trenni üldse ei tehtud nii palju siis suusakarjäärist. Teine suusatrenn oli mitmeid aastaid tagasi otepääl kus Veerpalu ja CO tegid Alaveri videokaamera pilgu all trenni, ma proovisin siis ka Veerpalu klassika sammu. Ilmselt selle tulemusel olen igal aastal Tartu maratonil koha uude 100 sisse sõitnud.
Ahjaa kunagi võrdlesin Priit Naruskiga kopsupilte. Hr Naruska vaatas ja imestas, et mismoodi nii pisikeste kopsudega ma üldse suusatada ja joosta jaksan. Ega ma ka ei tea aga ilmselt tahte jõu najal:)
Nii palju siis minu suusatrennist.
Eero
Eero, aga mille pealt siis see 200 sisse sõitmine peaks tulema, jääb mulle ikkagi arusaamatuks. Selle jutu järgi peaks ma olema esisaja mees...
Priit ma ise arvasin, et sinu treeningute pealt peaks su eesmärk olema esimene 100 või selle piir. Samas ega ma ei tea ka kui palju teevad trenni need harrastajad kes sõidavad seal 100 piiril. Minu treeningud on olnud iga aasta alates november ca 10h kuus või pigem alla lisaks veel squashi mängimine aga sellega tegelemine suusatamise seisukohalt pole vist tähtis. Ok, kui lumi maas on olnud siis vast on ka rohkem neid tunde tulnud. Sellel aastal olen lisanud jooksmisele jõusaali külastuse kord nädalas ning sooviks on eelmise aasta 200 lõpukoht vahetada 200 algusekohaks või 100 lõpuks. See tähendaks 6-7 minutilist ajakärbet võrreldes eelmise aastaga. Aga vaadata/kuulata ilma ennustusi ning infot seapõrna kohta võiks eesmärgiks võtta mis koha tahes, sest külma ei paista kuskilt. Sea soolikas pidi nii tühi kui tühi olema.
Eero
Eero, seda saja sisse või isegi kahesaja sisse sõitu saab kindlasti segama minu stardinumber, mis kuulub gruppi 701-1000. Selleks ajaks, kui ma korralikult liikuma saan, on esimese kahesaja mehed juba kilomeetri kaugusel vähemalt, kui mitte kaugemalgi, ja neid siis enam püüda ei ole mu meelest eriti võimalik. Jah, üle-eelmisel maratonil võisin sõita 2200 stardinumbriga 700 algusesse, kuid ma ei usu, et sealt ettepoole enam nii lepase reega läheb.
Ega TM ole mõni Elioni rattamaraton või Estoloppeti sõit,kus tulemus sõltub suuresti stardigrupist.Isegi 700-1000 grupist startides saab praktiliselt kohe liikuma ega tule ka passida ummikutes.
Ma küll ei kujuta ette, et kuidas saab omale Tartu maratonil sellise väikse treenitusega (nagu Eero teeb, alustab alles novembris) nii kõrgele tõusta? Ses suhtees, et noorsportlased (suusatajad) teevad aasta läbi trenni ja ei tõuse ka mitte nii kõrgele.
Siiski on tagant ettepoole suht raske saada ja see võtab rohkem aja- ning jõukulu
Katrin
Kuidas saab? Siin võivad oma osa mängida füüsilised eeldused, eluviis ja ka see, kui kaua ta on seda treeningut teinud. Kui ta käib jala, on terve ja on lapsest peale korralikult regulaarselt! spordiga tegelenud, siis vabalt. Vastupidavusaladel on kõige tähtsam tugev põhi, kui seda pole ei aita ka kuid enne tähtaega alustatud intensiivsed spetsiaaltreeningud.
Priit, tahtsin tunnustada Sinu sitkust ja julgustada suuremaid eesmärke võtma. Sarnane treenitus ja vanus andsid eelmisel aastal mulle koha teise saja keskel ning rohkem kui 30 suusamaratoni kogemus on küll näidanud selgelt, et stardinumbri roll on minu tasemel 1% ja 99% oleneb iseendast ning suuskadest. Tõsi, pisut ka ilmast. Lisaks ma usun, et on vähe neid, kes praeguste ilmadega suudavad ennast õue harjutama ajada. Seega jaksu ja (lume)lootust ning nagu öeldakse, ´lahinguväljal näeme,...´!
Toomas
Aitäh, Toomas! Väga ilusad ja julgustavad sõnad.
Kuigi täna juba hakkab ilmaprognoose kuuldes pugema hinge kahtlus, kas neist suusasõitudest Eestis tänavu ikka midagi välja tuleb...
mis neist suusavõistlustest, treeni ikka sellelks, et enesetunne hea oleks ning võistlusi võta boonusena.
Postita kommentaar
<< Esileht