Pullerits: Olge valmis Vasaks ja Haanjaks!

Nii nagu üleeile helistasin Raul Ollele, tõmbasin eile traati - kõlab ju arhailiselt? - Anti Saarepuule. Sest leidsin Saarepuu Haanja maratonil startijate nimekirjast. Kuidas tal läheb?

Üleeile lõi ta kaasa Tartu suusasprindis ja võitis kindlalt tänavuse hooaja komeedi Timo Simonlatseri ees ning edestas ka norralast Erik Bakkejordi, kes sai jaanuaris Norra sprindimeistrivõistlustel 7. koha. (Kaasblogija Martin Šmutov jäi harrastajate klassis 15 startinu seas 14. kohale.) Ometi tunnistas Saarepuu mulle, et too üle pika aja toimunud võistlus oli raske, sest ta oli saanud enne seda ainult viis päeva korralikult treenida.

Viirusehaigus pures teda ühtejutti kaks nädalat ega lasknud üldse harjutada: enesetunne oli kehv, nina ja kurk tegid tüli. Miks hädad kallale tulid, võis Saarepuu sõnul olla tingitud sellest, et enda hinnangul jõudis ta MMi künnisel päris heasse seisundisse, ent teada ju on, et kui tippvorm läheneb, siis organismi vastupanuvõime kõiksugustele batsillidele kahaneb. Aga eile, kinnitas ta, oli enesetunne juba parem.

Kuna Saarepuul on soov kevadistel MK-etappidel midagi korda saata, siis pole võistlemisest pääsu - ja seepärast plaanib ta minna pühapäeval ka Haanja maratoni starti. Ta tahab hästi esineda Lahti ja Drammeni sprindietapil, ent kõige suuremad panused teeb Stockholmi uisustiilis linnasprindile, milleni on aega jäänud kolm nädalat. "Seal tahaks olla hooaja parimas vormis," rääkis Saarepuu. "Tahaks ikka A-finaalis sel hooajal ära sõita, kaks korda olen B-finaalis juba olnud."

Kui pärisin lõpuks, kas Sapporo MMilt haiguse tõttu eemale jäämine jättis hinge ka valusa jälje, lausus Saarepuu, et ega tervise vastu saa. "Tuleb kainelt mõelda," lisas ta, "tulevik on ees. Tuleb edasi minna."

Aga soojenev ilm teeb Haanja maratoni eel juba pisut murelikuks. Eile õhtul käisin Tähtvere spordipargis ovaalringil sõitmas. Klassikajäljes oli minek hästi libe, aga kuna mul oli endiselt all Tallinna maratoni määre, siis pidamine oli absoluutne null. Sai teha ainult sammuta paaristõuketööd. 20 ringi ehk 17 km tuli kergelt tunni ja kolme minutiga. Seejärel jooksin Arena spordiklubisse ning tegin ligi pool tundi jõudu ka otsa - et lihastes toonust hoida. Täna lähen õhtupoolikul ja sõidan umbes tunnikese lõdvestuseks uisku ning teen tõusudel kerged kiirendused. Laupäev lendab vastu taevast - selles mõttes, et pean sõitma Tallinna reporterikooli seminari läbi viima (ühtekokku umbes viis tundi - see on kurnav, uskuge mind), mis tähendab, et ei saa puhata ega treenida.

Ja kui Haanjas peaks tulema vesine ilm, siis ei kujuta küll hästi, mis saab. Ütlen ausalt: mul puudub kliistriga sõitmise kogemus. Mullu kevadel läksin kliisterdatud suuskadega Alutaguse maratonile, aga kuna suuska pidama ei saanud, lasin need kohapeal kiiruga enne starti ümber määrida.

Eile õhtupoolikul helistasin Haanja maratoni peakorraldajale Urmas Veerojale, et uurida, millised tingimused sealkandis valitsevad. Ta ütles, et lund on piisavalt, mistõttu pole karta, et muld kuskilt välja vaataks. Eile oli Haanjas ilm nullkraadi ringis. Ta teadis rääkida, et maratonieelseks ööks on ilmaprognoos lubanud kuni viis külmapügalat, kuid päevaks kuni kahte soojakraadi. Tundub, et saavad olema keerulised olud. Jääb vaid loota, et Silja Spordi määrdemeestel, kellele oma suusad ettevalmistada viin, on Haanja olude tundmisel teiste määrijate ees väike eelis.

Täna hommikul enne kella kümmet sain Veeroja taas telefonitsi kätte. Ta ütles, et kuigi räästad suurt ei tilgu, on õhutemperatuur +2 kraadi. Rada pidi olema kõigele vaatamata igati korras, sest põhjad on külmaga ettevalmistatud. Ta märkis endise suusatajana, et kui peaks praegusteks tingimusteks suuski määrima, siis paneks kindlasti alla kliistri, sest vastasel juhul ei saa suuska pidama - aga Haanjas on ju mägedest ülesronimist küllaga, seal ikka paaristõukega maratoni ei läbi. Kõige õigem, soovitas Veeroja, on oodata määrimise otsusega vähemalt laupäeva õhtuni - sest ega ju või välistada, et vahepeal tuleb värsket lund peale, mis muidugi teeb olukorra veelgi komplitseeritumaks.

***
Mu suurrivaal Art Soonets jõudis eile juba Vasaloppetile kohale ja saatis sealt värsket teavet, peamiselt piltide kujul, aga pisut tekstina ka. Siin see on.

"Morasse saabusime täna ca 16.00 (local time). Pildid on finišikoridori ääres tehtud peamiselt. Üks vanema mehega pilt on... no sellest mehest sa kas tead midagi või ei tea... üldse midagi... see on üks kõvemaid maailma suusatajaid üldse läbi aegade... Nils "Mora-Nisse" Karlsson, võitnud Vasaloppeti 9 korda!!!!!!! Sellist pilti ei saa sa küll kunagi... vist :-)
Ilm hetkel selline... kusine... +1...+2, pilves, udune... kuid lubatakse paremat.
Numbrid käes (mul 11844, Ivaril [Ain-Ivar Tupp, Soonetsi sõber] 11845) ja ka stardigrupid muudetud. Eelneva 10. grupi asemel saime Tartu maratoni tulemuse ettenäitamisel 3. stardigruppi. Esmalt pakuti ka lausa teist gruppi, kuid "gorjatšije estonskije parni" valisid tagasihoidlikkusest 3. grupi :-)
Targemad teadsid hiljem rääkida küll, et lollid jne, pidanuks ikka võtma, mida pakutakse, kuid me siiski jääme vast oma valikuga rahule...
Regasime [registreerisime] end Ivariga ka laupäeval toimuvale Blabärsloppetile: sõidu pikkus ca 9 km ja toimub viimasest punktist finišisse."









































Foto 1. Anti Saarepuu Otepää MK-etapil. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 2. Tehnikapark Vasaloppeti maratonilt ülekande tegemiseks. Foto autor: Art Soonets, Scanpix
Foto 3. Art Soonets koos 9-kordse Vasaloppeti võitja Nils "Mora-Nisse" Karlssoni ja oma tütre Kristeliga. Foto: Scanpix
Foto 4. Hummer Vasaloppeti finišis. Foto autor: Art Soonets, Scanpix
Foto 5. Meelis Atonen valmistumas Vasaloppeti stardiks. Art Soonetsi kommentaar: "Kõik on sõidu juures mõtlemises kinni... Hea, kui ikka riigi tugi üle laua istub... kohe julgem starti minna." Foto autor: Art Soonets, Scanpix
Foto 6. Art Soonets (paremal) koos sõbra Ain-Ivar Tupega Vasaloppeti finišialas. Foto: Scanpix