Pullerits: Heureka, leidsin reservid!

Kui nüüd mõni, nagu kolleeg Hindrek Riikoja väitel Meelis Atonen, arvab, et mul pole spordis enam reserve kusagilt võtta, siis oi-oi-oi, kuidas ta eksib. Ja kui Mati Alaver laseb kaameraga filmida Suverulli stardieelset aega, et vaadata, kuidas teised ässad etteasteks valmistuvad, et äkki õnnestub leida mõned nõksud, mis aitavad tulemust null koma n+1 protsenti paremaks teha, siis pole ma sugugi kindel, et ta suunab tähelepanu kõige õigemasse ja vajalikumasse suunda. Sest nagu mulle kunagi üks suusatamisega seotud inimene poetas, on suured reservid just toitumise parandamises. Minul samuti.

Ja ma usun, et enamikul neil kah, kes seda blogi siin piilumas käivad, et saavad mõne kasuliku nipu. Vaat siit tuleb teile ekstrakasulik nipp.

Pean kahetsusega tunnistama, et sain alles möödunud nädalal, mil vestlesin doktor Adik Levininga, lõpuks aru, kui oluline on õige toitumine. Seniajani lähtusin ma põhimõttetust põhimõttest, mille Levin sõnastas taunivalt nii: "Seedetraktist on tehtud konteiner, kuhu kõike võib sisse visata." Tunnistage ausalt: olete ju samamoodi toiminud, eks ole?

Ja siis imestate, nagu mina, miks uni on kehv, miks väsimus tikub peale, miks kurnatus kipub painama, miks jaks pole maksimaalne, miks tulemused alati ei parane, miks taastumine läheb vaevaliselt, miks haigused mõnikord ründavad, miks lihased ei püsi erksad, miks sageli on raske ja vaevaline olla. Ja mõned imestavad, miks kehakaal küll tõuseb ega kuidagi alane. Hoolimata kümnetest dieetidest, mida olete proovinud.

Häda on selles, et esiteks sööme palju valesid ja isiklikult sobimatuid asju, ja teiseks selles, et sööme sobimatuid asju koos. Mis juhtub, kui te olete söönud? Toit läheb seedetrakti, kus, nagu nimigi ütleb, algab toidu seedimine ehk lagundamine igasugusteks osakesteks. Sellele aitavad kaasa fermendid. Kuid probleem on selles, et vorsti seedimine toimub ikka hoopis teistmoodi kui juustu seedimine, näiteks. Aga kui paneme omavahel sobimatud asjad üheskoos seedeprotsessi, siis võib juhtuda, et nad ei lagune lõpuni korralikult ära. Mis juhtub edasi? Lagunemata osakesed imenduvad veresoontesse, nad ei välju organismist, vaid ladestuvad rakumembraanidele ning kvaliteetne eluprotsess, mis tagab hea enesetunde, ongi halvatud. Lihtne, kas pole?

Ja siis hakkavadki osad inimesed meeleheitlikult dieeti pidama. Kuid nende õnnetus on selles, et vaevalt nad suudavad leida endale kõige sobivama dieedi. Ja kõiki dieete keegi nagunii ära proovida jõua, et endale paslikem leida. Neid on maailmas väidetavalt 28 000. Enamik ei ela meist nii palju päevigi. Liiati on suurem osa neist dieetidest harju keskmised ehk üldised: mingite tunnuste põhjal mingile inimgrupile sobivad ja teistele sugugi mitte.

Kuna tulemusi pole, ostetakse kalli raha eest kokku keemiat ehk igasuguseid toidulisandeid, mis sageli kokkuvõttes asja vaid hullemaks teevad. Päris lihtsameelsed ostavad teleturult kõhuväristaja, ja kui ostavad kaks, saavad teise koguni tasuta. Hea diil? Aga täiesti mõttetu.

Nüüd jõuamegi otsapidi tagasi Adik Levini ja tema kolleegi Marina Rozenshteyni individuaalse toitumise programmi ehk Role (tuleneb nende perekonnanime esisilpidest) programmi juurde. Rõhk on, olgu rõhutatud, sõnal individuaalne.

Trikk on selles, et annate vereproovi ning vereanalüüsi põhjal teevad spetsialistid kindlaks, milliseid toiduaineid peate ja võite süüa ja mida millega koos süüa ja mida peate vältima.

Olgu kohe öeldud, et ma pole seda programmi katsetanud. Aga Levin kinnitab, et tema on, ja ilma ise järele proovimata ta seda teistele ei soovitakski. Ta saavutas kolme kuuga selle, et kaotas kaalust 15 kg, aga mis veelgi olulisem - energiat tuli juurde. Kui nii, siis seda energiat just spordis vaja ongi (eriti kui mõelda näiteks sellele, kui kurnatud Kaspar Kokk hooaja esimesel poolel välja nägi; äkki oleks ta kiiremini kui alles talve lõpus "jalad alla" saanud, kui ta oleks targemini toitunud?)

Tean, et Role programmi on kasutanud judoka Indrek Pertelson, kes 2003. aasta sügisel, aasta enne Ateena olümpiat, korrigeeris selle abil oluliselt oma tervislikku seisundit. Ta sai lahti kuuest üleliigsest kilost ja enda väitel ka suurest hulgast toksiididest oma kehas, mistõttu ettevalmistus olümpiaks oli kulgenud palju kergemalt. Ateenas võitis ta taas pronksmedali nagu Sydneyski.

Rääkisin ka kahe mehega, kes Role programmi kasutanud. Üks neist, kinnisvaraarendaja Tiit Kuusik, kes teinud nooruses mitmeid raskejõustikualasid, kärpis kehakaalu 132 kg pealt 95-le ja seal on see püsinud juba tükk aega, ehkki enda väitel ei söö ta sugugi vähem, kui sõi varem. Kõnekas on see, et Kuusiku väitel on paranenud ta uni ja enesetunne - erksust on juurde tulnud.

Teine, kellega rääkisin, oli Haapsalus elav soome päritolu Veikko Antikainen, kes kaalus 160 kg, keda vaevasid vererõhutõbi, kelle kolesterool oli korrast ära ja keda ähvardas diabeet. Pärast seda, kui ta Role programmi läbi tegi, kaalub ta 30 kg vähem, ta vererõhk on enam-vähem korras, nagu ka kolesterool, ja suhkruhaiguski on taandumas. Ja veel üks asi: immuunsüsteem on samuti paranenud - kui varem läksid tal haavad tihti mädanema, siis nüüd kasvavad nad kahe-kolme päevaga ilusasti kinni. Kusjuures temagi kinnitas, et pole seetõttu pidanud sugugi vähem sööma.

Rõhutan veel kord: mina pole seda programmi enda peal proovinud ega saa anda mingit garantiid, et see on igaühele maailma parim. Levin väitis oma statistika põhjal, et 89 protsenti tema patsientidest - ja neid on tal viimasel ajal olnud üle 2000 aastas - on saavutanud positiivse tulemuse. Ma ei tea, mis juhtus 11 protsendiga, aga oletada võib, et üksjagu neist ei pidanud programmist kinni või tegi järeleandmisi ja kompromisse (inimloomus on ju paljudel nõrk ja järeleandlik) ning seetõttu jäid ka soovitud tulemused saavutamata. Kuusik näiteks märkis, et tema on programmist ühegi möönduseta kinni pidanud, isegi sünnipäevadel, kus on jälginud, et ei sööks midagi sellist, mida ei tohiks.

Jah, ma rääkisin ka Raivo Voki ja Tiiu Liebertiga Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudist. Liebert lausus, et tema arvates ei ole Role programm põhjendatud, aga Vokk sõnas, et tema ei saa programmi hukkamõistuks põhjendatud arvamust anda, sest tal pole selleks põhjendatud argumente. Kui pärisin Vokilt, kas talle tundub Levini süsteem loogilisest vaatevinklist põhjendatud, tunnistas ta, et põhimõtteliselt seal loogikaviga ei ole.

Skeptikuile ja küünikuile tuleb veel kord rõhutada, et mina pole mingi Levini müügimees. Mul on ainult teadmine tema programmist, ja nagu Vokile, tundub ka mulle see loogilisest vaatevinklist põhjendatud. Paljus ka seetõttu, et see programm, erinevalt igasugustest dieetidest, arvestab igaühe organismi eripäraga. Ent ma pole otsustanud, kas seda proovida või mitte. Kehakaaluga pole mul mingit probleemi, enesetundega aga küll. Kuid kui tulemused saab kolme kuuga, siis on sügiseni, mil algab tõsine ettevalmistus uueks suusahooajaks, veel aega juurelda.

Kui keegi tahab asjast täpsemalt teada saada ja varakult pihta hakata, siis eks kirjutage Adik Levinile adik@stv.ee või info@role.ee helistage tema kliinikusse Tallinnas Admirali majas 6264230.

Kuid fakt on see, et kui tahan kõiki olemasolevaid reserve ammendada ja uued auahned eesmärgid saavutada, tuleb maksimum mängu panna. Et hiljem poleks vaja kahetseda: oleks võinud teha veel seda ja toda, küll ma siis oleks alles tulemuse saanud. Oleks, nagu lapsepõlves öeldi, on paha poiss.

Foto 1: Doktor Adik Levin. Foto autor: Marina Puškar, Postimees / Scanpix
Foto 2: Väsinud ilmega Kaspar Kokk mullu sügisel. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix