Pullerits: Isetreenimine - lolluse tipp

Kui ma eilsele treeningkavale otsa vaatasin, hakkas hirm. Nimelt olen nüüd loobunud ka jooksus omapäi harjutamisest, sest näiteid, kuhu enda tarkuse (ja sageli olematu tarkuse) ülehindamine välja viib, leiab isegi tipptasemel küllaga. Eks vaadake, kuidas paljude Eesti paremate jooksjate areng (v.a Tiidrek Nurme) viimasel ajal seisma on jäänud. Ei ole ju mõtet n-ö paigal joosta - see on tarbetu aja ja energia kulu.

Niisiis, mu juhendaja, kel ette näidata rahvusvaheline kõrgkvalifikatsioon (kuid kes ei soovi end Eestis laialt afišeerida), oli koostanud eilseks nn Crescendo-kava. Ta oli uurinud mu seniseid tegemisi ja leidnud seal ühe puudujäägi teise otsa ning otsustas varasema ajulageda harjutamisrütmi uue kvaliteedi saavutamiseks sassi lüüa. Ja esiteks tuleb mu aeroobset võimekust parandada, leidis ta - mis on täiesti õige -, kui tahan sügisesteks suusatreeninguteks korraliku baasi laduda. Seda tuleb tingimata teha, sest Vancouveri olümpia läheneb ju kohutava kiirusega - enam pole kolme aastatki jäänud.

Seega, eile oli kavas tõusvas tempos jooks: esmalt 2,55 km tempoga 4.40/km, siis järgmised 2,55 km tempoga 4.20/km, siis kolmas 2,55 km 4.00/km-ga ja viimane 2,55 km - see, mis hirmu nahka ajas - tempoga 3.40/km. Kui avaldasin kahtlust, et see on ikka liiga kiire, vastas juhendaja, et ise tahan ju mingi Pühajärve jooksu sellise tempoga läbi joosta. Nojah, nii see on. Aga ega see kartusi maha võtnud.

Jooksin Tähtvere spordipargi saepururingil 12 ringi (10,2 km) ning olin paberile kirjutatud ringiajad kleepsuga stopperi külge kleepinud, et tempost täpselt kinni pidada. Sest juhendaja oli hoiatanud: kui plaanist kõrvale kaldun, muutub kogu trenn mõttetuks.

Püsisin ilusasti graafikus. Mõnel ringil jäin küll paar sekundit graafikust maha, kuid tegin järgmisel ringil selle ilusasti tasa. Nii et viimasele 2,55 km etapile läksin graafikust vaid sekundi jagu hiljem.

Saepururada nõuab loomulikult lisapingutust, samuti puhus eile vali tuul, mis, oletan, ei anna sellega kaasa joostes nii suurt eelist, kui vastutuult rassimine tempot maha võtab. Seetõttu tegin pisut sohki ning hüppasin 3.40/km tempo saavutamiseks asfaldile. Nõutud kiiruse hoidmine tähendas tolle 850 meetri ringi läbimist 3.07-ga, mis tegigi murelikuks, sest enne kevadisi jooksuvõistlusi olin enam-vähem sellise tempoga seal ringipikkuseid lõike jooksnud - ja andis ikka üksjagu pingutada.

Aga vähemalt sain nüüd kätte võistluskiiruse tunnetuse. Esimesel 850 meetri ringil jäin graafikust maha 3 sekundit (ausalt öeldes kartsin hullemat) ja teisel samuti 3 sekundit. Viimasel ringil, kui tundsin juba pisukest kangestumist, suutsin siiski sekundi tagasi võtta - vähemalt ei vajunud ma ära! -, nii et kokkuvõttes läbisin kogu distantsi ettenähtud 42.30 asemel 42.35-ga.

Tunnistan, et olin päris rahul ja õnnelik, sest pelgasin, et ei pea seda Crescendot lõpuni vastu.

Lugesin ka pulssi. Kohe pärast lõpetamist oli see vist 190 (raske on lugeda, kui hingeldad ja SLS on hirmus kiire), pool minutit hiljem oli pulss igatahes 175 ja minut pärast lõpetamist 105. Kaks minutit pärast finišeerimist oli pulss 90. Ootan huviga, mida mu juhendaja nende arvude peale kostab ja mis korrektiivid nende põhjal plaanides teeb. Ta lubas igal juhul teha. Sest jooksmisele tuleb läheneda a) teaduslikult, b) paindlikult ja c) loominguliselt. Ja mis kõige tähtsam: mitte teha midagi oma tarkusest, vaid küsida abi neilt, kes on kõige targemad.

Õhtul juhtusin Eurospordi kanalil nägema Ostrava GP 5000 meetri jooksu. See andis lootust. Nimelt võistles seal rohkem kui tosina Aafrika neegri vastu üksainus läbi ja lõhki valge mees, austraallane Craig Mottram. Ta oli neist pea jagu pikem ning lihas- ja kondimassi järgi otsustades tõeline pakk. Aga ta tegi kõigile neile kondistele neegritele viimasel ringil ära! Nagu reporter ütles: keeras kruvi järjest juurde. Ehk lisas pidevalt tempot. Lõpus ei olnud neegritel tema vastu mingit šanssi. Viimase kilomeetri läbis Mottram 2.27-ga. Hurraa, valge mehe võit!

Järelikult kõlbame ka meie, valged eestlased, jooksma. Tuleb vaid õigesti trenni teha. Tarkade juhendajate nõuandeid kuulates ja mis eriti tähtis - neid järgides.

Foto 1: Tiidrek Nurme vedamas mullusel Gustav Sule memoriaalil Tartu Ülikooli staadionil 1500 meetri jooksu itaallase De Marco Tiziano ees. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 2: Pilt juunikuisest Vancouverist. Ukrainlanna Julija Jelistratova võistlemas sealsel triatloni MK-etapil. Foto autor: AP / Scanpix
Foto 3: Veel üks pilt Vancouverist. 9. juunil sõitis World Naked Bike Ride Day'l läbi linna poolsada paljast ratturit, et juhtida tähelepanu autode tekitatud saastatud õhule. Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 4: Valge mehe ilus lennukas jooksusamm. Austraallane Craig Mottram juuni algul New Yorgis Reeboki miilijooksus. Foto autor: AP / Scanpix
Foto 5: Austraallane Craig Mottram võidab juunikuus USAs Prefontaine Classicul 2 miili jooksu 8.03,50-ga. Foto autor: AP / Scanpix
Foto 6: Austraallane Craig Mottram vedamas Ostrava GP-l 5000 meetri jooksu karja Aafrika neegrite ees. Foto autor: AP / Scanpix