Pullerits: Šveitsi laager läbi - ja tulemused?

No selline ekstraordinaarne, ja tuleb tunnistada, et mittesportlik majutus nagu Alpi mägikuurordis Kanderstegis võttis lausa sõnatuks. Nii kui Chalet-Hotel Adleri teise korruse tuppa astusin, jahmatas, et uhke kiiskavvalge mullivann lebas elutoa nurgas. Aga see polnud kõik. Kui voodit nägin, siis see oli ümmargune, oi kui ümmargune, roosavärvilised tekid-padjad kaunis hunnikus. Aga ka see polnud veel kõik. Millegipärast rändas pilk lakke ja seal, piinlik kohe öelda, laius hiiglaslik ümmargune peegel.

Kui te asjale veel pihta ei saa, siis olgu öeldud, et hotelli allkorrusel avastasin hiljem reklaamvoldiku, mis teatas, et nad üürivad välja erinevat tüüpi love-roome, küll vanniga ja ilma ja teab millega veel.

Kurat, ma tulin siia sporti tegema, mitte energiat igasugu tühja-tähja peale kulutama, sain pahaseks. Kohe siiralt ja tõsiselt sain. Aga nagu välja tuli, polnud seegi veel kõik.

Nimelt selgus hommikul teiste hotellikülalistega vesteldes, et vähemalt kahel neist hakkas mullivann pärast nupule vajutamist liikuma. Okei, mul liikus mullivann ka pisut, aga esiteks nii, et mullide asemel lendas mitu suurt veejuga põrandale, ja teiseks nii, et üks toru osutus lekkivaks. Järsku avastasin, et pool põrandat on üleujutatud. Järgmised veerand tundi, kui mitte 20 minutit kulusid veeuputuse likvideerimiseks. Säh sulle mõnusat lebasklemist pärast kurnavat treeningut.

Aga minu mullivann ei liikunud siiski nii palju kui nii mõnelgi teisel. Nimelt, nagu üks mees seletas, läks ta õhtul duši alla, vajutas vanni serval ühele nupule ning järsku tõusis toal sein eest ja mullivann hakkas rõdule sõitma. Teine mees oli ka hakanud end vanni minekuks sättima, ja seni, kui ta end lahti kooris, avastas, et vann oli vahepeal toast kadunud. See oli omapäi rõdule läinud.

Nii et ettevaatust, kui Šveitsis vanni lähete!

Aga treeningpaigana oli Kandersteg päris hea. Kõrgust merepinnast 1176 meetrit - algaja harjutaja jaoks mitte liialt palju. Kuigi liiga palju oli asfalti - ega korralikud ja jõukad Euroopa riigid enam kruusa ja muud pehmemat pinnast väärtustada oska -, andsid ümbritsevad mäed suisa tiivad. Kui läbi linnakese jooksma hakkasin, ei saanud arugi, et tee kulgeb kergelt vastumäge. Sellest sain aru alles siis, kui tagasi tulin - siis oli küll näha, et kaldenurk on allamäge.

Linnakese servast keris kitsas serpentiin umbes 4 km järsult mäkke. Seal laius ilus alpiaas, kus ühes vanas majakeses, mille välikemmerg ei olnud mugavuselt sugugi šveitsilik, pakkus perenaine õhtuti fondüüd. Et võtad heleda leivatüki pika kahvli otsa ja kastad selle kuuma ning vürtsika juustukastme sisse. Enne võis leivatüki kasta ka mingi kirschi sisse, aga see oli minu meelest nii kange puskar, et pärast pidanuks paarsada meetrit vastutuult spurtima.

Igatahes võtsin hotelli juurest mõnusa hoo üles, et vaadata, kui kaugele tavalise treeningtempoga mäkke joosta suudan. Selgus, et mitte kuigi kaugele. Kaldenurk oli ikka hirmus järsk ning peagi läksid reied raskeks ning seejärel ka hingeldamine ahmivaks ning varsti oli pulss tõenäoliselt maksimumi peal. Kaks jalgratturit üritasid samuti üles pedaalida, kuid näha oli, et neilgi polnud kerge. Aeg-ajalt panid nad jala maha.

Parem oli lugu lõikudega. Leidsin kerge kaldenurgaga asflateeritud tee, kus vastumäge otsa (umbes minut ja 1o sekundit) kasutasin jõu arendamiseks, siis puhkasin kaks-kolm minutit, keerasin otsa ringi ja tulin allamäge tagasi (minuitga) - enda arust pidi see olema kiiruse arendamise ots. Ei tea, mis asjatundjad sellest treeningrežiimist ka arvavad...

Igatahes tundub, et saavutasin Šveitsis nädalaga päris normaalse vormi. Kui Tartusse tagasi jõudsin, tegin oma traditsioonilist 9 km ringi ja jooksin hästi lõdvas tempos tolle vähemalt kaks minutit kiiremini kui enne Alpides käiku. Ka 12 km ring läks umbes kolm minutit kiiremini, kui enne Šveitsi külastamist olin suutnud.

Aga ma hoiduks siin kaugele ulatuvatest järeldustest - tegu võis olla ka Kesk-Euroopas viibimisest saadud eufooriaga. Hoopis kõvema tulemuse tegi minu arust Harku järve jooksul kolleeg Kalle Muuli, kes sai 6,4 km rajal nii hea aja nagu 25.18, võitis nii Andrus Nilki kui Villu Zirnaskit, sitkete jooksumeestena tuntud lehemehi, ja kaotas Donatas Narmontile kõigest minuti ja 15 sekundit. Järelikult tõotab temaga Pühajärve jooksul tulla tihe rebimine. Mitte ainult mul, küllap ka paljudel teistel.

Foto 1: Vaade Chalet-Hotel Adleri teise korruse aknast Alpidele. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Vaade Kanderstegi linnakese ühele hotellile umbes veerandsajast. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Nooled mägedes näitavad, kuhu liikuda. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Alpiaas Kanderstegi lähedal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Hommikune vaade Kanderstegile. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 6: Vaade Kanderstegi ümbritsevatele mägedele. Foto autor: Priit Pullerits