teisipäev, oktoober 09, 2007

Pullerits: Kibe tõde pulsikellade kohta

Algatuseks väike ülestunnistus, siis asjast - ja jõuliselt. Nimelt pean möönma, et olen pulsikella siiski kasutanud. Aga ainult korra, rohkem ei (Bläck Rokit). Ja see polnud minu pulsikell. See juhtus siis, kui jooksutreener Meelis Minn varasuvel mulle testi tegi, et õiged treeningukiirused välja arvutada. Andmete andmiseks tuli mul tookord tema pulsikell peale panna.

Ei tervel eelmisel hooajal ega ka pärast toda testi pole ma pulsikella rohkem kasutanud ning jään endiselt kindlaks väitele, et pulsikell on Eesti spordis ülekiidetud ja ülehinnatud.

Las ma põrutan nüüd faktidega.

Mõnikord vaatan kodus inspiratsiooniks Inglise legendaarse jooksja Sebastian Coe videofilmi "Born to Run". (Teine samale lindile salvestatud film räägib-näitab miilijooksu maailmarekordi alistamisi alates Roger Bannisteri nelja minuti piiri murdmisest.) Seal on näidatud ka Coe treeninguid, üks neist koosneb mõrvarlikus tempos 800 m lõikudest sõiduteel, saatjaks treenerist isa Peter sinises Ford Escortis. Ja ainus abivahend, pange nüüd, pulsikellajumaldajad, seda tähele, on tavaline stopper. Peter Coe näitab Sebile esimese lõigu aega, ütleb, et see on su tulemus, ära sellest kiiremini jookse - ja nüüd läks teine lõik!

Kus, kurat, pulsikell on?!?! (Kreisiraadio)

Coe 800 m maailmarekord 1.41,73 püsis oi kui pikalt, mäletate? See oli saavutatud ilma igasuguse pulsikella abita.

Ja ei olnud Coe mingi erand. Steve Ovett oli sama kõva mees. Ega Steve Cram ka suurt kehvem olnud. Need valgenahalised tavalised eurooplased jooksid oma tulemused välja ilma igasuguste Polari ja Suunto vilkuvate vidinateta. Jooksid välja sellised tulemused, milleni nüüdisajal pole enam ükski nendesugune eurooplane küündinud.

Nüüd mõelge (ehkki möönan, et see võib kõlada pisut demagoogilisena, aga faktid annavad igatahes sellise tõlgendamisvõimaluse): millal hakkas Euroopa, sh Inglise jooksmine alla käima? Pärast Peter Elliotti ja Dieter Baumanni aegu, kas pole nii? Ehk siis, kui eurooplased (aafriklased ka, muidugi) hakkasid üha hoogsamalt kasutusele võtma pulsikella-taolisi abivahendeid.

Mina kutsun hoopis appi Erki Noole, olümpiavõitja. Uurisin, kas tema kasutas pulsikella. Ta meenutas, et tal kunagi mingi pulsikell oli, Rein Valdmaa olevat andnud ja öelnud, et ära üle 140 löögi minutis jookse, aga suurt ta seda ei kasutanud. "Mul ei olnud treeningmetoodikat, kus see oleks väga efekti andnud," seletas Nool. Ja lisas, et vaid mõnikord treeninglaagrites, näiteks kõrgemal mägedes Sierra Nevadas, kus läbis 5x400 m üle minutilise pausi, pani ta selle randmele. Aga ega ta siis ka seda väga jälginud - kui näit oli 15 sekundit enne pausi lõppu ikka jätkuvalt 185 peal, ega Nool siis hakanud pikemalt venitama, vaid pani minema - põmmm! "Mul oli selline ala," selgitas ta, "et kaas paned või ei pane - muidu saad tappa." Ehk teisisõnu, nagu ta kirjeldas: ega 400 meetri jooksus Šebrle 300 meetri kohal oota, millal Noole pulss taastub; 300 meetri kohal tuleb vajutada.

Aga Noolt ei kutsunud ma appi sellepärast, et ta oma pulsikella kogemusest räägiks. Olulisem on see, mis Nool on pulsikellade ja muude abivahendite üliagara kasutamise kohta öelnud: nimelt, et kõik sportlased tegelevad igasuguste pulsigraafikute ja toitumise nüansside ja autode mahutavusega selle asemel, et - ja seda ütleb Nool rõhutades - trenni teha!

Helistasin siis Valdmaale, kelle 10 000 ja 5000 meetri jooksu ajad on pulsikelladega ülevarustatud Eesti jooksjaile jätkuvalt püüdmatud (nagu ka pulsikellata Enn Selliku ja Toomas Turbi ja Mart Vildi ajad). Küsisin, kas Valdmaa kasutas pulsikella, teades vastust tegelikult juba ette - tollal, kui tema oma rekordid jooksis, polnud pulsikella olemaski.

Valdmaa mäletas, et Eestisse jõudsid esimesed pulsitestrid 1980. aastate keskel tänu jalgrattureile, kes olid need spordikomitee kaudu saanud. Testrid olid Valdmaa hinnangul algelised, kell oli tema sõnul nagu teler käe peal ja kompuuter kohvriga kaasas. Jooksumehed olid ka saanud seda korra laagris katsetada.

Kuigi Soome jooksukuulsus Lasse Viren oli Moskva olümpiaks valmistudes kasutanud ka algelist pulsikella - aga mitte iga päev, vaid ainult siis, kui tegi uuringuid või teste -, läks Valdmaa teada pulsikellade laiem tootmine Läänes lahti alles 1980. aastate keskel.

Sellegipoolest ei ole sugugi kõik tipptegijad pulsikella jumaldajaks hakanud. Näiteks soomlane Janne Holmen, kes tuli 2002. aastal Pavel Loskutovi ees Euroopa meistriks ja oli Osaka MMil paremuselt teise eurooplasena üheksas. Ta edestas Jaapanis vähemalt 30 meest, kelle isiklik rekord on tema omast parem. Nagu mu jooksutreener selle kohta mainis: tark peab olema. Omalt poolt lisan selgituseks: tähtis ei ole see, mida näitab kell käe peal, esmatähtis on see, kuidas mõistus oskab treeninguid planeerida. (Ja ma ei hakka siin parem üles lugema neid tundmatuid keenialasi, kes jooksevad maratoni kiiremini kui suurem jagu eurooplasi ja kellest enamik ei ole mitte ainult kuulnud, vaid kellest ükski ei kasuta ka pulsikella, muide.)

Helistasin ka Harry Lembergile, sest olin kuulnud, et Loskutov ei pidavat samuti pulsikella eriti kasutama. Kuuldused - ja siin pean pulsikellajumaldajaile hakkama lausa kaasa tundma - osutusid tõeseks. Lemberg seletas, et Paša ei kasuta tõepoolest sugugi igapäevaselt pulsikella, vaid paneb selle peale üksnes kriitilisel ajal, testtreeninguil või kui on oht endale liiga teha. Enamasti kuulab ta oma organismi, ütles Lemberg, ja jälgib tempot.

Nool rääkis ka, et tema on rohkem ajausku (mina samuti). Sellepärast, et - pange, palun, tähele! - ainult nii saab õppida pingutama. Sest olgu hommikul enesetunne milline tahes, ega võistlust sellepärast edasi lükata - ikkagi pead suutma endast viimase välja pigistada. "Kui aga jälgid ainult pulssi ja näed, et seis on kehv, siis annadki juba varakult alla ega lähe pingutama," nentis Nool. Ja märkis sedasama, mida mu jooksutreenergi: "Enamik sporditulemusi on kuplis kinni." Mitte pulsikellas, tuletan igaks juhuks meelde.

Ja Nool tõi ühe kõneka näite ka. Tal oli kord Lõuna-Aafrikas enne mingit 1200 meetri jooksu pulss 163. Oleks ta harjunud jälgima pulsinäitajat, mitte enesetunnet, lausus Nool, poleks ta suutnud seda numbrit nähes end võistluseks häälestadagi - midagi on ilmselt lahti. Ja sõnas siis nii: "Ma ei näe pulsikellal tulemuste kasvule väga suurt efekti."

Noolega sama seisukohta pulsikella liigse jumaldamise kohta jagab ka Lemberg. Ta soostus, et see, mis Eestis toimub, meenutab juba narkomaaniat või pulsikellaorjust. Selle asemel, et liiga palju pulsile keskenduda - ja sedasi pulssi paratamatult hoopis üles ajada -, soovitab ta kuulata rohkem enesetunnet.

Ahjaa, Nool tõi veel teisegi, väga värvika näite. Ta meenutas, kuidas Egle Uljas oli jooksnud 15-aastase tüdrukuna muretult 800 meetrit 2.08ga. "Nüüd on tal pulsokas, toitumisplaanid - ja viis aastat hiljem jookseb ta 2.07," sedastas Nool. Aastas kaks kümnendikku edasiminekut - seda pole just palju.

Kuidas on küll juhtunud, et pulsikellast - ilma milleta saavutati vanasti palju paremaid tulemusi kui nüüd koos igasuguste 3D graafikute ja tont teab mis värkideta, mida pulsikellamüüjad nüüd üha uuenevate ja järjest kallinevate mudelite müümiseks muudkui promovad - on saanud niisugune vaat et iga sportlase arulagede, lausa sõgeda kiindumuse objekt?

Et asi oleks konkreetne, teeme süüdlaseks (parema puudumisel) Rein Valdmaa. Tema see ju oli, kes eelmise kümnendi algul aitas West Spordis pulsikellasid ka Eesti spordiharrastajatele tutvustada - ta ise tunnistas seda mulle. Ta rääkis, kuidas inimesed, kes olid 5-7 aastat varakapitalismis puhkuseta tööd rabanud, läksid südamearsti juurde ja kuidas sealtkaudu hakkasid pulsomeetrid edukate valgekraede hulgas levima. Valdmaa märkis tabavalt, et kui vanasti jõudis tipptehnoloogia laiatarbesse kosmose ja sõjaväe kaudu, siis nüüd jõuab üha sagedamini valgekraede abil. (Rein, ära võta süüdistust südamesse, vaid ole uhke selle üle: sa oled ise seniajani varju jäädes teinud küllap Eesti ühe edukaima turundusnükke. Kiitus!)

Kõige selle peale saab ju vastu väita: aga samal ajal, kui ma loetlen siin pulsikellata tegijaid, võib igaüks nimetada sadade kaupa neid, kes on pulsikella abil olümpiamedaleid võitnud ja rekordeid vorpinud. Ent ega ma seda tõsiasja vaidlustagi. Tahan väita, et saab hakkama ka pulsikella jumaldamata, ja enamgi veel: saab pulsikella peaegu üldse kasutamata. Või ümbersõnastatult küsides: kui sa ei suuda ilma pulsikella abita sõita Tartu maratonil isegi saja esimese hulka, vaid pead selle appi võtma, siis mis võtta appi siis, kui hakata püüdma kohta esikümnes? (Mitte et mina seda püüdma hakkaks, see oleks võimatu; räägin asjast põhimõtteliselt.)

Seega, võtame asja puust ja punasest kokku. Pulsikell on küllap vajalik neile, kel puudub sportimise kogemus ja kes ei oska optimaalseid koormusi võtta. Samuti neile, kes on nooruses küll aastaid sportinud, kuid siis pika vahe teinud - ja taassportides arvavad, et on sama kõvad nagu vanasti. Ka neile, kes on pikalt haiged või vigastatud olnud, et esimese hooga mitte üle pingutada. Ja muidugi neile, kes püüdlevad suuri võite ja suurtulemusi ja kel on vaja end aeg-ajalt testida.

Enamikul ülejäänutel, kes sõidavad Tartu maratonil kohtade 100-2300 vahel, pole küll mingitki tarvidust pulsikella jumaldajate vähevõitlusvõimelise armeega (vähemasti võrreldes pulsikellata ajastu tegijatega) ühineda.

Ja lõpetuseks veel üks karm küsimus. Olgu, ütleme, et kasutate pulsikella ja saate sealt teada igasugused andmed. No ja siis? Mis te nendega pihta hakkate? Tõmbate arvutisse, eks ju, ja vahite neid sama andunult nagu kiimas teismelised mingit pornopilti? Aga tuletage meelde, mis targad mehed ütlesid: otsustab see, mis on kupli all!

Väidan, et enamik pulsikella kasutajaist ei oska nende andmetega suurt midagi tarka pihta hakata, mis teeb nende pulsikella kasuteguri sama olematuks, nagu on olematu minu pulsikell. Isegi kui te teate enda treeningtsoone, ei anna see enamikule mitte mingisugust efekti. Te võite ju oma tsoone jälgida, aga palju olulisem on see, et kogu treeningprotsess oleks õige ja tasakaalustatud. Kuidas te selle saavutate ja tagate?

Või arvate tõesti, et koos pulsikellaga saate kalli hinna sees kaasa ka know-how, kuidas kasulik ja tulemuslik treeningprotsess kokku panna?

Chew it! ehk närige läbi ja neelake see alla. Lähen seniks vahepeal Norramaale vormi timmima.

Foto 1: Sebastian Coe 2003. aastal Oslos Bisletti staadionil. Foto autor: Morten Holm / Scanpix
Foto 2: Sebastian Coe võidab Moskva olümpial 1500 meetri eeljooksu sakslase Jürgen Straubi ees. Foto autor: Scanpix
Foto 3: Steve Ovett võidab Moskva olümpial 1500 meetri eeljooksu. Foto autor: Scanpix
Foto 4: Erki Nool koos elukaaslase Kadri Kivisega filmi "Georg" esilinastusel. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees / Scanpix
Foto 5: Harry Lemberg (vasakul) ja Erki Nool TÜ staadionil. Foto autor: Lauri Kulpsoo, Postimees / Scanpix
Foto 6: Egle Uljas jooksmas Eesti 800 meetri siserekordit. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 7: Harry Lemberg õnnitleb Egle Uljast Eesti 800 meetri siserekordi püstitamise puhul. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix

49 Kommentaarid:

At 17:52, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, ka Marion Jones kasutas pulsikella? A Ben Johnson?

 
At 18:42, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits on elegantselt ära tõestanud, et pulsikella vajavad KÕIK sporditegijad.
Nii kõik Tartu Maratonil osalejad kui ka need, kes veel maratonil pole osalenud. Siinkohal täpsem loetelu koos tsitaatidega.

1) Esiteks arvab Priit, et pulsikella võiksid kasutada kõik spordihuvilised, kes Tartu Maratonil pole veel osalenud, kuid sooviksid seda tulevikus teha - „Pulsikell on küllap vajalik neile, kel puudub sportimise kogemus ja kes ei oska optimaalseid koormusi võtta.”

2) Samuti peaksid Priidu arvates kella kasutama tublid keskmikud e. Tartu Maratoni kohad 200 – 3200 - „Samuti neile, kes on nooruses küll aastaid sportinud, kuid siis pika vahe teinud - ja taassportides arvavad, et on sama kõvad nagu vanasti. Ka neile, kes on pikalt haiged või vigastatud olnud, et esimese hooga mitte üle pingutada.”

3) Ja otse loomulikult peavad kella jälgima tipptegijad e. kohad 1-200 st need, “kes püüdlevad suuri võite ja suurtulemusi ja kel on vaja end aeg-ajalt testida.”

Siia gruppi kuulub ka Pullerits ise. Kuigi ma juba kuulen vastuväidet, et koht 100 seas pole mingi suurtulemus, siis tunnistagem, et Pulleritsu jaoks ON see suurtulemus (Koht saja seas on ilmselt üldse minimaalne eesmärk. Ma pakun, et salajane agenda on koht 50 ümber).
Suurtulemuste tagaajajad võtavad üldjuhul ka treeningprotsessis suuremaid riske. St pidevalt tuleb jälgida, et ületreeningusse ei satu. Need katked, mis on jõudnud meieni Priidu treeningpäevikust, viitavad küll sellele, et ületreenigu oht on täiesti olemas (eriti olukorras, kus ettekirjutusi nii andunult järgitakse).

Ehk küsimus Priidule, milliste sümptomite järgi teed kindlaks oma võimaliku üle- või alatreenituse?

 
At 18:50, Anonymous Anonüümne said...

Usk kellessegi või millessegi on määrav misiganes valdkonnas!
Müts maha Priit sinu ees, oled ilmselt endale sisestanud, et ei vaja pulsokat ja leiad jätkuvalt ühepoolseid argumente.

Toon vaid ühe vastuargumendi.
Eesti suusatajatel on pulsokas olnud kohustuslik 90 ndate algusest ehk ajast, mil M.A. tüüri haaras. Ma sügavalt kahtlen, kas enesetunde järgi treenides meil olümpiavõitja oleks. Iva on selles, et kui osatakse kaasaegseid vahendeid eesmärgipäraselt kasutada, siis toob see ka edu. Kas siis tulemuse saavutamiseks või minupärast kasvõi rasvapõletamise eesmärgil.

Ja veel...sajad klassikud on oma surematud teosed kirjutanud teab millega, aga kindasti mitte arvutiga;)

 
At 21:08, Anonymous Anonüümne said...

Oh Priit, nagu mingi kibestumus kumab su jutust läbi. Kohati tundub ka jutt sarnane neile kes kunagi olid nt tööstusrevolutsiooni vastu jne. Paša juttu tõlgendaks ma hoopis nii, et ta vahest treenib ka pulsokata!

Lisaks - pulsokas on oluline kestvusspordi puhul. Kümnevõistlust võib ju päev-otsa teha, kuid kestvussport see pole. Tee omad järeldused, sh Noole jutu osas.

Ennustan, et sinu tulemused oma tarkusest ja sry "fossiilide" arvamuse põhjal üks hetk enam ei liigu kuhugi. Siis on peentimmimise aeg ja proovi seda teha ilma pulsokata. Juba praegu saad sina, kõva sporditaustaga mees kotti minu, ainult ca 6-7 aastat sporti harrastanud mehe käest.

 
At 21:24, Anonymous Anonüümne said...

Lihtne küsimus, mis eelise annab pulsikella mitte kasutamine, kui rahaline väljaminek välja jätta?

 
At 21:29, Anonymous Anonüümne said...

Need on erandlikud näited ja veel pealekauba ajaloost. Aga tore oleks lugeda mitte ajaloost näiteid vaid tänapäevast. Ja miks pole mainitud põhiala, suusatamist, ei tahaks uskuda, et ei olda kursis kuidas seal kellaga asjad käivad?

 
At 22:23, Anonymous Anonüümne said...

Eks see kella kiiks sunnib igasuguseid näiteid oma õigustuseks välja otsima ja vastu rinda taguma, et teen ka nii nagu profid.

Sellest kirjutisest koorub kurb tõsiasi välja, et ei teata milleks pulsikella kasutada ja mida saab teada ja annab andmete analüüsimine.

Et mitte otsida aina õigustusi, võiks hoopis selgeks teha kasutamise ja analüüsimise võimalused.

Sellise taseme ja mahtude juures harjutades võiks kodutöö paremini tehtud olla.

 
At 22:54, Anonymous Anonüümne said...

ma olen selles osas Priiduga nõus, et viimase peal pulsikellal pole enamiku inimeste puhul mõtet, kõikide funktsioonidega nagunii midagi tarka ei osata teha. Neil, kes väga hästi oma koormustaluvust tunnevad/tajuvad, pole ilmtingimata ka lihtsat pulsikella vaja. Aga Priit, kellel vahepeal paistab olevat kalduvus trennis liigsesse intensiivsusse kalduda, võiks minu arust enese vaos hoidmiseks küll pulsikella kasutada.

Pealegi läheb kella või stopperit ju nagunii vaja, lisaks on üksi natuke huvitavam treenida kui saab mingeid numbreid jälgida. Seega - miks mitte lihtne pulsikell osta.

Coe ajal ei olnud mobiiltelefone ja internetipanka ka, see ju ei tähenda, et tegemist on mõttetute leiutistega.

 
At 23:00, Anonymous Anonüümne said...

Erki Nool muidugi on väga halb näide. Oleks võinud ju Jaan Taltsi hoopis kasutada. Või Kanterit. Või mõnda muud meest, kelle alal pole pulsokaga tõesti midagi teha. Noole 1500 m rekord on tõenäoliselt märksa viletsam, kui Priidu oma (või potentsioaalne aeg, mis nad joosta võiksid), seega on veenvalt tõestatud, et kümnevõistluses sellest tõesti kasu ei ole. Jooksjaid, suusatajaid, rattureid ja muid vastupidavusalade tippe, kes pulsimõõtjat ei kasuta, on Priit pidanud küll vist tikutulega otsima. Ja Neid rekordeid, mis ilma pulsokata mehed jooksid, enam ei ole.

 
At 00:20, Anonymous Anonüümne said...

See Priidu jutt mind väga ei veena (näidetega võib tõestada kõike), aga tema võitlus varustuse ületähtsustamise või koguni sellega eputamise vastu on iseenesest sümpaatne. Tõesti -- kes tahab, saab jooksust mõnu tunda ja tervist kosutada ka kellata. Aga saab muidugi ka kellaga. Ise kasutan Polari üht kõige lihtsamat mudelit, mis näitab ainult pulssi ja aega, ja arvan, et harrastajale piisab sellest täiesti. Minu jaoks on kella kõige suurem väärtus hoopis see, et ta aitab pika jooksu ajal aega sisustada -- saab aeg-ajalt vaadata (nagu ka näiteks vastutulijaid) ja ajaviiteks igasugu keskmisi ja võrdlusi arvutada. Pulssi ja tempot tunned ju mõningase jooksukogemuse korral üsna täpselt niigi ka ilma kella ja stopperita.

 
At 08:24, Blogger Heiti Hallikma said...

Huvitavast ja analüüsivast suusablogist on saamas enesekiitmise blogi (kuidas ma panen Art Soonetsile oma kolmetuhandelise jalgrattaga ära, kuidas ma ei kasuta pulsikella jne.).

Ka minul on pulsikell, ka minul on jalgratas, mis maksab rohkem, kui vaese mehe auto, ühe tippsuusataja poolt väljapraagitud suusad jne. Millegipärast on mul tunne, et põhjused nende ostmiseks on samad, mis paljudel minuealistel. Sel ajal, kui mina tegelesin tõsisemalt spordiga, ei olnud selliseid asju veel lihtsalt olemas, või ei saanud ma neid endale lubada. Miks ei võiks ma nüüd, kui see on võimalik, neid endale lubada, mõtlemata sellele mismoodi ma võidaks järgmisel võistlusel rohkem sekundikümnendikke. Ma siis vaatan parem treeningu lõpus oma pulsikella pealt kulutatud kaloreid ja tean, mitu õlut saan endale lubada :).

Kui juba hakata tooma võrdlusi Lasse Vireni ja teistega, siis "Pullerits, viska tossud nurka, äkki saab sinust sama kõva mees, kui oli Abebe Bikila :)".

 
At 08:45, Anonymous Anonüümne said...

Kui aus olla, siis mina ostsin oma Polari ka suurest õhinast, sest kõikidel teistel on. Mingi aeg on mööda läinud, ning meeletult datat on kogunenud ja nüüd hakkan enam-vähem arusaama miks seda pulsokella üldse vaja läheb ja kuidas teda on mõistlik kasutada. Läheb aeg edasi ja suudan oma koormuse pulsomeetriga õigesti optimeerida.
Selles osas on küll Priidul õigus, et kõik ostavad pulsokella ilma, et täpselt teaks mida temaga teha. Aga kõik tuleb läbi praktika. Siinkohal on MEFO suht head juhendit jaganud. Näiteks tasub kõigil algajatel ja harrastajatel lugeda seda ettekannet - http://polar.mefo.ee/software/Koolitus21112004.pdf
Või ülevaadata kogu lehekülg - http://polar.mefo.ee/index_old.html

 
At 10:16, Anonymous Anonüümne said...

Pulsoka eesmärk polegi 800m või veel lühemate lõikudega intervalltreening. Seda on hoopis vaja pikkadel jooksudel. Kauakestva, kuni 3-tunnise trenni puhul on liiga kõrge pulsiga jooksmine kasutu enese kurnamine, sest treeningefekt kõrgema pulsiga ei suurene. Samuti on pulsokat vaja 30-min tempojooksudel, et õiges vahemikus püsida ja trennist kõige rohkem kasu saada end samal ajal kõige vähem kurnates. Sest homme on ju järgmine trenn.

 
At 10:18, Anonymous Anonüümne said...

Pole nõus Priiduga. Pusikell on väga vajalik nagu ta lõpus selle siiski välja toob. Ainuke häda on tõesti selles, sellele heale riistapuule on palju vähevajalikke funktsioone lisatud ja koos sellega hinda. Nagu mobiiltelefonile, kus peale põhifunktsiooni, helistamine, on lisatud igasugu "jama". Maailmatipp ja üliandekas sportlane saab kindlasti rekordi jookstusd ka ilma pulsikellata, aga sport ei koosne ainult sellistest tippudest. Sport on tuhanded, miljonid inimesed, kellele pulsikell on teenäitajaks nendne igapäevastel treeningutel, kus eesmärgiks ei ole maailmarekordi purustamine, vaid keskmise treenituse, hea tervise ja suurepärase enestunde saavutamine.

 
At 10:40, Anonymous Anonüümne said...

Faktidest veel:

Uljas on netis olevate andmete põhjal sündinud 1984. aastal, 15-aastasena (see oli siis aastal 1999) olevat jooksnud siis 2.08. 5 aastat hiljem (so siis 2004?) aga 2.07. Kas sa Priit ajasid Noolega sel teemal juttu 3 aastat tagasi?? Olgu pealegi, aga aasta hiljem Lausanne's jooksis Uljas juba 2.02,92. See ei ole enam 2 sekundikümnendikku aastas parandust või kuidas? Või ehk loobus pulsoka kasutamisest!? Uuri järgi :)

Veel üks aspekt Uljase näite juures on puberteedi erinev mõju meestele ja naistele. Kui meestel kasvab hüppeliselt lihasmass ja rasvkoe % väheneb, siis naiste lihasmass kasvab sujuvalt, kuid tunduvalt tõuseb rasvkoe %. Sellega on otseselt seotud VO2max. Siinseid pilte Uljasest vaadates jääb küll mulje, et rasvkoe % on tal ikka väga madal. Kuidas konkreetselt Uljase tulemuste dünaamika oli ja kuidas tema kehaline areng toimus, mina loomulikult ei tea, aga osutan, et siin on ka muid seletusi peale pulsikella kasutamise.

 
At 11:09, Anonymous Anonüümne said...

Priit on ehk märganud,et kirjutusmasin tema laual on asendunud..
Postimeest ei laota enam tinatähtedest,õigemini üldse ei laota.
Palgapäeval ei klõbista kassapidaja enam arvelauda..
Sa ei saa oma mineviku tulemusi enam parandada isegi minevikus treenides mitte !

 
At 12:39, Anonymous Anonüümne said...

Rumalast rulluisu jutust võib veel aru saada, aga siin selles tekstis tuleb välja täiesti puudulik taust süsteem ja teadmatus tänase päeva võimalustest. Arvestades kes on P.P. treenerid, siis on lausa kurb,et elatakse eilses päevas.

 
At 13:01, Anonymous Anonüümne said...

Kas siit tuleb välja üks peamisi põhjusi,miks Alaveer teda jutule ei võtnud ?

 
At 16:27, Anonymous Anonüümne said...

Täiesti arusaamatu seisukoht Priit. Nagu olen mõistnud, siis Te pulssi käe pealt ikka katsute... miks mitte, siis võtta kasutusele moodsam variant...

Ega ju puusuusad on ka päris popid asjad, võitsid ju paljud soomlased ja norralased nendega hulga olümpiakuldasid eelmisel sajandil. Miks Te siis näiteks uute klassikapüttidega sõidate?

Kui korralike koormustega treenida, nagu eeldan Kalmer Trammi Teile olevat Teile kava kokku kirjutanud, siis on päris suur oht vinti üle keerata... Loomulikult ei pruugi midagi juhtuda ning võite isegi oma eesmärgi TM 100 saavutada, kuid kindlasti annaks õigetes pulsivahemikes treening Teie tulemustele mõne protsendi juurde. Terviserisk valesti treenimisel on suur, eriti Teie vanuses.

Suusaringkonnad igatahes naeravad Teie tagurlike seisukohtade üle

 
At 17:26, Anonymous Anonüümne said...

Kas Priidust on saanud 10võistleja, et otsib oma tõekspidamistele kinnitust Noole käest? Ja nagu näha Egle Uljase näite puhul, tõlgendatakse just nii nagu hetkel tarvis, mage värk.

Oma põhi ala, suusatamisest pole suudetud tänase päeva kohta ühtegi näidet tuua, väga nõrk.
Ja seda enam, et pulssi mõõdad Sa ka praegu nn oma meetotiga , siis on arusaamatu miks seda mitte lasta kellal teha? Tugev kiiks, ehk isegi meditsiiniline

Kus ja millised on kella mitte kasutamise eelised, ehk valgustad meid pimedaid? Ootaks ka nende nn pliiatsist välja imemist

 
At 17:52, Anonymous Anonüümne said...

Nagu rullluisu teemas, näidatakse ka siin üles tublit võhiklikust ja faktidega lahmimist.
Ja kui on sellest aru saadud, loobutakse ka kommentaarides esitatud küsimustele vastamast. Miks?

 
At 20:46, Anonymous Anonüümne said...

... sest Pullerits esindab tüüpilist Eesti ajakirjanikku - lahmivat ja "kollast".

 
At 21:02, Anonymous Anonüümne said...


Chew it! ehk närige läbi ja neelake see alla. Lähen seniks vahepeal Norramaale vormi timmima.


Siit vist võib otsida põhjust miks PP ei vasta...

 
At 22:48, Anonymous Anonüümne said...

ei noh..

Siin on kogu selle blogi aja sellest pulsokast jahutud. aa Hr. Pullerits on ju kange nagu eesel. Las kütab plaanide järgi või pisut rohkem ja vaatame, mis koht maratonilt või mõnelt rahvajooksult ära tuuakse. Kui suudab selle tasemel ainult enesetunde järgi lasta, siis müts maha..

 
At 01:13, Blogger Vana Kala said...

Priit on meid oma tulemustega eelmisel aastal juba kõvasti üllatanud ja seda ilma pulsokata, seetõttu ei hakka ma epistlit lugema pulsoka vajalikkusest. Selge on ka see, et väiksemate mahtude juures on pulsoka tulu väike, sest ületreeningu oht on madal. See aasta aga on oodata krõbedat mahtu, mis ilma kellata võib vast avaldada mõju ainult Priidu ajakirjanduslikele võimetele. Ma soovitaks Postimehel lihtsalt Priidule see pulsokas kinkida, muidu võivad ka edaspidi Priidu sulest tulla jutud kus taustatööd võib hinnata hindega kasin nagu kahjuks ka käesoleva blogikande puhulgi. Sportlikud tulemused vast isegi väga ei kannata kuid mingil hetkel võib Priidu sportlik areng kännu taha kinni jääda ilma pulsikellata.

 
At 02:19, Anonymous Anonüümne said...

Jutu põhjal,
1) See, et Uljas väidetavalt ei arenend, võis ka treeningmeetodi taha jääda, või õpingud jne - TEHTUD!
2) Noolel on kehv vastupidavus, ilmselt selleks andis Valdmaa talle pulsoka, et ta oma 1500 aega normaalsemaks ajaks. Noolel pole oma lõikude uhamisel tõeste p-t vaja, aga aeroobne vastupidavus on sepal kehv. TEHTUD!
3) Jeekim! Loskutov jookseb pulsi järgi (kuulab oma keha, see see ongi), proff lihtsalt tunnetab pulsi-tempo ära, eriti aeglasemate otste uhades. TEHTUD!
4) Miks Lemberg oma raamatuis siis tühja lobiseb tsoonide kohta? TEHTUD!
5) Keskmaa meestel ei ole ehk p nii tähtis, ent pikamaameestel on küll. TEHTUD!
6) Jooksualade selline "allakäik" on siiski ühiskonnas kinni, eluviiside muutuses, mitte p-s. TEHTUD!

 
At 09:57, Anonymous Anonüümne said...

Chew it! ehk närige läbi ja neelake see alla. Lähen seniks vahepeal Norramaale vormi timmima.

Tegelikult läks Norra suuskoondisele auku pähe rääkima, et nood pulsikellad nurka viskaksid.

 
At 12:01, Anonymous Anonüümne said...

eee...Aprillikuu'lisest sissekandest võib arusaada, et PP'l pulsokas siiski juba olemas...:)

 
At 13:05, Anonymous Anonüümne said...

Selles asi ongi ju, et PP-l pole pulsokat aga hoopis MŠ-l on. MŠ on lohe ja ei liiguta pea üldse ning PP tahabki seetõttu tõestada, et ta paneb isegi ilma pulsokata MŠ-le pikalt ära.

 
At 13:19, Anonymous Anonüümne said...

See on täitsa reaalne teooria, aga siiski loodab MŠ kella kui ime peale, et pole vaja end enam liigutada ja ka blogida.

 
At 13:28, Anonymous Anonüümne said...

Kuuldavasti pidi P.P. pulsikella ikka kasutama. Kannab ainult kinnises taskus, heli olla ka maha võetud, et ei piiksuks. Kartus vahele jääda ja naerualuseks saada on peale selliseid kirjutisi kohutav.
Pärast uurivat kodus pead vangutades salaja neid tähtsaid numbreid sealt.

 
At 15:30, Anonymous Anonüümne said...

Nojah ma mõtlesin juba ka, et võib-olla ajab PP tüüpilist ajakirjanduslikku häma konkurentide valvsuse nõrgestamiseks, ise aga teeb pulsokaga salatrenni ning võrdleb pärast oma sisetunnet kella näiduga ja meilib kõik vinged pulsigraafikud oma treenerile ;)

 
At 18:36, Anonymous Anonüümne said...

Priit Pullerits: doping, tühi asi

Seega ei maksa dopingu pruukimist üle dramatiseerida, sest rahva silmis on sport pelgalt meelelahutus.


http://www.postimees.ee/111007/esileht/arvamus/288578.php

Seega on kõik võtted edu saavuatiseks lubatud

 
At 08:48, Blogger Kidra said...

Tule taevas appi! Kuhu siin oma teooriatega jõutud on :) Võtke asja rahulikumalt :)

 
At 11:47, Blogger Andres P said...

Mina ostsin endale pulsoka selleks et lolli ülepingutusega treeningutel enda tervist mitte nässu keerata. No ja eks ta on hea ka plaane pidada, kui sellist treenerit nagu Priidul võimalik on ka võtta pole. Sest uuema aja tarkvara suudab päris kenasti plaane koostada ja neid järgima panna. Loomulikult ei asenda pulsokas head treenerit, kuid kindlasti on ta parem kui üldse treenerita tõmblemine.
Allakäigust - pigem arvan, et et sportlased jooksevad/treenivad ennast nüüd vähem ribadeks kui kellaeelsel ajal.

 
At 13:25, Anonymous Anonüümne said...

PP-l on demagoogias must vöö, ja sellel ka ilmselt 3. dan

;)

 
At 15:23, Anonymous Anonüümne said...

Mina jällegi pole kunagi kasutanud ega kavatsegi kasutama hakata alkomeetrit. Olen kogu aeg joonud ja joon edaspidigi ilma alkomeetrita. Joove teen kindlaks ise, tuginedes vaistule ja pikaajalisele kogemusele. Mida väiksem joove seda raskem muidugi. Aga siiani olen hakkama saanud. Edu ka ilma pulsikellata!

 
At 16:58, Anonymous Anonüümne said...

vaata, siin on üks lugu, mis räägib, et mitte ainult pulsikellad üksi, vaid ka kallid jooksusussid on mõttetud:
http://www.thisislondon.co.uk/news/article-23416149-details/Expensive+trainers+are+a+waste+of+money+-+cheap+ones+are+better%2C+say+scientists/article.do

 
At 21:48, Anonymous Anonüümne said...

Odavad jooksukingad kaitsevad jalgu sama hästi kui kallid

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=ad85ad13-d14c-444c-a3f6-514f744bfe0c&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407

 
At 12:57, Anonymous Anonüümne said...

Priit, oma sissekandes räägid ainult jooksjatest, aga sa uuri parem, kui palju kasutavad oma treeningutes pulsikella maailma tippsuusatajad.

 
At 13:14, Anonymous Anonüümne said...

Noh Priit, no comments????

 
At 13:46, Blogger Priit Pullerits said...

Kuidas no comments?! Vastupidi, nüüd kus kõik on saanud rahulikult viis päeva oma laskemoona tulistada, pean ütlema, et ei tulnud siin küll ühtegi sellist argumenteeritud kommentaari, mis mu öeldu oleks põrmu paisanud. No ei ole ju purustavaid vastuväiteid?

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Pakun et pulsikellade läbimüük kasvab jõudsalt juba sellel kuul ja Pullerits pärjatakse Polari parimaks müügimeheks.

 
At 17:56, Anonymous Anonüümne said...

Priit, ikka päris mitu väidet lükkavad ümber sinu väited. Ehk "põrmustavad" nagu sulle meeldib väljendada.

Olles jälginud sinu maneeri, siis on antud teema kontekstis tunnetatav sinu alistumine, kuigi sa seda ise ei tunnista (ei oska kaotada?). Varasema põhjal võib järeldada, et kui tunned ennast teemas või väidetes kindlalt, siis nii ka käitud - vastad julgelt ja korduvalt.

 
At 14:16, Anonymous Anonüümne said...

Kaspar Koka treening

Nii Priit, su soolapuhumise tunnid on loetud! Eesti netiavarustes on piisavalt tõestusmaterjali pulsoka vajalikkusest tipptasemel. Näiteks loe sulle konkureeriva spordiajakirjaniku artiklit meie noorest staarist Kasparist.

Tsiteerin: "Eesti suusameestest sel hooajal kõige võimsama arenguhüppe teinud Kaspar Kokk ei kuuluta uljalt medalivõitmise soovist, aga ta usub oma võimesse tõusta maailma paremikku.
...
Pärast Otepää võistlust pidas Kokk koos Alaveriga siiski kriisikoosoleku. Nad analüüsisid hooaja 2005/2006 võistlusi – võrdlesid kohti,

FIS-i punkte, kaotust võitjale ja kehalist töövõimet.

“Panime viie palli skaalas võistlustele hinded ja uurisime, mida tegin enne tippvormi jõudmist,” selgitas Kokk. “Kui enesekindlus mõraneb, koostad täpse tegutsemiskava. Sa vajad juhtlõnga, millest edasi liikumisel kinni hoida. Ja pead uskuma, et kõik, mida teed, on õige.”

Alaver jälgis intensiivsetel treeningutel hoolealuse südamelöögisagedust ja mõõtis vere laktaadisisaldust. Sõnum oli selge: pigem nokitseda ettevaatlikult kui lennata eufoorias.

“Kaspar suurendas intensiivsete treeningute osakaalu kuni kaks protsenti, kuid ei harjutanud kindlasti sama tugevasti nagu Veerpalu ja Mae,” selgitas Alaver. “Intensiivsust on vaja veelgi tõsta, muidu pole võimalik organismis muutusi esile kutsuda.”
...
"

 
At 18:01, Anonymous Anonüümne said...

Nii jäärapäisele ei tähenda see midagi.

 
At 07:34, Blogger oakleyses said...

oakley sunglasses, tiffany and co, prada outlet, louboutin shoes, michael kors outlet, ray ban sunglasses, gucci outlet, christian louboutin outlet, longchamp outlet, tory burch outlet, replica watches, nike free, michael kors outlet, cheap oakley sunglasses, ray ban sunglasses, prada handbags, tiffany jewelry, longchamp, michael kors outlet, louis vuitton outlet, ugg boots, ugg boots, louis vuitton, burberry, uggs on sale, oakley sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton, burberry outlet online, michael kors outlet, louboutin outlet, nike outlet, louboutin, louis vuitton, jordan shoes, michael kors outlet, oakley sunglasses, ray ban sunglasses, replica watches, ugg boots, nike air max, louis vuitton outlet, michael kors, nike air max, polo ralph lauren outlet, chanel handbags

 
At 07:46, Blogger oakleyses said...

mac cosmetics, mcm handbags, wedding dresses, beats by dre, birkin bag, vans, asics running shoes, north face outlet, p90x workout, new balance, mont blanc, ray ban, hollister, bottega veneta, babyliss, nike huarache, vans shoes, nike trainers, louboutin, baseball bats, jimmy choo shoes, north face outlet, hollister, giuseppe zanotti, nike roshe, nike air max, celine handbags, nike air max, chi flat iron, insanity workout, reebok shoes, converse, gucci, converse outlet, timberland boots, soccer shoes, iphone 6 cases, lululemon, soccer jerseys, abercrombie and fitch, instyler, herve leger, longchamp, valentino shoes, hollister, ferragamo shoes, nfl jerseys, ghd, oakley, ralph lauren

 
At 07:49, Blogger oakleyses said...

montre pas cher, pandora jewelry, canada goose, juicy couture outlet, doke gabbana outlet, hollister, moncler, karen millen, marc jacobs, louis vuitton, replica watches, coach outlet, wedding dresses, swarovski, pandora charms, moncler, barbour jackets, canada goose outlet, ugg pas cher, canada goose, lancel, thomas sabo, ugg,uggs,uggs canada, canada goose, moncler outlet, moncler, louis vuitton, ugg boots uk, canada goose outlet, swarovski crystal, pandora jewelry, moncler, juicy couture outlet, michael kors outlet, ugg,ugg australia,ugg italia, louis vuitton, sac louis vuitton pas cher, moncler, barbour, supra shoes, canada goose uk, links of london, michael kors handbags, toms shoes, moncler, bottes ugg, moncler, doudoune canada goose, michael kors outlet online, louis vuitton, canada goose, pandora charms

 

Postita kommentaar

<< Esileht