kolmapäev, mai 14, 2008

Pullerits: Kuidas pjedestaalile saada?

Pühapäevase nn jooksumaratoni järel oli kaks võimalust: kas jalad jäid kangeks või polnud häda suurt miskit. Häda polnud miskit ilmselt esiotsa hästi treenitud meestel - ja võib-olla ka kõige tagumise otsa tulijail, kes asja mönuga vötsid, nagu viinareklaam soovitab. Aga kanged olid jalad küllap kõigil vahepealsetel keskmikel, nagu minusugused, kes endast rohkem püüdsid pigistada, kui keha tegelikult suuteline taluma oli. Ja siis, võistlusjärgsel teisel päeval, kui jalad on teadupoolest eriti töövõimetud, olin saanud kutse viimase mehe jooksule.

Seis oli kaugel meeldivast. Aga pidin kolme Tartu kõrgkooli - ülikooli, maaülikooli ja lennukolledži - uuel ühisüritusel esindama Tartu Ülikooli. Kuid mis esindamisest siin rääkida, kui töölaua tagant tõustes on jalad nii valusad, et kuidagi ei taha liikuma saada, ning trepist alla minna on lausa piin.

Aga lubatud osaleda oli - ja tuli kohale minna.

Kae imet: pärast viite sörgiringi Ülenurme staadionil, põhjalikke venitus- ja jooksuharjutusi ning paari kiirenduslõiku hakkas taas inimese tunne tekkima.

Ma ei tea, kui paljud on viimase mehe jooksu võistlustel osalenud, aga seal on võimalusi kaks. Kas üritada kohe stardist tempo peale panna ja rivi pikaks venitada ning heal juhul eest joosta või jääda iga ringi järel lootma lõpule ning ühtlasi loota, et suudad sellised jõnksutamised paremini ära seedida kui konkurendid, mis eeldab eelnevaid lõigutrenne.

Kuna eest ärajooksmine ei tundunud pärast pühapäevast Tartu nn jooksumaratoni usutav, tuli panustada teisele võimalusele. Ja nagu jooks näitas, eelistasid teisedki algul lonkida, nii et pidin ise etteotsa asuma, et pisutki tempot ülal hoida.

Tulemus: pärast kahte ringi, kui pidi välja langema esimene mees, oli järsku kõigil finišispurdiks jõudu, nii et pidin hoolega vaatama, et viimaseks ei jääks. Jäin eelviimaseks. Tegelikult teiste taktikat ja suutlikkust aimates hakkas selgeks saama, et otstarbekas ongi jõudu maksimaalselt kokku hoida, mängida tagumise piiri peal (eriti väsinud jalgadega).

Aga see esimene spurt tähendas ka seda, et paaril vähemtreenitud mehel kukkus hing niidiga kaela. Edasi oli näha, et kaks vajuvad tahapoole, mis tähendas, et tuli jälgida, et eespool olijad liiga kaugele ei pääseks. Kuid üks mees, Viljandi Staierit ja maaülikooli esindav Jaan Jänes otsustas asjad juba varakult klaariks teha ning jooksis juba teise ringi algul kiirendusega eest. Seega käis edasine kemplemine vaid teise koha nimel.

Niiviisi, jälgides silmanurgast tagumisi ja hoides mõistlikku vahet eesmistega, õnnestus endalegi üllatuseks jõuda nii kaugele, et lisaks Jänesele jäi ette veel vaid Lauri Malsroos lennukolledžist. Tundus, et ta hingeldas minust rohkem, mistõttu üritasin otsustaval ringil tasapisi tempot üles kruvida, sest korralikuks lõpukiirenduseks, nagu jalgadest aru sain, energiat polnud. Kuid plaan ei vedanud välja. Kui lõpusirgel tuli aeg täiskäik sisse panna, ei olnud mul noore mehe vastu miskit välja käia. (Enamik osalejaid, vist peale ühe, oli minust kaks korda nooremad.)

Kolmas koht niisugusest kangest seisust, olgugi et kaugeltki mitte maailmameistritega konkureerides, oli siiski kõvasti üle loodetu. Kartsin, et tegelikult tuleb vabatahtlikult pärast kahte ringi kõrvale astuda. Ja mis eriti meeldiv: lõpuks on hakanud jooksmine ka sisse tooma. Kolmanda koha eest sai tosin Arcticu jõujoogipudelit - ilmselt tagamõttega, et järgmine kord Tartu nn jooksumaratonil enam Jaak Mae ja Kalmer Trammi abile ei peaks panustama -, 200- ja 300-kroonise kinkekaardi Dorpati spaasse - mille andsin abikaasale tänutäheks selle eest, et ta vapralt mu sportimisi on talunud (ja mõned siin eespool küsisid ka, kuidas ma naist tema kannatlikkuse eest tasustan) - ja medali samuti.

Ning järeldus? Väga vahva, kui leidub entusiaste, nagu antud juhul Ragnar Pähn lennukolledžist, kes võtavad vaevaks seesuguseid showlikke võistlusi korraldada, kus ka keskpärastel harrastajatel on võimalus midagi võita. Tore ju on parandada massiüritusel näiteks mullust 178. kohta 156. kohaks, aga kes meist siis mõnikord ka võita ei tahaks. Kas või kolmandat kohta, kas või kangete jalgadega, kas või tibatillukesel jõuproovil, millest ükski leht eales ei kirjuta ega raadio räägi ning mida teler ei näita.

Foto 1: Tartu kõrgkoolide esindajate vahel peetud Vennad Ehituse viimase mehe jooksu start Ülenurme staadionil. Esiplaanil Priit Pullerits. Foto saatis: Ragnar Pähn, Tartu Lennukolledž
Foto 2: Priit Pullerits (atag siserajal punastes pükstes) võitleb esimeses vahefinišis viimasest kohast pääsemise nimel. Foto saatis: Ragnar Pähn, Tartu Lennukolledž
Foto 3: Teisel kohal jookseb Erki Elli (TÜ, sai kokkuvõttes 4. koha), kolmandal Lauri Malsroos (TLK, 2. koht) ja neljandal Priit Pullerits (TÜ, 3. koht). Foto saatis: Ragnar Pähn, Tartu Lennukolledž
Foto 4: Vennade Ehituse esimese viimase mehe jooksu võitis Jaan Jänes (EMÜ), teiseks tuli Lauri Malsroos (TLK) ja kolmandaks Priit Pullerits (TÜ). Foto saatis: Ragnar Pähn, Tartu Lennukolledž

18 Kommentaarid:

At 08:30, Anonymous Anonüümne said...

tuttav füsioterapeut on öelnud, et parim vahend lihasvalu vastu on uus trenn peale. tundub töötavat.

 
At 08:49, Anonymous Anonüümne said...

Nii ongi. Peale maratoni näiteks on suur tahtejõu proov ennast sundida 2-3. päeval jooksma. Kui see tehtud on pärast jalad hoopis teised. Kui ei tee, tean omast käest, et komberdad veel vähemalt poolteist nädalat.

 
At 10:10, Blogger Tõnis said...

Kui pikka maad te jooksite? Mis su aeg oli? Varasematel aastatel on Tartus toimunud ka samanimeline viimase mehe jooks eesotsas Loskutovi ja Košeleviga.Kas keegi teab, millal see toimub?

 
At 10:34, Anonymous Anonüümne said...

Priit jooksis 7 ringi. Aega ei võetud, aga üritusest on video olemas, sealt võin ajad öelda.
Sportlandi "Viimase mehe jooks" oli jah igakevadine kutsetega üritus peale Eesti MV krossijooksu, aga seoses Pekingi ettevalmistusega lükati see võistlus sügisesse.

 
At 11:07, Blogger Priit Pullerits said...

Ragnar ehk rax on õigesti vastanud - 7 ringi. Esimene ring oli sörkimine, minu arust öeldi ajaks 1.22, siis hakati veidi kiiremini liigutama. Aga pärast 3.-4. ringi läks taktika selliseks, et pärast spurti tuli umbes 150 meetrit taastumisjooksu, siis hakati tempot taas tõstma ja lõpusirgel vajutati jälle.

Tagantjärele tundub, et oleks jalad terved olnud, oleksin katsunud rivi kohe pikaks venitada, et see loksutamine ära lõpetada. Aga see-eest, kel jälle taastumine kiire (mul vist pulsi järgi on), siis need võivad psühholoogiliselt rünnata just pärast kiirendust ning vahet sisse käristada.

Üldiselt on viimase mehe jooks päris huvitav taktikaline võistlus. Kujutan ette, kui huvitav oleks seda veel kahemeheteatena joosta nagu suusatamise teatesprinti.

Ja jalad on ka juba täitsa head täna. Eks siin Rootsimaal ole ka hea taastuda.

 
At 12:20, Anonymous Anonüümne said...

Ringi ajad olid võistlejatel (peale võitja) +- 2 sekundi täpsusega järgmised -
1. 1.26
2. 1.16
3. 1.27
4. 1.22
5. 1.28
6. 1.28
7. 1.23
Peale 7. ringi oli asi otsustatud ka. Aegadest on seda viimase sirge tõmbamist näha küll. Võitja aeg oli 11.52, 9 ringi ehk 3600 metrit ehk keskmine km 3.18.
Sellistel üritustel ongi algus kõige huvitavam. Kui veel lisada mingi vahefiniš 3. või 4. ringil siis läheb asi veel põnevamaks.

 
At 16:18, Anonymous Anonüümne said...

Kas ei saaks lisada loo juurde veel ütleme nii 10 pilti PP- st pjedestaalil. Praeguste põhjal ei saa veel pärsi hästi aru, et on KÕVA MEES

 
At 18:32, Anonymous Anonüümne said...

See on Priidu blogi, ja Priit räägib siin enda spordihobidest ja nüüd kirjutas Priit viimase mehe jooksust ja miks Priit ei peaks panema siia pilte endast?

Pealekauba, Priidu pildivalik läbi aja ei ole kindlasti paha olnud.

Märt

 
At 18:53, Anonymous Anonüümne said...

Marju, Sportfotost võid Priidu pildi kasvõi raamitud kujul tellida, kui sul on vaja endale meelde tuletada, kui kõva mees ta ikka on.

 
At 19:20, Anonymous Anonüümne said...

Õnnitlused minu poolt, igal juhul on vahva pjedestaalile jõuda

 
At 19:26, Anonymous Anonüümne said...

Kui pildinälg ikkagi nii suur on - kohe 10 tükki korraga - ja Sportfoto valik ei rahulda, siis Priidu suur sõber Art Soonets Scanpixist kindlasti leiab mõned pildid. Taks pidi olema küll 300 krooni foto, aga kui hulgi osta, näiteks 10 tükki, nagu soov oli, siis saab kindlasti allahindlust. (Raamimisteenus tuleb siiski endal mujalt hankida.)

 
At 22:26, Anonymous Anonüümne said...

miks ma ei näe PPd rattaralli stardinimekirjas

 
At 10:14, Anonymous Anonüümne said...

Tervist !

No minulgi on hea meel et seesuguseid üritusi viitsitakse korraldada kuigi jah ise seal ei käinud kuid siiski.
Lõppsõnas mr Priit ütles et tibatillukesel võistlusel on hea olla pjedestaalil :) (muidugi on)mida meedia ei kajasta. See on ju iseenesest tore.
Kuid mina näen eesti meedias ühte suurt faktorit mis ei lase jooksul areneda. Ehk siis meedia kajastus on väga-väga nigel. EMV murdmaal oli kajastus alla igasugust arvestust. Minu küsimus oleks järgmine: "Miks teeb eesti nii tele- kui ka kirjutav meedia jooksjatele liiga?" Sest ütleme nii et kui meedia ei kajasta siis sponsorid ei taha toetada, sest nad teavad et nende logosid jne ei ole kusagil näha. Teiseks aspektiks on noored. Kui noored näevad telekast ja loevad lehest mõnest eesti jooksjast kes on tulnud nt eesti mestriks siis see on innustav. Jah ma saan aru et kõike ei ole võimalik kirjutada/näidata kuid siiski põhilisemad ja suuremad jooksuüritused peaksid leidma suuremat kajastust.

Vabandust et oma mõtetega siin reostan:)

L.R

 
At 15:21, Blogger Priit Pullerits said...

Ei, L.R., need pole sugugi reostavad mõtted, vaid põhjendatud küsimused.
Probleem on selles, et Eesti jooksu tase on äärmiselt nõrk. Peale Loskutovi ei ole meil ühtegi tippmeest, ja Loskutovgi on viimasel ajal maailma tippudest kaugel. Košelev võib ju Eestis ülikõva olla, aga Euroopa mastaabis - ja Euroopa on jällegi muu maailmaga võrreldes väga nõrk - pole tal midagi peale hakata. Ja kuna pole korralikku tipptaset - see algab 1500 meetris ajast 3.37 kanti ja 800 meetris 1.46 kanti ja 5000 meetris 13.40 kanti, pakuks -, siis ei ole jooksmine ka meedia ruumi ja aega ära teeninud. Ja uskuge, seda seletaks teile iga spordist kirjutav ajakirjanik, mitte ainult mina.

 
At 15:39, Anonymous Anonüümne said...

Tekivad uued küsimused

Kas eesti on maletamises siis maailmatasemel ?
Minu arvamise mööda mitte.
Muidugi ma saan aru et rahvajookse ei ole mõtet näidata/kajastada kuid EMV peaksid leidma kajastust. Täpselt sama võib tuua paralleeli eesti jalgpallist/korvpallist ....oi oi kui kaugele jäävad nende tasemed maailma tasemelt. Palli oskab patsutada igaüks. ameerikas mängib iga kuues mees sama hästi korvi kui siin eesti "tipud"
Niisiis siinkohal läheb arvamus Teie omast lahku. Tiidrek Nurme eelmisel aastal oli Noorsoo euroopakatel ju 5s ....hmmmm pole vist piisavalt tipp.
Sponsoreid ei tule jooksjatele juurde kui ei kajastata ja kui sponsoreid ei ole siis eesti jooksualad lõpevadki Loskutoviga.

L.R

 
At 22:27, Blogger Unknown said...

L.R.:"EMV murdmaal oli kajastus alla igasugust arvestust."

Võrdluseks. Täna vaatasin Soome TV pealt poolteist tundi Soome MV krossijooksus. Tasemel ülekanne. Oli põnevust, kõik erinevad vanuseklassid massiliselt esindatuud ja tundus, et võrdselt suur aupaiste langes nii võitjale individuaalselt kui klubile, keda esindati.

Mis tähtsus siin on võrdlusel muu maailma (näiteks Aafrika meeste) jooksutasemega? Mitte mingisugust! Rahvuslikud meistrivõistlused teevadki selgeks, kes on parim jooksja (klubi) omal maal.

 
At 18:33, Anonymous Anonüümne said...

Paistab et härra Priidul ei ole ajakirjanike kaitseks midagi enam öelda. Igatahes kahju on sellest kui EMV ei kajastata.
Samas kui hull uudis on see et Hulk hogan määris oma tütre pepule päikesekreemi..... KÄMOON ....

 
At 04:51, Blogger Unknown said...

michael kors uk
omega watches sale
polo ralph lauren
cheap ugg boots
pandora outlet
nike shoes
cleveland cavaliers jerseys
michael kors handbags
nike huarache
cheap nfl jerseys
20170803

 

Postita kommentaar

<< Esileht