Pullerits: Milleks meile reeglid?
Nüüd tuleb küll põhimõtetest taganeda. Olen alati olnud esiteks seda meelt, et reeglid on selleks, et neid täita, ning teiseks veendunud, et erandeid teha ei tohi, sest need loovad pretsedendi ning tekitavad vaid uute küsimuste lõputu ahela. Eriti sellest viimasest põhimõttest olen lähtunud ka Tartu Ülikoolis ajakirjandustudengeid õpetades, sest selge see, et kui tuled ühele üliõpilasele vastu (ükskõik mis põhjusel tegemata jäänud koduse ülesande järele tegemise võimalus, näiteks), siis järgmine hetk saabub su jutule juba mitu tudengit, kes samuti nõuavad erandit, viidates, et too teine tudeng ju ometi sai oma võimaluse, miks nemad ei peaks saama.Liiati, tunnistan avameelselt, kirjutasin kevadel Tartu Postimehes kolumni, kus argumenteerisin, miks pelgalt B-normi täitnuid ei peaks üldse olümpiale saatma.
Aga nüüd, kui tulid uudised Tiidrek Nurme 1500 meetri jooksu Eesti rekordist 3.38,80 ja Anna Iljuštšenko Eesti rekordi 1.91 kordamisest kõrgushüppes, lendasid kõik reeglite täitmise ja erandite mittetegemise põhimõtted ning B-normi täitjate kojujätmise põhimõtted endalegi üllatuseks kergelt üle parda. Ausõna, olin koheselt seda meelt, et nii Nurme kui Iljuštšenko peaks olümpiale saatma.
Mõelnud, miks küll emotsionaalne hoiak mu rangest ratsionalismist võitu sai, leidsin, et esiteks on mõlemad noored sportlased, kes ilmutanud sihikindlust ja tahet võidelda normi eest l
õpuni (eriti võrreldes allaandnud ja kogenud Andrus Värniku ja Kristjan Rahnuga, olgu neil põhjused millised tahes), ning las nad saavad selle eest preemia; ning teiseks, mis eriti tähtis, kuna mõlemad on täitnud normi vahetult enne olümpiat, näitab see loodetavasti, et nad on tippvormi lähedal, mis lubaks neilt oodata võimetekohast esinemist ka Pekingis.Aga nüüd teeme siin roosamannas pöörde. Reedeks kirjutan Tartu Postimehesse Nurmest ja Iljuštšenkost (aga ka teistest kergejõustiklastest, v.a Gerd Kanter ja Aleksander Tammert) lähtudes kolumni, miks neilt Pekingis tulemust ei tule. Kuid kohe olgu siinkohal öeldud, et kergejõustikuliidu juhatuse ühe liikme sõnul on Nurme ja Iljuštšenko viimasel tunnil olümpiakoondisse kaasamine tekitanud palju paksu verd ja teravaid küsimusi. Neid tõesti jagub.
Küsin: milleks on vaja reegleid? Vastan: selleks, et mängureeglid oleks varakult kõigile selged ja et pärast poleks kellelgi midagi õiendamist. Ja küsin taas: aga milleks reeglid, kui neist kinni ei peeta?
Eesti Kergejõustikuliit ei ole pidanud enda (sic!) kehtestatud reeglitest kinni. B-normi täitjaist pidid olümpiale saama ainult need, kes on täitnud selle hooaja jooksul kaks korda. Pu
nkt. Selgemast selgemini on raske öelda. Kuid Nurme ja Iljuštšenko täitsid selle korra. Ja see reegli rikkumine viibki uute küsimuste tekitamise võimaluseni.Kui alaliit eiras kahe normitäitmise reeglit, siis miks ei võiks ta eirata reeglit, et norm tuleb täita sel hooajal. Jah, jutt on sprinter Marek Niidust, kes täitnud normi mullu. Liiati peab ju ROK mullust normitäitmist igati aktsepteeritavaks.
Aga kui reegleid rikutud, saab küsimusi püsti panna teisigi, kas või põhimõtteliselt. Miks mitte saata olümpiale Viktoria Leks, kes samuti hüpanud reeglitekohaselt korra B-normi 1.91, ja teinud seda Iljuštšenkost varem, mille põhjalt võiks spekuleerida, et ju ta on saanud ka olümpiaks rahulikumalt valmistuda, sest pole pidanud viimase minutini normi taga ajama. Või miks mitte saata olümpiale siiski Andrus Värnik, kel B-norm samuti täis ja kes on kogenud ja kes on varem tõestanud, näiteks Pariisi MMil 2003, et suudab ka lootusetuna paistvast seisust välja rabelda ja koguni medali tuua. Või miks mitte lähetada Pekingisse B-normi ületanud Sirkka-Liisa Kivine, kes on vähemasti tõestanud, et suudab hüpata ja võistelda, mitte nagu Ksenija Balta, kelle kohta olümp
iavõitja Erki Nool on mulle öelnud, et juba kolm aastat käib temaga mingi tsirkus. Ja kritiseenud: "Kui ajakirjanikud Ksenija Balta pilti näevad, kaob neil analüüsivõime ära. Ajakirjandus hullub tema pilti nähes." Sellega viitas Nool õigustatult, et Balta on lihtsalt üks haibitumaid sportlasi, kelle tulemustesse süüvimine paljastaks, et tegelikult ei ole ta korralikuks võistlemiseks võimeline. (Muidugi ei tohi Noolt kuulates unustada, et Sirkka-Liisa Kivine on tema "äiapapa" Paavo Kivise vennatütar.)Kokkuvõtvalt: tuult tiibadesse Nurmele ja Iljuštšenkole, ehkki palju neilt oodata ei tasu, ja manitsev näpuviibutus kergejõustikuliidu suunas, kes ei ole oma enda kehtestatud reegleid järginud ja on sellega andnud alust nii mitmelgi teisel olümpiaihalusega sportlasel tunda, et miks neile erandeid ei tehta. Õppetund alaliidule: kehtestagu teinekord sellised reeglid, mida nad ka täita suudavad.
P.S. Saan täna aasta vanemaks. Ent see pole teab mis märkimisväärne sündmus, ehkki seda pidasid vajalikuks ära märkida nii Postimees, SL Õhtuleht kui Eesti Päevaleht, sest ega vanuseklass võistlustel sellest veel muutu. Kui saad 43, on vanuseklass ikka M40.
******
Watchman, Zion National Park, Utah. 25. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Foto täismõõdus nägemiseks klikkida pildile.)Foto 1: Tiidrek Nurme (taga) Gustav Sule mälestusvõistlustel Tartus. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 2: Anna Iljuštšenko hüppamas Eesti meistrivõistlustel. Foto autor: Mati Hiis, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Viktoria Leks hüppamas Eesti meistrivõistlustel. Foto autor: Mati Hiis, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 4: Sirkka-Liisa Kivine hüppamas EK-võistluste 2. liiga jõuproovil juunis Tallinnas. Foto autor: Priit Simson, Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:23
kommentaare: 18
18 Kommentaarid:
Palju õnne sünnipäevaks!
Reeglid on selleks, et põhjendada oma otsuseid "igasuguste" sportlaste ees, kes reisile tahavad minna. Omade olümpiaturistide jaoks reeglid ei kehti kunagi. Kuningriigi värk, tuleb lihtsalt kunnile meelejärgi olla ja siis kõik laabub. Isegi ülikoolis järgitakse samu põhimõtteid, mis siis muudest eluvaldkondadest rääkida.
Pealegi üks õppejõud tunnistas avameelselt mulle, et ta hindabki näo järgi, sest kuda sa neid "tainapäid" muidu kontrolliall hoiad, peksa ju kellegile anda ei tohi!
Niit vigastas end ja teda pole enam mõtet olümpiale saata.
Kõige lahedam reeglite eiramine toimus kergejõustikuvõistlustel Haapsalus enne Ateenat. Kus peale Leisi hüpet pandi tuuleks +2,1 ja siis jooksis Susi kohtuniku juurde ja sekund hiljem oli juba tuuleks +2,0. Nii et reeglid võivad olla veel paindlikumad.
Priit - palju õnne! 43, oled alles poisike!:) Kõik veteranide EM-id ja MM-id alles ootavad Sinu suuri tegusi!
Teemast.
Reegleid on alati rikutud, selleks need ongi. Enamasti lastakse kergemalt läbi järgm. omadustega kodanikud; A. On enamusest ilusamad (naiste puhul blondide juustega) B. On head suhtlejad C. On mõjuvõimsate inimeste sugulased(lähedased tuttavad, v. ringkonnast) D. On abitud kõikides muudes eluvaldkondades, peale ühe, milles nad on 100% andekad-edukad. (nn. professoritüüpi tegelased)
Läbilaskjate omadused on järgmised; A. On omal ajal samas valdkonnas(samal sp.alal) olnud tipu lähedal, aga mitte tipus. B Autokraatne isik, kes ainult mingi, talle teada oleva väga subejektiivse ja nõmeda põhjuse tõttu(mida kunagi ei põhjenda) laseb läbi.(nt. pruunid silmad) C. Kompleksides juht, kes on läbi elu olnud hinges "sitakeeraja" ja mingitel heldimushetkedel, kellegil joppab, kuna sitakeeraja tahab ka mõne heateo teha. D. Korrumptant - altkäemaksul ja kingitustel on hirmsuur jõud.
P.S.
Meil poleks ühte ol.võitjat, kui poleks reegleid rikutud... Sydnys oli ikka üks pruunisilmne vend nii ringist väljas, kui üldse olla annab ja toetus ringi metallservale, et ma tõsiselt imestan, kuidas nii läks nagu läks?
Või meenutage Moskva 80 OM-i, kus staadioni telekaamera altpoolt põlve suurt plaani üldse ei näidanudki:)
Tehnilistel aladel on oht, et noor närv annab otsad ja sportlane põleb läbi (näiteks Kanter omal ajal). Nurmest aga loodan mina palju, sest mees on raudkindel, et jookseb parema aja - sellise suhtumisega peabki minema. Jooksmisel ei ole ohtu, et tehnika alt veab, paned lihtsalt torust niipalju kui võimalik.
Mis aga reeglitesse puutub, siis paindlikkus on progressi üheks näitajaks. USA jääb seetõttu ühest kuldmedalist ilma. Kas me sellist Eestit tahame?
Lisaks-
Õnne ka muidugi. Oma sünnipäevadel olen suht kõva trenni alati teinud, et õhtul pidu pikaks ei läheks.
Selta noorematele ka, mis värk Moskvas toimus. Olin siis alles isa munakotis :D
Tuleb tunnistada, et ka mulle on see Moskva altpoolt põlve teema uudis ja arusaamtu, ehkki Moskva mängud olid need, mida oma elu jooksul kõige järjekindlamalt ja põhjalikumalt olen vaadanud - ikkagi 15-aastane poiss tollal (mitte liiga noor, et matsu mitte jagada, ja mitte liiga vana, et muudest asjadest huvituda).
Minu pakkumine: olid seal siis mingid süstimise suured jäljed või? Kuigi loogiliselt võttes pidanuks need jäljed rohkem käevareel olema.
synnipxevalaps on juba liiga palju jooki libistanud?
puust ja punaselt. stadkal on hyppekastid koos hoov6turadadega. igal hoov6turajal on xrat6ukepakk. kui kaamera nxitab p6lvest k6rgemalt siis ei ole aru saada kas astuti yle v6i mitte.
reedese leheartikli kohta. plz xra tee ennast narriks kui toksid sinna E.Noole juttu mida EN on juba varem mitu korda rxxkinud. kui oled kuu aega puhkusel siis uuri enne jxrgi kes kus mida on rxxkinud.
EOK reegel on karmim kui ROK-il (2B vs 1B). Seega, oleneb sportlasest (perspektiiv, hetkevorm, motivatsioon) rohkem. Nurme - tulevane Euroopa meister, miks mitte saata juba nüüd, tippvormis, kus ta laeks on ta enda hinnangul seekord poolfinaal. Ja sünnib ka uus rekord 1500s - mark my words. Kogemused maksavad ka midagi - suurvõistlus.
Ärme unustame, nad on tippvormis hetkel, rekordvormis - kes on veel?
Mis rekordvormis? Pullekas valmistab ju ette põhjapanevat tõestust sellest, et peale Kanteri ja Tammmerti teised kergejõustiklased kõrbevad. Kui see põhineb taas Noole kohvipaksul, siis tasuks auväärt olümpiavõitjal valida, milliste ajakirjanikega ta räägib.
Isiklikult usun nii Nurmesse kui kõrgushüppajasse jamo meelest oli see õige otsus, et nad delegatsiooni kaasati.
Palju õnne!
sünnipäeval sellist jura kirjutada oskab tõesti ainult kibestunud vanainimene, kellel pole enam usku noortesse ja kes ise samavanalt (22) lõpetas aktiivse sporditegemise, kuna perspektiivi läbi lüüa (ära panna) polnud..
Moskvas üks brass tegi pikki hüppeid ja ei astunud üle, need oleks kulla toonud kuid loeti üleastutuks. Samas mõõdeti mõnele mehele üleastutud katse ära.
Jaak Uudmäe sõnutsi OM võitu temale ei antud ja sohk olla toimunud esikohatulemusest eemal. Ent reeglite järgimisega kolmikhüppes tegemist ei olnud. Kui "anonüümne" aga jätab otsa ala mainimata lahti, öeldes, et kogu OM jooksul Moskvas suur plaan põlvest allapoole ei läinud, siis on härral/proual ehk mõne muu staadioni- või väljakuala kohta midagi veel lisaks öelda?
intervjuu kokkuvõtet vt http://www.epl.ee/artikkel/56038
PP pangu siis tähele, et mitte ennast taas lolliks teha. Reeglid ongi ajas muutuvad. Kord läheme ehk 1B normatiivi peale?
Aga noh, rahake tahab teenimist, ja nii need lollid artiklid aina sünnivad.
Moskva 1980 - "Ma ei teinud midagi valesti. Palusin kutsuda keegi inglise keelt oskav ametnik, kuid kohtunik, kelle poole pöördusin, kehitas vaid õlgu ja kõndis minema," rääkis Campbell. Austraallane oli ehtne ebaõnne sõdur, viis tema kõigist hüpetest tunnistati kehtetuiks. Pärast võistlusi saatis Austraalia juhtkond kirja IAAF-i zhüriile, kuid see jäi tähelepanuta. Austraallased hankisid ka sellest hüppest tehtud videolindi ja demonstreerisid seda ikka ja jälle olümpiakülas. Filmilindilt oli selgesti näha, et Campbelli hüpe oli määrustepärane.
Kolmikhüppevõistluste eel võis peasoosikuks pidada brasiillast Joao de Oliveirat. Kolm korda tõstis ta liivakastist väljudes võidukalt käsi, kolm korda pidi ta käed nördinult langetama - kohtuniku punane lipp fikseeris tema ülinappi üleastumist (või täpset pakutabamist, mis igal muul võistlusel oleks tavaliselt loetud määrustepäraseks).
Kogu võistluste kohtunikutegevuse idee näis ilmselgelt olevat legendaarse Viktor Sanejevi tõstmine jumalate sekka, sinna, kus seni ainsana oli Al Oerter oma nelja järjestikuse kuldmedaliga. Õnnetuseks polnud Sanejev enam see, kes varem, ja vigastatud jalg ei võimaldanud tal sooritada pikki hüppeid. Kui siis meie Jaak Uudmäe saavutas 17.35, oldi õnnelikud, et Nõukogude hüppaja ikkagi esikoha sai. Sanejevile "pingutati" välja siiski hõbemedal viimasel katsel hüpatud 17.24-ga, mis paljude vaatlejate arvates polnud rohkem kui natuke üle 17 meetri.
zzzzz2018.5.14
vibram fivefingers
kate spade handbags
michael kors handbags outlet
football soldes
dsquared
coach handbags
michael kors outlet online
canada goose jackets
moncler outlet
christian louboutin outlet
Postita kommentaar
<< Esileht