Pullerits: Kas jalgrattur on ka ikkagi inimene?
Ma saan aru, et kõiki huvitab ja erutab, kuidas on kulganud viimane ettevalmistus Tartu nn jooksumaratoniks. Aitäh huvitumast, seni plaanipäraselt. Mis iseenesest ei garanteeri, et tuleb hiilgetulemus. Liiati puudub igasugune adekvaatne ülevaade, milline jooksuvorm parajasti olla võiks. Ümber Viljandi järve jooksu jätsin nimme vahele, et ennast mitte ülekoormata - äkki jääb taastusmisaega napiks? Igatahes sai pühapäeval pika, 20,4 km tõusvas tempos jooksuga (1:34) põhiline ettevalmistus läbi, sel nädalal jääb üle vaid hinge tõmmata ja teha paar kerget toonust hoidvat treeningut. Ja loomulikult tuleb iga hommik ärgates tunnetada, kas jalg ikka peab vastu või ei. Parem kand on kohati pisut valulik, treener oletas, et kerge põletik võib sees olla.Aga mis sellest ettevalmistusest kasu, kui jalgratta selga istudes oled sa autojuhtidele tühi koht. Olematus. Selle eest, arvan ja usun, tuleb nad kõvasti liistule võtta. Postimehes kogu täiega. Kavas on kirjutada jalgra
ttureid ignoreerivate autojuhtide vastu sõjakas kolumn, ja siin palun teie abi, kui tohin, sest minu rattasõidupagas on hirmus väike.Aga ka need väiksed kogemused on andnud küllaga hoiatusi.
Esiteks, kui hommikul rattaga Tähtvere linnaosast kesklinna tööle sõidan ja Jakobi mäest (mis asub üldistavalt öeldes Tallinna maantee sissesõidu otsas) alla laskun, siis on muutunud lausa rituaaliks, et mõni sõiduk keerab paremalt, Baeri tänavalt napilt-napilt ette. Isegi siis, kui mul jääb ristmikuni 50-60 meetrit, ei malda autojuhid mind ära oodata, mis siis, et 1) on mu kiirus vähemalt sama suur, kui laskuvatel sõidukitel, keda nad samas
olukorras ilmtingimata ära ootaksid ja läbi laseksid, ning 2) on minu teada jalgratta pidurdusteekond kaks-kolm korda pikem kui sõiduautol, kas pole nii? Mitu korda olen pidanud tagant otsasõidu vältimiseks - sest sageli otsustavad need ettekeeranud autod pidurdada ja seiskuda ülekäiguraja ees - keerama vasakpoolsesse, vastutulevasse sõiduritta, sest tänava keskel on kahte sõidurada eraldav ohutussaar. Mõnest mõrvarjuhist olen seejärel mööda saanud, talle siis sujuvalt ja ohutust silmas pidades ette keeranud, üle õla vaadanud ning sõrmega oma kiivrile koputanud - aga ei tea, kas nood puupead sellest žestist üldse aru saavad? Ilmselt hoopis vaatavad, et rattur on õige lolliks ja ülbeks läinud?Maanteel on mõrvarlikud suured veoautod. Sõidan küll ilusasti teeveerel, seespool piirdejoont, et liiklust mitte häirida, aga veoautojuhid arvavad millegipärast, et nemad ei pea üldse teistega arvestama. Mõned sõidavad nii lähedalt mööda, ei vaevu sentimeetritki vasakule võtma. Neile vist ei ole autokoolis keegi õpetanud - ja see on ülisuur puudus! -, et nad tekitavad enda järel metsiku pöörise, mis muudab ratturil sirge trajektoori hoidmise vägagi närvesöövaks ja keeruliseks. Nad ei saa aru, et see on tohutu tuulejõud, mis nende sabas tuuseldab. K
ui nad võtaks pisutki vasakule, annaks see ratturile veidigi ohutusruumi juurde, et tuule sunnil trajektoorilt pisut kõrvale kaldudes ei lenda sa koheselt vastu veoautot.Kolmandad mõrvarmanöövrite tegijad on need vastusõitvate autode juhid, kes alustavad südamerahus pöörasel kiirusel möödasõitu ega pane seda millekski, et rattur parajasti neile vastu pedaalib. Aga kui palju tohib rattur küljejoonest vasakul sõita? Oli see pool meetrit või meeter? Igatahes kui rattur sõidaks külgjoonest vasakul täiesti lubatu piires, lõpetaks ta suure tõenäosussega nende möödasõitjate rataste all. Muidugi võtab rattur targu paremale, sest keegi ei taha ju nimme mõrvarile sülle joosta.
Need on ohtlikud olukorrad, mis mulle mu pisikesest rattapraktikast meelde jäänud. Aga millised on teie kogemused ja tähelepanekud? Olen tänulik, kui siin mõned neist kirja panete, sest siis saab kavandatav kirjutis illustratiivsem ja ehk saab siis mõnegi pöörase juhi pisutki rohkem mõtlema panna.
******
Virgin River Narrows, Zion National Park, Utah. 24. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Sõiduauto kihutab 2008. aasta juunis Mehhiko põhjaosas Matamoroses jalgratturite gruppi. Üks rattur sai surma, 14 vigastada. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Jakobi mägi Tartus. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Lumetormis hüljatud jalgrattad Hiinas. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 4: Politsei uurimas jalgrattaõnnetuse kohta Inglismaal Essexis. Foto autor: PA Wire / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:05
kommentaare: 48
48 Kommentaarid:
PP: Mõned sõidavad nii lähedalt mööda, ei vaevu sentimeetritki paremale võtma.
PP: Kui nad võtaks pisutki paremale, annaks see ratturile veidigi ohutusruumi juurde, et tuule sunnil trajektoorilt pisut kõrvale kaldudes ei lenda sa koheselt vastu veoautot.
Paremale? Kas sa teed Inglismaal trenni?
PP ütles eelmise postituse lõpus:
Läbi hakkab saama saa kurjuse külvamise ajastu, mida mõned demagoogid kaitsesid sõnavabaduse viigilehega. See tähendab, et laia publiku jaoks jääb asi nii, nagu mina ütlen, ja mingu nood nn kommentaatorid kus see ja teine ning keegu ise oma jõuetus vihas.
09:48 on nüüd arvatavasti läinud kus see ja teine ja keeb oma jõuetus vihas.
Mõned märkused.
Liikluseeskiri kehtib ka Jakobi mäest alla sõitvale jalgratturile!
Kui ma õigesti mäletan, siis on seal kiirust piirav märk "30". Liikluseeskiri nõuab, et juht valiks sobiva sõidukiiruse. Kui PP teab oma kogemusest, et auto keerab talle ette, peab ta valima sellise kiiruse, et ohu tekkimise korral jõuaks ta pidurdada ja väldiks omalt poolt ohtliku olukorra tekkimist. Sõitmine vastassuunavööndisse ümber ohutussaare, kusjuures seal on ka ülekäigurada, on ülimalt ohtlik. Sõidukijuht peatub ju ülekäiguraja ees selleks, et jalakäija üle tee lubada. Kui nüüd tuleb Jakobi mäest alla jalgrattur-lendur, kes sõidab risti üle ülekäiguraja vastassuuna kaudu, võite ette kujutada jalakäija ehmatust! Tema ei oska kuidagi oodata hääletult liikuvat jalgratturit Jakobi mäe poolt!
PP peaks teadma, et jalgratturi ja auto kokkupõrkes saab rohkem kannatada jalgrattur. Seetõttu oleks mõistlik mitte rõhuda oma "õigusele" maksimaalse võimaliku kiirusega Jakobi mäest alla sõita, vaid valida sobiv sõidukiirus, et mitte seada ohtu teisi liiklejaid. Autojuhid ei austa selliseid "jalgrattureid" just selle pärast, et need ei pea liikluseeskirju millekski ning trotsivad ka füüsikareegleid.
"Omakohus" näpuviibutuste ja koputamiste näol on täiesti mõttetu. Mida peaks sellistest žestidest arvama juht, kes tõepoolest ei märganud kihutavat ratturit, nägi teda möödumas vastassuunavööndi kaudu ja seejärel "ohutust silmas pidades ette keeramas"? Ma ei kahtle, et autojuht võtab neid žeste kui jalgratturi puhtsüdamlikku ülestunnistust.
Kui olukord seda nõuab, tuleb sellest teada liikluspolitseile, aga enne võiks ikka veenduda, et enda tegevus ka liikluseeskirjale vastaks!
Pagana pihta, mul see parem ja vasak käib juba alkooliajast ligadi-logadi. Aitäh tähelepanu juhtimast, parandan oma lollused kohe ära.
Paluks jah PP-l see veokate paremale hoidmise asi selgeks teha. Minu arvates on selles väike näpukas.
Priit, peaksid rekkajuhte intervjueerima, et tõde päevavalgele tuua ratturite peedistamise asjus. Aga sel juhul pead ette võtma ka bussi ja taksojuhid.
Mis puudutab ratturitesse endisse: kas nad ikka täidavad kõiki eeskirju ise korrektselt? Suunda näitavad? Jalakäijate ülekäigukohal ratas käekõrval üle tänava lähevad?
Mis puudutab autojuhte jne: tundub, et paljud ei tunneta oma sõiduki gabariite ja palju jääb puudu liiklusviisakusest. Kui arvate, et näiteks Rootsis on asjad paremad, siis minu (paraku lühike) kogemus näitab hoopis vastupidist.
Tegin millalgi eelmisel aastal maanteerattaga linnas sõitu ja üks TAK bussijuht otsustas minust 10 cm kauguselt külgsuunas mööda sõita. Kuna SELLIST tegu ei oodanud, siis oli ehmatus suur. Kui talle järgi jõudsin (peatusesse) ja üritasin oma pahameelt väljendada, ei teinud ta nägemagi ja üritas pigem mind rammima hakata. Ei saa öelda, et kõik bussijuhid oleksid sellised mölakad, kuid teate isegi ütlust tõrvatilgast ja meetünnist...
Eerikule
Kui mu mälu mind väga hullusti ei peta, siis on olemas isegi üks Riigikohtu lahend selles osas, et juhil on ÕIGUS eeldada, et teised juhid täidavad liikluseeskirja. Ehk siis siinses kontekstis on jalgratturil ka õigus eeldada, et kõrvalteelt peateele keeravad autojuhid peateel liiklevale sõidukile ka teed annavad.
Samas vabandan juba ette, kui mu liiklusolustiku ettekujutus ebatäpne on. Ei ole Tartust ja võin kohalike olude osas eksida.
Muidugi jalgratturil on oma õiguse tagaajamine selline ehku peal värk.
Rekkadega ning teinekord ka bussidega on palju probleeme tõesti. Sõiduauto juhid enamjaolt ikka tõmbavad veidi kõrvale, kui ratturist mööduvad, aga nende suurte kolakate juhid seda enamjaolt ei tee. Mulle on isegi üks buss niimoodi nahaalselt kõrvalteelt ette keeranud, et pidin rattad blokki pidurdama, et kokkupõrget vältida.
Kusjuures selline ettevaatamatult peateele sõitmine on üleüldine probleem. Ka autoga sõites on pidevalt lambaid, kes tuima näoga kõrvalteelt ette keeravad ja kokkupõrke vätlimise tagumise juhi hooleks jätavad.
Mis puutub igasuguste käemärkide jms mõjutusvahendite näitamist ebaadekvaatselt käituvate kaasjuhtide suhtes, siis see on igati mõistlik ja normaalne. Teisiti neid lambaid ju vastutustundlikuks ei kasvata. Liikluskooli ei saada neid enam keegi ju.....
Mis puudutab, se vastutuleva auto möödasõitu, siis ei ole, Priit jalgratturil seda kohustust sõita äärejoonest 0,5, 1,0 või 0,75 kaugusel.
Olen ise trennis ühe autojuhiga jagelenud, sel teemal, kes ei võtnud vaevaks seisma jääda ja kukks lõugama, et LE järgi peab jalgrattur sõitma kuni 1m tee servast.
Võtsin seejärel LE tõsiselt ette. Seal on punkt, et jalgrattur peab sõitma äärmisel parempoolsel sõidurajal, va. vasakpöörde tegemisel, kui on õigus sõida vasakpööret lubavasse ratta ja kõik. punkt.
See ühe meetri nõue oli tõesti vanas LE-s, see näitab seda, et PP ei ole LE-ga kursis aga autojuhte on küll mees sõimama. PP ütleb siin otse välja, et tal on vähene rattasõidu kogemus, sellepealt on ilmselt ennatlik ennast selle ala asjatundjaks pidada ja loota, et liikluses hästi hakkama saad. Stiilis "alati on teised süüdi", kaugele ei jõua. Minul ei ole Tartus jalgrattaga sõites küll mingeid probleeme tekkinud. Oman ABCDE ja traktori ning jalgratta luba ja kogemusi erinevate juhtide vaatevinklist. Siin oli hea pakkumine, kuulata ära ka nn teine pool. Anda sõna ka rekkajuhtidele ja teistele tegelastele. Minu kogemus näitab, et jalgratturite liiklusalased teadmised ja oskused on väiksemad kui autojuhtide omad. Sama ka liikluskultuuriga. Üksiknäiteid võib igaltpoolt tuua, aga see ei ole statistika.
Veel olen ka korduvalt PP nimetatud mäest alla sõitnud ja ei ole seal midagi sellist kohanud. ARVESTAMA PEAB SIISKI SELLIST ASJAOLU, ET AUTOD SÕIDAVAD KA PÄEVAL TULEDEGA, jalgratturid mitte. Mida sellest järeldada, võite ise mõelda.
Teemaväliselt:
Kui juba liikluseeskirjaga loopimiseks läks siis paluks Jakobi mäge kujutaval pildil maasturi nina ees paistvat peateemärgi lisatahvlit uurida.
Kas või mis on valesti?
Vb LE järgi on kõik õige,kuid eksitav on see ikkagi.
Omades ka mõlemat kogemust - auto ja rattaroolis, siis on mõlemal pool nö "ajuinvaliide". Ei arvesta ratturid LE'ga ning vastupidi. Autot roolides ajab hinge täis ratturite nahaalsus, see sama paremas rajas sõitmine "mul on lubatud ju terve raja ulatuses olla" ja ülekäiguradadel "tulen kust iganes ja SÕIDAN üle tee". Iga kord kui sellist asja näen siis tahaks neile ratturitele ikka väga s...i öelda miskit. Ja osad autojuhid ei näe muud kui iseennast, need küll tavaliselt ei arvesta kunagi ja mitte kellegiga (ka teiste autojuhtidega). Aga see sama ratturite käitumine teedel lajutamisega põhjustab ilmselt rekka meestes tõsist viha ning sellest ka vägagi ohtlikud käitumised. Eks ratturid peaksid esmalt ka tõsiselt mõtlema oma käitumisele. Ja ratturid, pange kiivrid pähe, see ei ole miski häbiasi (vähemalt vahepeal tundub sedasi), andke lastele eeskuju.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
13:42 kirjutas isiklikult solvava ja ründava kommentaari, seepärast kustutasin selle. Jääme ikka tsiviliseeritud arutelu raamesse, palun.
Priit, kirjuta oma uuest ratta valikust, millega sa autojuhte hirmutad.
Kahekordse olümpiavõitja õige valik! ;)
http://www.hawaii.ee/index.php?id=66782&tpl=1005&year=2010
Kui sõita Jakobi mäest alla ja ristmikul otse, kas ei peaks mitte sel juhul näitama suunamärguannet? Tegemist on ju manöövriga "rea vahetus" -- peateelt keeratakse maha (kuigi tegelikult minnakse otse). Samas võib suunamärguanne sel juhul olla eksitav -- kaasliikleja võib arvata, et keeratakse vasakule. See ristmik on selles mõttes päris keeruline ja ma ise ka ei tea, mis päris õige on.
Eelmises kommentaaris läksid suunad jälle sassi. Õige on: ".. kaasliikleja võib arvata, et keeratakse paremale".
Edukaks liiklemiseks on vaja järgida järgmist põhimõtet: Ei piisa kui sa liikluseeskirja täidad, pead arvestama, et teised seda ei tee (mõni ütleb, et peab arvestama, et teised on idioodid).Eriti käib see jalgratturite kohta, väga rumal on jalgratturina arvestada sellega, et kõik täidavad eeskirja. See ei ole koht kus oma õigust taga ajada (oma elu ja tervise hinnaga. Paindumatu liikleja (eriti jalgrattur) murdub.
to 15:55
suunda peab näitama pöördel, peatee lõppemine ei ole siinkohal pööre. sõidurada jätkub.
kas teie olete üks neist inimestest, kes pöörava peatee puhul suunda ei näita, aga peateelt otse maha sõites näitate?
mingisugust sõidurada jakobi mäest alla tulles kroonuaja tänavale (peatee vasakul) ei keera. lisaks on sealt tulev liiklus ühesuunaline. sõidurada mäest alla suunaga läheb otse, sellega liituvad mainitud ristmikul baeri, tähtvere ja kroonuaia tänavad.
äkki ajate mitmerealise sõidutee puhul reavahetamise peateelt mahasõidu ja peateele sõiduga segamini?
vajalik - http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13305765
segadus võib tulla väljendist "keeratakse maha". selline "keeramine" ei ole aga pööramine. võtke appi talupojaloogika - kas rool/lenkstang roteerus?
autor võiks selgitada, kuidas on autol, mis 50-60m enne ratta saabumist teele keerab, vaja ülekäiguraja ees peatuda, aga rattal mitte. seda enam, et jalgratta pidurdusteekond kaks-kolm korda pikem kui sõiduautol, kas pole nii?
kas puhisete jalakäiate eest/tagant läbi? peaasi, et mitte kondiauru jõul uuesti nullist hoogu tegema hakata?
jakobi mäest tulijale on ohtlikud ka kroonuaiast tulijad - et mäest laskujaid näha, peavad nood liiga kaugele välja sõitma ja siis jäävad juba teistele ette
kas rattal pardakompuutrit ega muud spidomeetrit pole?
tehnikaviha ja -võõrus on siinkohal jälle ohtlik. kui aeroobse töö määramisel ilma pulsomeetrita saab hingamise ja enesetunde põhjal midagi enam vähem paika, siis rattaga kiirust ületades ei ole selleks küll ühtegi mõõdupuud. kõige viletsam lahendus on võrrelda enda kiirust kaasliiklejatega.
kui ei taha täita nõuet "valima ohutu kiiruse", tuleb spidomeeter organiseerida!!!
Veoautode napitamiste vältimiseks tuleb sõita valgest joonest seespool.
Siin on palju asjatundjaid koos, küsin nõu:
kas jalgrattaga lubatust (näit. 30 km/h) kiiremini sõitmine on a) LE jäme rikkumine ja b) ka karistatav?
kas ma pean teadma jalgratta kiirust, kui rattal puudub kiirusekompuuter, mis ei ole ju minu teada LEga kohustuslik?
kui ma pean valima ratta puhul spidomeetri puudumisel ohutu kiiruse, siis mille alusel saab väita, et 50ga Jakobi mäest alla tulek on ohtlik? Mis oleks antud selle väite aluseks? Väidan (puhtteoreetiliselt), et 50 on täiesti ohutu, ohtlikuks läheb asi siis, kui kiirus on 80. Mis alusel väidate vastu? Mõnel võib olla ohtlik ka ainult 5 km/h, teisel pole ohtlik isegi 60 km/h. Ehk kes ja mil määral ja mille alusel (aastane kilometraaž, EJLi litsents, koht Elion Cupil, Tartu rattarallil...?) arvestab sõitja oskusi ja ütleb, et 49,9 km/h on sulle ohutu kiirus, aga 50,1 km/h on oi-oi ohtlik - kust ja mille järgi tõmmata piir?
kas jalgrattaga lubatust (näit. 30 km/h) kiiremini sõitmine on a) LE jäme rikkumine ja b) ka karistatav?
Jah.
kas ma pean teadma jalgratta kiirust, kui rattal puudub kiirusekompuuter, mis ei ole ju minu teada LEga kohustuslik?
Oma kiirust teadma ei pea aga suurimat lubatud sõidukiirust ületada ei või. LE- s ei ole minu teada kirjas, et kui liikleja oma liikumiskiirust ei tea, siis võib ta suurimat lubatud sõidukiitust ületada. Kiirusekompuuter ei ole rattal kohustuslik.
Kuna jalgrattur on juht, siis peab ka tema täitma liikluseeskirju. Nagu jalakäija. Huvitav, kas saaks jalakäijatele kah kiirusepiiranguid sättida ja põhjendamatult aeglase liikumise eest trahvi nõuda :-D
Ohutu kiiruse pead ikka ise valima arvestades sõiduolusid ! Baeri ja Kroonuaia tänavatest tulijate jaoks on sind mutukat raske märgata-kael kõveraks ja kuhugi üles kiigata-nii et imho on 30kmh ratta jaoks seal lubamatult palju.
Sa pead olema valmis ka selleks et mäe all täielikult peatuda ja jalakäijad üle tee lasta!
Aga mingit liistule tõmbamist nüüd küll ei poolda, see on puhas pada sõimab katelt (või katel katelt) keiss.
Istub rattur autorooli saab temast tihtipeale autohuligaan-viitan madalalaubalisele rahvarallile maanteedel enne ja pärast Elioni sarja rattavõistlusi näiteks.
Asi taandub ikka üldisele liikluskultuurile ja liiklusviisakusele. Ei saa üheselt vastandada jalgrattur-autojuht, jalakäija-autojuht jne. LE on kõigi jaoks. Millegipärast on levinud arvamine, et kui ma natuke rikun, siis ma tegelikult ei riku ja kui vahele võetakse siis kiusatakse taga: kehtib ka muude reeglite/määruste/ seaduste kohta. See vist Nõuka ajast, et kui natuke varastan, siis tegelikult ei varasta ja see on vaikimisi aktsepteeritav.
Täna õhtuse tipptunni ajal sõitsid kaks välimuse järgi pigem professionaali ratastega kõrvuti Tartust Tõrvandi poole.
Reeglid on täitmiseks ja kõigile, aitab ainult nulltolerants. Aga haaraku esimene kivi, kes on patuta!
TL
Aga haaraku esimene kivi, kes on patuta!
TL
Nagu tähele panid, PP juba haaras.
"Täna õhtuse tipptunni ajal sõitsid kaks välimuse järgi pigem professionaali ratastega kõrvuti Tartust Tõrvandi poole."
Kõrvuti sõitmine peaks olema lubatud ja tipptund ei puutu (LE tähenduses) üldse asjasse.
"Täna õhtuse tipptunni ajal sõitsid kaks välimuse järgi pigem professionaali ratastega kõrvuti Tartust Tõrvandi poole."
Kõrvuti sõitmine peaks olema lubatud ja tipptund ei puutu (LE tähenduses) üldse asjasse.
Jalgratastega kõrvuti sõitmine pole _seaduse_järgi_ lubatud samal rajal, saage sellest ükskord aru.
Olen ise sõitnud palju nii auto kui ka jalgrattaga ja tegelikult on ikkagi tegemist"pada sõimab katelt" olukorraga. Hetkel käin autokoolis A kategooriat tegemas ning esitasin teooriaõpetajale küsimuse, kas võib maanteel ratastega kõrvuti sõita. Vastus oli, et ei või. Sõitke õhtusel tipptunnil 10km ükskõik millises suunas Tartust ja vaadake mitu grupisõitu ilma ohutusautodeta te näete. Samas on näiteks minu suunas vehkinud ning signaali lasknud autojuht tühjal teel kui ma sõitsin jalgrattaga mööda tee külgjoont. Ei taha kalduda kummalegi poole, aga süüdi on mõlemad osapooled.
Priit Pullerits, olen aja jooksul aru saanud, et Te jalgrattaga väga tihti ei sõida, kuid autoroolis olete veel harvem. Siiski, kas Teil on ette tulnud mõnda isiklikku kogemust autoga ratturi(te)st möödumisel? Ümmargust juttu pole mõtet seekord ajada, kirjeldage mõnda konkreetset situatsiooni ja võimalikke esinenud probleeme.
Andrus P.
Mis puutub kahekesi kõrvuti manteel rattaga sõitmist.
Seaduse mõttes on ka jalgratas sõiduk (mitte mootrosõiduk, see on hoopis teine asi) ja kõikidele sõidukijuhtidele kehtib ka liikuseeskija §136. "Asulavälisel teel, kus sõidutee seisund või tihe vastassuunaliiklus ei võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid."
Ehk siis ei tohi ka jalgrattur liiklust takistada.
Seda teemat ei saagi kunagi lahendatud, sest meil lähtutakse põhimõtetest mitte eeskirjadest. Kui ratturid sõidavad kahekesi kõrvuti või grupis ja rikuvad nii LE-d. kas siis nendest napilt mööduv autojuht käitub õigesti? Sõidan enamuse ajast üksi ja näitan alati suunda, liigun tee paremas servas, kuigi võiksin hõivata terve sõidusuuna, aga ikkagi jään mõnele jalgu. Mõned korrad olen ka endast liiga lähedalt möödunud autojuhtidega vestelnud, aga see ei anna mingit tulemust, üks veoautojuht tegi peale sellist vestlust veel napima möödumise.
Olen üle 20 aasta autoga sõitnud ja ratturitega teele ära mahtunud, aga 6 aastat ratturina ei saa sama väita. Nukker on veel see, kui loed autojuhtide foorumeid, kus lubatakse lause sihilikult rattal liikuvast inimesest üle sõita, kui too peaks silmapiirile ilmuma.
Mis puudutab tuledesse, siis LE ei anna mingit õigust päevasel ajal peateel liikuvale sõidukile, olgu ta siis rattur, traktor või auto, ette keerata, kui tal tuled ei põlenud.
Ega enne ei muutu siin miskit kui ainult ratturitele mõeldud kergliiklusteid piisavalt palju ei tehta. Autojuhtide õnneks kuluvad aga saastuvärvidega jutitatud teed asfaltilt juba paari vihmaga ära ning ega neid teid kuhu annaks rattatee peale joonistada kah eriti ei ole. Tänapäeval on Eestis rattaga sõitmine üks xtreemspordiliik. Iga rattaga sõitja peab sellega arvestama, et siin €-stressiriigis elavad osa inimesi oma tuju välja plekkkesta varjus rooli väänates. Lisaks on palju probleeme ka sellega, et kaherattalist lihtsalt ei suudeta märgata või tema liikumiskiirust adekvaatselt hinnata. Nende probleemide taustal tuleb rattaga treeningut tehes alati arvestada, et kus saab teha trenni ja kus tuleb keskenduda liikluses olemisele. Kergliiklusteedel treenides pead aga alati suutma teed jagada kaootiliselt ja ennastunustavalt liikuvate jalakäijate või rullitajate ja rullsuusatajatega. Täna pole enam probleem see, kuidas probleemides käituda vaid see, et kuidas liiklemise probleemidesse sattumata trenni teha. Eriti hull seltskond on aga narko- või alkojoobes sõidukijuhid kes ei käitu roolis olles normaalselt. Maanteel suhtuvad paljud rekkajuhid ratturisse põhimõttel, et ära trügi tee peale ja sõida sobiva rataga teepeenral ning kui sa sellest ise aru ei saa, siis "ma aitan" füüsiliselt natuke sulle kaasa. Pealegi enamik maanteel alla või põllule aetavatest ratturite õnnetustest jäävadki "pimedateks", seega pole rekkajuhil ratturi kasti ajamisel sisuliselt mingit riski. Vahelejäämise võimalus on sama suur kui kodukärbse lömastamisel selle peremehe viha alla sattumisel. Pealegi kui spetsnapika tegemisel rattur rekka tagumise ratta alla satub, siis pole seni küll kunagi kuulda olnud, et ükski rekkajuht sellepärast süüdi oleks jäänud. Tegelikult kui rekkajuhte vaatate, siis need kalasilmsed paksukaelalised on juba selliste lihunike nägudega, et neil igalühel on paar laipa hingel. Ainuke õige asi mida Priit saab oma vastavateemalises rattasõidu artiklis seletada ongi ratturite manitsemine nende ratturitapjate teelt eest ära hoidmisele. See mure ei tunne riigipiire ning iga tipprattur on korra nende killeritega korra elus kokkupuutunud ja tavaliselt küll õnnelikult. Aga võtame kasvõi Ansipi ja Ligi. Mis on neil kahel ühist? Õige nad on ühes valitsuses ja parteis, nad sõidavad ratast ja nad on mõlemad jäänud rattaga sõites rängalt ette neist kiiremale autole. Mõnedel on lihtsalt määratud siin elus olla vedaja ja vedada. Nii ka Ansipil ja Ligil. Pikk jutt, s... jutt. Aitab küll.
Nipitiri
kas-jalgrattur-on-ka-ikkagi inimene?
Vastus küsimusele:kuna jalgrattur rikub liikluseeskirja, käitub vahel mõtlematult ja enesehävituslikult ning eneseõigustavalt, järelikult on ikkagi inimene
"Mis puudutab tuledesse, siis LE ei anna mingit õigust päevasel ajal peateel liikuvale sõidukile, olgu ta siis rattur, traktor või auto, ette keerata, kui tal tuled ei põlenud."
Mis puutub arusaamisse, siis kui enamus sõidukeid liigub tuledega ja üks väike ratas ilma tuledetta, siis on ta kordi halvemini märgatav (enne ettekeeramist).
Tulge mõistusele ratturid! Siin kirjutades võite oma õigust taga ajada, aga maanteele seda tegema minna on ülim rumalus. Kuna olete seal nõrgem pool, siis olete alati kannataja teie. Rattaga maanteel sõites, kui keegi vastu tuleb, vaatan ma alati tagasi, kas sealt ka keegi tuleb? Ja kui tuleb, hoian kõrvale. Ega ma enesetapja ei ole. Üldse peavad silmad ees ja taga olema, ka kõrvalteelt ettekeerajad on juba kaugele näha. Silmaklappidega liiklusesse minek on enesetapp.
"mille alusel saab väita, et 50ga Jakobi mäest alla tulek on ohtlik? Mis oleks antud selle väite aluseks? Väidan (puhtteoreetiliselt), et 50 on täiesti ohutu, ohtlikuks läheb asi siis, kui kiirus on 80. Mis alusel väidate vastu? Mõnel võib olla ohtlik ka ainult 5 km/h, teisel pole ohtlik isegi 60 km/h." NO SEDA ARVAN MINA KA, KUI MA IKKA 7SE BEMMIGA TULEN SEALT.... POLE KA 80 OHTLIK. :D SPIDOKA VÕTSIN KA MAHA, F1-S JU KA POLE. JA ÜLES POLE 100-GA KA OHTLIK MINNA, SIIS PIDURDUSTEE JU LÜHEM.
Pidurdustee pikkus sõltub massist ja kiirusest. Mismoodi jalgratta pidurdusteekond pikem on kui autol?
Oskan rääkida enda kogemusest. Kuigi elan linnast väljas, siis valin sealgi rattasõiduks vähesõidetavad asfaltteed. Sõiduautodega pole probleeme olnud, jätavad piisavalt möödumisel vaba ruumi, küll aga umbes kolmandik veoautosid seda ei tee. Kõrvalteelt peateele keeravate autodega on ~2 aasta jooksul 2-3korda probleeme olnud ning seetõttu olen ristmikule lähenedes ise ettevaatlikum eeldades, et mulle ei pruugita teed anda.
Tarvo
Kõige nõmedam ja minu jaoks ohtlikum on see, kui maanteel mõni auto, veel hullem kui veoauto või buss sõidab minust kui ratturist väga napilt mööda.
Kui kergest riivamisest kõhuli ei käi, siis suurest tuulest võib küll vabalt.
Ise möödun alati ratturitest vastassuuna vööndi kaudu.
Priit on näidanud end võimeka siselisti kirjavahetuse kasutajana (transrasvad). Anna talle kindlasti juurdepääs Tartu rattalistile ja kindlasti võime järjekordset "uurimistööd" nautida.
Kui tee servas valgest joonest paremal ruumi napib, tuleks vältida ennast sinna napilt pressimise ja sõita sealt vasakul. Just nii on võimalik napikaid vältida ja kõik autod peavad sinust möödasõiduks kasutama vastassuuna vöönid, kaasaarvatud veoautod. Nii võid küll osades autojuhtides pahameelt tekitada, aga liikluseeskirjad on ka neile täitmiseks. Kui end napilt teeäärde pressida, ei vaevu paljud trajektoori muutma ja sellised napikad möödumised on tavalised.
Kusjuures olen mina näiteks jätnud nüüdseks rattasõidu täiesti neljanda või viiendajärguliseks spordialaks. Kui sõita siis maastikul. Võin ennast küll tugevaks pidada, aga auto on siiski minust kõvem. Metsarajal joostes-kepikõndides-ratastsõites ei sõida keegi vähemalt selga.
Ma sõidan ka rattaga tuledega, eredad valged dioodid ees ja punane vilkuv tuli taga. Tundub, et mõjub. Kergliiklusteel tõmbavad rullitajad end paremini koomale, maantee peal on samuti rahulikum.
Postita kommentaar
<< Esileht