reede, aprill 23, 2010

Pullerits: Kuidas saada kiirkorras tippvormi?

Kaks nädalat ongi veel jäänud Otepää-Elva nn jooksumaratonini. Kolm nädalat on harjutatud. On üldse mingit šanssi? Teeks väiksed, ent kõnekad võrdlused.

Kaks kevadet tagasi, mil saavutasin nn jooksumaratoni parima koha (63., aeg 1:37.13), alustasin jooksutreeninguid juba 1. märtsil, läbides oma 9 km stammringi 41.14ga. Jätame selle näitaja siin meelde. Siiski jäi järgmise kuu jooksukilometraaž kõigest 21-27 km vahele nädalas. Tõsi, sekka tuli ka suusatamist. Aga tunamulluse aprilli algusest vaatavad vastu sellised nädalakoormused: 42 km - 9 km (vaid üks treeningpäev) - 33 km (neli päeva jutti väliskomandeeringus) - 32 km. Siis nädal enne jooksumaratoni 56 km ja võistlusnädalal koos võistlusega 40 km.

Aga mis tänavu on toimunud? Alustasin aeglaselt 3. aprillil, pärast tosina päeva pikkust pausi, kui sinna sisse mitte arvestada kahte väikest suusapäeva. Üle-eelmisel nädalal läbisin 46 km kokku 4:03ga, mis teeb keskmiseks kilomeetri ajaks 5.20. Eelmisel nädalal läbisin 42 km kokku 3:24ga, mis teeb keskmiseks kilomeetri ajaks 4.50 (nädala keskel olin kolm päeva Stockholmis). Seda kõike pidasin ise nn üldettevalmistuse osaks, et harjuda jooksmise kui sellisega.

Siis kutsusin targa mehe appi, et järele jäänud kolme nädalaga treeningute kvaliteeti parandada (ja mis seal salata, ka treeninguid forsseerida, sest ega aeg oota). Teisipäeval tegin jooksu, mille sees oli ligi 30 minutit fartlekki. Kiiremad osad tegin ettevaatlikult, sest ei tea ju, mida vana ahhilkavigastusega jalg võiks öelda. Seetõttu pole kiirusest veel õiget ülevaadet. Kui treener pärast küsis, kui raske treening tundus, siis vastasin, et mitte eriti, mille peale ta avaldas kahtlust, et äkki jooksin kiiremad osad pisut aeglaselt.

Eile oli ette nähtud 9 km jooks tempoga 4.30/km. Aga nagu selgus, siis tempo tunnetust veel ei ole. Läksin senisest pisut kiiremini minema, aga kui jooksu teises pooles kilomeetripostid tulid, siis nägin, et olin jahedas ja tuulises ilmas jooksnud tempoga 4.15/km. Hingamine oli võrdlemisi normaalne, mis aga tunda andis - ja see on tunda andnud juba varem -, oli see, et lihas-tugiaparaat oleks justkui kinni. Sammus pole õiget haaret ega lendu, liigutused on puusadest ja reitest veidi kanged ja ka ettevaatlikud.

Pelgan pisut seda, et kui nüüd mõnda kiiremat trenni ei tee, siis ei saagi organismis torusid ja lõõre lahti. Et lihased ja veresooned jäävadki kinni ning kopsude võimekus võib ka ahtakeseks jääda. Enne nn jooksumaratoni peaks vist vere- ja valutunde rindkeresse korra sisse saama, sest muidu ei pruugi organism äkki võistluse ajal täistuuridel tööle minnagi.

Kuidas teile paistab, millised šansid võiksid olla? Sirvisin ka stardiprotokolle ja leidsin oma nime eliitgrupist. Tore on, aga ei maksa uhkeks minna, sest eliidi sekka ma see aasta kohe kindlasti ei küüni. Kardan, et raskeks võib minna isegi saja sekka jõudmisega. Kui see siiski peaks õnnestuma, võib igati rahule jääda. Millised on teie panused?
******
Zion National Park, Utah. 24. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Selline näeb välja Tartu jooksumaratoni algusosa Otepääl. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Suurendage pilti ja leidke ennast mulluse Tartu jooksumaratoni stardist! Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Suurendage pilti ja leidke ennast mullusel Tartu jooksumaratonil ületamas Otepää linnapiiri! Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Raul Olle lõpetamas mullust Tartu jooksumaratoni. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix

24 Kommentaarid:

At 09:51, Anonymous Anonüümne said...

Küsimus on segane aga võidušanssi sul küll ei ole.

 
At 11:06, Blogger Priit Pullerits said...

See ei puutu küll otse asjasse, aga uudis on ju põrutav:

Eesti tennisenaiskond alustas eile sõitu ajaloolisele kohtumisele Belgiaga. Ent sõiduvahendiks polnud lennuk, vaid treener-kapteni Rene Buschi isiklik buss. Kahjuks katkes sõit Taanis, sest bussist leiti 75kg Kanepit...

 
At 11:17, Anonymous Anonüümne said...

Veidi rehkendamist.
Esisajasse jõudmiseks oli tunamullu vaja joosta 4:16/km, mullu 4:08/km. Arvestades tõsiselt treenivate harrastajate arvu pidevat kasvu, on tänavu vaja joosta tõenäoliselt ca 4:00/km.
Vastuse küsimusele, kui pikalt Sa sellist tempot kannatad, saad küll ainult ise leida, näiteks ca 13-15km tempokrossi abil, mille sooritamiseks on 2 nädala jooksul piisavalt võimalusi.
Kindlasti jõuaksid vastusele oluliselt lähemale, kui osaled homme Kõrvemaa 16km jooksul - seda võib ju läbida 90-95 protsendiga maksimumist.
Pärtel

 
At 11:29, Anonymous Anonüümne said...

Aga kuidas siis ikkagi saada kiirkorras tippvormi? Ei leidnud vastust...

 
At 12:00, Anonymous Anonüümne said...

Jooksen mullu esisajasse, km aeg umbes 4 min/km. Viimati tehtud treeningul, kus sai ikka 90% lähedal 10 km pingatud, sain km ajaks 4:50 min/km. Huvitav kas maratoni langus aitab julmalt kaasa ja võistluse adrenaliinilaks? Igatahes nii kehva minekut ei oodanud, isegi kui sai päris hilja suuskade pealt jooksumeheks hakatud. Huvitav, oleks teada mida targad treenerid soovitavad teha, et tõesti jooksumaratoniks tippvormi jõuda.

-S

 
At 12:01, Anonymous Anonüümne said...

vabandan kirjavigade pärast :)

 
At 13:28, Anonymous Anonüümne said...

Kuidagi lühikesed tunduvad need jooksu otsad. Kas pikemaid otsi pole see aasta jooksnud?

 
At 14:09, Anonymous Kalle said...

šanssidel pole viga midagi: suusatamisega on korralik aeroobne baas loodud, küsimus on puhtalt jooksu erialases ettevalmistuses. Selles, et"varakevadised" jalad on kuidagi tuimad ja aeglased, pole midagi uut - minul iga-aastane kogemus. Soovitaksin kuni 02.05 joosta küllaltki korraliku mahuga (ca´60 km/nädalas) ja hoida kestvusjooksu tempot mõõdukana(!!!). Ja kindlasti teha perioodis 2-4 treeningut metsaradadel - kohanemiseks (N: 1 fartlek + tempokas jooks + ...).
Kui ahhilka lubab, siis juba sellel nädalavahetusel joosta üks 15-16 km-ine rahulik (!) ots (pulss kuni 145 lõpus), järgmisel ca´ 18-20 km (p kuni 145). Jooksukiirus pikal otsal olgu rahulik ja pulss pigem madalam 145-st. Tempojooksul pole mõtet pulssi üle 170-ne ajada, pigem 165 +/- 3 lööki (siinkohal oleks pulsikell väärt abimees, sest alati ei lange enesetunne ja südame löögisagedus
kokku). Korra-kaks nädalas võiks joosta lühemalt (7-8 km), teha jooksuharjutusi ja mõned tõusva kiirusega 60 m-ised lõigud, hea lõdvestatusega. Viimasel nädalal ennem jooksumaratoni K-l lühem tempojooks (ca´6 km - pigem tempokas jooks, pulss 160-165),
N-l rahulikult 8-10 km, R,L puhkus ja P-l SEB maraton. Info on natuke puudulik, et täpsemaid soovitusi pakkuda ja tegemist on lihtsalt vaid ühe variandiga ... .
2008 ja 2009 tulemused pole omavahel eriti hästi võrreldavad kuna 2008 oli palav ilm - arvatavasti seetõttu paljud nn. eliitklassi jooksjad ei startinud ja tulemused tervikuna tulid ka
kehvemad. Kuigipalju on tase kindlasti tõusnud, kuid esisajasse joosta on täiesti võimalik. Adrenaliinilaks aitab, aga tänases olukorras ei tohiks alustada nii sildupõletava tempoga kui seda tavaliselt teed - sellel on viimasel veerandil kallis hind ...
Jõudu kõigile ja kohtumiseni jooksurajal!

 
At 14:31, Blogger Priit Pullerits said...

Käib vist üleüldine hirmus valmistumine. Täna helistasin oma lihashooldajale, massöörile ja füsioterapeudile Margus Mustimetsale ja tahtsin aega tema juurde küsida, aga selgus, et kõik on minust juba ette jõudnud ja vaba aega enam enne tartu jooksumaratoni polegi. Pani mind ootelehele...

 
At 16:05, Anonymous Anonüümne said...

hea massöör sul siis, kes ütleb sry mees mul pole aega, ise on läbi sinu saanud endale meeletu hulga kliente. Normaalne.

 
At 16:17, Anonymous Anonüümne said...

Nii mitmed, kes on käinud ja kiitnud Mustimetsa, ütlevad, et Ergo Leibak on vähemalt samahea. Lisaks on hind ka veel soodsam

http://www.ftsport.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=69&Itemid=78

 
At 16:25, Anonymous Anonüümne said...

Lisaks jooksule tuleb ratast ka pedaalida, või aetakse see vorm ka kolme nädalaga tippu?

 
At 16:34, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, sai just ratast pedaalitud, olgugi et töö raames. Ja vaatan, kellele jõuan Riia mäel järele - Jaak Mae oma autoga. Lasi klaasi alla ja ajasime törtsu juttu. Ehk nagu öeldakse: ajakirjanik peab liikuma rahva seas, ega allikad ikka toimetusse ise kohale jookse.

 
At 16:35, Blogger sk8erboi said...

treening on nõrkadele

 
At 17:20, Anonymous Anonüümne said...

Selge on see, et võidušanssi küll ei ole. Aga ega nüüd Priit päris kehvake ka pole, nagu siin muljet püüab jätta. See lihtsalt jälgede segamise jutt. Arvestades asjaolu, et tegu on külavõistlusega, pakun 52 kohta.

 
At 18:09, Blogger Priit Pullerits said...

Kui ma 52. koha saan või ettepoole tulen, ostan Eerole sixpacki. Kes pakub rohkem?

 
At 18:26, Blogger Mihkel said...

Sixpacki? Imre Vähi treeningkava kõhulihastele?

Aga kiirkorras saab asja vormistada sanitaartehniku või korstnapühkija abil. Kuna inimene pole ottomootor, mis tugevama gaasitamisega ennast seest puhtaks põletaks, on vaja "torusid ja lõõre lahti" kraapida mehaaniliselt. "Et lihased ja veresooned jäävadki kinni" ning kopsud ahtakeseks, on eluaegsete ummistuvate kanalitega tegelejate kogemusi raske alahinnata.

Nali naljaks, sanitaartehnilised metafoorid on progressi sõnastamisel alati (omal) kohal olnud, aga forsseerimine ja tugiaparaadi viimasel piiril kruttimine ei võiks olla ainus viis, mida jooksmise kirjeldamisel kasutada.

 
At 13:43, Anonymous Anonüümne said...

Kui nüüd pealkirjas esitatud küsimuse juurde tagasi tulla siis kas palju aastaid sporditegemist ja võistlemist ei ole sind,Priit, õpetanud ,et teed mis sa teed või palju sa teed - tulemus on ikka kellatäpsusega tavapärane ?
Ja mulle teed nagu 2 aastat tagasi 20 minutiga ära niikuinii kuigi kui treeninguid arvestada peaks asi pigem vastupidine olema.

 
At 16:36, Blogger Priit Pullerits said...

...aga selleks, et jätkuvalt ja ikka ära teha, siis nüüd marss sajaseid lõike jooksma. Lumesadu jäi just järgi. Ja homme, pühapäeval pikk rahulik teekond jalge alla.

 
At 22:17, Anonymous Anonüümne said...

Milleks need sajased lõigud? 400m jooksjad jooksevad 200-seid lõike.
23km jooksja sajaseid?

 
At 00:11, Anonymous Anonüümne said...

Eesti mees on rauast ehk kuidas suusatada 300 km

http://apmaraton.blogspot.com/2010/04/eesti-mees-on-rauast-ehk-kuidas.html

 
At 00:37, Anonymous Anonüümne said...

sajased lõigud on jube toredad :)

 
At 11:48, Blogger loan lending plc said...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

 
At 07:03, Blogger Unknown said...

Tähelepanu !!!

minu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 2 nädal tehing.

Attention !!!

my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 2 week transaction.

 

Postita kommentaar

<< Esileht