Pullerits: Kas Eesti suusatajad on liiga heas vormis?
Mida me teame? Teame seda, et Andrus Veerpalu alustas tänavust ettevalmistust põlvelõikuse tõttu hiljem. Teame seda, et Eesti meestel ei ole kunagi olnud eesmärk hooaja algul heas vormis olla, sest peatreener Mati Alaveri ideoloogia kohaselt loevad sponsorite ja ka rahva silmis vaid tiitlivõistluse tulemused, ning MM peetakse alles veebruari lõpus. Teame ka seda, et Eestis ei ole suusatajate seas nii teravat konkurentsi, et koondisekõlbulikkust tuleb juba novembri keskel tõestama hakata - oma stardid saavad lõpuks kõik kätte. Ja samuti teame ETV vahendusel seda, et Veerpalu läks Olosel (mis on vale, sest FISi kodulehekülg märgib võistluse toimumise kohaks Muonio; ja võrdluseks: on Otepää MK-etapp, mis siis, et võistlus toimub Tehvandil) klassikastarti liiga libeda ehk halvasti pidava suusaga (mis on ka vale keelend, sest suusatajal ei ole all mitte üks, vaid kaks suuska - seega läks ta starti halvasti pidavate suuskadega).Ja mida me Muonios nägime? Nägime Aivar Rehemaa häid esitusi. 10 km klassikas edestas ta teiste seas Vassili Rotševit, Giorgio di Centat, Franz Göringit. Nägime, et Algo Kärp sai klassikas jagu Axel Teichmannist ja Valerio Checchist. Nägime, et Karel Ta
mmjärv edestas klassikas Renato Pasinit ja Sami Jauhojärvit, ja nägime seda, et sprinter Vahur Teppan sai jagu Mati Heikkinenist ja Andrus Veerpalust, kellele omakorda Peeter Kümmel kaotas vaid kaks sekundit, aga võitis Roland Clarat, Thomas Morigglit ja paljusid teisi.Vabatehnikasõidus nägime, et Aivar Rehemaa sai 14. koha, aga edestas Cristian Zorzit, Valerio Checchit, 19. koha sai Jaak Mae, kelle selja taha jäid Jens Filbrich, Sami Jauhojärvi ja Vassili Rotšev, 31. koha sai Karel Tammjärv, kellest jäid maha Giorgio di Centa ja Ville Nousiainen, lisaks kuulus Axel Teichmann, samuti Jiri Magal ja Martin Koukal, rääkimata Algo Kärbist ja Andrus Veerpalust.
Kas pole võimas? Kui Eesti mehed juba nii varakult, mil hooaeg alles koidab, nii sitkeid sõite teevad, siis mida veel detsember ja jaanuar võiks tuua?
Jah, pigem teeb mind murelikuks see, kas Eesti mehed pole juba liiga heas hoos. Ma saan aru, et Veerpalul on eriolukord - vigastuse pitser! -, aga kas teile ei tundu, et kui Veerpalul on veel selgelt võimalik Holmenkolleni MMi eel paremaks minna, siis kas ülejäänud pole juba oma võimete platoole ohtlikult lähedale jõudnud?
Juhul, kui ma eksin ja kartused on asjatud, võib Eesti meestelt oodata sel talvel üle pika aja taas mehetegusid. Kumba varianti teie usute, kas seda, et arenguruumi veel on, või seda, et suurt enam paremaks minna (võrreldes teistega) pole võimalik?
Hoopis kurvad on aga lood Eesti naiste suusatamisega. Muonios oli parim Laura Rohtla, kes 5 km klassikas sai 24. ja 10 km vabasõidus 39. koha. Tuletaks siinkohal meelde, et näiteks tänavusel Alutaguse maratonil ja samuti Tartu maratonil kaotas ta mulle üle minuti. Ei, see ei näita minu tugevust, see näitab Eesti naiste suusatamise nõrkust.
******
Rovinj kesklinn, Istria poolsaar, Horvaatia. 23. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Foto 1: Andrus Veerpalu märtsis Lahti MK-etapil. Foto autor: Lehtikuva/AFP/Scanpix
Foto 2: Aivar Rehemaa (paremal) võitlemas Libereci MMil 4x10 km teatesõidu viimases vahetuses Šveitsi esindaja Toni Liversiga lõpujoonel. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Laura Rohtla tänavusel Otepää MK-etapil. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:06
kommentaare: 18
18 Kommentaarid:
meeste tulemused eesotsas, jama. naiste tulemused tagaotsas, jama. millised kohad siis sobivad oleks?
Priit Pullerits ja tema teadmised suusaspordist! FIS-i raamatupidamine käib asustatud punktide, aga mitte suusakeskuste järgi. Seepärast, kui sõidetakse Olosel, siis FIS-i lehel on Muonio. Analoogiliselt - Tehvandi asemel kasutab FIS Otepää ja Holmenkolleni asemel Oslo.
FISi kodulehekülg märgib eeloleva talve MMi toimumiskohaks Oslo. Miks PP valetab ja väidab, et MM toimub Holmenkollenis?
Mina arvan, et esimese lume võistlused ei näita midagi. Kui oleks hea seis ja sponsoritele poleks "tulemusi" vaja näidata, ei ilmuks nende võistluste kohta meedias midagi.Kui olid head aastad, siis see nõnda oligi.
Ühesõnaga mind teeb murelikuks, kui meedia pasundab "võitudest" esimese lume võistlustel.
Nii nagu autor märkas et suusatajal on all kaks suuska, palun tähelepanelik olla ka nimede õigekirjas - Vahur Teppani nimes on siiski kaks p-tähte!
Krasnogorskis tuleks vormi testida nagu vanasti, mitte Olosel. See näitaks paremini.
Spordinurgast on vahelduseks kujunenud keelenurk. Priit on väga tähelepanelik teiste keelekasutuse suhtes ning teda häirivad ilmselt ka argikeelsed väljendid nagu "suusk ei libise" (et kas siis teine suusk libiseb hästi või?). Ammugi ei tohi siis enam öelda "suusk ei lippa" (et kuhu ta sul ilma sinuta lippab?).
Järjepidevuse huvides paluksin siin blogis siis edaspidi hoiduda ka argikeelsest sõnast "leistang". Tegu on värdmoodustisega saksakeelsest Lenkstange'st, millele on eesti keeles kena tõlkevaste "juhtraud" (seda kasutab tänases Postimehes ka üks Priidu kolleeg).
Lenkstang on igal juhul täpsem ja loogilisem kui juhtraud (viimane võib tähendada praktiliselt mida iganes - ka trammirööbast). Teistest keeltest sõnade ülevõtmine on loomulik. Tänu saksa keelele on meil suurepäraselt suupärane 'arst' jpt häid sõnu. Tasuks värdsüüdistustega tagasihoidlikum olla, see näitab lahmimist ja kitsast silmaringi.
PP blogi lugemine ja selle üle arutlemine on täppisteadus. 19:33 ei oska vist lugeda või lahmib niisama. 14:10 soovitas ju loobuda väljendist leistang. keegi pole öelnud, et lenkstang tuleks ära keelata.
Täppisteadust tehakse ikka arvude keelest. Pulleritsi blogi on ikka pehmete teaduse valdkond. Demagoodiat on kirjutaja poolt, kui ka kirjutajale samaga vastavate kommentaatorite poolt. Kas tahtlik või tahtmatu demagoodia, see pole alati üheselt selge. Isiklikult arvan, et on mõlemat. Täpsemalt: http://et.wikipedia.org/wiki/Demagoogia
to 20:01
Leistang on Pulleritsu Tartu-murdeline mugandus. Kodukandi keelt võib oma blogis ikka lubada ju?
Loomulikult lähevad Eesti mehed paremaks, aga kahjuks lähvad kõik teised ka ja natuke rohkem.
Vaatan, et Eesti suusatajate vormikõvera üle arutluse väljapakkumine oli vist liiast. Peaaegu keegi pole suutnud asjalikku sõna sekka öelda (ja sõna sekka ütlejaid on üldse sedapuhku vähe). Mis näitab veel kord seda, et siin on enamasti "kõvad mehed" ainult need, kes vastu oskavad plõksida, aga siis, kui tuleb sisuliselt sõna sekka öelda ja plõksimiseks pole põhjust, on enamikul suu vett täis.
Demagoog leiab alati oma väidetele enda aravates kinnituse. Teise osapoole argumentidel pole siinkohal mingit tähtsust. Eesmärk on juba enda arvamusele kinnituse saamine, mitte problemidele lahenduse otsimine.
no aga sa, PP, ise ei öelnud ka midagi asjalikku, mida siin arutada
Meil ei ole sellist infot, mille alusel hinnata suusatajate hetkeseisu(ka Pulleritsul mitte).
Seetõttu on jutt sellel teemal kamarajura.
See on kahjuks igaaastaseks standardiks, et võhikud ja ajakirjanikud hakkavad järeldusi tegema mitte millegi pinnalt. No mis infot annab see kui oled treeninghooajal külavõistlusel kellestki 10 sekundit ees või taga? Taustsüsteemi ju hindaja ei tea. Kas sportlane võtab seda võsitlust võistlusena, kiirustreeninguna või lõigutreeninguna või lihtsalt testib varustust ja süsteemi toimimist? Seda ei tea keegi peale sportlase enda. Kuidas sellest aru ei saada on lihtsalt müstiline.
Lõigutreeninguteks on treeningud, kiirustreeninguid tuleb samuti teha mujal kui võistlusel. Varustust testitakse kodus. Võistlus on võistlus. Nii lihtne see ongi.
Postita kommentaar
<< Esileht