Pullerits: Kuidas laenusuusk Viru maratonil lippas?
"Millal ma suuskadele järele võin tulla?" helistasin laupäeva keskpäeval oma määrdemehele Jaanus Kuntsile Suusavendade hooldetiimist. Kunts vastas: "Nende suuskadega me sul küll maratonile ei lase minna." Suusavennad teadsid, et mu kunagi Eesti sprindikoondise eeskujul ostetud Atomicud ei taha eriti libiseda. "Millega ma siis lähen?" küsisin. Kunts vastas: "Ära muretse. Vaatame sulle midagi."Kui õhtupoolikul suuskadele järele läksin, ulatas Kristjan Oolo, kes Eesti meistrivõistlustel näitas sprindi poolfinaalis koha kätte isegi Andrus Veerpalule, mulle oma võistlus-Fischerid. Eest auguga ja puha, aukude all markeriga maalitud number 91 (ma ei tea, mis see näitab) ja sidemete juures viltune tähepaar JN. Etterutates olgu öeldud, et Viru maratonil spekuleerisid mõned, et tegelikult oli see JM, ainult et ma olin M-l ühe kriipsu ära kustutanud.
Öösel nägin unes, et jäin starti hiljaks (mis siis, et unes oli tegu jooksuvõistlusega). Hommikul selgus, et mul ilmneb juba mõningaid ettenägemisvõimeid. Kroonpressi trükikoja pealiku Andres Kulli Mercedese musta avara bussiga Mõedakule liginedes valitses teel täielik kaos. Tartu maratoni ülemkorraldaja Indrek Kelk sõitis oma rohelise Mitsubishi maasturiga meile sootuks vastu. Ühel ristmikul valitses absoluutne peata olek, Riho Klement Tartu Suusaklubist üritas liiklust reguleerida, aga lõpuks oli see meie bussi mees Art Soonets, kes helistas infotelefonil, sai ühendust Mõedaku baasiga, kust anti juhised kohale sõiduks, ning terve kolonn asus meie taga teele. Lõpus ilmnes erinev
us selles, et Soonets, Scanpixi fotoagentuuri Baltimaade pealik, näitas oma Postimehe töötõendit ning me saime oma Mercedese bussiga üles parklasse sõita. (Null krooni ja eurot. Aga see oli ka ökosõit: viis meest bussis, suuskadest rääkimata.) Nagu näete, siis mind ei olnudki parkimiseks vaja (vt eelmine sissekanne). Mehed ähvardasid minu kui täitsa tarbetu kaasreisija seepeale maha tõsta.Suusavendade kompetentne eelluure ütles, et esisaja hulka saab olema väga raske sõita - osalejate koosseis oli nende väitel väga tugev. Aga kui enne soojendust (seda plaanisin teha oma Atomicega) bussis riideid vahetasin, märkasin (algul nina, siis silmadega), et olen saapaga (mitte suusasaapaga) kusagil sita sisse astunud, siis lohutas endine Postimehe kolleeg, nüüdne Novaatori teadusportaali juht Villu Päärt, et see pidavat ainult õnne tooma. Kohe läksid pinged maha.
Alustasin oma 86 stardinumbriga esimese st
ardigrupi eelviimasest reast. Esimest tõusu pidi kitsa sammuga võtma (hoidsin taas äärde, et üks külg oleks konkurentide eest kaitstud, samas valitseb seal alatihti oht, et rammid suusaga lumevalli ja takerdud), aga siis võeti peagi hanerivis kohad sisse. Mõned sõitsid ikka mööda ka, ise küll vist mitte kellestki. Soonetsilt kuulsin pärast, et tal oli kolmanda stardigrupi viimasest reast kulunud kahe esimese kilomeetri läbimiseks kümme minutit. Veelgi tagumistel oli selleks läinud kuuldavasti viis minutit veel kauem.Nelja-viie kilomeetri järel vaatasin, et minu kohalt hakkas ritta lõhe tekkima, aga otsustasin sellepärast mitte rabelema hakata, sest mullune haamer püsis vägagi hästi meeles. Liiati tundsin, et tempo on piisavalt minu võimete kohane. Pikapeale tulid tagantpoolt mõned mehed, kes mööda läksid ning vedamise enda peale võtsid. Sedakorda olin otsustanud: olen eelnevail Estoloppeti maratonidel kümnete kilomeetrite kaupa tänamatut tempo dikteerimise ja vedamise tööd teinud ning nüüd lolli initsiatiivi enam näitama ei hakka. Mõelge ka, noored mehed, teha seda minu vanuses - 45!
Viimaks, kui olukord hakkas rahunema ja sõitjad paika loksusid, avastasin end umbes seitsmemehelise grupi keskel. Grupisõidul on oma head ja vead. Halb on see, et tempot tuleb eessõitjate järgi sättida: kui mõni noist otsustab kiirendada, pead ka järele kühveldama. Siis aga saabub vaikelu: võid selja vaat et lausa sirgu lasta ja ümbrust nautida. Kuni järgmiste teravamate tõmblemisteni.
Meie grupp püsis ilusti rahulikult koos ka mõne kilomeetri pärast esimest toitlustuspunkti, kui siis (kui mälu ei peta) nr 45 (Olaf Mihelson) kiirendas, rivi ribadeks tõmbas ja eest sõitis.
Peagi saime viiekesi taas kokku, kõige ees tegi tempot Magnus Künnapas (nr 104). Enne teist TPd lasin nende selja taga kergelt n-ö tirri, üks eessõitjaist küsis üle õla vaadates, kas tahan minna ette tempot tegema, mille peale vastasin: "Tänan, ei." Liiga paljud on mind aegade jooksul kritiseerinud jõudu pillava sõidutaktika eest.Viis päeva enne Viru maratoni olin Tähtvere dendropargis trehvanud Suusahullude treenerit Jaak Teppanit ning palunud, et ta mu uisutehnikat takseeriks. Ta vaatas kilomeetri jagu, siis ütles: "Pea nüüd kinni ja kuula tähelepanelikult." Ning jagas õpetusi ja näitas ette, kuidas mina toksides sõidan ja kuidas tuleb pikalt libistada. Teiseks seletas, kui oluline on erinevate sõiduviisidega ökonoomselt varieerida. Mina sõitvat tema väitel 80-90 protsenti ainult tempovarianti - ja sellele hinnangule on raske vastu vaielda.
Nüüd tuletasin maratonil korduvalt Teppani õpetussõnu meelde. Kus vähegi võimalik, üritasin sõita nn mogrenit ehk pikalt libistades. Tõusudel läksin tempovariandi asemel varmamalt üle tõusuvariandile. Siiski pean ütlema, et ikkagi kasutasin ülesmäge sõites lähikonkurentidega võrreldes rohkem tempovarianti. Mulle lihtsalt tundus, et nii sain hõlpsamini üles.
Tempovariandi kasuks kallutas otsustust seegi, et Oolo võistlus-Fischerid libisesid neetult hästi. Esimest korda elus polnud mul uisumaratonil suuskadele mingeid etteheiteid. Esimest korda elus libisesin ma uisumaratonidel mäest alla konkurentidest kii
remini ja kaugemale. Liiati oli teiste taga sõites hea jälgida, kuidas optimaalsemat trajektoori võtta ja hoogu ära kasutada ning julgen öelda, et neis tulemuse saavutamise sektorites (Mati Alaveri väljend) olin enda arust lähirivaalidest parem.Ka pärast teist TPd, kui tuli vastutuule lõik üle välja, loobusin pakutud vedamisvõimalusest. Kummardusin eessõitja tuulde. Ikkagi võttis see lõik üksjagu läbi. Aga metsa sees sai taas end paremini tunda. Kui peagi tulid pikad laugetel küngastel kilomeetrid mööda põlluääri, siis nägin, et minu tempovariant osutus seal efektiivsemaks kui teiste tõusuvariant. Eessõitja sappa hoides möödusin enne viimast, kolmandat TPd kahest suusatajast. Üritasin vahetult enne TPd numbri seljapoolsele küljele kleebitud kolmandat Dexali geeli kätte saada, aga ei õnnestunud - ainult kätt väänasin õlaliigesest välja. Seega tuli TPs piirduda vaid kahe joogiga.
Lähikonkurendid jäid TPsse pisut kohmitsema. Otsustasin, et ei hakka neid ootama ning panin minema. Aga kuhu? Järsku ei saanud arugi, kuhu rada edasi läheb. Õnneks kõrvalseisjad näitasid. Nüüd tuli hakata endal tööd tegema.
Mulle tundub, et see töö ei olnud sugugi halb. Selja taga mul silmi küll pole, aga tundus, et jälitajad lasid vahe sisse. Raiusin lagedatel lõikudel oma arust päris jõudsalt tempovarianti. Umbes 150-200 meetrit eespool nägin heledates võistluskombedes neljamehelist gruppi. Hakkasin seda taga ajama. Esimesena sain kätte Marek Sanderi (nr 15), kes oli päris kustunud olekuga ning keda
lõpuprotokollist ei leiagi. Järgmisena võtsin kinni Sergei Vlassoni (nr 63) - ja tegin seda nii, nagu määrdemees Kunts oli õpetanud. Ta oli öelnud, et laskumisele tuleb ka osata minna, ja kui küsisin, mida see tähendab, ütles ta, et hoogu tuleb anda. Andsin siin 6 km enne lõppu põllul ühe laskumise tipus hoogu ja libisesingi mööda. Järgnenud tõusul läksin mööda sitkest pikamaajooksjast Andrus Leinist (nr 82), kes paistis samuti omadega üpris küpse olevat.Tükk aega kemplesin rajal Ain Rästaga (nr 167). Ta möödus minust hoogsal sammul enne, kui Vlassovile lähenema hakkasin. Sain temast taas mööda enne, kui Vlassovile tema viimasel edutõusul kannule jõudsin. Umbes 5 km enne lõppu metsavahelistel nn tõusude-laskumiste lainetel jäin viimasel tõusul ühe lühirajasõitja taha kinni ja Rästa pääses uuesti mööda. Kuid niiviisi saime kahekesi aegamööda järele kahele ees sõitnud heledes vormis suusatajale. Ja siis algas Võlumäe tõus.
Esimese nuki võtsin kolmiku järel. Aga järgnenud laugemal osal lasid nad tempo alla. Panin oma Fischerid paralleelseks ning lükkasin paaristõuget
ega nende vahelt läbi. Taktika oli lihtne: minna rasketele tõusudele kõige ees, sest siis ei pea tagumiste järgi sammu sättima. Muidugi on oht, et võid taganttulijaile ette jääda, kuid see, olgem ausad, on juba nende mure. Hullem on ju see, kui pead ise kellegi sabas tuiama.Kõige pikem tõus oli siiski kõige raskem. Sõidu tegi keerukamaks see, et parempoolsel rajal astusid lühirajasuusatajad, ja kuigi nad andsid viisakalt teed, pidi kogu aeg jälgima, et parema suusaga neile peale ei astu ja vasaku suusaga hange ei rammi. Panin hingamise valjuhäälselt tööle, see omakorda aitas rütmi hoida. Ja kui üles jõudsin, tuletasin taas meelde Kuntsi õpetussõnu: pane hoogu juurde, ära lihtsalt kuku üle nuki laskumisele.
Poolteist kilomeetrit enne lõppu, vahetult enne haaki suusastaadioni külje all, sain mööda veel kahest sõitjast. Üks neist oli Eino Karvak (nr 87), kes pärast tunnistas, et olid end esimese kahe kolmandikuga liiga läbi kõrvetanud, kui sõitis esimese 50 seas ning jäi liidrist maha vaid 12 minutit, ning teine, kui silm ei petnud, oli Madis Kollo (nr 81). Panin hooga nende vahelt läbi ning läksin viimasele tõusule.
Jõudu pisut veel jagus, aga siiski mitte nii palju, et saada vastu Aigar Mäesepa (nr 97) ja Künnapase rünnakule. Nad võtsid lõputõusu ikka päris ahnelt. Ent selle, mille kaotasin neile tõusul, otsustasin üritada tasa teha laskumistel aktiivsemalt töötades. Oolo võistlus-Fischerid libisesid endiselt suurepäraselt. Tasapisi tulingi neile lähemale ning viimase 200 meetri märgi juures haistsin, et mul võib isegi olla šanssi.
Lõpusirge avanedes nägin, et olime järele jõudnud Ivo Tupitsale (nr 91) ning ühtäkki oli tervelt nelja koha saatus lahtine. Jah, minu seis oli kõige nigelam, sest olin nelikust selgelt viimane. Aga kui eessõitjad kuuseokstega eraldatud radadele jaotusid, nägin, et kõige vasakpoolsema jätsid nad vabaks. Võtsin kohe sellele ning üritasin jalgadega jõudsalt töötades tempo üles võtta. Kuid siis lõikas üks eessõitjaist mulle paremalt otse ette ning edasi polnud midagi teha. Tuli neliku lõpuheitluses leppida viimase kohaga.
Võistluste diktor Margus Ader oli kohe mikrofoniga vastas ning hakkas küsimustega pommitama. Kahjuks on mul see füsioloogiline eripära, et pärast pika suusasõidu lõppu on mul alati lõualuud ja k
eel kange ning artikuleerimisega tekib probleeme. Muu seas küsis Ader, kas võistlusest tuleb ka pikk reportaaž Postimehesse. Vastasin, et paraku mitte, sest rajal ei juhtunud mitte midagi: haamrit ei tulnud, nagu mullu, ja kukkumisi samuti mitte, nagu neid tuli Mammastes Eesti meistrivõistlustel, nii et kirjutada ei ole midagi. Aga Suusavendade head tööd ning Oolo supersuuski jõudsin küll kiita.Tulemus tuli vaat et lausa ootamatult kindlalt saja sekka. Rajal oli umbes kolmandiku ja kahe kolmandiku peal hüütud mulle kohaks 100.-101. Seega sai viimasel kolmandikul korralikult tööd tehtud ning järelikult õnnestus seekord jõuvarusid ratsionaalselt jaotada. Protokollist leian oma nime 87. kohalt, mis on kümme kohta parem kui mullu. Kaks minu ees lõpetanut olid vähem kui sekundi jagu eespool. (Künnapase viis sekundit parem aeg peaks küll eksitus olema - ta oli otse meie ees mu meelest.) Eespool olid kõik need, kes olema pidid, nii et vaatame selja taha.
Maha jäid vana suusahunt Jevgeni Vološin (+0.18, 89.), Eino Karvak (+0.42, 93.), Indrek "Alati kohal" Pak (+0.57, 97.), ajalooõppejõud Pärtel Piirimäe, kes Eesti meistrivõistlustel võitis mind 15 km distantsil kolm minutit (+2.35, 104.), Andrus Lein (+2.57, 110.), Kaupo Kattai Extreme Spordist (+4.04, 114.), Riho Klement Tartu Suusaklubist, kes samuti Mammastes minust mitme minuti jagu kiirem oli (+4.06, 115.), kõva rull- ja kiiruisutaja Sulev Lokk (+4.32, 118.), varasemate aastate kõva konkurent Emeri Lepp (+6.54, 132.), Eesti parimaid ultrasportlasi Randy Korb (+8.55, 152.), Tartu kohalikel võistlustel mind alatasa edestav Rein Kullamaa (+9.03, 154.), Kalle Kiiranen, kellega Tartus alatasa treeningul kohtume (+13.11, 189.), Tartu maratoni pealik Indrek Kelk (+14.39, 206.), Art Soonets (+15.07, 208.) ja Tartu maratonil kahel korral 25. koha saanud Priit Kajari (+17.17, 228.).
******
Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Foto 1: Suusatajad valmistuvad Viru maratoni stardiks. Foto autor: Tarmo Haud
Foto 2: Toitlustuspunkt mullusel Viru maratonil. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: Võistlejate rivi mullusel Viru maratonil. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Fotod 4 ja 5: Pikamaajooksja Andrus Lein. Fotode autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 6: Nii nagu mullu (pildil), võitis ka tänavu naiste arvestuses Viru maratoni laskesuusataja Kadri Lehtla. Priit Pullerits kaotas talle tänavu 8.10. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 8: Aivar Rehemaa võidab Viru maratoni, 25.02 enne 87. koha saanud Priit Pulleritsu. Foto autor: Tarmo Haud
Postitas: Priit Pullerits @ 08:09
kommentaare: 54
54 Kommentaarid:
Kolm kilomeetrit enne lõppu vuhises hr. Pullerits minustki (lühikese maa kõndija) tõusul mööda, kolm-neli meest sabas. Kuid kui silm ei petnud, siis hüüumärgiga laskumist alustas ta küll vähemalt vasaku jalaga sahka vedades:) Lihtsalt jäi silma ja tuli meelde tema laskumiste-mured. Aga muidu tubli sõit!
No vot, selline vahe on siis soodsa diiliga poesuusa ja salapärase laenatud jm numbrisuusa vahel. Äkki nüüd uuriks, et miks poes sihuke saast müüa on?
Õige, KH, alustasin toda laskumist hüüumärgi ja äranühitud-sahatatud nõlva tõttu tõesti sahaga. Aga pärast, lõdvestusringil, toda laskumist uuesti sõites nägin, et sahk oli seal siiski tarbetu. Ma esimesel korral sõites lihtsalt ei teadnud, mis seal all ootab. Eks halvad kogemused teevad ettevaatlikuks. Mullu lõppes Estoloppeti sari mulle Haanjas kahe laskumise lõpus kurvi tõttu kukkumisega. Aga et ma Estoloppetil just osavamate laskujate hulka ei kuulu, selle vastu ma ei ürita vaieldagi.
"Priit sa lähed Virusse maratonisõitjana, mitte ajakirjanikuna. Ajakirjaniku eeliste kasutamine on korruptsioon."
PP: "..ma lähen Viru maratonile maratoni sõitva ajakirjanikuna, siinne sissekanne on ju selle tõestuseks."
PP:"küsis Ader, kas võistlusest tuleb ka pikk reportaaž Postimehesse. Vastasin, et paraku mitte."
Et siis blogipidamine õigustab tasuta parkimist. Priit, sa parkisid tasuta kui ajakirjanik, aga ajakirjaniku teenust neile ei osutanud. Või arvad, et kõik blogipidajad peaksid tasuta saama? Eetiline on selle kohta küll palju öeldud. Ja see, et keegi näitab "Postimehe" töötõendit ja ei maksa, on puhas korruptsioon. See on susserdamine.
Kuhu on sinu põhimõtted nüüd jäänud?
Teistelt oled küll kõva mees nõudma (suuskade jagamine).
Oolol tekkis ju A.V-ga mõni aeg suusarajal konflikt. Aga hea kui on tuttav kiire sulega ajakirjanik Priit, kes solvumise põhjalt kohe oma populaarses blogis kohe eraldi loo kirjutas. Vastuteeneks sai ajakirjanik Priit koondise tasemel supersuusad, millest tema klassi harrastajad muidu ainult und näevad. Teene teene vastu? Või on see liiga mustades toonides mõeldud. Priit, need 10 võidetud kohta on suusas kinni??
Priit: äkki jõuad Ooologa kaubale, et ta sulle need head libisevad suusad müüks? :)
Tanel
Priit ostab suusad ikka poest.
Lp 11:15 - ikka tallate tühja tuult. Lubage siis seletada: ajakirjanik alustab sageli loo tegemist, teadmata, kas sealt tuleb lugu või mitte. Seda, muide, juhtub me ametis ülitihti. Kärmasel ei tule ka igast asjast, mida ta kavandab või plaanib või alustab, tingimata lugu. Nii ei tulnud ka minul seekord lugu. Hull oleks asi siis ja teie küsimus oleks õigustatud, kui ma oleksin korraldajatele lubanud parkimise eest, et teen loo. Sellist lepet ei olnud ja sellist lepet ei oleks ma ka sõlminud.
Ehk aitab olematu skandaali väljapumpamisest ja loodan, et teil on midagi asjalikku öelda Viru maratoni sõidu kohta. Või jäite minust nii kaugele, et ei ole midagi öelda?
Sama ka 11:25-le. Mul pole Oologa olnud kordagi juttu, et selle eest, et kirjutan, kuidas AV üritas tal eestikatel kepi puruks lüüa, annab ta mulle oma suusad. Ja kust te üldse võtate, et too info pärineb Oololt? Seda ei ole ma küll kuskil väitnud. Lugege uuesti toda sissekannet! Ja Oolo suusad organiseeris mulle Jaanus Kunts, kellele maksin nende ettevalmistamise eest korraliku summa euroraha. Pole siin mingeid teeneid. Ülemöödunud aastal sõitsin sama maratoni Margus Aderi Fischeritega. Siis polnud küll kellelgi ütlemist. Kuigi, erinevalt Kunstist, valmistas Ader mulle nood suusad ette täiesti tasuta.
Räägime Viru maratonist, mitte tühjast-tähjast. Või on siin muidu sõnakatel meestel suu lukus, sest pidid taas tõdema, et vanameeste klassi kuuluv Pullerits, kes sõita ei oska, laskuda ei julge ja tõuse pole kuskil harjutanud, oli neist taas hea mitu minutit parem?
Palun lisage, kui kommentaari jätate, enda tulemuse kohta ka mingi viide (aeg, koht), nagu tegi seda esimene kommenteerija KH - väga kena temast, kohe omandas tema sõnavõtt hoopis teise ilme, asjaliku ja ausa. Aitäh, KH!
eiei, müümine ei ole eetiline. äkki annab niisama sponsorluse korras. aga jälle näide PP-le, et hankigu omale korralik varustus (õige pikkusega kepid, korralikud saapad jne) on küll oma keppidega harjunud, aga kui keegi sobivamad annaks, siis jälle ütleks, et küll oli hea :)
Priit ostab poest sellest odavamast otsast ja ainult siis, kuid allahindlus; ja sellestki üritab ta veel maksimaalselt alla kaubelda. Ligi 2000 krooni maksvad Salomoni Speedcrossid tahab tema alla 1000.- kätte saada. Selline mees on Priit. Kinkige Priidule ühed korralikud suusad - ta väärib seda
Piinlik kraaklemine taas, nii blogiomaniku kui teiste poolt.
Vist kümme aastat tagasi sõitsin esimest korda Viru maratoni ja peab ütlema, et selle ajaga on eestlaste suusakultuur ja -oskused küll tublisti edasi läinud. Selline emotsioon eilsest.
"Lubage siis seletada: ajakirjanik alustab sageli loo tegemist, teadmata, kas sealt tuleb lugu või mitte. Seda, muide, juhtub me ametis ülitihti. Kärmasel ei tule ka igast asjast, mida ta kavandab või plaanib või alustab, tingimata lugu. Nii ei tulnud ka minul seekord lugu."
Klassikaline häma. Ajakirjanikele on teatud üritustel ajakirjanikena teatud eelised. Kui inimene, kes on ameti poolest ajakirjanik, aga läheb üritusele teistega võrdsetel alustel osalema, siis on tal samad õigused ja kohustused kui toruluksepana või kellena iganes töötaval inimesel. Siis on nad suusatajad. Priit, oled käitunud ebaausalt ja nüüd ei suuda seda tunnistada. Selle teeb lapsikuks see, et ise nõuad teistelt eetilist käitumist. Peida oma kahepalgelisust kuhu tahad, see paistab ikka välja.
Sõitsin nii aeglaselt, et sõitu ja suuski ma ei kommenteeri. Rahulik tempo tõi aga une silma. Nägin unes kuidas AV rabas MM-i stardis politseinikult oma suusad ja tormas rajale. Politsei võttis püstoli ja lasi hoiatuslasu õhku ning hüüdis:" seis, tulistan" ja tormas järgi. AV lendas nagu püssist, publik hüüdis nagu üks mees kooris :"AV, AV " ja MA hüüdis ainult, et pane pane su edu buraaniga kihutavate pollarite ees on vähenenud 10 sekundi võrra. AV sai sellise piitsutamise peale kulla, laulis hümni ja tänas 1-4.võimu hea koostöö ja korraliku stiimuli eest rajal. Norrakad aga andsid sisse protesti paugutamise eest rajal kui lubamatu doping.
P.P on ilmselt liiga hästi mõnede arvates sõitnud, et hakatakse mingit lolli juttu ajakirjandusest ja artiklitest, suuskadest j.m. Osadel inimestel on küll rusikas kogu aeg taskus, ükskõik mida või millest P.P ei kirjuta. Priit, kas sul on mingid isiklikud vihavaenlased?
Aru ei saa, kas teil hakkab siis kergem, kui oma sapi siin välja pritsite. Muidugi, kui hakkab, siis eesmärk täidetud.
Pets
Koondislaste suuskade müük kahjustab kohalike poekettide (nagu nt A&T Sport) läbimüüki ja mõni nendest pakkus Sulle, et tee lugu, mis musta äri kinni paneb. Aga Fischeri musta äri ei õnnestunud kinni panna, sest firma enda tegelastel on tõenäoliselt selles äris käpp sees ja lubatud preemia suuskade moel jäi saamata, mistõttu pidid varuvariandina Oololt suusad laenama?? Kas oli nii?
Kelle suuski kavatsed kasutada TM-l?
Priit, mul tundub, sa ajad mind kellegagi sassi kellegagi raja keskosas või ainult tundus mulle sõidu kulg veidike erinev. Sõitsin kõgis lugemisispunkides kohtadel 85-89. Algusosas ma ei tea, kes kõik seljataga olla võisid, aga igaljuhul ma ei vedanud kordagi ja kellegagi vedamise teemal juttu ei olnud. Raja teise kolmandiku sõitsin pisikeses grupis koos nr 45, naiste kolmanda nr 880-ga ja ühe suustajaga, kelle numbrit ei mäleta. Ca 25-dal kilomeetril jäin teistest maha ja kangutasin üksinda kuni viimaste kilomeetriteni. 3 km ennem lõppu püüdis mind mõnemeheline grupp kinni, kus olid ka sina ja pikale tõusule minnes läksid sa minust paaristõugetega mööda. Siis ma sind esimest korda rajal ka märkasin. Suusk libises sul tõesti hästi võrreldes eelnevate kordadega ja olid ise ka üllatavalt aktiivne viimastel kilomeetritel. Viimane tõus oli lühikese maa sõitjatest puhas ning siis leidsin veidike jõudu kiirenduseks.
Aigar, nr 97
Seekordse maratoni teemaks on siis Priidu suusad ja parkimine. Aga vanamehe kohta Priidult tubli sõit!
eero
Kõigepealt vist peaks ütlema Priidule ergutussõnad tubli sõidu eest.
Aga sellise tulemuse saavutamiseks nii palju korrutamisi Sinu suuskade, sõidutehnika ja taktika osas ei luba seda paraku teha. Kui mitmete sissekannete kommentaarides on Sulle antud selgeid vihjeid oma sõidutehnika muutmise osas ja Sa pole neid kuulda võtnud, siis ei oska ma midagi muud kosta, kui et "kaua võib". Arvestades Sinu erakordseid vastupidavuse võimeid, siis pakuks paranemise ruumi veel maksimaalselt 10-15% jagu. Eriti veel nii "värske" suusataja puhul.
Proovi nüüd ise ka enda võimekuse olukorda analüüsida.
Reportaaž oli ülevaatlik.
Kose pildiga tiigi seinad sarnanevad 127 tunni Homestead kraatrile " great dome" all Utah-s aga alumiste järvede vee värvus ja koopad lähevad paremini kooskõlla reedel alustatud filmi jutuga.
Priit, kust pilte võiks leida?
Aitäh, Pets, mul ka samad küsimused teatud meestele. Ilmselt kujutavad paljud neist ette, kuidas mulle ära panevad, aga kui tulemused tulevad, siis on mokk töllakil, et mis toimub, ja hakkavad umbluud lahmima. Kõik muidu kõvemad sõitjad, nagu Sulev Kraam (57.) või Alar Savastver (21. -!) näiteks, panevad ikka alati sõna võttes märke juurde, kes nad on. Aga anonüümsed tühikargajad sellest ära tunnebki, et sisuliselt neil midagi öelda pole, niisama hüppavad.
13:01 - no see teooria on küll ma ei tea mis... palun ärge nähke vaeva selliste kombinatsioonide punumisega. Vaadake, mina olen lihtne inimene, ma ei harrasta seesuguseid skeeme, nagu te kirjeldate. Ja TMile lähen oma suuskadega. Ja kui ei lähekski, mis siis?
Aigar, tuhat vabandust, kui olen numbrid ja näod segamini ajanud. Ega ma seal tõesti päris täpselt näinud, kes miskit ütles, ja neid 9-ga mehi oli seekord minu ees kuidagi eriti palju: 79, 97, ma ei tea kes kõik veel... Endale tundus ka kirjutades, et kõik nagu päris hästi ei klapi. Koristan nüüd valeviited ära. Pagan, jah, ei jõua vana pea kogu seda numbrirägastikku enam meeles pidada...
Madis, eks ma tasahilju püüa end parandada, aga 10-15 protsenti on küll liiga optimistlik hinnang. Vähemasti ei tasu konkurente sellega hirmutada. Aga vastupidavust mul, Madis, küll ei ole: ma suutsin omal ajal 800 m joosta, aga 1000 m oli juba sutsu liiga palju ning 1500 m juba lootusetult pikk...
13:53 - ega mul ka rohkem pilte ole, kui need kolm, mis koos pressiteatega saadeti.
"Kolm kilomeetrit enne lõppu vuhises hr. Pullerits minustki [..] tõusul mööda, kolm-neli meest sabas."
Miks ta ei peaks vuhisema - ei imestaks kui Pullerits teenib suusakirjutiste honoraridega rohkem kui mõni koondislane stippi saab. 8) Tegemist on professionaaliga.
" Ilmselt kujutavad paljud neist ette, kuidas mulle ära panevad, aga kui tulemused tulevad, siis on mokk töllakil, et mis toimub, ja hakkavad umbluud lahmima."
Priit, ära hakka jälle hämama. See, kui kirjutatakse tasuta parkimisest ja muust ning sina hakkad selle peale ärapanemisest rääkima, näitab, et neil on õigus. Samas, juttu mujale viies (demagoogia võte), sa ainult ärgitad sellest kirjutama. Soovitus: võta need seisukohad omaks või argumenteeri vastu - saad sellest teemast lahti. Hämamine valab ainult õli tulle ja näitab, et oled süüdi, samas näitab, et sinus ei ole niipalju meest, et seda tunnistada.
Mitte, et sooviks oma tagasihoidlikku isikut kuidagi esile tõsta, aga kuna väike segadus ja arutelu on siin vedajate ja veetavate teemal tekkinud, siis olgu tõe jalule seadmise huvides lisatud, et see vedaja, kes ka Priidule mõned korrad vedamise au pakkus, oli nr 78.
Priit alalhoidliku mehena muidugi kõigist ettepanekutest raja keskel ja lõpukolmandikul viisakalt keeldus, kuni viimasel 7-8km vähe kiiremat käiku lisades suutis siiski lõpuks u 30 sek eest ära saada.
Aga ilma kahtluseta, Priit, tegid väga südi sõidu ja ka suusk lippas sul tõesti kuradi hästi. Oli hea valik.
Jaanus
Priit, täpsustame siis diagnoosi: Vastupidavust "veel" pole, aga eeldused on selle jaoks vägagi head. Selle pealt ma oma maksimaalse % ennustuse tegingi. Sa pole lihtsalt oma eeldusi osanud/tahtnud 100% realiseerida.
Ja nüüd, tippsuuska proovinuna, tunnistad isegi suurt erinevust libisemises, mis aitas seekord tulemusele vägagi kaasa.
Järgmine faktor suusa juures tuleb mängu erinevates paindekarakteristikutes. Mis ühe lumega/rajaprofiiliga sobib, see teisega mitte.
Siit on nüüd hea edasi minna :-)
Priit, sa vajad uusi suuski.
Soome treener Punkkinen annab Hiihto-lehes hea nõu: sõida ainult hea varustusega:
http://finlandiahiihto.fi/files/2010/12/teksti_sivu3.png
(http://finlandiahiihto.fi/2010/12/29/punkkisen-vinkit-ja-ohjelmat-massahiihtoon-hiihto-lehdessa/)
See, et sa noorena ei jõudnud hästi tuhandet joosta, ei tähenda, et sul nüüd maratoonarina vähe vastupidavust oleks. Need vastupidavused on veidi erinevad ning ka iga ja treenituse iseloom pole võrreldavad.
Aitäh, Jaanus, seda numbrite värki täpsustamast. Omalt poolt täpsustaks, et omast arust panin juurde juba pärast viimast TPd ehk 12 km enne lõppu.
Aga 15:16 & Co, mitte ei saa aru, mida te tahate. Teen siis teile veel kord puust ja punaseks ning rohkem teiega seda mõttetut vaidlust ei arenda. 1) ajakirjanikele on igasugustele üritustele teistest privilegeeritum juurdepääs, nt OMile. Olen vaadanud nii SLC kui Torino OMi avatseremooniat koha peal, pole selle eest pennigi maksnud, kuigi tavapublik maksis SLCs minu teada kuni 800 dollarit. Miks selle kohta keegi ei küsi? 2) et ma ei olnud ajakirjanik, sest lugu ei tulnud? Torino OMi lõputseremooniat vaatasin ka ajakirjanikuna ja tasuta ja seejuures ei olnud üritusele pääsemise mingiks tingimuseks, et meedias peab lugu tulema (seda ei tulnudki). Minge nüüd ja uurige veel kord Viru maratoni lõpp-protokolli ja vaadake, mis organisatsiooni/asutusse kuulumine ja kelle esindamise nimi on minu nime taha sinna märgitud! 3) Viru maratoni korraldaja Evi Torm ütles omal inistsiatiivil, et kui võistlusele tulen, näidaku mäe all oma tõendit ja pääsen tasuta parklasse. Ma ei pressinud seda temalt välja, samuti ei lubanud selle eest mingeid vastuteeneid. Ega osutanudki neid. Tormi ainus palve oli, et me päris mitme autoga ei tuleks (ei tulnudki), aga kui palju on auto peal inimesi, see polnud talle küsimus, sest luba väljastati auto, mitte autos viibijate arvu kohta; 4) Suusavennad pakkusid Kristjan Oolo võistlussuuski mulle omal initsiatiivil, ma ei lubanud neile selle eest midagi vastu, sellel teemal ei olnud nendega mingit juttu (nagu ka Tormiga parkimise vastuteenetest), kui oleks olnud, siis oleks asi katki jäänud, sest ajakirjanikuna ei tohi ma vorsti vorsti vastu küll lubada. Mis oli selles halba või keelatut, et ma suusad laenuks sain? Täna viin need suurte ja südamlike tänudega omanikule tagasi, mitte ei jäta neid endale, et siis omakasu nimel kellelegi kolmandale maha ärida.
So, what's you problem, men?
Nii et ehk aitab mõttetust teemast maailma suurprobleemi tekitamisest. Minge vaadake enda ergutamiseks pigem "127 tundi", muidu ei ole teil ülehomsest siin mitte midagi kaasa rääkida.
i127 tunni osas jagan Priidu positiivset hinnangut. Kahjuks oli pool filmi ajast selles lõhes noorte õpetamine, et andke ikka kellegile teada kuhu lähete. Sõnumi edastamiseks kasutati sellest omakorda pool aega parimaid voodoo rituaale, mis andsid filmile korraliku vürtsi ja kompenseerisid seda, et maastiku võtted olid tehtud nõrgalt ja Utahi mitte just eriti atraktiivseks tegevalt ka suurelt ekraanilt vaadatuna.
Siit aga puudu jäänud TOP 2:
2. Nepaal matkaga maa kõrgeimaid servu vaatama.
1. Antarktikas eestlaste vaatlusjaama külastus ( koos avamisega on super :)
Antarktika külastusega annab liita Madise pakutud Austraalia ja Indoneesia külastuse, kuid seda ainult kohalike hittide väisamiseks.
Kahju, et ajakirjanik jätab loo siis kirjutamata, kui kõik hästi. Kahjuks on ajakirjandus ärapanija mentaliteediga.
Kuulasin PP antud intervjuud peale EMV starti, siis jäi PP'st täitsa ontlik mulje. Samas kui "kirjapulga" kätte saab, siis läheb asi käest.
Ootan jätkuvalt positiivseid artikleid.
Jutt õige, Priit, sa panid juurde kohe pärast viimast TP.
Kuna mul ja mitmel lähikonkurendil õnnestus oma geel siiski kätte saada ning jäime seda TPsse mõneks hetkeks teega alla loputama, siis ei jäänudki sul kui geelita mehel muud üle ja häda sunnil lõpuks siiski vedama minna:)
Pärast mõnda kiiremat sammu sain sulle tuulde ja n.ö. paarisrakendina sõites võtsime järgnevatel kilomeetritel nii mõnedki konkurendid.
Kuid 7-8 km enne lõppu hakkas su libesuusk siiski vaikselt, aga kindlalt, eest ära libisema ja see protsess oli seekord pöördumatu.
Jaanus, nr 78
Ei jää Priidul nüüd muud üle kui alandlikult koondislaste uksele koputada: kop-kop, kas head suuska müüa oleks? Kui tõelist suuska korra proovinud, ei siis vähemaga enam lepi. Sest üleeelmise blogikande viimases kommentaaris kirjutab keegi, et head suuska poest ei leia. Kust Priit endale uued suusad hangib?
P.S. Sellest aga juba seebi-suusa-ooperi "Pullerits" järgmistes seeriates.
" Minge vaadake enda ergutamiseks pigem "127 tundi"" - matkajate jaoks vägagi võlts värk. Aga mis suusamaratone puudutab - kõvad mehed on need, kes suudavad >6 h suusatada, mitte need kes uhavad paar tundi ja arvavad, et on hirmsad tegijad:)
Argueing in the Internet is like taking part of special olympics - even if you win, you're still retarded.
Tuleb välja, et vanameister sõitis seekord taktikaliselt küpselt, mistõttu revansh Mammaste eest on igati välja teenitud! Lootsin küll vargsi, et distantsi lõpuosas haamriga pihtasaanuid noppides õnnestub lähemalt näha ka blogipidaja tuttavat selga, aga kui finishisse jõudsin, olid tal juba suusadki alt võetud ja mikrofon pihku pistetud ning isegi jutt oli juba suhteliselt selge.
Mis taktikasse puutub, siis tundub siiski, et kahe äärmuse - liigse rabelemise ja teiste selja taga tirri laskmise - vahel on ehk kuskil ka kuldne kesktee, kus gruppi veetakse vahetustega, et tempo ei langeks. Siinkohal meenutaks hea sõnaga numbreid 199 ja 225, kes aitasid kõige tuulisematel väljadel jõudsalt gruppi vedada, sest isegi suhteliselt lühikest aega üksi ees oli tõesti raske. Niiviisi vaheldumisi vedades võtsime hulga eespool sõitjaid kinni.
Tuleb ka tõdeda, et üldine suusakultuur on isegi eelmise aastaga võrreldes edasi läinud. Ainult korra võttis vanduma, kui keegi alguses üritas kahe uisurea vahelt läbi pressida ja rüseluse tekitas. Üldiselt kostis iga äparduse peale "vabandust", millele vastati "pole hullu", nii et jäi lausa mulje, et rajal polnudki tegu verivaenlastega, vaid pigem kaaskannatajatega :) See, et keegi mul ühel algusotsa laskumisel kepi käest sõitis, mille tagajärjel 50-60 meest mööda pidin laskma, et keppi lõpuks pealtvaatajate abiga kätte saada, saan ma süüdistada küll vaid Leki ultramoodsat käepidemesüsteemi, millest rihm tugevama rapsakuga lihtsalt lahti tuleb.
Kohtumiseni Tamsalus,
nr 148.
Täna õhtul kihutas PP Dendropargis, oma kodurajal, ikka nende auklike laenusuuskadega. Võttis veel viimast vist. Lendas nagu tuuleiil. :)
Ma küsin - miks õhutatakse jälle laenama? Ka hiljutine laenubuum on haugi mäluga meestel kui peast pühitud? Kui eelmise buumi ajal süüdistasime Rootsi pangahärrasid, kas nüüd peame näppu vibutama Norra meediamagnaatide ning nende sabarakkude suunas?
Mul on eestlastest kahju, kui meie parimad pojad, kes seni ennastsalgavalt ajakirjandusrinde eesliinil taplesid, täiesti häbenemata laenamist propageerivad. Samas, siin pole midagi imestada, juba meie eepos algab sõnadega "Laena mulle...".
Priit: OM-e oled sa tasuta saanud võistlusi kohapeal näha, kuna sul oli olemas ajakirjaniku akrediteering. Ilma selleta oleksid pidanud tavakodaniku kombel füüri enda taskust välja käima. Pole vist tarvis olla prohvet väitmaks, et sul Viru Maratonil sul seda akrediteeringut polnud? Teisalt oled sa vastu võtnud korraldajapoolse hüve ja seda peaks oleks rängalt taunitav. Tasuta juustu saab vaid kiirelõksust. Esimese asjana meenub Venemaalt osade ajakirjanike saadud rüperaal. Suusamaratonil osaled sa ilma akrediteeringuta siiski tavakodanikuna mitte ajakirjanikuna, vastasel korral ei kujuta ette mida teeksid rajal kõik juristid, laotöölised, arstid ja muud meie vabariigile vajalikud kodanikud. Materdasid Savisaart ja tõid näitlikult hiljuti välja Savisaare demagoogia ja pooltõed aga nüüd tegeled ise täpselt sama asjaga.
PS: ei kujuta tõesti ette, mis tähtsust on sellel, millise ajaga ma maratoni läbi sõitsin: esitatavd seisukohad/arvamused läbisõidetud ajast ei sõltu, pealegi võisin ma hoopis samal ajal ka palavikus olla või lapsega uisutada. Pigem lõhnab sinupoolse suukorvistamise katse järele.
Tanel
Mis selle tühja 10 eurose parkimistasu pärast nüüd. Uurige parem kui sageli on PP pääsenud maratonidel tasuta starti tänu töökohale Postimehes.
Küll on profid. Ausalt öeldes on mul jumalast kama, kas PP saab tasuta parkimiskoha või mitte. See ei ole üldse teema. Rohkem nagu tühi s..anokkimine ja vaimunärimine ning kui keegi peaks nüüd ütlema, et asi on põhimõttes, siis get a life. Samamoodi ei tundu mulle õige asjana ka PP nokkimine koondislaste suusamüügi teemal (ega tootjad idioodid ole, et nad sellisest asjast teadlikud poleks ning vaevalt, et eestlased nüüd sellise "äriplaani" väljamõtlemisel erilised innovaatorid on. Ilmselt lihtsalt tootjad leiavad, et kisa tõstmisega kaasnev negatiivne publicity ei tasu seda jama lihtsalt ära).
Aga enda sõidust. Alustasin käesoleval hooajal üle 15 aasta taas suusatamisega ning loomulikult olin viimaste hulgas. Kuna rahvast oli seal hõredamalt, siis rassimine selleks ajaks juba kinnituisanud rajal vastu tuult üksinda oli ikka raske küll, aga kurtmiseks ei ole ka põhjust. Aeg tuli pisut üle 4 tunni kuid millegipärast on korraldajad mind lõpuprotokollist välja jätnud. Ennast lohutan ma arvamusega, et tõelised eneseületused sünnivadki sõitjaterivi lõpus - kui jalg enam ei liigu ja lihased ei allu hästi kontrollile, siis selgub tahtejõu tugevus. Taastumine toimub vaid lamades, mitte selga sirgu lastes jne. Aga rahulikult toimetades paraneb treenitus ning küll tekib järjest enam neid kellele kandadele astuda. Aega on. Jõudu kõigile :)
"Täna õhtul kihutas PP Dendropargis, [..] ikka nende auklike laenusuuskadega."
Nii, Priit ei viivita laenu tagastamisega. Kui nt Savisaar (kellest Priit nagu Oolostki) kirjutanud äkki helistaks ja pakuks oma Mersut laenuks?
Priit ei taha aru saada vanasõnast: TEISTE SILMAS PINDU NÄED, OMA SILMAS PALKI EI NÄE.
Asi ei ole 10€ vaid ühe mehe ülbes suhtumises, et temale on kõik lubatud, aga tema teistele ei luba.
Loen ja imestan.
PP imestab ja on pahane, et tema diilide (tasuta parkimine, allahihdlused jne) peale kodanikud nurinat tõstavad. Aga kes käsib nendega oma blogis eputada, nii et põhiteema hoopiski tahaplaanile kaob. Üldiselt on hea komme, selliste diilidega mitte eputada, sest selge on see, et kõigile neid ei tehta ning vahel võib see isegi diili tegijale negatiivsed sanktsioonid kaasa tuua (näit tegi poeomaniku arvates lubamatult suure allahindluse). Velo clubbersi foorumis oli kunagi sellel teemal päris asjalik arutelu.
ain
oli viide ajakirjanike privileegidele SLC OMil. kas full disclosure huvides peaks avalikustama ka intsidendi sportlaskülas?
Minu arvates on oma süü ka korraldajal, kes teeb erisusi kohtlemisel. Kui kõikidele, olenemata seisusest ja ametist, kehtiks samad tingimused, siis on see igaühe enda otsustada, millist teenust soovib. Korraldajad vaatavad võib-olla liiga oma mätta otsast ja ei näe suuremat pilti. Ja kas peakski. Ei ole mina see ütleja.
Tahaks näha, millega KTM on maratonipäevaks valmis. Eelmise aasta liiklus- ja parkimiskaos on veel värskelt meeles. Ehk on asjadest õppust võetud. Ka osalejate endi poolt.
15:36 - seal pole midagi avalikustada. Kirjutasin sellest omal ajal PMis terve pika loo, kuidas meid taheti fotograafiga vaat et vangi panna, sest läksime sinna, kuhu reeglite järgi ei tohtinud. Aga ajakirjanik peabki riske võtma ja püüdma kõikjale tungida. Nood riskid õigustasid - sain ju loo, mida te siiamaani mäletate.
Erisused on aktsepteeritavad siis, kui need on mõistlikud, püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobivad, kohased ja proportsionaalsed. Ja loomulikult peavad soodustused ja privileegid olema vajalikud. Ning - NB! - põhjendatud. Priit ei ole ära põhjendanud miks ta vajas eriparklasse juurdepääsu. Selgitus, et see on ajakirjanikele tavakohaselt antav privileeg ei ole piisav.
Üsna tüütu on küll see parkimise arutelu. Tõsi, PP on ka vahel liiale läinud, eriti pruugitud suuskade müügi temaatikaga - täitsa selge, et vaikimisi aktsepteerivad firmad vanade suuskade realiseerimist, järelikult on see "part of the deal". Tagastatud suuskade utiliseerimine oleks neile ainult lisakulu, Veerpalu garaazhis nad neid üle lugemas ka ei taha käia ning eriti jabur oleks nõuda kasutusest väljas suuskade lõkkes põletamist.
Aga sellegipoolest pakub blogi ka adekvaatsemaid teemasid, nagu näiteks võimalus vahendada oma Viru maratoni kogemust teistele lugejatele või kommenteerida Priidu sõitu (kes seda lähemalt nägid). Ei tahaks uskuda, et enamik siin kommenteerijaid on tugitoolisportlased, aga selline mulje kipub jääma.
Priit, ära jookse (E õhtul peale 8't) mööda sõiduteed. Füüsikaseadused kehtivad siiski ka ajakirjanikele ja sealpoolsusest reportaaži oodata on , hmmm , lootusetu.
Tervitus Priit,
Ei tea, miks parkimise arutelu on tüütu?
Mina sain teada Sportinfost, et piletitega saab üles. Tundes, et see on investeeringut 10 EUR ulatuses 4 suusataja peale väärt, otsisin välja kontakti, kust neid pileteid saab (Kahju, et ainult HE Rakvere toimetas nendega. Vanasti mäletan, et müüs Extreme Sport IGAST POEST Viru maratonile 25 EEK parklakoha ülesse) ja siis leppisime Rakvere HE meeestega kokku, millal TLN-st sõites ja kust selle kätte saame ning kuidas raha üle (k)anname.
Seega nägin ma isiklikult piisavalt palju (ametlikku) vaeva, et osta legaalselt välja lubatud parklakoht ja kui siis loen, et keegi saab töötõendi jms. kahtlase kokkuleppe eest parklakoha tasuta, siis tundub, et asi pole lihtsalt õiglane (lisaks veel blokeeris see tume Merc buss seal korralikult ka teisi. Seega ka hoolimatu autojuht-liikleja, pean otseselt mainima). Keegi on tänu tutvustele võrdsem. "I dislike this soviet-style attitude".
Aga sõidust ka: 2 meeldejäävamat punkti olid: oli mõnus, v.a. et joogi ulatajad, kes olid muidu tublisti abivalmis (vähemalt seal, kus ma sõitsin), et taibanud veidi kätt liikumise suunas kaasa liigutada. (täitsa seisma tõesti ei jäänud, aga hoog oli väga pisike, nagu tavaliselt joogipuntides). Tulemuseks, et kahes esimeses ei saanud ma ümber läinud või purunenud topsi tõttu juua ja jäin täitsa kuivaks, mis tegi vahepeal enesetunde sandiks. Kui kolmandas punktis viisakalt pakutud 2 (poolikut) topsi ära jõin, oli kohe enesetunne palju parem.
Lisaks veel üks rajalt välja sõit lumehange kukkumisega kuskil 5 km kandis vast, tänu millele jäin heast vedurist /jah, seesama 13. koht/ maha u. 200m ja enam lagedal üksi uhades järgi ei jõudnudki. Mis näitab, et mees oli ise rongi vedades teistest korralikult tugevam, kuna veel osad sealt pudenesid kenasti mulle seltsiks.
Vabandan ka oma grupi taga sõitnud mehe ees, kes sõitis mulle otsa, kui kõhuli lumes soperdasin. Ei pannud numbrit hästi tähele, aga tumedam kombe mingi 4...(kahekohalise) numbriga. Loodan, et kõik kepid-suusad jäid terveks, sest püsti saades ma ei mallanud seltsi liiga kaua oodata, kuna peas vasardas mõte hea grupp kätte saada ja mitte üksi uhada. Kuid seda tegin ikkagi oma 6-7 km, kuni eespoolt siis seltsilisi tuli peale esimest joogipunkti.
AlarS.
Alar, väga muljetavaldav sõit! Ilmselt on taibukalt trenni tehtud?
Jootjatega on, jah, see probleem, et nad ei liigu kaasa, aga ma ei tahaks neile seda ette heita, sest nad on minu teada lõppeks vabatahtlikud ja on hea, et nad üldse jooki ulatavad. Ja kõik on ka ühesuguses seisus - kõik peavad pidurdama, et topsi kätte saada.
Meie Mercedese bussil käskis sedasi risti teiste taha parkida parkimise korraldaja. Meie autojuht selles süüdi ei ole.
Siit võib järeldada, et see suusapaar, mis talle poes kunagi pähe määriti oli ikka pask, kui määrdemeistrid teda nendega rajale ei lase. Nii see on - kunagi ei tea, mis sulle poes pähe määritakse. Kindlam ikkagi teadja usalduväärse tegelese käest osta või laenata. Siit järeldus - õiget head suuska poest ei saagi - maksa sa või 500 eurot või rohkem.
Valikuvõlakiri.
Olles valmis võtma vastu tulutoovat äritegevust, on ta valmis ka teiega usalduse ja usaldusega tegelema. Ma soovin investeerida kasumlikult, arvutatavast elujõulistesse ärivaldkondadesse kas partnerlusena või rahastajatena sularahas, fikseeritud intressis, aktsiatel või omandil. Ma tervitan kasumlikku äriplaani / ettepanekut. Investeeringute jätkamiseks võtke minuga ühendust e-posti teel: optioncreditunion@gmail.com
Postita kommentaar
<< Esileht