Pullerits: Kes aitab suusatajad liigitada?
Lugu algab sellest, et kuu lõpus ilmub järjekordne Postimehe eriväljaanne Maraton, kus mõtlesin huvilistele avaldada Eesti kõigi suusatajate klassifikatsiooni. Aluseks otsustasin võtta Tartu maratoni kui kõige rahvarohkema ürituse. Loomulikult ei valda ma osalejate kohta kogu infot ja tõde, seepärast kutsungi teid appi oma arvamust avaldama, kuhu tõmmata piirjooned ja kuidas eri gruppidesse kuulujaid iseloomustada.Pakun siin välja eelmise aasta Tartu maratoni lõpuprotokolli järgi oma liigituse. Jah, maratoni tulemus sõltub palju sellest, kas alustasite võistlejatemassi algusest, keskelt või lõpust, kas suusad ja kepid jäid rajal terveks, kas määre aitas või hoopis takistas. Ja loomulikult ei ole piirjooned nii täpsed, nagu mul esitatud, et kui oled 201., siis enam võimeka harrastaja hulka ei kuulu, vaid oled visa harrastaja. Siin võib kõikumine olla vabalt +/- 20-50 kohta ja tagapool isegi sadade kohtade piires. Aga leian, et mingid üldised piirjooned gruppide vahele võiks siiski tõmmata. Kui need on väga valesti tõmmatud, siis loomulikult korrigeerige.
Niisiis, igasugused konstruktiivsed ettepanekud on teretulnud, et see klass
ifikatsioon, mis lõpuks trükis avaldub, oleks võimalikult üksmeelne ja pädev. Loodan, et siinse blogi Mysterious/Anonymous Jurist sellisele info kogumisele kätt ette ei pane.1.-30. – elukutselised. Need on need, kes elavad selleks, et treenida ja võistelda. Sport on neile töö. Kõik muu on spordile allutatud. Lihtsurelikud ei püsi neil sadat meetritki kannul.
30.-100. – professionaalsed harrastajad. Nemad treenivad aastaringselt ja läbimõeldult. Nad teavad üksikasjadeni, kuidas ennast vormi viia, tunnevad oma keha ning jälgivad hoolega pulssi ja menüüd. Samuti on nad looduse/geenide poolt märgatavalt võimekad kui ülejäänud harrastajad. Kuid lootust elukutseliste hulka jõuda neil siiski pole, ja sellest annavad nad endale ka aru.
100.-200. – võimekad harrastajad. Nemad harjutavad samuti suurte ko
ormustega, talvel kuni 40 tundi kuus. Aga igaühel esinevad oma puudujäägid: ühtedel juhtub sekka mõnepäevaseid treeningpause, teistel jätab paremat soovida sõidutehnika, kolmandail puudub kätes või jalgades piisav ramm. Peamisi hädasid võrreldes professionaalsete harrastajatega torkab silma selles, et nende erialane ettevalmistus jätab soovida. Osati on see tingitud sellest, et nad jagavad ennast aasta jooksul eri spordialade vahel. Kuid võimalus tõusta professionaalsete harrastajate klassi on sihipärase ja visa tööga siiski saavutatav.200.-300. – visad harrastajad. Nemad teevad samuti tublisti trenni, aga ei võta sporti ülemäära tõsise näo ja pühendumusega. Erinevalt võimekatest harrastajatest, kellele protokollis paar kohta taandumine tundub tekitab juba küsimusi, mis nüüd küll lahti, ei võta visad harrastajad suurt südamesse, kui näiteks mullusega kõrvutades kas või 50-100 kohta kaotama peaksid. Ikka ju juhtub, et miski ei lähe täkkesse ja midagi vedas alt. Lootus tõusta võimekate harrastajate hulka on enil igati teostatav, kui vaid veidi rohkem vaeva näha.
300.-500. – tublid har
rastajad. Nemadki treenivad regulaarselt, aga ei unusta seejuures, et spordis peab leiduma ka funi ehk rõõmu ja naudingut. Rajal ei ole nende pilk nii ainiti ette suunatud nagu näiteks võimekail harrastajail, rohkem leidub mahti ja tahtmist üksteisega mõni sõbralik repliik vahetada. Loomulikult ihkavad nad teha korralikku tulemust, ent kui see ei õnnestu, ei tõmba nad seepärast kulmu kipra – lõpuks oli ju üks tore päev ja tore sõit! Lootus tõusta visade harrastajate sekka on enamikule igal juhul jõukohane.500.-1000. – tavaharrastajad. Neile ei ole nädalas vähemalt viis korda harjutada elu üheks keskseks ülesandeks. Loomulikult meeldib neile suusatamas käia ja Tartu maratoni eel on nad valmis treeningutel tavalisest rohkem pingutama, aga muu elurütm ei tohi sellest küll kannatada. Väiksed nn režiimirikkumised ehk eluliste kõrvalepõigete lubamine ei ole neile midagi keelatut. Jäi nädalavahetusel sõbra sünnipäeva tõttu üldse suusatamata - tühja kah, see-eest olid lahe laupäev ja pühapäev! Lootus tublide harrastajate hulka jõuda on neile täiesti jõukohane, kui nad ennast rohkem tagant sunniks.
1000.-2000. – hooajasportijad. Neile on Tartu maraton erutav sündmus, m
is ajab südame põksuma, paneb sügisel talve ootama ning kannustab nädalas vähemalt kolm-neli korda suusatamas käima. Aga muudel aastaaegadel kuu-kaks mitte midagi teha – sellise passiivsuse pärast ei hakka nende süda küll valutama. On neil lootust tavaharrastajaks saada? Palun väga, treenige regulaarsemalt!2000.-3000. – pidupäevamaratonilased. Neile on Tartu maraton samuti erutav üritus, aga üksjagu ka heidutav: kas ikka jõuab inimliku enesetundega lõpuni sõita? Sest treeningud on valdavalt juhuslikud ja lünklikud, vähesed ja lühikesed. Kas neil leidub lootust hooajasportijaks saada? Palun väga, võtke end kätte!
3000.-... – juhuosalejad. Nende seas on enamik selliseid, kelles on uljast pealehakkamist ja avantürismi - ehk hurraaga pealelendamist - üksjagu rohkem kui noid võimeid ja omadusi, mis pika suusasõidu nauditavaks muudavad. Aga enesesundi neil kummalisel kombel jagub – see neid finišisse kannabki. Lootus pidupäevamaratonilaseks saada: ma küll ei näe kedagi, kes neid selle elluviimisel takistada võiks.
Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Foto 1: Angela Veerpalu joodab mullusel Tartu maratonil abikaasa Andrus Veerpalu. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Elukutselised ja professionaalsed harrastajad püsivad mullusel Tartu maratonil esimeses vaheajapunktis veel koos. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Professionaalsed harrastajad või võimekad harrastajad? Mullune Tartu maraton. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Mulluse Tartu maratoni võitja naiste arvestuses Sandra Hansson küünib meeste klassifikatsioonis kindlalt professionaalse harrastaja klassi. Aga naiste liigituses? Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 5: Hooajasportijad või pidupäevamaratonilased? Mullune Tartu maraton. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:04
kommentaare: 61
61 Kommentaarid:
Kui Sinu jaotuse järgi vaadata, siis kuulun ma juhuosalejate klassi. Koht 2010 TMil 3053.
Pika distantsi tagaotsas lõpetajad ei pruugi kindlasti olla juhuosalejad. Nende eesmärgid ja võimekus lihtsalt ei pruugi olla nii kõrgest klassist, kui näiteks 2000 piiri juures lõpetajatel. Aga mõned neist juba vbl 20ndat korda stardis.
Ebaadekvaatne. Kõike EI OLE VAJA lahterdada. Vähem intriige ja rohkem Mammastet! Parem seisa selle eest, et seekord Maraton ka kõigini tõepoolest jõuaks.
Ma usun, et ära ei tohi unustada ka arenevaid indiviide - ehk ei kuulu koha mõttes õigesse gruppi.
Näide minu varal: esimesel aastal koht 2200 hulgas, teisel aastal 350 hulgas. Sel aastal sooviks 200 hulka end sõita. Mul on isu areneda, seega peaksid mul olema omadused, mis kuuluvad 100-300 gruppi.
Libisevat ja pidavat suuska!
Liigne lahterdamine tõesti. Juhuosalejate klassiga panid ikka täiega puusse.
Pigem jäta need Trt maratoni kohad kõrvale ja tee muul moel liigitamine (ehk siis "tubli harrastaja" treenib nii ja naapalju, ning on võimeline trt maratonil sõitma x kohale, "tavaharrasataja" lubab ka paar õlut ja on seetõttu võimeline sõitma y kohale. Ning 3x nädalas 10 km sõitev vanataat on võimeline trt maratoni läbima, kohast hoolimata. Ehk siis alati ei mõeldagi koha peale sõitma minnes, see on esiotsa teema.
Eks see liigitamine subjektiivne ole. Minu onu 64 aastane käib nädalas 4-5 korda suusatamas (a´20km ja rohkem),
sai 2010 aastal koha 1800 peale. Samas ise (51.a.) suusatan nädalas 3-4 korda, olin eelmisel aastal 1100. Kuigi jah suusk ei libisenud eelmisel aastal hästi, tavaliselt olen sõitnud 700-800 juurde. Üldjoontes on õige küll, 1000 piiri peale sõitja ei võta asja ikka nii tõsiselt, endalgi jääb sellel nädalavahetusel suusatamata ( muud toimetused)
Mulluse maratoni põhjal oleks juhuosaleja pigem alates 3500 kohast, alla 6 tunni sellisel rajal ikka juhuslik osaleja ei suusata, seda näitab ka finišeerijate stardinumbrite võrdlus.
Ise sõitsin oma debüüdil mullu 7,5 tundi, seekord tahaks "pidupäevalisteks" kvalifitseeruda, igatahes ärevus on juba kuid sees...
Priit ise on klassifikatsiooni järgi hooajasportlane-tulemuste järgi mitu gruppi eespool, endaga täpselt vastupidi..
Aga muidu on nagu ETV maratoniülekandes- kui esimesed ca 10 on finishis pannakse matkajate ja loodusenautlejate "plaat" peale.
IMHO-100-3000 on kõik üks grupp, erinevad on vaid looduse poolt kaasa antud võimed.
Kindlasti peaks olema ka selline kategooria nagu mittesuusatajad. On seal esisajas selliseid mehi küll, kes suusatada isegi ei oska (kui nüüd väga karmilt öelda), aga kuna põhialal on kõva põhi alla tehtud, saavad selle 3,5 tunnise pingutusega vabalt hakkama.
Ise veel küll täitsa selline ei ole. Suusatreeninguid vaadates olen pidupäevamaratonlane (eelmisel aastal olin klassikatehnikas enne maratoni suusatanud pea 50 km), stardinumbri järgi hooajasportlane, kuid tulemuse järgi tubli harrastaja. Sel aastal olen natukene rohkem suusatanud, kuna häbi oleks kehvemat tulemust saavutada, kui eelmisel aastal.
Kui suusatulemusi ratta omadega võrrelda, siis mõnestki tublist harrastajast suusas saab ludri rattas, kes teeb paar korda nädalast trenni ja mõni kuu jääb üldse vahele.
Jaak Mae ei pääse Eesti kõigi suusatajate klassifikaatorisse ;)
Suurim ja nonde klasside ülene seltskond on ikka wannabe suusatajad. Verni Leivaku definitsiooni järgi edevad (nt. plinkiv suusakostüüme), rumalavõitu (nt. treenivad vigaseks, riietuvad valesti ja haigestuvad) ambitsioonikas (võrdlevad oma sooritust AV-ga ja kiitlevad, et külavõistlustel on Jacki edestanud).
Madis, kurb küll, aga kaasakoogutamine sust juhuosalejast etemat ei tee :)
Jaotada võib ju igatepidi, ainult kas sellel mõtet on? Enda jaoks peaksin tegema klassi "eriti kehvade loomulike eeldustega", üritasi treenida keskeltläbi 6 tundi nädalas, tagajärg oli see, et maratoniks olin läbi ja haige, koht 3000 midagi. Samasse klassi, aga tipptasemel, võiks liigitada Aivar Rehemaa - kui teeb rohkem trenni, on ületreening ning haige, kui vähe, ei tule ka midagi. Lihtsalt eeldusi ei ole.
Eelduste all mõtlen võimet koormusi taluda.
Aivar Rehemaa taas peksupoisiks. Mulle Aivar Rehemaa suhtumine meeldib. Kui koondises on võimalik püsida, miks siis mitte sporti teha - sport on ju fun. Ma ei usu, et kõik tipud sporti esmajoones tööna võtavad. Kui oled noor ja treenimine-võistlemine majanduslikult võimalik, miks siis mitte? Saab ka maailma näha. Ei usu ka, et kõigile profi klassi meestele tiitlid või teenitud raha esmatähtis.
Oot,
juunioride maailmameistrit Schonachis 2002. aastast kehvade eeldustega sportlaseks nimetada on ehk kergelt pealiskaudne?
Ilmselt tuleks põhjusi ikka mujalt otsida, nt viimastel aastatel tehtud vigadest treeningute planeerimisel?
SK40
Foto 1: nr 5 on Oskar Svaerd (3. koht); nr 21 on Jörgen Brink (2. koht)
Foto 2: nr 49 on Vahur Teppan (17. koht); nr 6 on Tore Svein Sinnes (7. koht); nr 11 on Anton Jaernberg (10. koht)
Foto 3: nr 120 on Roland Toome (99. koht); nr 193 on Mart Norman (tere, Mart!) (89. koht)
Tundes Marti võib öelda, et liigitus klapib: kestvusalaline andekus + regulaarne harjutamine.
Kui fotode 1-3 vahe on võib-olla märgatav ainult kogenud silmale, siis vahe 1-3 ja foto 5 vahel on ikka väääga ja väga suur.
Arvan, et viimasel paaril aastal on piirid natuke nihkunud, kuna tase on oluliselt tõusnud.
Liigitaks ennast hooajasportlaseks ning paar aastat tagas lõpetasingi TM kohtadel 1200-1800.
Sama treeningu mahuga on viimasel kahel aastal kohad jäänud 2200-2400 kanti.
Seega arvan, et hooajasportlased oleks pigem kohad 1500-3000 (või isegi 4000).
Pidupäevalised ja juhuosalejad paneksin ühte patta 4000+ sest koht sõltub neil paljustki kaasasündinud "vastupidavusest" ja sellest kui palju nad punkis lobisevad.
1.-30. – elukutselised NÕUS
30.-100. – professionaalsed harrastajad NÕUS
100.-200. – võimekad harrastajad EI OLE NÕUS*
*NÕUS eelmiste aastate protokolle vaadates, aga sellel aastal tundub, et "võimekate harrastajate" grupp on laienenud. esimesed märgid olid juba eelmisel aastal. Näiteks 100.-250.(300.)
200.-300. – visad harrastajad. EI OLE NÕUS*
Näiteks 250.-400.(500.)
Edasi vastavalt:
400.-700. – tublid harrastajad,
700.-1500. – tavaharrastajad,
1500.-3000. – hooajasportijad,
3000.-5000. – pidupäevamaratonilased ja
5000.-... – juhuosalejad.
Esimeste gruppidega on väike konks sees ka selles, et kui keegi on mingil teisel spordialal "tegija" siis pääseb ta võimekusega paremasse gruppi.
to 12:07
ma ei mõtle Aivar Rehemast üldse halvasti, lihtsalt kahju on, et ta ei talu suuri koormusi.
11:48 anonüümne, minu kommentaari ajend oli pigem selle juhuosaleja klassi Priidu poolse definitsiooniga mittenõustumine. Minu juhuslik osalemine kandis eesmärki Vasaloppeti jaoks.
Tõenäoliselt ei osale ma enam kunagi Klubi TM üritustel, kui mingi lollus jälle just pähe ei löö. Niisama saab ka suusatada ja pealegi teised mu hobid on huvitavamad, kui massidega rajale söösta.
Aitäh, Vahur, 13:06 - võtan teie ettepanekud arvesse. Kas keegi tahab neid omakorda korrigeerida?
Ja on erandeid ja neid on omajagu. No tean paari meest, kes 30-100. hulgas aga ei mingit suvist ettevalmistust ja ise teen ka vähem kui PP selles minu klassis oleks nagu ette näinud.
See klassifikatsioon ehk toimiks kui kõik oleksid põhiklassi mehed ja suusatajad.
Kuna tegemist on ka noorte, veteranide, teiste spordialade esindajatega ja naistega, siis on kõik grupid segunenud erinevatest siinpakutud tegelastest. Näiteks 60 aastane võib olla tõsine harjutaja (7x nädalas) aga ta ei mahu tulemusega kuidagi teise gruppi, eriti veel siis kui ta on naine ja ta põhiala ei ole suusatamine.
Ise tegin ühel aastal proovi ja panin talvel suusad esimest korda alla maratoni stardis. Loomulikult läksin ma määrdega alt ja kontrollimata varustusel purunesid mõlema suusakepi rihmad. Lõpetasin 350. kohal. Ei leia siit sellele tulemusele sobivat gruppi. Hiljem olen veel 350. olnud kui olen enne maratoni haige olnud.Olen ka 30 hulgas olnud aga proff pole kunagi olnud, suusataja ka mitte.
Sõnaga, selline grupeerimine on väga tinglik, koht ei ole üheselt seotud suhtumisega, mida on siinse jaotuse juures aluseks võetud. Muid olulise mõjuga tingimusi on nii palju, et nende mittearvestamine muudab sellise jaotuse ebaõigeks. Ainult suhtumise järgi jagamine ei vasta tegelikusele. Keegi tagumises grupis võib maratoni väga tõsiselt võtta aga tema ealised ja muud iseärasused ei võimalda tal tõsise suhtumisega tegelastega ühes grupis alustada ega lõpetada.
T
Milleks seda liigitamist vaja on? Kõige lihtsam on suusatajad jaotada meessuusatajateks ja naissuusatajateks, kui selline liigitamise tuhin peale tuleb. Priit, kas TM naistesõidule oled juba proovinud oma nime kirja panna?
ain
14:49
60-aastane tõsiselt 7 korda nädalas harjutaja, kes lisaks oma põhiajal peab ju ka harjutama? Kas sellist inimest Eestis eksisteerib?
Samuti see, et mittesuusataja saab tulla 30. kohale. Tundub uskumatuna.
Ning ka see, et esimest korda hooajal suuski alla pannes, määrdega eksides ja rihmadeta keppideta tulla 350. kohale.
Kõige tugevamad on need, kes sõidavad maratoni läbi ajaga 6 tundi ja rohkem. Proovige ise nii kaua suusatada. Isegi Olle on öelnud, et tema nii kaua ei jõuaks.
Priit, millal tuleb ometi sinu poolt lugu Kanada koondislasest väliseestlasest Lennart Väljasest. Oled sa ju alati seisnud hea väliseestlaste promomise ja haipimise eest meie meedias. Nüüd on olemas mees, kes tonkab natuke eesti keeltki (erinevalt paljudest väliseestlaste järeltulijatest keda sa oled üritanud eestlastele maha müüa) ja sa pole veel tema kohta ühtegi lugu teinud. Kunaks saab see viga parandatud?
Aja järgi on võimatu jagada inimesi lahtritesse mis iseloomustavad osaleja suhtumist. Samas tõele au andes on kõigi Priidu poolt kirjeldatud suhtumiste esindajad rajal olemas. Samas on siit puudu naabrimehele ärapanijad, isikliku rekordi purustajad ja teised väga motiveeritud tegelinskid. Ja ärinõupidamiste pidajad kes talvel eelistavad maratone golfile pole isegi mitte kunagi Priidu blogiartiklites ega kommentaarides mainitudki.
Aga palun väga, see lugu on juba tehtud. Mitte küll mul, aga sellegipoolest ei oleks mul sinna midagi olulist lisada:
http://sport.postimees.ee/?id=352718
Mina jagaks osalejad suhtumise järgi.
Prohvid.
Amatöörid. Need on kõik need, kes muu töö kõrvalt pidevalt ning eesmärgi päraselt treenivad ja võistlevad (lõpetavad enamasti 1000 sees).
Kuked, kannatajad jms. Need on need, kes amatööriks nimetamiseks treenivad liiga vähe, aga kelle soov teistele ära panna ning end ribadeks sõita on suur. Esimese 300 sees neid vist väga enam ei leidu, aga tagapool on neid vähemalt 3000-nda kohani, kui mitte viimaseni...
Nautlejad. Need, kes treenivad pidevalt (kohati amatööridega võrdselt), aga ei soovi/viitsi endast maksimumi võtta. Pigem naudivad sõitu ja ajavad rajal teistega juttu. Väidetavalt on Ansip ka selle seltskonna esindaja. Parimad neist võivad ka 300 esimese hulka eksida. Enamus lõpetab 800 ja 2500 vahel.
Matkajad. Umbes sama nagu nautlejad, aga nende ettevalmistus ja oskused ei võimalda eriti kiiret sõitu ning soov on lihtsalt rahvaga koos pühapäeva veeta ja mustkasuppi ning muud pakutavat mekkida.
Ellujääjad. Tüübid, kelle ainus eesmärk on elusana finishisse jõuda. Sageli on TM ka nende ainus suusasõit aastas. Nende muljed maratonist on enamasti kõige huvitavamad.
Erki
maailmas on kahte sorti inimesi, ühed, kes jagavad inimesi sortidesse ja teised, kes ei jaga. :)
Erki klassifikatsioon on küll väga hea ja tegelikkusele vastav ja argumenteeritud. Kohe näha, et teadustaustaga mees.
Kõige siinse valguses on huvitav näha ilmuvat lõppresultaati meedias...
Erki klassifikatsioon on palju meelepärasem.
Mina peaks ka hooajasportlane olema, kuna koht on 1200-1600. Tegelt treenin aasta läbi 5-6 korda nädalas, ja suusatamine pole minu põhiala. Vähemalt Tartu 23,4km pikkusel jooksuüritusel sai Pullerits nagu tuppasittunud kass. Suusatamisega nii, et pole kunagi tehnikat õppinud ja määrimisega katsetan ise. Lihtsalt ei oska suusatada, kui tehnika korda saaks siis võiks tegelt, kuna vomax on 71 mul. Aga praegu saan TM poole tunniga sellistelt tüüpidelt tappa, keda ma Tartu Jooksumaratonil ise poole tunniga võidan.
18:29 - ärge vägivallatsege koduloomadega :)
Tegelikult tahtsin öelda seda, et mul on hirmus kahju, et te siin end ei identifitseeri. Näiteks 18:29 või ka 14:49 - siin on igasuguseid põnevaid tüüpe, kelle jutt omandaks konkurentide jaoks kohe selgepiirilisemad ja tähenduslikumad ja kõnekamad kontuurid, kui saaks teada, et ahaa, 18:29 on see ja 14:49 too, aga nüüd mõistata - ja lootust ära arvata pole, ja isegi kui arvaks, siis ega kindel olla saa, sest pole ju kuskilt kontrollida ega küsida -, et kas ma seda meest ka tean ja kuidas ma temaga võrdluses muudel aladel olen esinenud. Selles mõttes on mul siiralt kahju, et te eelistate anonüümsust.
Uba on selles, et maratonis osalejaid võib jagada nii nagu Priit jagas või nii nagu teised jagasid ja võib jagada ka stardinumbrite järgi või finisikoha järgi.(Kahel viimasel on päris suur korrelatsioon.)
Asi on selles, et need jaotused ei tarvitse omavahel korreleeruda.
Priit üritab motivatsiooni järgi jaotuse viia kokku stardikruppidega, aga see seos on suhteliselt nõrk.Jõuga ei tasu kohta protokollis (stardigrupis) kokku panna muude parameetritega.
Omaette on kõik jaotused head, aga kahte jaotust kokku pannes tekkivad vastuolud, kui neid ei arvesta, läheb asi käest ära.
T
Aga kihlvedajad? Karnevalimehed? Meediategelased, kelle eesmärk on maratoni läbimise järel oma kannatused viimse tähemärgi või kaadrini meedias välja väänata. Need, kes otsivad maratonilt laulupeotunnet? Sõpruskonnad, kes seal koos kulgedes kord aastas kokku saavad? Sportlik tulemus ja sellele eelnev ettevalmistus kui ainuke lääts selles lahterdamises võib lasta kogupildil üsna vildakana välja paista.
18.29 kommentaari kirjutas mees, kes Riia maratoni 2010 lõpetas 44. kohaga....Uuri välja, kui huvi on.
Võin Priidu uurimistööd kergendada, kuna osalesin samuti Riias ja protokoll on koduarvutis kohe käepärast. Seda uurides selgub, et nii L.V. kui ka allakirjutanu said mõlemad Loskutovilt nagu see sama pahandust teinud koduloom, ehkki siiski erineval määral.
Aga samas ei peaks L.V. oma vähem kui minutist võitu TJM-l Pulleritsu üle üle tähtsustama, eriti kui sünniaastaid võrrelda. Ja lisaks küsiks sõbralikult, et kui Vomax nii hea on ja trenni saab ka kõvasti tehtud, mille taha siis (jooksu)tulemused jäävad?
Vaat siis, nii kui identiteet teada, saab isiklikuks minna :)
Suusatajaid võib laias laastus liigitada kahte klassi: I need, kes käivad Tartu Maratonil ja II need, kes ei käi. Klass II jaguneb veel omakorda kaheks: IIa need, kes käivad paremates paikades nagu Marcia longa ja IIb need, kes ei käi ka teistel maratonidel. IIb võib jagada IIb1 need, kes ei käi põhimõtteliselt ja IIb2 need, kes ei käi sellepärast, et peavad end liiga nõrgaks jne
Ikka vähese trenni taha jäävad need jooksutulemused. 4 tundi nädalas ei ole just väga suur treeningmaht
L.V
“Mul on hea meel Aivar Rehemaa võistlusega, kes näitas, et põhivastupidavus on juba väga hea. Pärast head algkiirust ta ei kuku enam juba läbi grupi ja võib MM-il võidelda esikümne kohtade eest,” arvas Alaver.
Kukkus siiski kolmandal ringil 35 s, mis võistlejate tulemuste tihedust arvestades on ikka päris palju. Kas algkiirendusega sõit on ikka õige taktika?
alaver rääkis kohtadest. zimmi kaotas 3 ringil kolm kohta. ainult. sundby kaotas 3 ringil 6 ja vittoz 10 kohta. küsi nendelt kah, kas algkiirendusega sõit on õige taktika.
Vot, Priit, mul tekkis ka küsimus, kas Sinu grupeerimine või kuidas seda nüüd nimetada, on 100% meestekeskne; ehk kas oled tähele pannud, et maratoni sõidavad ka naised, noored, vanemaealised jne?
Arteri test: mida suudab lihtsurelik Veerpalu ja Mae vastu?
http://sport.postimees.ee/?id=375639
Rehemaa läbis esimese ringi 12:11.9, teise 13:07.2 ja kolmanda 13:14.8. Jõuavarusid vastupidiselt jaotades võiks Rehemaa võita hinnanguliselt kuni 30 s, just see pool minutit, mis ta kurtis Veerpaluga võrreldes puudu jäävat. Vähemalt nii väidab sporditeooria ABC. Aga muidugi on võib-olla veel mingeid salapõhjusi.
Ma arvan, et üks grupp on veel. Need kellele sport meeldib ja nad isegi sõidaks TM-il. Aga see lõbu maksab päris palju ja nad parem lähevad oma vana Visuga sügavale metsa, et keegi ei saaks öelda, et mis suusk sul on ja vaata kuidas sa riides oled. Aga tegelikult ongi ju tähtis ainult see, et sulle meeldib suusatada.
Tartu (jm maratonidel) osaleja kui sotsioloogiline tüüp alles ootab kirjeldamist. Ei tea kas ja kuipalju seda oma varustuse näitamist üldse on. Kuid selge on see, et need inimesed on saavutanud finantsilise stabiilsuse ja teatava heaolu. Aga on veel midagi, mille avamiseks oleks vaja sügavamat vaadet. Selge on ka see miks osa parteisid ja poliitikuid end maratonidega afisheerivad. Need aga kes Visudega sügavale metsa lähevad - eduerakondade jaoks neid lihtsalt ei eksisteeri. Tähelepanuväärne on ka see, et maratonidega seoses ei ole näha rohelise mõttelaadiga inimesi. Ökoloogiliselt on maratonlust üsna koormav. Eesti loodus ei kannaks seda välja, kui arv veel suureneks.
Seoses Arteri artikliga:
Sinu küsimus Jallai Facebook pildi kohta, Priit.
Vastust loe siit:
http://en.wikipedia.org/wiki/Swastika
Siit liigitusest on veel puudu inimesed, kes käivad maratonidel haugimälu sündroomi tõttu ning saavad igakord uue elamuse sama raja läbi matkamisest ning ümbritseva maastiku imetlemisest mis igakord tundub olevat absoluutselt uus nagu ka Priidule tundub olevat Horvaatias üks kosk nimega mali-prstavac nii uus, et on riputanud sellest juba kolmanda pildi siia üles. Seda korduvat fotoseeriat vaadates saan täiesti aru, miks peab Tartu Maratoni rada iga aasta uuesti läbi matkama. Kahju ainult, et see liigendus Arterisse ei jõudnud.
Iseenesest on mõte hea, et lahterdada spordiga tegelejaid (üldiseks lahterdamiseks oleks sobilik kasutada kombinatsiooni treeningtundidest ja tulemustest vastaval alal).
Mis kõneall olevat teemat puudutab siis hetkel on blogija TM jaotus suusarivi alguses väga detailne ja suusarivi lõpus liiga laialivalguv. Seega pooldan Vahuri jaotust.
Kindlasti ei saa ühe vitsaga lüüa ei eri vanuseklassides osalejaid ega ka mehi ja naisi. Seega et kavandatav lahterdus vähegi asjalikuma mulje jätaks tuleks enne lahterdama asumist ära märkida see inimrühm, kes on võetud liigitamise aluseks: nt vanuseklassid M21 ja M35. Sõltuvalt soost ja vanusest saab siis iga osaleja ennast ise õigesse paika loksutada.
Jah, Erki klassifikatsioon on pakutuist parim. Eriti täpne nimetus on "Ellujääjad" 8)
Piiri võib vist tõmmata 6 h ehk 3000. koha juurde.
re: unetu "Suusatajaid võib laias laastus liigitada kahte klassi" - klass1 nn. suusapeded, kes loevad pidevalt treeningkilomeetrid ja nutavad patja, kui koht x-maratonil on kehvem eelmiset aastast või hävivad naabrimehele.
klass2 - need, kes naudivad suusatamist (või mistahes sportlikku tegevust) sõltumata tulemusest.
r.
"TM jaotus suusarivi alguses väga detailne ja suusarivi lõpus liiga laialivalguv"
See on hierarhiline klassifikatsioon. Pane tähele, et iga järgmine (madalam) klassi on eelmiste summast kaks korda suurem. Priit on varem siin oma blogis kirjutanud, et tema arvates sport suuresti on meestevahelise hierarhia moodustamise vahend.
11.58 Ilmselt hindad veidi maratoni keskkonna mõju üle. Jäätmekäitluse osa tundub neil igatahes suht hästi korraldatud olema. Igasugune inimtegevus omab keskkonnale efekti, seega kui need inimesed maratoni asemel midagi muud teeks, siis oleks neil ikkagi mõju keskkonnale ala peeretades eraldub kasvuhoonegaase jne.
Poliitikud maratonil ilmselt ei jahi osalejate hääli ning kui üldse, siis nende omasid, kes neid sõiduga seoses telekast ja lehest näevad.
Jaah, mõtlesin ka selle liigitamise kohapealt, et kuhu ma kuuluks. Olen naine, oman korralikku varustust (suusk, ratas), teen regulaarselt ja süsteemselt trenni, maratoni aeg kesine, kuna alalhoiuinstinkt ei lase paremate kohtade nimel võidelda, vanus kisub keskikka, individuaaldistantsil on meistrikatel (küll mitte suuskamine, muu vastupidavusala) medaleidki võidetud.
Toetan Erki jaotust.
Ise olen just nimelt nautleja tüüpi, suustan, sõidan rattaga ja jooksen. Pole kunagi pidanud vajalikuks end hingetuks ajada ja kohtade pärast rabeleda (võib-olla hirmutab see, et olen liiga palju näinud rahvaspordi üritustel finishis põõsataguseid oksendajaid?).
Kogemusi on jooksu täismaratonist Haanja100-ni, kuid Tartu Maratonil planeerin ikka rahulikult liuelda sinna 6,5-7 tunni kanti. Muuseas, võtan suusad alt ka kohvipunktis ja ajan törtsu juttu.
minu meelest on EOK'l ka vastavad standardid, neid oleks võinud vaadata
Eesti kõigi suusatajate klassifikatsioon ei saa mitte põhineda ühe võistluse baasil. Suusatajaid on Eestis ju ometi kümneid kui mitte sadu tuhandeid. Tartu maratonil osaleb nendest üpris väike osa. Kuhu klassi kuuluvad kõik ülejäänud? Nende hulgas võib olla oma tasemelt ka päris häid sõitjaid, kes mingil põhjusel ei sõida Tartu maratonil. Mõni lihtsalt ei taha massides trügida, mõnel pole raha jne. Kuidas siis neid liigitada?
TA
5.05lllllyuannew york jets jerseys
pittsburgh steelers jersey
seattle seahawks jerseys
washington redskins jerseys
arizona cardinals jerseys
baltimore ravens jerseys
denver broncos jerseys
chicago bulls jersey
cleveland cavaliers jersey
golden state warriors jerseys
los angeles lakers jerseys
oklahoma city thunder jerseys
san antonio spurs jerseys
new york knicks jersey
miami heat jersey
boston celtics jersey
los angeles clippers jerseys
cincinnati bengals jerseys
carolina panthers jersey
bears jerseys
ugg boots
nike outlet store
nike air max uk
cheap oakley sunglasses
fitflops shoes
yeezy boost 350
ugg boots
true religion outlet uk
canada goose sale
cartier outlet
ugg outlet
reebok outlet store
replica watches
air jordan 4
coach factory outlet
uggs outlet
toms outlet
coach outlet clearance
timberland boots
lebron james shoes
rolex watches,rolex replica watches,replica rolex watches,replica watches
nike blazer pas cher
fitflops clearance
coach outlet
tory burch outlet
cheap ugg boots
air max 90
uggs outlet
canada goose jackets
hermes outlet store
football shirts
michael kors outlet online
michael kors outlet
longchamp handbags
ferragamo outlet
czq20160827
Postita kommentaar
<< Esileht