Pullerits: Millest räägib hooaja avastart?
Head uut aastat! Aga millega lõppes vana? Lõppes avavõistlusega.Jaak Teppan saatis kutse Tour de Suusahulludele. 29. detsembril oli kavas 1 km vabatehnika sprint Tähtvere spordipargi sprindiringil. Olgu, mõtlesin, lähen ka kohale. Et prooviks järele, kuidas seis on. Enne veel küsisin oma määrdemehelt Jaanus Kunstilt, mis ta arvab, kas kaotan Kristjan Oolole, kes sai Eesti meistrivõistlustel sprindis 12. koha ja kelle suusakeppi Andrus Veerpalu poolfinaalis puruks üritas astuda, rohkem või vähem kui 25 sekundit. Kunts pakkus, et ikka vähem. Oi, kuidas ta eksis.
Stardist sain oma arust täiesti talutavalt minema. Oolo oli eelmise talve lõpus Suusavendade korraldatud sprindivõistlusel mulle paar korda näidanud, kuidas uisusprindis startida tuleb - tihedalt. Pärast paari oma arust tihket rapsimist läksin üle sellisele sammule, nii et isegi hüppelikku liigutust tuli sisse. Kõik näis korras olevat.
Aga pärast esimesele tõusule järgnenud kurviga laskumist kaotasin tasakaalu. Tegin kätega paar tagurpidi veskiliigutust, kuid sain jalad siiski uuesti alla. Läksin uuele tõusule kaotatut tasa tegema, kuid põrutasin p
arema suusaotsaga lumme ja prantsatasin maoli. Täiesti kõhuli - käed ja jalad laiali. Neid andis seejärel kokku korjata. Korraks mõtlesin, kas edasi pingutada on mõtetki - siit ei tule ju enam midagi.Ja ei tulnud kohe üldse. Viimasel tõusul, kus avastasin enda üllatuseks, et sealt on ootamatult raske üles saada, lendas pool minutit hiljem startinud Andres Juursalu minust nagu püssist lastuna mööda. Pidasin teda ekslikult Vahur Teppaniks, kes läks rajale minust veerand minutit hiljem. Tegelikult heitlesime Teppaniga lõpusirgel. Ta sai minust ikka viimaks mööda. Ja tulemused?
Võitis Oolo 1.58ga. Oi, mehed, oli tal alles minek! Vaatasin eemalt ja suu jäi imestusest lahti. Juursalu ja Jaak Teppan kaotasid talle 11 sekundit. Ma jäin Oolost maha 51 sekundit (ei, see ei ole trükiviga) ning sain kokkuvõttes 19. koha. Üldse sai tulemuse kirja 27 meest. Vahur Teppan tegi kuuldavasti kolmetunnise treeningu lõdvestust, seepärast ta edestaski mind kõigest 16 sekundiga. Ja tunded?
Esimese hooga pahameel enda peale. Siis püüe see sportTV.ee kaamera ees naljaks pöörata. Lõpuks pettumus ja piinlikkus. Et selle nimel ongi siis trenni tehtud või? Või oli häda selles, et ma polnud trennides veel ühtki kiiremat liigutust proovinud?
Aasta eelviimasel päeval oli tuuri teise etapina kavas 9 km klassikat dendropargi 4,5-4,6 km pikkusel seitsme tõusuga ringil. Sõitsin selle enne starti rahulikus tempos läbi, aga nii, et ihu sai ikka märjaks. Kui dressi seljast heitsin ja starti läksin, tabas mind tunne, mida polnud varem eales tundnud.
Lühidalt, kui vastumäge kulgeval tõusul vahelduvsammuga teele läksin, tajusin imetabaselt hoogsat ja lennukat ja kerget tunnet. Minek oli niivõrd ootamatu, et poolel tõusul manitsesin ennast: oot, oot, kus sa tormad, võta nüüd rahulikumaks. Mäletan väga hästi, kuidas ma eelmise hooaja avavõistlusel olin samal rajal end paaristõugetega esimese tõusu lõppu lennutanud ning seejärel miskit tagasi hoidmata ka teise, pikima tõusu niimoodi võtnud, et kogu keha läks kinni ja hing rippus paelaga kaelas.
Huvitav, kas seekordne lennukas tunne tekkiski tänu tõsiasjale, et olen treeninud aeglasemalt kui elales varem, ning nüüd saavutasin efekti, mida aeglane treening annab - et võistlusel kihutad palju kiiremini? Kõlab ebaloogiliselt, aga muud seletused oleks veelgi võimatumad.
Enne seda olin sel talvel teinud kaks klassikatrenni. Neist teist nähes oli Jaak Teppan öelnud, et mu sõidustiil on täielik pornograafia. Näitas siis mulle ühel tõusul pisut ette, kuidas sõitma peab. Proovisin järele teha. Nüüd, võistlusel, tuletasin tema näidatut meelde. Proovisin tehnikat, nii palju kui mul seda üldse on, alal hoida. Ja proovisin saada kätte Tartu Ülikooli ajalooõppejõudu Pärtel Piirimäed, kes startis pool minutit enne mind.
Mitmesuguseid mehi tuli ajapikku selg ees vastu, aga Piirimäe mitte. Hoopis Vahur Teppan, ke
s startis minust kaks ja pool minut hiljem, tuiskas esimese ringi viimasele laskumisele minnes minust mööda.Aasta tagasi samas üheringilise võistluse järel olid mul kopsud täiesti läbi. Ligi tund aeg pärast lõpetamist oli neetult valus hingata. Kartsin, et nüüd kordub sama. Seda enam, et väljas oli umbes kümme miinuskraadi. Seepärast jälgisin sõites, et hingamisteid liiga ära ei kulutaks.
Kui sedapuhku pärast kahte ringi üle lõpujoone jõudsin, tajusin üllatuseks, et kopsudel polnud häda midagi. Pärast nurjunud sprinti andsid need palju krõbedamalt tunda. Enesetunne oli lausa suurepärane. Piirimäe oli finišis vastas. Küsisin, kas ta on jõudnud juba söömas käia. Ei, ta ka alles tuli, kõlas vastuseks. Aga mida näitasid tulemused?
Eelmise hooaja hakul läbisin sama ringi 15.00ga. Nüüd läbisin avaringi 14.40ga. Vahur Teppan sõitis mullu ühe ringi 11.25ga, aga nüüd sellest aeglasemini - 11.40ga. Teise ringi läbisin 15.11ga. Võrdluseks: Vahur Teppan 12.00ga. Kokku andis 29.51 mulle 26 lõpetanu seas 9. koha.
Võitjale Vahur Teppanile kaotasin kuus minutit ja 11 sekundit. Vend Jaak, kes sai teise koha, kaotas talle kaks minutit ja neli sekundit. Piirimäega olin esimesel ringil täpselt sama kiire, aga teisel ringil suutsin teda kuue sekundiga edestada. Arvestades, et olin küllap üks vanemaid võistlejaid, kui mitte kõige vanem (45), siis pole põhjust kurta - ilmselt jaksan noorte meestega veel enam-vähem sammu pidada, isegi mullusega võrreldes tulemust parandada.Aga nagu Eesti suusatamisele kohane, siis tuuri ma lõpuni kaasa ei tee. Mis siis, et mahun ühesekundilise kaotusega Piirimäele täpselt esikümne lõppu. Aga kui ükski eestlane mullu Tour de Skid ei lõpetanud, miks peaksin siis mina nahast välja pugema? Liiati, ega ma ole Suusahull.
***
Veidi üldstatistikat ka. Eelmisel nädalal kogunes treeninguaega 11:38, suusakilommetreid 148 ja jooksukilomeetreid 14. Detsembris kogunes treeningtunde 43 ja veerand. Selle talve suusakilometraaži on 552.
******
Plitvice rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Foto: Dario Cologna Tour de Ski sprindietapil Oberstdorfis. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto: Ei, Emil Jönsson ei ole kukkunud. Nii tähistab ta Tour de Ski sprindietapi võitu Oberstdorfis. Foto autor: AP/Scanpix
Foto: Emil Jönssoni klassikatehnika näide Tour de Ski sprindietapil Oberstdorfis. Foto autor: Scanpix
Foto: Tour de Ski 15 km etapp. Foto autor: AP/Scanpix
Foto: Emil Jönsson (nr 1) võidab Tour de Ski sprindietapil Oberstdorfis Devon Kershaw (nr 7) ja Dario Cologna (keskel) ees. Foto autor: Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 12:13
kommentaare: 50
50 Kommentaarid:
Hmm, Priit tunneb Oolot isiklikult?
Kas tulemusi ka kusagilt leida võib?
Ojee, nüüd memmekad buffikandjad teevad selle kopsujutu peale PP-le täiega ära :)
Kaks klassikatrenni on ikka selgelt vähe. Me ju teame mis stiilis Tartu Maraton sõidetakse.
Kas Oololt jt sprindimeestelt sai ka muid nippe kuidas rajal konkurentidest jagu saada?
Priit, sa imiteerisid sprindi starti. Olid TVst näinud, et sprindimehed teevad alguses kiireid liigutusi ja mõtlesid, et kui teed järele sama moodi, siis oled ka kohe sprinter. Tulemus - ninali lumes - on seaduspärane.
Ei tahtnud Veerpalu Oolo keppi puruks astuda. Selle kohta ei ole mingeid tõendeid, ainult Sinu arvamus. Video põhjal sellist ühest hinnangut anda ei saa. Ei ole eriti viisakas levitada väljamõeldist fakti pähe.
Klassika sõit näitab, et tööd on tehtud ja seis on Sul hea.
Detsembri numbrid 40h, 380km, kokku hooaeg 530 km. TM koht 80-100.
Priit, mine nüüd... Me saame ju mõlemad väga hästi aru, sest teame, milliseid liigutusi suusatamises ja mispärast tehakse, et miks Veerpalu seal sellise agressiivse liigutuse teeb. Kas ainus tõestus on tõesti see, kui Veerpalu ise ütleks, et tahtsin, jah, Oolo keppi puruks lüüa? Saad ju aru, Priit, et seda ei ütleks ta eluilmaski. Mis aga ei tähenda, et me kõik peame pimesikku mängima ja samuti ütlema, et ei, meie ei näe ka seal mitte midagi.
Priit, siin on juttu sellest, mis tehakse nendega, kes rada blokeerivad: http://vancouver.postimees.ee/?id=227858
Priit, kas astud jälle vanasse ämbrisse? Näen, et jooksnud ei ole sa viimase kuu aja jooksul üldse (see suusasaabastes kooberdamine kodusr Dendrosse ja tagasi ei lähe arvesse), siis ei imesta, et kevadel kolmanda jooksuotsa järel tuleb jälle hala kuidas kannakõõlus valu teeb. Kord nädalas 10 km ei tee ka suusavormile paha.
ain
"Seepärast jälgisin sõites, et hingamisteid liiga ära ei kulutaks."
See on näide Priidu teadmistest spordist. Kes aru ei saanud, Priit ei tea sellest, mida ta kirjutab, ta lihtsalt kirjutab, tal on kirjutamisvajadus. (kahjuks ei ole vajadust teadmiste järele).
Head uut aastat!
Kui PP oleks kaheks kuud enne TM piiramatu aja ja vahendite resurss, teda nõustaks parimad keda võtta ja ta harjutaks parimates tingimutes ilma piiranguteta. Huvitav mitu kohta oleks PP vanusel veel võimalik TM ettepoole saada?
Vastus: vähemalt sada kohta oleks Priit eespool.
Miks ma nii arvan?
Täpselt sada kohta temast eespool (46.) on Veilberg Ago, kes on temast vanem aga kuulub samuti vanusekruppi M45 ja on samuti endine jooksja, kellel siiski ei ole täidetud sinu pakutud tingimused piiramatu ressurssi osas.
Küll on aga piisavad võimalused M40 klassi 2. mehel Raul Ollel, kes on 23. kohal. jutt käib 2010 TM tulemustest. Niisiis Priidu koht võiks ideaaltingimustes olla 30.-40.
Nagu näha saja hulka tulek, millest Priit on unistanud ja millest ta on loobunud, poleks hea tahtmise juures mingi probleem.
Selleks peaks ta raja läbima 7 min kiiremini, ideaalis oleks aga võimeline läbima 25 min kiiremini.
Sama vanana 30 hulgas olnu
Pidasin simas kaheksa kuud enne TM.
18:11
Kuule, nii võiks ju igaüks arutada: teeksin sama palju trenni kui Olle, sõidaksin sama hästi kui Olle! (Võimalik, et teengi). Võimed on meestel ju erinevad.
20:12 Sa ei tee samapalju trenni kui Olle ja seetõttu oled ka kehvem.
Omaette küsimus on, miks sa ei tee?
Sellele on kindlasti mitu põhjust, aga peamine on see, et sa pole nii motiveeritud nagu Olle.
Kuulge targad, kas keegi teab kuidas suusakepil käepideme küljest ära saab? Tahaksin 2 cm maha saagida. Klassika jaoks tundub, et on tsipa pikad. Ise olen 188cm ja kepid 162cm. Kas tagasi pannakse mingi liimiga?
to 01:11
Mis sa nende keppidega teha tahad?
Tähendab, seda küll, et suusatada, aga kas tiirutada niisama metsas või minna maratonidele?
Kui viimast, siis mõtle veelkord ja mis veelgi parem, mine tee paar täiendavat testsõitu.
Maratonidel on väga suur osa paaristõukel ja tulemus tuleb pigem parem, kui seda teha vähe pikema kepiga. Eeldusel muidugi, et ülakehas ja triitsepsis ikka mõningane annus jõudu on.
Olen ise samuti 188cm pikk, aga klassikat sõidan 165cm keppidega.
Aastaid tagasi üritasin sõita nii 160cm pikkuste keppidega (see on siis täpselt pikkus, mida tark valem: pikkus x 0.85, ette näeb), kuid need jäid selgelt lühikeseks ja paaristõuke efektiivsus, eriti kui sooritus kestis tundides, polnud kaugeltki see, mis pikemate keppidega.
Samuti vahelduvtõukelises sõiduviisis ma ei saa kuidagi öelda, et need pikaks jääksid. Olen proovinud sõita ka 162.5cm, jäid samuti lühikeseks.
Aga selge on ka see, et inimesed on väga erinevad. Üks asi on pikkus, kuid arvesse lähevad ka kehakuju (näit kas tugevam on ülemine või alumine pool), jäsemete pikkused, käte tugevus-vastupidavus, keha asend suusatamisel jms.
Ja minu kogemus ning mitte ainult minu enda näitel on tõestanud, et see koef 0,85 ei kehti mitte alati.
Viimase TM lõpetasin nende keppidega teise saja alguses.
Aga kui mahasaagimine on siiski sinu kindel soov ja tahtmine, siis pista käepide vette või võta puhur ja aja pide kuumaks, seejärel tuleb tõmmates kergelt ära.
Tagasi panemiseks on jah hea kasutada liimi ja saad selle suusapoest.
Northug lõikas esmaspäevasel Tour de Ski etapil vahefiniši eel ette Cologna'le ja jäi preemiasekunditest ilma.
http://www.youtube.com/watch?v=2vt5a1ju3WY
Loomulikult TdS zhürii eksib ja õigus on PP palju promotud teoorial, et igasugune agressivsus on vahetus võitluses lubatud.
PP kirjutas: Mu allikad seletasid, et Eestis võivad nad kaevelda, et noored mehed tegid liiga, aga rahvusvahelisel areenil, kus käib veelgi kõvem madistamie, ei ole neil kellelegi kurtma minna.
Paistab, et Veerpalu/Alaver on oma mõjuagendid tööle pannud ja lühikese ajaga saavutanud FISi tegelaste suhtumises läbimurde.
Milline on Oolo mõjuagendi vastukäik?
Tuleb vahet teha positsiooni parandamisel...(kui see keelatud, siis mass-stardides ja sprintides tuleks 75% meestest maha võtta) ja sihilikul takistamisel! Kui kõik sõidaks ainult "tähistatud" rada ja nö actionit ei toimuks, siis ei oleks ju need alad kõige vaadatumad.
PP on reformierakondlik maailmavaade, elu on olelusvõitlus ja kõik võtted on lubatud.
Talle peaks siis sobima ka see, et reform suusatamist toetab, tema ju reformi toetab.
vau, 08:56 oskab tõmmata piiri, kus lõppeb positsiooni parandamine ja algab sihilik takistamine. eesti nokia on leitud!
Täiesti nõus 02:15-ga
85% valem tundub iganenud.
Kas suusakepi pikkust tuleb mõõta tera tipust või kulbi äärest?
2:15 veelkord.
Kepi puhul räägime ikka pikkusest otsast otsani. Selge ja konkreetne.
Vastasel korral läheks asi väga pornoks ja ei saaks enam keegi millestki aru, kes millisest pikkusest räägib.
Siin on üksjagu tarka juttu räägitud (02:15 suusakeppide pikkusest) ja niisama ei tea millest lahmitud (16:16), aga kõige esimene kommentaar, tundub, et vajab enim laiendamist. Küsiti, kas ma tunnen Oolot isiklikult. Jah, tunnen, nagu tunnen ka Ansipit, kelle, nagu mäletate, ettetrügimise TM stardis ma avalikkuse ette tõin, ja tunnen paljusid teisi veel - mis on Oolo tundmises halba või taunitavat? Vaadake, selleks, et Eesti suusatamises toimuvast adekvaatset pilti saada, ei ole suurt mõtet rääkida Alaveri ega Veerpalu ega ükskõik kelle teisega. Piisab, kui lugeda seda, millest nad teistele ajakirjanikele räägivad, sest see ongi kõik, mida nad ütlevad. Nad ei räägi kunagi midagi rohkem, nad ajavad oma agendat. Rõhutan - ajavad oma agendat. (Küsige Jaan Martinsonilt, kui ei usu: ta ütles mulle, et Eesti meessuusatajatest on mõtet ainult siis raamatut teha, kui nad on valmis kõigest ausalt rääkima - mida nad seni tema sõnul teinud ei ole.) Vaadake, ega ükski ajakirjanik saa oma parimaid palasid firma juhtkonnast - sest firma juhtkond ajab samuti oma agendat. Parimad palad tulevad nendelt, kes näevad juhtkonna tegemisi kõrvalt, ütleme, et osakonna juhataja asetäitjatelt ja inseneridelt jt-lt. Sama ka suusatamises. Kui tahad teada, mis ala sees tegelikult toimub, peab sul olema allikaid, kes pole A- ega B-koondises (tõsi, mõnikord on mõned B-koondislased väga kasulikud olnud), aga kes on pikalt alaga seotud olnud, et teada, kuidas seal sees asjad käivad ja süsteemid toimivad. See kõik ei tähenda, et Oolo on mingi minu agent. Ma tahtsin siin teile lahkelt seletada, kuidas info hankimine toimub - sa pead tundma piisavalt kõrvaltegelasi, kes sulle info kätte toovad, et siis ka saadud info tõele vastavust nende peal ristkontrollida. (See ajakirjanduslik õppetund on teile uue aasta alguse puhul tasuta.)
Mis puutub keppide pikkuse kohendamisse, siis mulle räägiti A&T poset seda, et käepidemete liimi saab lahti kuumutamisega. See liim on selline, mis kuumutamisega uuesti vedelaks läheb ja saab käepideme ostast ära ja pärast uuesti otsa tagasi. Tippudega pidavatki selline teema olema, et kui on vaja suusakepi pikkust kohendada (ja neil on ju kõik cm või veel vähemagi pealt täpselt mõõdetud) siis sedasi saadaksegi kepid täpselt õigesse mõõtu.
Ise 184 ja kepid 162 ja oi kui mõnus on paaris lükata ja pole küll mõttes ka olnud neid lühemaks teha. Peab olema seda millega lükata, muidu on selline pikkus vähe nuhtluseks.
Kui norida tahaks, siis võiks ette heita, et Veerpalu-Oolo juhtumi kajastamisel: 1) ei toodud välja, et teavet oli saadud otse ühelt konflikti poolelt; 2) teisele poolele ei antud sõnaõigust. Aga blogis "suure ajakirjanduse" kõik reeglid ei peagi kehtima.
Möödunud korral vaatasin seda Veerpalu rünnakut Oolo vastu põgusalt. Nüüd võtsin stoppkaadrite kaupa läbi ja mina näen hoopis muud. Veerpalu (pehmeke ja naise sussi all, nagu ta eluski on), lasi Oolo ise vahele, ja kuna sellest tuli hoo kinni pidurdumine, siis liikus keha alguses inertsist ette ja pärast uuesti taha(nagu pajuvits). Millest omakorda tekkis tasakaalu kaotus ja sellises olukorras inimene enam ei kontrolli, kuidas tasakaalu tagasi saada ja trambibki, nagu elevant.
Ärme otsi pahatahtlikust seal, kus seda pole. Veerpalu pole mees-mehe vastu mingi "mees"! Ideaalses jäljes, pea õlgade vahel ja üksi metsavahel - see on Veerpalu klassikaline!
10:49 Otsast otsani ei ole minu meelest selge ega konkreetne. Kust algab kepi ots ja kus ta lõpeb? Kas suusekepi teraviku tipust käepideme ülemise servani? Kuid erinevatel tootjatel on erineva pikkusega teravikud ja ka käepidemed. Kepi teravik läheb ju lumme ja käepideme ülemine ots ulatub mitu sentimeetrit üle selle koha, kus käsi käepidet kinni hoides lõpeb. Seega, kui kepi pikkust otsast otsani mõõta, on erinevate tootjate kepid, mis otsast otsani mõõdetuna, on ühes mõõdus, tegelikult erinevas mõõdus. Seetõttu peaks adekvaatsem olema mõõta kulbi äärest kuni selle kohani, kust kepirihm käepidemest välja tuleb.
11:30
"kes Pekingi olümpiaraamatu artiklid kirjutas kokku enda uitmõtete ja [..] pressiteadete põhjal".
Järelikult tuli hea raamat, kus fantaasialend tasakaalustatud kaine faktipõhisusega. Näen, et raamat Teile tõsiselt meeldib, kuid selle teema pidev ülestõstmine läheb, vabandage, .. igavaks. 8)
Saate ju kõik aru, et PP ajab oma agendat. Veerpalu ei teinud midagi sellist, millest PP kirjutab.
Samasugune agenda on tänases lehes
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=409064
Alaver ütleb, et edaspidi peab Tartu Ülikooli kliinikumist alati spravka võtma, et kõik on korras. Aga miks väidetavalt maailma parima 600 ülikooli hulka kuuluva Tartu Ülikooli labor Kärpi proovi valesti tegi? - sellele ei ole vastust leitud
Capoli sõnul määrati neljale suusatajale - MMi hõbemedalist Maksim Võlegžanin (Venemaa), Martin Bajcicak (Slovakkia), Kein Einaste ja Algo Kärp - ajutine võistluskeeld seoses erakordselt kõrgete hemoglobiininäitudega.
Nojah, aga selline kõrge ametnik võiks oma väljaütlemistes korrektne olla. Einaste hgb oli 172 g/l ehk siis 1,18% võrra kõrgem lubatust. Tartu Ülikooli Kliinikumi labori referentsväärtused meestele on 130-175 g/l. Erakordsus hakkab 200 g/l ja enam. Kärbil seevastu oli ju hgb väärtus suisa normis, üle piirmäära oli OFF-hr skoor.
Mitte, et kedagi kaitseks või sõüüdistaks, aga sellistes väljaütlemistes peab korrektne olema.
ain
12:55
Millest sa järeldad, et valesti tegi. Kõigepealt püüa selgeks saada, miks Kärpi starti ei lubatud, mis on OFF-hr skoor, kuidas seda arvutatakse, siis edasi retikulotsüütide laboratoorse määramise viisid, preanalüütilised faktorid, mis võivad mõõtmistulemust mõjutada ning lõpuks retikulotsüütide mõõtmise väga suur variaabelsus erinevate laborite ja isega sama labori ja sama vereproovi mõõtmisel.
ain
Alaveri Deathwatch | Pärast FISi murdmaasuusatamise juhi äsjast avaldust võib Alaveri tagasiastumise tõenäosuse tõsta 60% -> 65%.
Vaadates Andrus Veerpalu sõite, tundub, et tema kasutab siiski pigem keskmisest lühemaid keppe. Neid mis ulatuvad kaenla alla, mitte õlanukini. Ning seetõttu on ka tema tõusutehnika ja vahelduvtõukeline samm ideaalne. Äkki Priit saab uurida oma mõjuagentidelt?
Aitäh, Ain, Sinu esinemine siin asjatundlike märkustega meditsiini vallas on tõeline väärtus!
Aitäh, 12:22, ka mulle käib see tüüp, kes siin leelotab ühte ja sama teemat juba aastaid, närvidele. Tal on ikka mingi tõsine neuroprobleem. Ta peaks minema psühhiaatri juurde, et oma kinnisidee painest vabaneda. Ma saan teda aidata vaid sedavõrd, et kustutan ta ikka ja sama korrutavad mõtted ära.
Lp 12:09 - te olete nagu Savisaar, kuulutas 22. detsembri pressikonverentsil, et jõudis kapo raporti läbi lugeda ning tal on hea meel, et ettekanne toetab tema sõnu. «Kapo on minu poolel,» sõnas ta.
Kuidas nii, võisid küsida hämmeldunud inimesed, kes jõudsid teistsugusele järeldusele.
Väga lihtsalt: «See ongi selle ettekande nõrk koht, teie loete ja leiate seal üht ja küsite, et kas peaks [Keskerakonna juhi kohalt] tagasi astuma,» seletas Savisaar. «Mina loen ja leian teist ning alustasingi sellest.»
(See oli katkend minu peagi ilmuvast uurimusest Savisaare hämamistehnika kohta.)
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=3285266
Anonüümne ütles...
Anonüümne ütles...
Anonüümne ütles...
Remargi korras ütlen, et kaasaegne "vaba" ajakirjandus on agendapõhine propaganda. Oled tüdinenud juhtpartei vastasest ininast -loed Postimeest või Õhtulehte ja kirjutad kommentaaridesse ainult kiiduavaldusi. Ai no need ka kritiseerivad ju opositsiooni ja mõnes artiklis ei saa kohe pihta, kuhu kas tuleb kiita või kaasa laita. Mul on ettepanek, et tehke online meedias samuti nagu telesusseris, et artikli juures mida on vaja laita pange kohe peatoimetaja allapoole suunatud pöial juurde ja mida tuleb kiita, sinna pange käteplaksutamise ikoon juurde. Kohe kõigil selge mida tuleb teha, et jutt avaldamisküps oleks. Eesti võib olla siin teenäitaja nt isegi NYTimes-le. Mis siin häbeneda on. Ajakirjanikud suhtuvad ju lugejatesse igal pool kui ajudeta lumpenisse kellele võib ükskõik mida rääkida ning hiljem pannakse vastavalt olukorrale juurde kiri, et see oli fakt, see olukirjeldus ja see isiklik arvamus mis ei lähe kokku avaldaja institutsionaalse poliitikaga. See ongi vabadus - kaasa kaagutada või vait olla - valik on sinu! Olen nõus, et Suusatajatelt tuleb parteiraha tagant ära võtta, kuid olümpiavõitjat ei ole vaja sellepärast veel mahategema hakata. Väike rahvas vajab igihaljaid kangelasi ja kui lastakse täis Veerpalu siis tuleb lasta ka täis Jakobson. Teeme ära?
13:23
13:33
13:38
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Kas Veerpalu käis enne Tour de Ski-st loobumist Tartu Ülikooli kliinikumis verenäitusid mõõtmas?
(tegemist on delikaatsete isikuandmetega, kuid samas arvan, et me ei eksi, kui leiame, et küsimuse suhtes eksisteerib ülekaalukas avalik huvi)
ain
"preanalüütilised faktorid, mis võivad mõõtmistulemust mõjutada" -
Ei saa Sinu teadus-babble-st päris aru, kuid pead silmas seda, et mõõdetavate asjade hulk veres võib üldse erinevatel põhjustel kõikuda ja mõõteprotseduurid üldse on ebakindlad jne, siis miks FIS sellist ebakindlat värgindust üldse sportlaste selekteerimisel kasutab? Ebaloogiline ju?
Kuule, 13:44 - saa üle oma kinnisprobleemist, muidu lõpetad paranoikuna vaimuhaiglas. Või mine ja ela oma näruse elu frustratsiooni mujal välja. Ära tüüta teisi ühte ja sama pidevalt korrutades! Näe, teistele hakkab see ka juba närvidele käima.
Priit väga hästi kirjutatakse su keelel olevast kutsehaigusest blogis. Teistele ei maksa nüüd seda haigust kaela määrida, parem küsi ainilt siinsetele kommaritele sobilikum diagnoos.
""Ei-ei! Mina ütlesin agentuurile, et kui sportlasel on iseäralikult kõrge hemoglobiinitase, siis tuleb FIS-ilt võistlemiseks luba taotleda," lükkas Capol Vikerraadiole antud intervjuus uudises avaldatud väite ümber."
Kas nüüd on ERR damage control operatsiooni lülitatud? Või Capol hämab? Või on kõiges süüdi ajakirjanikud, kes loo üles keerutasid?
"Või on kõiges süüdi ajakirjanikud, kes loo üles keerutasid?" - nii ta on, millal ajakirjanikud enne midagi objektiivset on kirjutanud, ikka märitakse oma haiglase ettekujutuse vilju lugejatele pähe.
r.
Ajakirjanike tuleb kõiki õnnistada doktori tiitliga sest neilt tuleb igasuguseid skisofreenilisi diagnoose täiesti süüdimatult igast asendist, silma pilgutamata aga see jutt PP-d ei puuduta kuna tema on siin viimne tõepreester. Lugejatel on neist keeruka nimetusega diagnoosidest tihti vaid arusaamisega raskusi ja sellest tuleneb ka suhtumine neisse doktoreisse kui kõrbes 66 tee ääres lehvitavatesse väljakutsuvas poosis olevatesse oma best before kaotanud sireenidesse.
zzzzz2018.7.13
pandora jewelry
pandora jewelry
air jordan 8
pandora charms
canada goose jackets
kate spade outlet
ugg boots clearance
true religion jeans
hermes belt
prada shoes
Postita kommentaar
<< Esileht