Pullerits: Mis on ühist võõrleegionäridel, kontrolltreeningul ja vanal väikebussil?
Ilmselt liikusid mu mõtted eile samale lainele, nagu Peep Pahvil Postimehes ja Ville Arikesel Õhtulehes. Mõlemad kirjutavad täna võõrleegionäridest Eesti korvpallis. Kui juhtusin Postimehes silmama Tartu Rocki viimase, Bulgaarias peetud euromängu statistikat, jäi seal silma, et viis suuremat skooritegijat olid võõrustajatel anglo-ameerika nimega. Ka Šveitsi klubis, kellega Rock kahel korral kohtunud, moodustavad enamiku ameeriklased. Taevale tänu, et see meil nii pole - ja nagu Pahvi kirjutisest välja tuli, siis ei saa ka niipea olema.Sest mõelge: mis kuradi mõte oleks meil üleval pidada karjade kaupa mingeid võõramaa korvpallureid ja lasta neil oma Eesti klubide eest mängida? See ei anna meile absoluutselt mitte midagi, ainult raha kulutab - ja nagu Pahvi loost välja tuli, siis on meie ärimeestel tõenäoliselt nii palju kainet oidu, et nad seesugusel perverssel olukorral tekkida ei lase, st nad ei soostu
ks võõramaalaste laiutamist siin kinni maksma. Ja õigesti teevad: miks peame meie siin Eestis pidama Amerika kolmanda ja neljanda järgu mängijatele turniire ja võistlusi?*
Ilmselt ei olnud ma eile ainus Eestis, kes tundis tööpäeva lõpuks, et on väsinud. Ei, mitte niivõrd füüsiliselt, vaid pigem vaimselt. Eelmise päeva pooleteisetunnine jõusaalitrenn oli ammu oma jäljed kaotanud. Aga tunne oli, et parema meelega viskaks siruli ning lebaks ja loeks midagi, kui läheks trenni. Siiski läksin.
Tegin Tartus dendropargis uisutehnikas kuus 4,6 km pikkust ringi (igal ringil seitse tõusu), lisaks kaks tiiru ovaalil, kokku ligi 29,5 km. Pärast kella üheksat lõpetasin. Tõuse võtsin rahulikult, et pulssi üles ei ajaks ja hinge paelaga kaela ei riputaks, siledamatel lõikudel aga sõitsin mõnuga. Tõusudel püüdsin rakendada varianti "üks jala- ja üks keppidega paaristõuge", lausikutel lihvisin hooglemist ehk mogrenit. Kokku kulus aega pisut üle 1:51 ehk tosin minutit vähem, kui pühapäeval sama pikka trenni tehes. Kuid rada oli eile
ka palju paremini ette valmistatud. Veendusin, et suudan liigutada küll, hoidsin lõtvust. Paistab, et seis ei ole kõige lootusetum.*
Laskesuusakoondise üheksakohaline väikebuss Volkswagen Caravelle on sportlaste seas saanud aastatega legendaarseks selle poolest, et alailma tikub see ära lagunema. Üle-eelmine aasta Poolas kustusid pimedas sõites ühtäkki kõik tuled. Edasi sõita ei saanud. Juhuse tahtel õnnestus reisiseltskonnal veerand tunniga hotell leida. Hommikul naeratas õnn veel korra: autoparandus asus kõigest kilomeetri kaugusel. Selle töötaja sõitis 200 km kaugusele uue generaatori järele. Vähem kui 24 tundi pärast tulede kustumist võis teekond jätkuda. «Pääsesime ehmatusega,» tunnistas mulle alaliidu peasekretär Kristjan Oja.
Martten Kaldvee rääkis, et kord Euroopas ütles üles süsteem, mis esiklaasile puhastusvedelikku piserdab. Ees pori pritsivad autod muutsid nähtavuse pea olematuks. Aga edasi sõit
a oli vaja. Lahenduseks keris juhi kõrvalistuja oma küljeakna alla ning pritsis pudelist vett klaasile.Kentsakaid juhtumeid bussiga on esinenud nii palju, et paljudele sportlastele teevad need juba lausa nalja. Priit Viks näiteks mäletab, kuidas paar aastat tagasi jooksis Viljandis järsku jahutusvedelik välja, nii et buss mattus üleni sinise suitsu sisse.
Peasekretär Oja lubas, et tänavuse hooaeg jääb seitsme aasta vanusele nelirattaveoga Volkswageni bussile viimaseks. Läbisõitki on sel juba auväärne – 260 000 kilomeetrit.
*
Vastus pealkirjas esitatud küsimusele: lihtne, neist kõigist kolmes on juttu siinses sissekandes.
******
Plitvice rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Foto 1: Kes siin mängivad? Tartu Rock ja Lugano Basket. Kui mitu eesti mängijat on mahtunud pildile? Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Talveõhtu Jõgevamaal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Kauri Kõiv Vancouveri olümpial. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Roland Lessing (vasakul) ja Kauri Kõiv Vancouveri olümpial. Foto autor: Raigo Pajula, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 14:15
kommentaare: 32
32 Kommentaarid:
Peasekretär Oja lubas, et tänavuse hooaeg jääb seitsme aasta vanusele nelirattaveoga Volkswageni bussile viimaseks. Läbisõitki on sel juba auväärne – 260 000 kilomeetrit.
Väga naljakas, sõita bussiga seitse aastat 37 tonni aastas ja väita, et läbisõit on auväärne. Sellise kilometraasiga bussi võib pigem uueks nimetada. Aastane läbisõit on nii väike, et tekkib küsimus, kas neil seda bussi üldse vaja on? Ehk on odavam rentida.
Samas nii väikse läbisõiduga VW buss ära retsida, näitab, et nad ei oska sõita ja ei hoolitse bussi eest. Jutt auväärsusest näitab, et nende teadmised ja oskused sell alal on puudulikud. Kui ise ei oska, rentige või tellige teenus, see tuleb päevalõpuks odavam.
mul sama buss, 12 a vana ja 350t läbisõit. väga töö- ja lollikindel masin. 2a tagasi käisin üle katuse Valgehobusemäele suusatama minnes (pikk sirge tee metsa vahel oli väga libe, sõidujälg oli puhas jää), tõmmati välja ja ise sõitsin remonti. Tugevamat bussi kui VW polegi.
Vaesed laskesuusatajad, ei oska nad federatsiooni ega bussigi juhtida, enda müümisest ja promomisest rääkimata. Kus nad küll olid kui kõike seda jagati?
Vaadake, see laskesuusatajate buss on kõvasti vatti saanud. Sellel on alalõpmata käru järel. Lisaks on salong triiki varustust ja inimesi täis. Ehk buss töötab kõva koormuse all.
Teiseks, föderatsioon saigi juba bussi rentida, IBU-lt Citroeni. Nii et selle liigutuse tegid nad ära juba enne, kui siin vastava ettepaneku esitasite.
"Mis on ühist elevandil ja hiirel?"
"Mõlemad algavad e-tähega, välja arvatud hiir."
Pseudulugu pseudoprobleemidest. Kas ka pseuduajakirjanikult? Ei tahaks loota. Priit, kui sul midagi kirjutada ei ole, jäta päev vahele. Laskesuusatajate Volkswagen bussist, mis ühtlugu katki läheb, sobis uudiseid kirjutada aastal 1993.
Mina ostsin oma Caravelle 2008. aasta augustis (läbisõit oli siis 260000km, va 1999). Nüüdseks on spidol ees 390K, ehk siis keskmine aastane läbisõit üle 50 tuhande kilomeetri. Sõidan ka üsna tihti täis lastiga, olen vedanud bussi taga oleva käruga ka ca 200 ruumi küttepuid üle Eesti, suviti on bussil pidevalt kanuukäru taga ja veel mõned kanuud katusel. Üle poole suvisest läbisõidust koguneb üritusi ja matku korraldades Haanjamaa kruusa- ja metsateedel.
Minu buss vist ei saa vatti, sest sõidab ilusti. Vahel on mõned jamad, aga need saavad korda.
Vanema kui 10-aastase masinaga peabki pidevalt midagi juhtuma, see on loomulik. Aga nimetada veerandmiljonilist läbisõitu VW bussi jaoks auväärseks - siin on tegemist ilmse liialdusega...
Parandada v6ib?Mitte 'ilmse liialdusega' vaid eluv66rusega. Jarjekordne naide, et hea vastupidavualade harrastaja ja ok ajakirjanik (v.a. artikkel autodest) ei ole padev andma autoostu n6u (vahemalt seda mitte):)
M.
Ma avaldan pettumust Plitviče järve pildi üle. Seal on ikka kombeks, et kui näidatakse järve põhja siis on seal näha ka flegmaatiliselt ringi uitavad kalad. Sellel pildil pole kalapoegagi :(
Teiseks, föderatsioon saigi juba bussi rentida, IBU-lt Citroeni. Nii et selle liigutuse tegid nad ära juba enne, kui siin vastava ettepaneku esitasite.
Teen siis uue ettepaneku, kui nad seda juba tegid, siis ärgu enam vingugu.
Vaadake, see laskesuusatajate buss on kõvasti vatti saanud. Sellel on alalõpmata käru järel. Lisaks on salong triiki varustust ja inimesi täis. Ehk buss töötab kõva koormuse all.
Buss ongi projekteeritud ja ehitatud koormuseall töötamiseks. Kui bussile rakendati ettenähtust suuremat koormust, siis on nende rakendajate näol tegemist puhta lolluse ja seaduserikkumise ning inimelude ohtuseadjatega.
Priit, mida sa tegelikult öelda tahad?
tahan siinkohal lisada natuke teemavälise postituse. Nimelt söitsin eelmisel reedel peale Monikat Tallinnast Tartusse ja üldiseslt viisakas liikluses torkas silma väikebuss,mille olid kirjad "Eesti kahevöistluse tiim". Nimelt süstis ta pidevalt autoderivi vahel,sageli suunatuld näitamata ja ohtlikke olukordi tekitades. sel hetkel sain aru,et meie kahevöistlejate ebaedus on süüdi seemis asub suusamütsi ja kiivri all.kahju.
Kaspars Kambala on anglo-ameerika nimi??? järelikult on Pullerits läti nimi!!!
võtsin selle sissekande teatavaks.
Peip
P.S. millisele probleemile sa tähelepanu üritad suunata?
Oma treenigule? võõrleegionäridele?
Biathloni bussile?
Priit, sa oled ju käinud meie Velo klubiga trennis, kas Sa siis pole näinud neid busse, millistega noortetreenerid jalgrattaspordis iga jumala päeb tegelema peavad.
Meil Velos buss, millega käisime Eesti koodisega (tol ajal oli see veel Eesti koondise buss) aastal 1994 tour de bretgne'l ja rahutuuril. mis sa arvad, milline võiks olla selle bussi läbisõit? ja mitu korda on selle RAAMI keevitatud?
Seega hala biathloni bussi ümber tundub mulle küll väga selgelt otsitud!
Kui volkari buss on 250 000 km läbimise juures tuksi keeratud, siis on süüdi AINULT selle bussi tarbijad!
terv.
pahane natuke
Peip
Mehed, rahu, ei maksa nüüd sõnumitooja peale oma pahameelt välja elada - ega mina seda bussi selliseks ehitanud ega sõitnud ole, nagu ta selle bussiga sõitjate kirjelduse järgi on. Palun tehke ikka seda vahet, et mind kui info vahendajat VW tehase "keevitajate" ja biatloni koondise roolikeerajatega segamini ei aja.
Räägime pigem eilsest treeningust. Tegin esimese erialase paaristõuketreeningu. Tähtvere spordipargi ovaalil 20 ringi ehk 17 km 1:12.18ga. Nüüd küsite, et miks ovaalil? Rumal küsimus: kes siis kohe esimeses erialatrennis läheb mägedest paaristõugetega üles kangutama!
Sattusin paar ringi PP kõrval kulgema, muudkui suusatas ja suusatas... Pilk ainult suusaninadel. Kui kesklinna pool ilutulestik mingil puhul lahti läks, ei muutnud see PP sammu, isegi pilk ei tõusnud. Viuh ja viuh, teistest mööda. Ei olnud seal ühtegi hooaega vihaselt alustavat inimest, kes PPst mööda oleks pannud. Kõik ainult kulgesid, ja ainult PP vuras teistest mööda... Nii kena oli vaadata...
Aga see buss... Oi kui hea, kui ajakirjanik udujuttu vahendab. Siit saaks tegelt uue Õhtulehe tasemel loo teha raharaiskamisest ja bussi lõhkumisest :P
"Tegin esimese erialase paaristõuketreeningu."
Parem hilja kui mitte kunagi :)
Kas erialaseid vahelduvtõuketreeninguid(sõitu keppidetta jne) ka on oodata?
"Eelmise päeva pooleteisetunnine jõusaalitrenn oli ammu oma jäljed kaotanud."
ja paar päeva varem:
"Tasub teada, et tugevast treeningust taastumiseks võib kuluda kuni 48 tundi. Ent kui eelmisest koormusest väsinud organismile anda uut kormust, ei maksa imestada, et tulemused üldsegi enam paraneda ei taha. Hullem veel: tulemused võivad hakata allamäge veerema."
Tasub siiski teada et taastumine sõltub trenni pikkusest ja intensiivsusest ning väga paljudest muudest asjaoludest.Tugeva treeningu mõju ulatub mitmete päevade,isegi nädala taha .Öeldakse ka et maratonijooksust taastumine võtab päeva iga miili kohta-ehk 26 päeva.
Nii et tundes end neljapäeval s*tasti, tasub põhjust otsida mitte kolmapäevasest jõusaalist vaid ehk eelneva nädalavahetuse liialt entusiastlikest ja võimetele mittevastavatest trennidest.
> ei maksa nüüd sõnumitooja peale
> oma pahameelt välja elada
1) sõnumitooja ei tohiks ajuvabadusi edasi anda
2) kui sõnumitooja on varasemalt vahele jäänud ebaadekvaatsete hinnangutega siis ei saa pahaks panna lugejate skepsist
Ei, 10:19, erialastel vahelduvtõuketreeningutel pole mõtet. Ma vaatan, jah, et paljud õpivad väga pikalt ja palju keppideta sõitmist, et seda vahelduvtehnikat kätte saada. Olgu, võib-olla nad ei valda seda üldse. Aga leian, et mulle pole seda vaja, sest mis ma selle vaheldusvtehnikaga peale hakkan. Kuhu ma sellega sõidan? Maratonid on ju puhas paaristõuketöö või äärmisel juhul ühesammulise paaristõuke töö. Seda on vaja lihvida. Vahelduvtehnikaga ei ole seal küll midagi peale hakata.
Laskesuusatajate hala bussist võib tähendada seda, et nad tahavad öelda:
Naabrimeestel suusatajatel on igal mehel uus auto istme all, neil ei ole, nemad peavad mingit VW bussi hoorama.
Soovitan neil peeglisse vaadata: Neil on MK esikümne kohti vähem kui murdmaameestel OM ja MM medaleid. Ja veeltähtsam on see, et murdmaameestel on organisatsioon, mis toimib ja on loonud süsteemi, mis need medalid toonud on. Autod on ainult üks detail sellest võimekast süsteemist.
Seetõttu on kurb, et laskesuusatajad ei suuda süsteemselt (suurelt) mõelda ja takerduvad mingisse tähtsusetusse detaili, mida bussi tehniline rike on.
See bussi jutt ei näita muud kui LS ja selle jutu edastaja piiratust.
Kui just ei olnud spetsiaalne eesmärk LS halvast küljest näidata.
Õige Priit,lõpuks hakkad matsu jagama,pluss tugev üldfüüsiline põhi.
Tähtsamatest asjadest: LS ei suuda endale endihulgast isegi treenerit leida, funktsionääridest rääkimata.
Selles on neil õigus, et kui ei oleks armeed, kes neid toidab, siis ei oleks neid olemaski.
Laskesuusatamine Eestis ei ole tänapäevases mõttes tippsport.
Vaielge vastu kui suudate.
"mis ma selle vahelduvtehnikaga peale hakkan"
See on tippsuusatajate suust lendu läinud müüt-sest tõepoolest -võrreldes mk-etapi rajaga on paaristõuke osatähtsus maratonidel tunduvalt suurem.
Mis tehnikas ületad nn sõidutõusud-TM rajal näiteks-Nüpli,Poslavitsa,Karu kauss,Harimägi,Kohvipunkti jpt ? Ajaliselt/distantsiliselt/protsentuaalselt kasutad sa vahelduvtõuget tegelikult nii palju, et sellele treeningutel tähelepanu pööramata kaotad sa maratonil mitte sekundeid vaid kümneid minuteid.
Tunnista et sinu puhul on asi lihtsalt määrimisraskuses-koduses arsenalis ei leidu isegi kõige labasemat 0..-20 universaalset pidamismääret(ca 69 krooni) ,mis kogu senise talve on töötanud suurepäraselt.
...Määre mind ei huvita. Selleks on mul määrdemeeskond. Eks ma nii palju loomulikult harjutan, et tõusudest üles saada. See on ju elementaarne. Kuid hakata spetsiaalselt suurt vaeva nägema vahelduvtõuke kallal - ei, sellele ma küll oma väärtuslikku aega kulutada ei kavatse.
Stirlitz märkas Supilinna spordipargis meest koeraga jalutamas. Tõeline aarialane vihastas, et mees hoitussiltidele sülitas. Stirlitz püüdis mehe kinni, jootis talle bensiini sisse ja käskis vahelduvtehnikaga 30 ringi suusatada. Mees pani metsiku tempoga minema, kuid pärast 10. ringi kukkus pikali. "Hmm, bensiin sai otsa," mõtles Stirlitz.
Kuid hakata spetsiaalselt suurt vaeva nägema vahelduvtõuke kallal - ei, sellele ma küll oma väärtuslikku aega kulutada ei kavatse.
Puhas demagoogia mehelt, kes oma "väärtuslikku" aega ovaalil kerides kulutab.
Kuidas on sihipärane mõtestatud efektiivne ja tasakaalustatud treening, võrreldes sihipäratu kulgemisega (põhiliselt ovaalil), ajaraiskamine?
Selle loogika järgi võib igale asjale, mida öeldakse, kleepida sildi "ajaraiskamine".
Vahelduvtehnikaga ei ole seal (TM) küll midagi peale hakata.
Suusaasjatundja on rääkinud.
(Aga lollus jääb lolluseks.)
PP: "Lollusega tuleb võidelda."
Meenub, et kaks aastat tagasi lubas PP TM Harimäe tõusust paaristõugetega ülesse sõita. Olin temaga koos, aga PP sõitis hoopis vahelduvat. Ta vist ei tea, et see ei ole paaristõukeline sõiduviis.
Oma teadmatuses räägib ta jälle TM paaristõukelises sõiduviisis läbimisest. Eriti tore oleks seda Haanjas näha.
Olge ettevaatlikud, see mees ei tea, mis ta räägib või kui teab, siis valetab. Igaljuhul ei saa teda usaldada.
...ka siis ei harjutanud ma paaristõuget, aga näete, üles sain ikkagi. Ma arvan siiski, et enamiku tollest pikast tõusust, pärast järsemaid kohti, läbisin ikka ühesammulise paaristõukega, kas polnud nii?
Igatahes liidritegrupp võttis seda ilusa vahelduvtõukelise sõidusammuga,muuseas ka vahetult enne Harimäe torni olevat üpris lamedat tõusuosa.
Keegi rääkis ovaali mõttetusest !?
IMHO - on väga hea et meil sprindi ja dendropargi raja kõrval on ka selline. Kus veel oleks võimalik teha x km maratoniks vajalikku katkematut tööd(arendada põhivastupidavust) ilma tehnikale või liigutuste kiirusele lõivu maksmatta ja seejuures aeroobselt, sõita enne raskematele radadele siirdumist end soojaks või trenni lõpus "maha kerida"..
Vastupidi- kummastav on näha vendi kes otse autost siirduvad joonelt sprindi või dendropargi rajale ansipit panema.
Suvel te ju kunagi jooksu või rattatrenni nii ei tee!
Postita kommentaar
<< Esileht