Pullerits: Kas sportlase terviseandmed on rahva asi?

LISA 12:04: Eveli Saue edu võti paljastatud.
Pärast seda, kui keegi eelmisel nädalal mu nohu ja närvivalu peale mainis, et ei ole nii haiget inimest näinudki, läksin arsti juurde. Mitte et ma ise ka usuks, et ma hirmus haige oleks, aga tööandja andis vastava korralduse.

Mis ma siis teada sain? Ma siiralt ei usu, et terviseandmete avaldamine kuidagi kedagi kahjustada võiks (ega tervis ju sellest halvene ega parane, kui keegi teada saab, milline on kellegi vererõhk!), ja sportlaste puhul (sportlaseks tituleeris mind Peeter Oja ühes telesaates, ja Oja oli aastaid tagasi vaat et presindendikandidaadiks saamas, tema toetuseks ilmus isegi üks ajaleht) on nende avaldamine minu arvates lausa elementaarne, sest tervis on nende tööd, mille vastu valitseb ju avalik huvi, oluliselt mõjutav tegur (mistõttu ma ei saa absoluutselt aru nendest, kes kukuvad kisama, kui ajakirjandus teatab, et Jaak Mael on selg haige või Andrus Veerpalul on kurk valus) - ja et see kõik ei jääks vaid jutuks, siis näitan isiklikku eeskuju.

Pikkus 187 cm - sama palju nagu neli aastat tagasi, ehkki olen viimasel ajal teinud kõvasti jõutrenni, aga alati olen trenni lõpus rippunud, et selgroog kokku ei vajuks;
Kaal 72 kg - seda on küll paljuvõitu, olin arvestanud 71ga, aga äkki jõutrenn on oma jälje jätnud;
Kehamassiindeks 20,6 - peaks olema enam-vähem, sest normaalnäitajaks loetakse 18,6-24,9;
Veresuhkur 4,8 - see ei ütle mulle suurt midagi, aga kui ma arsti usun, siis pidi see hea näitaja olema;
Kolesterool 4,2 - jääb ka normi piiresse, vist oli see näitaja 5, millest ülespoole tuli ettevaatlikuks muutuda;
Vererõhk 130/80 - neli aastat tagasi oli see näitaja 140/90, aga arst ütles, et olulisem on see, et alumine näitaja on normis;
Südamelöögisagedus 42 ja 48 - seda mõõdeti millegipärast kahel korral, vahed on päris suured, aga ju siis keskmine on 45, ütleme nii, ja see pole vist liiga kõrge ega ka ülemäära madal;
EKG - kõik pidi olema nii, nagu peab, kinnitas arst, süda pidi lööma rahulikult ja tugevasti, ei mingeid muutusi (ja muutused saavad siin olla ainult halvemuse suunas) võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mille üle mul oli hea meel, et järelikult on need, kes väidavad, et ma treenin liiga kõvasti, kergelt eksiteele sattunud;
lisaks anti mingit rauda pigistada - parema käega sain näitajaks 64, aga vasakuga vaid 48 - kohe näha, et paremakäeline ja kirjamees.

Mida siis nende andmetega peale hakata? Ega muud kui et saab vist trenni edasi teha. Laupäeval tegin Tartus dendropargis uisutehnikas viis 4,6 km ringi, aga läks vist pisut kiireks - nojah, polnud juba viis päeva suusatanud, vahepealse tormiga paksu lume sisse välja ei tikkunud. Ringide ajad tulid 18.20-18.30 kanti. Pühapäeval läksin samasse harjutama (taas uisutehnikas), et teen nimme veel aeglasemalt. Sedapuhku suutsin: läbisin kuus ringi ehk 27,6 km 1:55.18ga, keskmine ringi aeg 19.10-19.25 vahel. Üks villase kirju mütsi ja prillidega noormees pani minust lenneldes mööda.

Ühtekokku kogunes eelmisel nädalal kuue treeningkorraga treeningaega 8:30. Ülemöödunud nädalal läks kuue harjutuskorraga kirja ligi üheksa tundi. Loomulikult ei saa need näitajad kaugeltki vastu noile, kes, nagu Suusavendadelt kuulsin, olla läinud Põhja-Soome lumelaagrisse spetsiaalse eesmärgiga, et talvel maratonidel Priit Pulleritsust parem olla. Olgu siis pealegi, eks ma võtan rahulikult koha võrra tahapoole. Ega ma ka lõpmatuseni kogu Eesti vastu võistelda ja võidelda suuda. Aga noorematele meestele (alla 45) tuletan seda meelde küll, et oma korrespondentsvõistluses minuga võiks vanusekoefitsienti siiski ka arvestada. Nii et kui näiteks 35-aastane võidab mind 5 km sõidus minuti, siis vanusest tulenevat funktsionaalse võimekuse suurt erinevust arvestades ei ole ma sugugi kindel, et ta võidurõõmu täiel rinnal peaks nautima. Siin on ülesanne Indrek Kelgule ja Klubile Tartu Maraton: töötada välja samasugune vanust arvestav koefitsientide süsteem, nagu on suurtel rahvusvahelistel maratonidel, kus 45-aastane saaks tõepoolest võrrelda oma võimeid 25-aastasega (et 25-aastane oma nooruslikkusest tulenevalt liiga pilvedesse ei kerkiks).

Õhtuleht on aga saanud ilmselt endalegi märkamatult jälile, tänu millele on Eveli Saue tänavu näidanud häid tulemusi, eriti laskmises (v.a viimane võistlus). Õhtuleht tsiteerib Sauet: "Iga kuu oleme kaks kuud treeninud Asko Nuutineni juhendamisel." Ma ei tea, kuidas ta seda on suutnud - kes teeb järele?

Ja lõpuks teile link The New York Timesist, kus on juttu majast, kus ma 1990. aastal New Yorgi Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis õppides üksvahe elasin ja kus elab siiamaani see Ameerika advokaat, kes minu eest tol ajal hoolitses. Tore maja vahvas kohas, 71. tänaval, 200 meetrit Broadwayst läände - pildil on see hele maja vasakult teine, läbi kahe korruse ulatuva hiiglasliku aknaga.
******Zvonko Cari 1956. aastal valminud skulptuur "Neitsi kajakaga" Opatijas, Horvaatia. 24. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Dario Cologna Šveitsist juhib Davosi MK-etapil sprindis eesti päritolu Kanada suusataja Len Valjase ees. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Venemaa suusataja Aleksandr Legkovi finišiponnistus Davosi MK-etapi 15 km sõidus. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Tähtvere park Eesti Maaülikooli naabruses enne lumetormide saabumist. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Tähtvere spordipargi BMXi rada novembrikuu esimese lumekatte all. Foto autor: Priit Pullerits