teisipäev, november 23, 2010

Pullerits: Mida õpetasid vestlused Eesti koondislastega?

Nädalavahetusel, laupäeva õhtul, ajasin autole hääled sisse ja sõitsin Elvasse külla laskesuusatajatele Eveli Sauele ja Priit Viksile. Võtsin neile pisut kaasa Lätist pärit ainet, mis peaks aitama veres hemoglobiini taset tõsta. Eks peagi ole esimestes startides näha, kuidas see mõjus.

Alati, kui võõrustajad küsivad, kas pakkuda teed või kohvi, olen kimbatuses. Kohvist ma suurt ei hooli - vaadake ise, millised tõrvamärgid sellest kõikjale maha jäävad. Miks peaks üks mõistlik inimene laskma seda oma organismist suurtes kogustes läbi käia? Doktor Adik Levin ütles mulle kord, et enamik inimesi arvab, et nende seedekulgla on kui kanalisatsioonitoru - sinna võib kõike mõtlematult sisse loopida. Teega tuleb aga sageli meelde Salt Lake City olümpia eelne kentsakas juhtum Otepää lähistel suusaprofessori Hans Grossi juures. Tema abikaasa, tuntud naistearst, pakkus mulle mingit imelist teed, mis aga pani mu organismile sellise ootamatu paugu, et tükk aega pidin nõrkenuna diivanil lösakil lebama ja taastuma, enne kui suutsin taas süüvida prof. Grossi omaaegsesse teadustöösse, mis käsitles suusatamise klassikatehnika nüansse.

Saue ja Viksi pool võtsin kruusi teed. Juurde krõmpsutasime pruune kooke, mis olid peaaegu nagu piparkoogid, aga kuna jõulud pole veel käes, siis sada protsenti piparkoogid need traditsioonilises mõttes ei olnud. See-eest olid need otse ahjust tulnud.

Sain hulga kasulikke nõuandeid, kuidas näiteks jõutrenni teha. Seda on mulle eriti vaja. Piidlesin Viksi õlavarrelihaseid ning nägin, et need on ikka hoopis teistest klassist kui minu omad. Sellega seoses tekkis kaks mõtet: esiteks, arvestades biitsepsi erinevusi, pole imestada, et ma temasuguste sportlastega üldse võidu ei suuda sõita; teiseks, arvestades, et erinevus on silmaga hinnates kahekordne, siis võiks öelda, et on ime, et ma temasugustele sportlastele ainult nii vähe kaotan, nagu ma kaotan.

Igal juhul oli tore õhtupoolik. Sauel ja Viksil on igati kena ja nunnu "pesa" ning kaks tundi lendasid pea märkamatult. Kirjutasin neli A4 lehte tihedalt täis, aga mida, seda ei saa siin niipea kahjuks avaldada. Ent küll kunagi kõik ikka välja tuleb. Kannatust!

Eile, esmaspäeva pärastlõunal, võtsin pärastlõunasel ajal taas rattad alla: sedapuhku lasin Postimehe autojuhil end Elvasse sõidutada. Kohtusin Märja Mägra baaris Roland Lessinguga. Ta oli just eelmisel päeval Soomest võistlustelt koju saabunud. Lessing võttis tassi kohvi, mina segumahla - äkki saab sealt mõned vitamiinid?

Muu seas rääkisime ka Estoloppeti maratonidest, kus ta on kahel korral võitjaks tulnud. Viimati ka tänavu, mil mina sain seal oma elu esimese haamri ning vedasin end vaevu üle lõpujoone - palju ei puudunud, et oleksin esisajast välja kukkunud. Teise ringi tõusud olid mulle nii rängad, et oleksin seal kurnatuna vaat et otsad andnud. Küsisin, kui rasked talle nood Viru maratoni lõputõusud tunduvad. Lessing ütles, et kui nad eesotsas tavaliselt suurema pundiga lähevad, siis tema ei saa arugi, et need erilised tõusud oleks. Põhjus on selles, seletas ta, et nad ei lähe seal eesotsas sugugi punn põhjas, vaid väikse varuga. Ta möönis, et kui gaasi põhja vajutaks, tunduksid ilmselt talle ka nood tõusud väga rasked.

Taas pean suu pidama selle kohta, millest peamiselt rääkisime. Aga nii palju võin öelda - ja loodan, et Lessing ei pahanda -, et ta jättis äärmiselt realistliku ja isegi enesekriitilise sportlase mulje (mainisin seda talle samuti, nii et küllap ta ei pahanda). Ent kõige sügavama mulje jätsid mulle paar remarki, mis ta poetas oma kuueaastase tütre ja temaga koos veedetava aja tähtsuse kohta. Arvan, et enamikul Eesti isadel olnuks, mida kõrva taha panna ja millest õppust võtta. Need paar remarki, ütlen ausalt, kaalusid minu silmis üles kogu sporditeemalise jutu. Ja see, mis puudutab peret, nagu Lessingust aru sain, kaalub ka tema silmis üles kõiksuguse sportliku poole. Öelgu spordifännid siinkohal mida tahes, aga seesuguse suhtumise eest väärib ta minu meelest suuri plusspunkte.

Nagu öeldakse: räägi inimestega! Ja nad avanevad sulle hoopis uuest küljest. Edaspidi, pole kahtlust, et jälgin Saue, Viksi ja Lessingu võistlemisi täiesti teistsuguse pilguga. Kui tahate, siis võin öelda, et palju empaatilisema pilguga.
******Pula amfiteatri peasissekäik, Istria poolsaar, Horvaatia. 23. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Eveli Saue ja Priit Viks laskesuusatajate hooaja avamise pressikonverentsil. Foto autor: Priit Simson, Postimees/Scanpix
Foto 2: Eveli Saue saab Vancouveri olümpial juua. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 3: Priit Viks tõukamas end Vancouveri olümpial 20 km laskesuusatamises üle lõpujoone - tulemuseks 20. koht. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 4: Roland Lessing Vancouveri olümpial. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 5: Roland Lessing tütrega 2006. aasta algul. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix

37 Kommentaarid:

At 13:23, Anonymous Anonüümne said...

Fotol 2 ei ole Eveli Saue, vaid Kadri Lehtla.

 
At 13:24, Anonymous Anonüümne said...

Mida õpetasid vestlused koondislastega?
P.

 
At 13:45, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 13:23, parandasin vea. Scanpixi agtentuuri fotokirjelduses oli viga sees, ega nende päikseprillide tagant kõiki endal ära tunda ka lihtne pole, ja lõppeks peab kolleegide tööd ikka mingil määral usaldama ka. Aga see ei tähenda, et usaldades petta ei saa.

 
At 14:08, Anonymous Marko said...

Tore, et Eestis leidub vähemalt mõni ajakirjanik, kes tahab, viitsib ja võtab selleks aega, et sportlastega kohtuda ja neid kuulata. Selle eest suur tunnustus sulle Priit

 
At 14:23, Anonymous Anonüümne said...

Mis kraami sa sealt Lätist tõid?

 
At 15:41, Anonymous Anonüümne said...

"pulliverd" ilmselt?

 
At 15:49, Anonymous Anonüümne said...

Tubli artikkel, kuid avaldatud vales kohas. Naistelehte sobib imehästi. Ma usun, et makstaks ka honorari. Kinldasti tuleks pakkuda.

 
At 16:03, Anonymous Anonüümne said...

Kas 1. foto autor on Eesti Päevalehe ajakirjanik Priit Simson? Mida me sellest võime järeldada?

 
At 16:40, Blogger Priit Pullerits said...

...vastan: Priit Simson on juba tükk aega Postimehe fototoimetuse fotograaf. Isiklikult tunnen. Olen temaga koos töötanud.

 
At 17:22, Anonymous Anonüümne said...

Tuli meelde, et meie suusatajad olid esimese lume võistlustel liiga heas vormis, PP hinnangul. Mis see hinnang nüüd, peale esimest MK etappi, ütleb?

 
At 18:22, Anonymous Anonüümne said...

Lihtsalt huvi pärast tahan teada, et nüüd kus Kanepi on jälle Tallinki soosingus siis kas Priit teeb kah preiliga ühe sama positiivse intervjuu nagu käesolevas artiklis naistega tegi ja palub moka otsast kah vabandust veidra sõnakasutuse eest viimase aadressil?

 
At 21:48, Anonymous Anonüümne said...

Hea lugeja! Aita leida sobiv pealkiri millega Priit võiks artiklit naisteajakirjas avaldamiseks pakkuda.

 
At 08:36, Anonymous Anonüümne said...

Priit mis nüüd saab, suusatalv hakkab juba pihta, kas ettevalmistav periood on nüüd vale ja lühike olnud, mis saab edasi, ootame sinu arvamusi.

 
At 08:50, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 18:22 - olen Tallinki omanik, seega kuulub minu rahaline toetus, mida hr Pant küll oma nimel jagama tikub, samuti Kanepile. Kas ma loodan, et Kanepi tuleb ja mulle selle eest aitäh ütleb, et Pant & Hanschmidt & Co oma nn allfirmade kaudu Tallinki kassast "väljavõtteid" teevad, mida siis laialt naeratades Kanepile jagavad, ja teised, ausad omanikud, pika ninaga jätavad? Nii palju siis Kanepist. Ja paneme sellega sellele loole punkti. Olgu targu öeldud, et katsed seda teemat siin kuidagi edasi üles vinnata lõpevad prügikastis.

 
At 12:35, Anonymous Ants said...

Kohe kui uus seadus jõustub, tuleb Pulleritsu spordiblogil (endine suusablogi) laksata Pant & Hanschmidt & Co'le laimava sisuga avalduse eest kahjuhüvitis ja ennetav kahjuhüvitis tulevaste rikkumiste ära hoidmiseks. Aga päriselt - see on ju laimav avaldus, et ühed omanikud on ausad ja teised on ebaausad ja kandivad vara välja - kus on tõendid, viited?
Novebris seni rulli 7h, jõudu 10h, jooksu 8h. Täna kraabin mullasuusalt talveparafiini.

 
At 12:38, Blogger Priit Pullerits said...

Ants, ma ju ütlesin teile, et olen omanik. Omanikud ju ikka teavad, mida teised omanikud teevad. Mis omanik ma oleks, kui ma seda ei teaks.

 
At 12:44, Blogger Priit Pullerits said...

Ants, analüüsime huvi pärast seda minu lauset ja vaatama, kas seal keissi on:
Kas ma loodan, et Kanepi tuleb ja mulle selle eest aitäh ütleb, et Pant & Hanschmidt & Co oma nn allfirmade kaudu Tallinki kassast "väljavõtteid" teevad, mida siis laialt naeratades Kanepile jagavad, ja teised, ausad omanikud, pika ninaga jätavad?

Pant & Hanschmidt & Co - kahjuks ei ole sellist firmat üldse olemaski;
nn allfirmade kaudu - lühend nn näitab, et asja ei tule sõna-sõnalt võtta, vaid tegu on ebamäärase kujundiga;
kassast "väljavõtteid" teevad - jutumärkidesse panek viitab sõna otsese tähenduse moonutamisele - aga mis on see otsene tähendus, ja mis on hullu väljavõtetes: teie ju teete ka oma konto väljavõtteid näiteks pangas, eks ju?
ja teised, ausad omanikud - siin ei ole kuidagi öeldud, et need esimesed on mitteausad; siin on ainult rõhutatud seda, et teised on ausad.

 
At 13:11, Anonymous Anonüümne said...

Maarjamõisa polikliinik. Reede, 26. november.
"Kes tegi kaks päeva tagasi nn huvi pärast analüüse?" küsib valges kitlis mees ooteruumi sisenedes.
"Mina tegin," tõuseb püsti rühikas, kuid ilmselt alatoitumuse või ületreeningu all kannatav vuntsidega noormees.
"Kui pikk te olete?"
"190 cm"
Valges kitlis mees pöördub ja hakkab ära minema.
"Doktor, kuidas minu analüüsidega on?" hüüab noormees talle järele.
"Ma ei ole doktor. Ma olen puusärgitegija."

 
At 13:43, Blogger Priit Pullerits said...

...kellest jutt?

 
At 14:47, Anonymous Anonüümne said...

Priidu 8:50 antud selgitus lubab vastakaid arvamusi tekitanud Kanepi-loole tõesti punkti panna. Sponsoriks olemine peab kokkuvõttes ettevõttele ikka kuvandiväärtuse tõusu kaudu täiesti reaalset tulu tooma. Kui suuromanik Pant asjatundmatult, toppides oma nina küsimustesse nagu treenerite valik, treeningumetoodika jms, ettevõtte ressursse kulutab - mis avaldub sporlase ebaedus, siis on teistel aktsionäridel õigus pahane olla. It's business, nothing personal. Kui juba rahast juttu tuli, siis on huvipakkuv jooksuportaal.ee-s ilmunud kriitiline artikkel SEB Tallinna Maratoni 2011 hüppelistest hinnatõusudest on kuhugi kadunud.. Maratoni korraldav MTÜ põhjendas hinnatõus, et ei saa kulusid kokku.. 10 000+ osavõtjat ja ikka ei saa kulusid tasa.

 
At 16:14, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 20:00, Anonymous Anonüümne said...

PP 13:45: "ega nende päikseprillide tagant kõiki endal ära tunda ka lihtne pole".

Avaldame siis PP-le siinkohal saladusliku võlunipi. Võistlejal on rinnanumber kõhu peal. Kui muidu Eesti sportlasi ei tunne, siis vaata järgi stardiprotokollist. Võtet on lubatud kasutada ka nö Scanpixi agtentuuril.

 
At 21:18, Anonymous Anonüümne said...

12:44 on selline jutt, mis kuidagi vett ei pea. Naiivne on uskuda PP seisukohta.

 
At 22:43, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, kas Priit tõesti ei tea, et Tallinki omanikele ei olegigigi mitte kunagigigi intresse ettenähtud välja maksta? Ise omanik ja pole emissiooniprospektigigigigi lugedadagigigigigi suvatsenudkikikikikii! Humanitaarilt on seda muidugigigi palju nõudagigigigigi! Ja mina küsisin, et kas tuleb intervjuu või ei ning pika ja väga keeruka ja lohiseva põhjendusega vastusest sain vastuseks: "EI". Aitäh, vastus oli ammendav! Aga arusaamatuks jääb nüüd, et miks? Kas praegune EI on tingitud saamata dividendidest ja oma vähesest prospekti lugemusest või truudusest oma seisukohtadele mille väljendamiseks avanes vapustavalt hea võimalus pea pool aastat tagasi, kui nii siis tahan teada, et kust kohast must kass suhetest preiliga läbi jooksis? Kas tõesti andis preili Priidule korvi?

 
At 08:45, Blogger Priit Pullerits said...

Kuulge, mind ei huvita Kanepi karvavõrdki. Mul on ükskõik, kas ta kaotab või võidab, mängib või ei mängi, puhkab või harjutab, jätkab või loobub. Mind lihtsalt ei huvita naiste tennis, mitte kübetki. Aitab sellest, eks.

 
At 09:21, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 09:24, Anonymous Anonüümne said...

KUI EI HUVITA, MIDA KURADIT OLI SIIS VAJA SEDA KANEPI ARTIKLIT KIRJUTADA?

 
At 10:07, Blogger Priit Pullerits said...

to 09:42 - just business, nothing personal.

 
At 10:20, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 10:44, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 10:57, Anonymous Anonüümne said...

selge, Tallinki omanikelt saab küsida äri otstarbel lehelugusid. Case closed ja naiste tennise osas austan Priidu seisukohta.

 
At 11:04, Blogger Priit Pullerits said...

Just, case closed. Arutage mujal edasi, kui tahate.

 
At 12:09, Anonymous Anonüümne said...

palju ühe business loo kirjutamine ja lehes ära trükkimine maksab? kasvõi suurusjärk.

 
At 12:39, Blogger Priit Pullerits said...

...ei oska öelda. Selle hinna sees on ju ajakirjaniku töötasu (oleneb, kui mitu tundi ta mõne loo jaoks tööd teeb ja milline on tema tunnitasu), side- ja halduskulud, mõnikord ka transpordikulud, lisaks trüki- ja paberikulu, levikulud. Seda saab välja arvutada, aga selleks peab olema ametis PM majanduspoolel, ja mina ei ole.

 
At 13:30, Anonymous Anonüümne said...

ehh mind ei huvita palju PM jaoks kulu on. huvitab et palju diil tellijale maksma läheb. küsin teisiti. palju kanepi loo eest maksti? kasvõi suurusjärk.

 
At 16:20, Blogger Priit Pullerits said...

Millist maksjat neist te mõtlete? Või kõigi maksjate kogusummat?

 
At 22:45, Blogger Mairo said...

Tore, et käisid külas aga miks kirjutada asjast, kui ei saa asja sisust rääkida. Ausalt öelda täiesti sisutühi sissekanne, mis ei anna lugejale mitte ainsamatki asja, mida võiks kõrva taha panna.

 

Postita kommentaar

<< Esileht