Pullerits: Kui kaua veel kestab eksitav sprindijutt?
Las faktid kõnelgu! Kein Einaste, Eesti nn esisuusasprinter, jääb Kuusamo MK-etapil juba poolfinaali poole peal viimaseks. Jaks saab otsa. Oma sõidus viimane koht.Jooksutreener Harry Lemberg selle kohta, miks Tiidrek Nurme Pekingi olümpial 1500 meetri eeljooksus viimase kolmesaja meetriga grupi sappa vajus: "Tiidrek ei jäänud teistele alla mitte kiiruse, vaid vastupidavuse poolest."
Jätkame faktide lainel. Nurme läbis viimased 100 meetrit Pekingis 14,69ga, kaks eelmist sajameetrist lõiku vastavalt 14,1 ja 14,2ga. Tema jooksu võitja läbis viimased 100 meetrit 13,22ga, kolmas mees koguni 13,17ga. Kaks eelmist sajameetrist lõiku läbisid nad kokkuvõttes Nurmest vastavalt vaid 0,3 ja 0,4 sekundit kiiremini. Lembergi väide: Nurme ei ole kohe kindlasti esimesest
ja kolmandast mehest ainult kiiruse poolest, kui võrrelda lõpusadat, sugugi poolteist sekundit aeglasem.Tagasi suusatamise juurde. Einaste eelsõidu kolmas aeg Kuusamos tõestas, et kiiruse taha ta tulemused ei jää. Sama käib enam-vähem ka Peeter Kümmeli kohta, kes sai ajasõidus 12. resultaadi. Einaste tulemused jäävad ilmselgelt vastupidavuse vähesuse taha. Vastupidavuse nappus, kui vaadata Eesti suusatajate viimaste aastate esitusi MK-sarjas, on üleüldine nn suusasprinterite probleem.
Nüüd subjektiivsem vahelepõige. Paistab, et Kümmel on seda puudujääki kõrvaldamas. Tema 33. koht Kuusamos rohkem kui saja 10 km klassikadistantsile startinu seas ja kõigest viiesekundiline kaotus Andrus Veerpalule - olgugi et Veerpalu on tippvormist veel kaugel, aga tema on ka selge distantsisõitja - annab märku, et Kümmel on ilmselt tegemas kvalitatiivset arenguhüpet.
Veelgi subjektiivsemal lainel jätkates. Panite küllap tähele, et kasutasin suusasprinterite ees lühendit nn. Tegin seda nimme. Minu arvates tuleks loobuda käsitlusest, et suusasprint on
sprint. Ütlete, et pole vahet, mis sõnaga asju nimetada? On küll! Sprindiga ei ole seal mitte midagi pistmist. Kuusamos oli meeste distants 1400 meetrit pikk, selle läbimiseks kulus kiirematel mõni sekund üle kolme minuti. See on ju sulaselge keskmaavõistlus. Selleks, et finaali jõuda - mis on ju Eesti meeste eesmärk -, tuleb seda distantsi läbida kolm korda, mis teeb kokku 4200 meetrit. (Ehk jooksuga parralleeli vedades - ja ma usun, et see paralleel pole sugugi vägivaldne - tuleb läbida kolm korda 1200 meetrit täistempoga.) 4200 meetrit, ja kui tahetakse veel finaalis medalite eest heidelda, siis koguni 5600 meetrit, on kokkuvõttes ikka väga pikamaavõistluse moodi. Igaüks ju teab, et nii pikkade lõikude nagu 1400 meetrit läbimiseks neli korda peab olema väga hea vastupidavus.Vaatame asja selgitamiseks veel energiatootmise süsteeme. Need andmed andis mulle Lemberg. Sprint on teatavasti 100 ja 200 meetri jooks ning tinglikult ka 400 meetri jooks. Neil aladel on aeroobse ja anaeroobse energiatootmissüsteemi protsentuaalne jaotumus vastavalt 8 ja 92, 14 ja 86 ning 30 ja 70. Kui läheme üle keskmaadistantsidele, nagu 800 ja 1500 ja 3000 meetrit, on need protsentide vahekorrad vastavalt 57 ja 43, 76 ja 24 ning 88 ja 12. Juhin eraldi tähelepanu 1500 meetri jaotumisele - 76 ja 24. Mis siin sprindiga pistmist on?! Aga läheme üle veel 5000 meetri jooksule ja see jaotumus on 93 ja seitse. Kordan: 93 ja seitse!
Aitab selle sprindijutuga sportlaste ja publiku eksitamisest. Me võiksime omas keeles leida alale ikkagi paslikuma ja tegelikkusega täpsemini klappiva nimetuse, kas või suusatamise lõigusõit. See on algatuseks minu pakkumine. Olge hea ja tehke parem!
******
Opatija, Horvaatia. 24. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Foto 1: Kein Einaste Kuusamo MK-etapil. Foto päritolu: Scanpix
Foto 2: Peeter Kümmel Kuusamo MK-etapil. Foto päritolu: Scanpix
Foto 3: Andrus Veerpalu Kuusamo MK-etapil. Foto päritolu: Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:05
kommentaare: 37
37 Kommentaarid:
Väike tähenärimine - kuidas on tehtud arvutused, et 1400x3=5100; 5100+1400=6800?
Mu pea ütleb, et 5100 ja 6800 või siis 1400 ei ole õiged distantsid.
Sprinterite all vist peetakse suusatamises silmas pigem neid, kel on võimet lõpus veel kiirendada, plahvatuslikkust siis, kui kõik on peaaegu möödas.See on eristus distantsimeestest, kes sõidavad kogu maa kiiresti, ent lõpusirgel ei plahvata?
Distantsi lõpus olevat kiirendust nimetati vanasti spurdiks. Et siis spurterid, mitte sprinterid :-)
ain
Aitäh, 12:08, vea parandamise eest! Arvestasin ekslikult arvutustes 1700 meetriga.
Äkki Priit sõbrustab veidi Google'iga ja kontrollib lugupeetud Harry esitatud energiatootmise jaotused järgi. Esitatud suhtarvud esindavad selgelt äärmuslikke seisukohti ja valdavalt peetakse 5000 m jooksus anaeroobse töö osakaalu siiski suuremaks kui 7%. Kindlasti mängib olulist osa ka kontrollgrupi erialane võimekus - kas distants läbitakse 13 või 20 minutiga, näiteks.
Kui hea Priit võtab nõuks spordikeele põllul kõpla maasse lüüa, siis tasuks konkreetset teemat laiemalt käsitleda. Laskesuusatajatel on kombeks sprindiks nimetada oluliselt pikemat distantsi - meestel 10 km ja naistel 7,5 km. Empaatilise pilgu osava kanaliseerimisega saaks aidata ka Eveli Sauel, Priit Viksil ja Roland Lessingul ebaõiglasest sprindiorjusest pääseda.
Mis sellest Eesti suusakoondisest ikka rääkida. Tundus ,et pühapäeval tehti seal üldine streik tööandja so treeneri vastu -keegi meestest ei startinud(see et Kärp starti kupatati ei kompenseeri ,sest ta ei lõpetanud ju ikka)Sellise pehme suhtumisega ei tule uusi tegijaid meie suusamaailma iialgi.Saan aru ,et Veerpalu .Mae võivad seda lubada ,aga et noored nagad otsustavad mitte sõita, ei oska ikka veel ennast riide panna või nagu isand Kärp teatas kuskil ajalehes: "peamine eesmärk on ikka 1.03.2011 Oslo 15km" Mehed natuke naljaks kui noor üritaja ütleb ,et ta valmistus talveks ainult 1 päevaks.
Harrastaja
Priit, vaata maailma natuke laiemalt!
Sa vaatad seda kergejõustiklase silmade läbi. Iga ala tegijad ja otsustajad otsustavad ise, mida nad omsl alal sprindiks, maratoniks jne. nimetavad ja nad EI PEA malli võtma kergejõustikust, ega see jumal ei ole. Mis puutub füsioloogiasse, siis seda ei tasu filoloogiaga segi ajada. Maailmas nimetataksegi ühe sõnaga mitut asja. Siin on aga selgelt öeldud, et tegemist on suusasprinteritega. Lapski teab, et need ei ole saja meetri jooksjad, ega sama maa ujujad. Rohkem mõistmist ja mõistust ning laiemat maailmanägemist (ilma klappidetta)!
Targutamiseks see muidugi sobib, aga seda vastavalt tasemele.
Antud juhul ongi see targutus taseme näitaja.
Ei, eelmine, see ei ole minu arvates ikka sugugi ükskõik, mida sprindiks nimetame. Kui räägime suusasprindist kui sprindist, siis on noortel tekkimas ettekujutus, et see on kerge ala - teed sutsaka kiiruse pealt ära ja asi ants. Kuulake kas või, mida Triin Ojaste hooaja algul rääkis. Aga nagu sissekandes kirjutasin, ja nagu vist teil lugedes (kui üldse lugesite, sest komme on sageli mitte lugeda, vaid kohe targutama hakata) kahe silma vahele jäi, siis suusatamise sprint ei ole olemuselt sprint, vaid selle aluseks on tugev ja põhjalik vastupidavustöö. Mitte nii, et mul on kiirust ja kiire lihas, järelikult olen sprinter valmis. Ei, enne pead vastupidavust koguma, kui tahad ikka 30 seast ka edasi pääseda.
Ja üle-eelmisega olen osati nõus. Võistlus on ikka pidupäev. Selleks ju sportlane valmistub. Aga kui kogu koondis peaaegu in corpore startigi ei lähe, aga enamik teisi koondisi läheb, siis tekib küsimus, jah, et mille poolest meie omad kehvemad on... Samas, ega 50. koha nimel enda kopse haigeks sõita ole ka mõtet.
Priit palju suusa km-d on juba kogunenud.
Artikkel väga huvitav ja informeeriv, kuid selle mõte järgi mis sa tõid: et vastupidavus on kõige tähtsam-siis peaksid maratonijooksjad ka lühematel distantsidel koore riisuma.
Einaste sai ju Kuusamos eesti suusatajatest kõige parema tulemuse üldse. Milleks teda selle eest kottida vaja on - ei saa aru.
Priit, kirjutad nagu Triin Ojaste ja teised noored ei teaks, mida suusasprint endast kujutab ja nende treenerid ei teaks, kuidas selleks valmistuda. Hea, et Eestis on üks mees, kes seda teab ja oma tõde kuulutab. Nüüd on lootust, et meie meestest saavad ka tegijad.
"suusatamise sprint ei ole olemuselt sprint, vaid selle aluseks on tugev ja põhjalik vastupidavustöö. Mitte nii, et mul on kiirust ja kiire lihas, järelikult olen sprinter valmis. Ei, enne pead vastupidavust koguma, kui tahad ikka 30 seast ka edasi pääseda."
Priit, ma kahtlustan, et teised teavad seda juba ammu, mida sina siin avastad.
Kontrollime: kirjutage siia ja andke teada need, kes seni on arvanud, et suusatamise sprint on sama mis 100m jooks.(PP-l ei ole vaja seda kirjutada, temast me seda juba teame)
Sissekanne on sisukas. Tegelikult võib ju ka 15 km klassika distantsi pidada sprindiks või intervall sõiduks, millel on pisut lühemad puhkepausid. Suusatamise MK sarja distantsisõidud on ju nagu intervall jooks - raske töö tõus-puhkus laskumine- raske töö tõus - puhkus laskumine. Vahepeal ka pisut tehnilisemaid väiksemate põntsudega kohti, kus asi rohkem krossijooksu moodi. Staadionijooksul puhkehetke ei ole ja väsimus kuhjub ja kuhjub.
Strawman ehk eesti keeli õlgmehe argumentatsioon klassikalisel kujul.
"Minu arvates tuleks loobuda käsitlusest, et suusasprint on sprint. Ütlete, et pole vahet, mis sõnaga asju nimetada? On küll! Sprindiga ei ole seal mitte [..]"
Kes käsitleb suusasprinti kogu-jõud-viimseni-välja viskena? Keegi ei käsitlegi ju nii. Võitled õlgmehikesega, Priit! 8)
Erinevatel spordialadel on vast väljenditel ja sõnadel erinev tähendus. Näiteks orienteerumisjooksus on spridniks üldjuhl veidi üle 3km-ne distants, mida läbitakse üle 10 minuti (sõltub maastiku keerukusest).
ja jah, Scrumis tähendab sprint nädalast pingutust :D :D :D No aga meil tähendab Tartu nimeline maraton kah u Tootsi kombel poolikult aga korralikult võsavahelistel teedel.
No ja mis veel, pärast eelmist blogikannet on minu tolerats juba nii suur, et mul juba täiesti Savi mis nimedega midagi nimetatakse. Pealegi peab peatse suukorvistamise tingimustes niikinii hakkama avatumalt mõtlema, et sama asja legaalse sõnavara ja ontlike unenägudena seletada.
Kui 1.03.2011 Oslo 15km sõidu ajal on ka -20C, kas siis ka loobutakse ja öeldakse eitemida?
Pole imestada kui suusakoondis Portugalis laagrit peab, et krõbedama külmakraadiga lumel ka 40-45 minutit üle jõu käib.
Tähenärijast Priidule: Seleta ära, miks on kergejõustikus (sinu etalon)maraton 42,195km pikk? Maratoni linn, ei olnud ju sellest sihtpunktist, kuhu teatetooja jooksis e.m.a.toimunud lahingu võidust teatama, täpselt nii kaugel ja kui olekski, siis ei ole tuhandeid aastaid hiljem see jooksudistants 5m täpsusega tuvastatav.
Miks on Vasaloppet maraton kui pikkus on 90km?
Priit, tean, et saa ei vasta, sest sa lähed oma "faktidega", ilma laiemat pilti nägemata, rappa.
Soovi sulle laiemat silmaringi ja ümbritseva mõistmist!
Rumalusega püüab ainult rumalaid.
"siis suusatamise sprint ei ole olemuselt sprint, vaid"
Priit, sa ei oleks nagu filoloogiat õppinud või eluga üldse kursis?
Näide: Kas sipelgasiil on olemuselt sipelgas või siil?
Võtta üks sõna ja selle ümber korduvalt vahutada, mis on selle eesmärk? Kas sellist ajakirjandust me tahtsimegi?
Ilmselt tahtsime, sest kommentaarid ületavad pikkuselt korduvalt kommenteeritava artikli.
Seda saavutatakse tänu manipuleerimisele.
Head manipuleerimist Priit!
(kui sul mõnikord mõni tark mõte ka tuleb, anna teada)
On välja kujunenud tava, et spordialadel (ja mitte ainult) on põhidistantsid. Kui on, või kujunevad välja, nendest pikemad ja lühemad distantsid, siis hakatakse neid nimetama vastavalt maratoniks ja sprindiks. Nii ka suusatamises. Sõnaga "sprint" markeeritakse põhialast lühemat ala.
Mis selles nii keerulist on, et Priit sellest aru ei saa või miks ta ei taha aru saada?
Ajakirjanik jalutab metsas ja näeb siili kivil istumas.
"Tere siil! Mis sa istud siin?"
"Ah, tead, mõtlen siin, et küll see loogika on üks huvitav asi."
"Mis asi see loogika on?"
"Noh ma toon sulle üh näite. Kas sul tikku on?"
"On küll."
"Noh, järelikult suitsetad."
"Jaa."
"No ja kui suitsetad, siis võtad vahel viina kah?"
"Võtan küll."
"No ja kui võtad viina, siis oled natuke naistemees ka?"
"Õige."
"Noh, järelikult ei ole impotent."
"Ei ole."
"No näed, see ongi loogika."
Arakirjanikule kohe asi selge. Jalutab metsa mööda edasi, vastu
tuleb rebane. Ajakirjanik kohe loogikat kasutama.
"Tere rebane! Kas sul tikku on?"
"Ei ole."
"Ehee! Impotent!!!"
Jooksjad jagatakse vist viide-kuude klassi: sprinterid (100 m 200m), 400 m jooksjad, keskmaajooksjad (800 m, 1500 m), pikamaajooksjad (5000 m, 10 000 m), maratonijooksjad, ultrajooksjad (50 km ja rohkem). Suusatamises saab klasse moodustada distantsi pikkuse, suusatamisviisi ja Kuusamo näitab et ka temperatuuri järgi. Eestil võiks siis normaalilma koondiste kõrval moodustada ka külma ilma koondise. Seal oleksid mehed-naised, kes -15C ja madalamate temperatuuride spetsialistid.
14:05 - vahva ettepanek! Aga teie jooksunimekiri pole küll ammendav - on ju veel tõkkejooks ja takistusjooks ja teatejooks, isegi amokijooks. Ja Tallinnas on kevaditi veel naistejooks - aga selle vastu üritame varsti võidelda.
Nagu üldiselt näete, on arvamusi selle artikli kohta erinevaid, seinast seina. Kas, kui võtta aluseks 13:24 anekdoot, on enamik neid, kes minuga päri on, samuti manipuleerijad??
Priit, milline kommentaar on Sinuga päri ehk soovib suusatamises sprindi asemel kasutusele võtta uue termini?
Priit, kes on sinuga päri, et(Ojaste tasemega) noored suusatajad ei tea, et suusasprint ei ole 100m jooks?
Postituse juures on omapärane viide Foto päritolu, seepärast meenus samuti üks paari aasta tagune anekdoot.
Postimehe fotograaf käis Tartu Rattamaratoni pildistamas. Ilmutab pildid ära ja vaatab et kõigil kiivrid peas, üleni porised - enamus on kõik ühte nägu.
Ei hakanud rohkem jamama, võttis ühe negatiivi ja tegi kõik pildid sellest valmis.
Sõitis sportlaste juurde, jagas pildid välja.
Kõik vaatavad ja rõõmustavad, ainult üks sportlane muudkui vaatab ja vaatab ja ütleb siis:
"Imelik küll, nägu on minu oma, ratas on naise oma, aga sokid on Soonetsi omad."
longchamp outlet
basketball shoes
goyard bags
moncler outlet
nike huarache
adidas tubular shadow
yeezy shoes
kevin durant shoes
yeezy boost 350
longchamp handbags
qzz0419
michael kors handbags
kate spade outlet
ecco shoes
ray ban sunglasses
ray ban sunglasses
fitflops sale
air huarache
fitflop shoes
true religion outlet store
coach outlet
zzzzz2018.4.27
ralph lauren outlet
nike outlet store
converse trainers
ferragamo shoes
prada shoes
dsquared2
canada goose outlet
nike shoes
nike blazer
coach outlet
zzzzz2018.7.13
michael kors outlet online
cheap jordans
cheap nba jerseys
nike chaussure femme
basketball shoes
salomom shoes
true religion outlet
ralph lauren uk
nike blazer pas cher
manolo blahnik
huaraches
ecco outlet
canada goose outlet
christian louboutin outlet
nike blazer
soccer shoes
true religion outlet
coach factory outlet
ed hardy clothing
fitflops sale clearance
zzzzz2018.8.6
nike huarache
cheap nba jerseys
salomom shoes
ray ban sunglasses
nike factory
oakley sunglasses
ugg boots
クロムハーツ
polo ralph lauren
nfl store
golden goose starter
cheap nfl jerseys china
ultra boost
curry 5
nmd r1
lebron 13
nike huarache
kobe 9
adidas eqt
off white jordan 1
iniki
crazy explosive
jordan retro
adidas ultra boost
kobe basketball shoes
nike hyperdunk 2017
longchamp
michael kors handbags sale
michael kors factory outlet
0815jejeEn développant une équipe nike air jordan 44 virtuelle, la société Nike cherche à exploiter la force de différentes nationalités non limitées par la situation asics gel glorify herren test géographique. Le chauffeur a pris un peu d'acquisition mais je adidas zx 850 homme bleu n'ai pas été en forme depuis des années, donc c'est vraiment un problème basket nike air presto fly de ma part que le standard avec le club. Il vous suffit asics gel lyte bordeaux de l'allumer, d'allumer la chaîne stéréo de votre voiture et de la régler sur 99,3 asics flamingo pas cher FM.
Postita kommentaar
<< Esileht