Pullerits: Kes oskab suusatada ja kes mitte?

Kuulsin, et Eestimaal on lahvatanud suur vaidlus. Mitte selle üle, kas Edgar Savisaar on Venemaa mõjuagent või mitte, vaid selle üle, kas Priit Pullerits oskab ikkagi suusatada või ei oska. Üks Postimehe kolleeg juhtus jõuluajal Tartu kesklinnas mööduma seltskonnast, kus käis elav arutelu minu sõidutehnika üle. Millisel seisukohal rahvas oli, selle fikseerimiseks ei hakanud ta peatuma. Küll aga oli Arena spordisaalis, nagu mulle ette kanti, jõutud minu uisutehnika üle arutledes järeldusele, et see, võrreldes paari aasta taguse pildiga, olla üllatavalt hea.

Eks oma silm ole kuningas. Siin on teile vaatamiseks www.sportTv.ee videolõik, mis minuga enne jõule tehti, ja sellel on näha (olgu see järgnev rõhutatud), kuidas ma sõidan Tartu dendropargis üles 4,6 km pikkuse ringi teisest, kõige pikemast tõusust, mida enamik läbib tehnikas "üks kepitõuge ja kaks sammu", mitte nii nagu mina - "üks kepitõuge ja üks samm" -, sest ilmselt käib see enamikule üle jõu; tõusust, mida enamik klassikasõitjaid võtab käärsammuga; rõhutan, et see ei ole sõit laugel lõigul (telepilt ju petab), mistõttu, nagu näete, langeb hästi suur rõhk reietööle ja mistõttu jalad on võrdlemisi laiali: http://www.youtube.com/watch?v=ozDI619Nmmc

Teine asi on klassikatehnikaga. Enne jõule juhtus Jaak Teppan seda kõrvalt nägema ja kommenteeris kahe sõnaga: "Täielik pornograafia." Kurtsin talle, et ei saa kuidagi mäest üles. Ta siis võttis end minu ette ja näitas, kuidas tugijalga hoida ja kuidas tõugata - ja kohe läks asi paremaks. Tasapisi hakkas tulema. Ta näitas kätte ka mu elementaarsed vead - ega ise end ju kõrvalt näe. Kui saaks Teppanil veel paar korda nööbist kinni, laseksin veel hea meelega oma tehnikat sättida.

Eile läksin pikemat sõitu tegema. Kohemaid trehvasin dendropargi ringil koolivend Aivar Veri, kes mullu sai Tartu maratonil 99. koha. Haakisin talle sappa. Siis nägin nii mõndagi. Näiteks seda, et minu kulunud määrdega Atomicu suusad ei libise põrmugi paremini kui Veri vanad Visud. Ja seda, et talgi on sõidustiilis sama viga, mis Teppani väitel mul: hoojalg tuleb tugijala taha maha, mitte ei liigu hooga ette. Läbisime koos kolm 4,6 km pikkust ringi, tempo oli 18 minuti kandis ringi kohta. Klassikajälg oli hästi sõidetav, aga uisurada oli nagu sea songermaa, paksu lumega. Lõpus, kui Veri tegi minu palvel boonusringi ehk seitsmenda ja mina kolmanda, panin pisut juurde ja sõitsin tal eest ära - viisin tempo 17.30 peale. Kokku tegin viis ringi, siis siirdusin Tähtvere spordiparki. Seal saabus aeg tempot tõsta.

Huvitav tähelepanek: päev varem olin spordipargis läbinud 20 ovaaliringi 1:18ga ehk pisut alla nelja minuti 850 m pikkuse ringi kohta. Kummaline, aga õhtul tundsin, kuidas tollest nimme aeglasest trennist pärast puhkepäeva jäid liigesed kangeks. Nüüd alustasin tempoga 3.00 ringi kohta. Siis tõstsin selle 2.55ni, edasi 2.50ni ja viimased kolm ringi läbisin kiirusega 2.45. Miks, küsite. Aga selleks, et lihased ei harjuks pideva aeglase tööga. Ent hämmastav oli see, et pärast tavalisest palju kiiremat sõitu ei olnud liigesed sugugi nii kanged nagu pärast aeglast trenni. Kes oskab seda seletada?

Statistikat ka: eelmine nädal tegin viis trenni, kokku 9:27, suusakilometraaži kogunes 127,6. Nüüd on sel talvel viie nädalaga 404 km koos. Alanud nädalal üritan teha veel mahtu, eks siis näis, kas hakkan ka tempot tõstma. Mida targad soovitavad?
******Plitvice rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Šveitsi suusataja Dario Cologna stiilinäide Davosis. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Pühapäevasuusataja Berliinis. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Sellised on suusarajad Saksamaal Bockhorni linna lähistel. Foto autor: AFP/Scanpix