Pullerits: Millest räägib Eesti suusatajate verepilt tegelikult?

Tähelepanu: siin tuleb selle blogi kõige targem kirjutis! Nüüd loodetavasti ei ole enam kellelgi põhjust ärbelda, et autor ei tunne asja. Nagu ennist rääkisin, tuleb allikaid omada nii siin kui seal ja erinevail tasemeil. Niisiis, mu üks allikas, kes ise omal ajal vastupidavussporti teinud ja nüüd sporti kriitilise pilguga kõrvalt jälginud, esitas järeldused, mida Eesti meessuusatajate vereproovidest kirjutatu põhjal teha võiks. Teine allikas, kes on muu seas spetsialist ka vereteemal, andis tema järeldustele kriitilise hinnangu. (Lubasin mõlemale allikale anonüümsust, sest kumbki ei soovi oma tööst tulenevalt sellesse väga tuliseks ja kahtlaseks kiskuvasse debatti sõrmi ja juukseid pidi vahele jääda.) Lugege, püüdke aru saada, ja kui soovite, vaielge vastu. Vaatame siis, kui kõvad asjatundjad te nüüd minu ja mu allikate vastu olete ning kas tõesti autor ajab alati pada. Palun, kui vähegi suudate (saan aru, et paljudele võib see olla ületamatult raske, aga te vähemalt püüdke), siis hoiduge lahmimisest.

Väide: Mati Alaver on taas ajanud jama ja mänginud lihtsameelset arvestusega, et ega keegi õieti viitsi süveneda. Ma natukene süvenesin. Vestlesin inimestega, kes teavad verest, treeningust kõrgmäestikus ja dopingust (enda peal katsetanud) kõike.

Vastuväide: Väide iseenesest on ülepakutud: pole inimest, kes teaks kõike. Enda peal katsetamine ei tee kellestki veel spetsialisti, eriti veel teemas, milles iseenesest on väga palju diskuteeritavat ja ebaselget.

Väide: Kein Einaste - kõrgmäestiku treeninguga saab hemoglobiini tõsta maksimaalselt kümme ühikut, samamoodi juues või joostes langetada kümme ühikut. Tema puhul osutus kokteil sedavõrd efektiivseks, et ületas soovitu rohkem ja seetõttu ei olnud seda enam võimalik vajalikule tasemele langetada. Jutt, et on mitteproff ja ei kontrollinud, on ainult lollidele.

Vastuväide: Einaste hgb oli 172 g/l (number pärineb Õhtulehest, mitte kuskilt mujalt), ülemiseks piiriks on FIS-l seatud 170 g/l. Seega ületus vaid 1,18 protsenti. Kui eeldame, et keskmäestikus treenides võib hgb väärtust tõsta 10 g/l, siis spekuleerides oli Einaste hgb enne mäkke minekut 162 g/l. Saan aru, et allikas püüab väita, et Einaste hgb oli tegelikult vähemalt 182 g/l ning seetõttu ei osutunud hgb väärtuse alandamise meetmed piisavaks. Kõik võib olla, aga tõestus kui selline puudub. See on spekulatsioon, sest vaevalt allikas viimased 12 tundi enne testimist koos Einastega oli. Nii et tegelikkuses võis see olla nii ja naa. Aga pole kindlaid tõendeid ei ühe ega teise teooria kinnitamiseks.

Väide: Algo Kärp - tema jäi vahele uute vererakkude liiga kõrge kontsentratsiooni tõttu. Mägedest alla tulles toimub uute vererakkude kiire teke ehk superkompensatsioon maksimaalselt 3-4 päeva jooksul. Alaveri sõnul oli mägede laagrist möödas kaks nädalat. Järelikult saab tegemist olla ainult kunstlike ainetega.

Vastuväide: See on allika kõige nõrgem koht. Tõesti, Õhtuleht väitis, et Kärbil oli retikulotsüütide suhtarv liiga kõrge. Aga kas Õhtuleht on tõe allikas? Kärp ei pääsenud starti, sest tema OFF skoor ületas lubatud 125,6. Toon siinjuures ära valemi OFFhr score = Hgb - 60*√ret%. Kui inimene vähegi matemaatikat jagab, siis on valemist ilusti näha, et mida kõrgem on retikulotsüütide suhtarv, seda madalam on OFF skoor. Kärbi hgb oli alla 170 g/l (allikas jällegi Õhtuleht), seega oli tema probleemiks mitte liiga kõrge, vaid vastupidi, just madal retikulotsüütide suhtarv.

Siin on üks illustratsioon, kuidas käituvad retikulotsüütide (new red blood cells) suhtarv ja hgb mäestikust alla tulles. Nädal peale allatulekut on retikulotsüütide väärtus madalaim ja hgb väärtus kõrgeim ehk siis OFF skoor maksimum. Kärp tuli Davosist alla 20. detsembril, vereproov võeti 30. detsembril.

Samas, muidugi annab samasuguse tulemuse ka EPO (või mõne muu punavereloomet stimuleeriva aine) süstimine mõned nädalad peale süstimise lõppu või ka vere ülekanne.

Väide: Kuna dopinguainete avastamine on võimalik paari päeva jooksul (üks kuni poolteist nädalat enne võistlust on süstimise aeg) ja pole võimalik kõiki kontrollida, on FIS otsustanud vahele võtta dopingu tarvitamise nähtude põhjal. Kuna otseselt aineid ei avastata, ei saa ka kedagi ametlikult süüdi tunnistada ja seetõttu on kasutusel kergem variant.

Vastuväide: See on tõsi, et FIS kasutab seda surrogaatmarkerina, samas on selle skoori juures küllalt suur valepositiivsuse võimalus. Samas, muidugi kahe mehe probleemid korraga annavad alati aluse teatud kahtlustusteks. Ning spekulatsioonideks annab alust kindlasti ka fakt, et Alaveril on ainult kaks positiivset näidet - Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, ülejäänud kõik on korra sähvatanud (Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk, ka sprinteritest mitmed), et siis aastaid edasi susiseda.

Aga toodud faktidest jääb väheseks keelatud ainete kasutamise süüdistuseks, sest eksisteerivad ka mõistlikud füsioloogiliselt seletatavad vastuargumendid.
******
Plitvice rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Eesti suusakoondise arst Tarvo Kiudma ja peatreener Mati Alaver eelmise aasta lõpus Kuusamo MK-etapil. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Kein Einaste (nr 3) eelmise aasta lõpus Kuusamo MK-etapil. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Algo Kärp (nr 44) eelmise aasta lõpus Kuusamo MK-etapil. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix