Pullerits: Kuidas ma Otepää MK-etapil ikkagi oma etteaste tegin?

"Tere, mina ei ole Ott Sepp "Tujurikkujast". Mina olen Priit Pullerits. Nagu te kõik kõik väga hästi teate, siis ma ei ole täna MK-etapi stardis. Miks? Sellepärast, et mind lihtsalt ei kutsutud. Tõestamaks, et ma oleks seal väga hästi hakkama saanud, otsustasin teha tänasel MK-etapil täiesti oma etteaste. Ja selleks, et teil üksinda mitte tuju rikkuda, kutsusin appi mõned asjatundlikud ja tuntud inimesed. Eesmärk on neid nii kõvasti pigistada ja pitsitada, et nad siiatulekut elu lõpuni kahetseksid... Oi, nüüd läks küll valesti. Tahtsin öelda, et elu lõpuni hea sõnaga meenutaksid."

Tegelikult ei tahtnud ma seda etteastet Otepää MK-etapil G4Si kutsutud külaliste telgis (kutsutuid oli 125) sugugi teha. Ma ei ole ju mingi MC ehk tseremooniameister. Aga korraldajad käisid hirmsasti peale, kaks nädalat ühtejutti, sest nad olid veendunud - ja need ei ole minu, vaid nende sõnad -, et kui keegi suusatamist tundvatest inimestest selle tunniajalise intervjuude šõuga hakkama saab, siis olla see mina. Isiklikult ei olnud ma selles absoluutselt veendunud, sest ma ei ole ikkagi ju teleajakirjanik, vaid kõigest leheajakirjanik, ja ammugi ei ole ma spordi- ega suusaajakirjanik. Aga lõpuks said korraldajad mult oodatud jah-sõna siiski kätte.

Selleks, et publiku tähelepanu võita, püüdsin iga intervjueeritavat nii huvitavalt kui võimalik sisse juhatada. Näiteks kõige esimese kohta rääkisin, kuidas ta püüdis pääseda Calgary taliolümpiale. Kevadel 1987 sõitis ta end Rovaniemis Polar Cupi võistlustel kuuendaks - kaks kiiremat olid Norra suusalegend Vegard Ulvang ja Itaalia "õmblusmasin" Maurilio de Zolt -, edestades teiste seas tolle talve MK-sarja võitjat rootslast Torgny Mogrenit. Teate, kes ta on? Ei tea? Kuulake edasi. Seejärel, olümpialootus silme ees, keeras ta treeninguil mahvi põhja. Ehk nagu ta on meenutanud: "Tahtsin ilgelt panna." Panigi. Pigutas üle. Calgary olümpiatalv, nagu ka järgmine hooaeg, läksid aia taha. Kahel korral tuli tal konkurentide asemel heidelda pikalt kopsupõletikuga. Nüüd teate, kes ta on?

Pärast tema paari sportliku tulemuse mainimist - sh Tartu maratoni võit - lisasin, et sel nädalavahetusel on tema õpilasi Otepääl kõige rohkem stardis, mille otsa ei saanud jätta torkamata, et nagu te nüüd isegi mõistate, ei ole tegemist Mati Alaveriga. Kas teate, kellega?

Esimene intervjueeritav oli Jaanus Teppan. Aga vaadake, kas te teise intervjueeritava oleksite ära arvanud.

Alustasin sellest, et ta on ainus eestlane, kes on võitnud viimase veerandsajandi jooksul klassikalisel suusaalal MM-võistluste teatesõidu medali. 26 aastat tagasi tuli ta omavanuste hulgas maailmameistriks. Teate teda? Nüüd läheb lihtsamaks: kõigi tema kolme poja nimed algavad A-tähega, nagu algavad üldse kõigi tema suguvõsa liikmete nimed. Ta on ilmselt ainus eestlane, kes on üksinda suutnud poolt Eestimaad pool ööd üleval hoida, ja ainus Eesti suusasportlane, kel on stardis kõht valutama hakanud.

Loomulikult Allar Levandi. Kutsusin ta lavale, ütlesin, et sättigu end kindlalt kõrgele baaritoolile istuma, ja pärisin: "Allar, ega sul kõht ei valuta?" Siit läks intervjuu üksjagu teravalt edasi, nii et mõned tulid pärast arvamust avaldama, et ma olla Levandit liiga valusalt pitsitanud. Aga nad ei teadnud, et mul oli kõigi intervjueeritavatega kõik täpselt läbi räägitud, kuidas me vestlust alustame, ja ma olin nende käest üle küsinud, kas see- või teistsugune intrigeeriv algus on neile vastuvõetav. Tegemist oli absoluutselt aumeeste mänguga. Tegemist oli kokkuleppemänguga. Ja Levandi, näiteks, tuli selle mänguga väga hästi kaasa.

Pingeline oli too tund sellegipoolest. Kohe peale lõpetamist lasin vererõhku mõõta. See oli üksjagu normist üle. Kuid veerand tundi hiljem tervis taastus, nagu näitas kordusmõõtmine.

Pärast, kui koju tagasi sain - ma ei jäänud võistlust vaatama, sest ega võistluse vaatamine aita endal tulemusi paremaks teha -, läksin suusatama. Tegin Tähtvere dendropargis seitse ringi pluss kaks ovaaliringi ehk 34 km uisutehnikas kahe tunni ja poole minutiga. Proovisin hoida mõõdukalt rahulikku tempot, eriti tõuse tasapisi võtta, lausa poolastudes. Ometi saabus õhtuks hirmus roidumus. Ei tea, kas see läks siis tühjendustreeningu alla?

Eile tegin Tähtvere 0,85 km ovaalil kerge paaristõuketrenni. Seekord ei hakanud välist, kiiremat rada matkajatest-nautlejatest puhastama, vaid otsustasin harrastada nende vahel möödumise ja ette lõikamise manöövreid - kus mujal neid harjutada kui seal. Esimesed kümme ringi ehk 8,5 km läbisin 31.28ga (seega ringi keskmine aeg 3.09) ja teise kümme ringi 31.48ga. Kokku tuli eelmisel nädalal treeninguaega 8:12 ja suusakilomeetreid 114,5 (sh Mammaste võistlus) ehk mõnevõrra rohkem kui üle-eemisel nädalal, mil need arvud olid vastavalt 7:39 ja 101,8.

Nüüd aitab treenimisest. Alanud nädalal tuleb hakata Estoloppeti sarja avastardiks, Viru maratoniks valmistuma. Kõik oluline, mis on tulnud selleks teha, peab nüüdseks olema tehtud. Enam pole midagi võimalik parandada, ainult tuksi keerata. Nõus?
******Plitvice järvede rahvuspark, Horvaatia. 25. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Fotod 1 ja 2: Andrus Veerpalu paaristõuketehnika Otepää MK-etapil. Fotode autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 3: Jaak Mae Otepää MK-etapil Tehvandi tõusul. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 4: Andrus Veerpalu Otepää MK-etapil Tehvandi tõusul. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 5: Meeste sprindi finaal Otepää MK-etapil. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix