Pullerits: Kes oli talve stabiilseim suusataja?
Puhas rõõm on tõdeda, et ka kultuuriinimesed on lõpuks avastanud minu spordikirjutised. Ja ei saa ilma hakkama, kui peavad neid lausa tsiteerima.Veelgi puhtam rõõm on märkida, et ka poliitikud on mu sportlikku tegevust märganud ning leidnud selles Eestile vajalikke jooni. Peaminister Andrus Ansip saatis valitsusliikmetele valimiste künnisel laiali e-kirja, mis lekkis Postimehe kultuuri- ja arvamuslisa AK toimetusele. Ansip kirjutab:
"Valimiste tulemuses pole kahtlust, minu võit on vormistamise küsimus. Kohtumistel valijatega olen kogenud rahva erakordset toetust oma karismale ja populaarsusele. Et veelgi edukamalt edasi minna, on vaja tuua valitsusse värsket verd. Minu uue valitsuse koosseis saab olema järgmine:
Priit Pullerits - haridus- ja teadusminister
Mati Alaver - justiitsminister
Katrin Šmigun - kaitseminister
Raul Olle - keskkonnaminister
Marju Länik - kultuuriminister (mida tema siin nimekirjas teeb? - P.P.)
Andrus Veerpalu - majandus- ja kommunikatsiooniminister
Aivar Rehemaa - põllumajandusminister
Jaak Mae - rahandusminister
Peeter Kümmel - regionaalminister
Anatoli Šmigun - siseminister
Üllar Jörberg - sotsiaalminister (??? - P.P.)
Kristina Šmigun-Vähi - välisminister
Kristjan-Thor Vähi - määrdeminister"
Justiitsminister Rein Lang kirjutas AKsse lekkinud kirjavahetusele tuginedes Ansipile ja senistele valitsusliikmetele nii: "See on ere näide talispordi kahjulikkusest. Ma olen kogu aeg rääkinud, et suusatamine hakkab ajudele."
Olgu kohe edasiste spekulatsioonide ennetamiseks märgitud, et mul pole vähimatki ambitsiooni valitsusse minna, aga sellegipoolest ei saa jätta küsimata, miks on Ansipi nimekirjas minu nimi esikohal, kuigi
haridusministri koht pole sugugi võtmekoht, eespool palju tituleeritumatest meestest (ja ka mõnest naisest). Kas küsimus on stabiilsuses?Tõepoolest, kes on olnud Estoloppeti sarjas viimaste aastate stabiilseim suusataja?
Tule, taevas, appi, mis küsimus see on! Mida see inimene üldse mõtleb, kes seesuguse küsimuse püstitab? Siin on läbinähtav katse taas intriigi üles tõmmata ning lugejatega manipuleerida, kas pole?
Sest sellele küsimusele ei saa olla mingit kahte, ammugi mitte kolme või veelgi enamat vastust. Õige vastus on: Priit Pullerits.
Check the facts, baby!
Jätame Tartu maratoni tulemused arvestusest välja, sest seal on osalejate arv mitu korda suurem kui teistel Estoloppeti sarja maratonidel. Vaatleme siis nimetatud suusataja tulemusi aastal 2011, alustades parimast:
81. - Haanja
82. - Alutaguse
87. - Tallinn
87. - Viru
96. - Tamsalu
Aasta 2010 tulemused:
78. - Tamsalu
79. - Haanja
82. - Tallinn
86. - Alutaguse
96. - Viru
Aasta 2009 tulemused:
65. - Tamsalu
67. - Alutaguse
74. - Tallinn
96. - Viru
106. - Haanja
Mida me siit välja loeme? Pealtnäha paistab, et kohtade järgi oli edukaim aasta 2009 (kuigi tol aastal läks kirja viimase kolme hooaja ainus kolmekohaline koht). Samuti paistab, et kahel viimasel hooajal on tulemused tasapisi kehvemaks jäänud.
Aga! Asi on selles, et ainult ühe näitaja järgi ei saa elus absoluutselt mitte midagi adekvaatselt ja objektiivselt kirjeldada, on ju nii (vt viidatud artikli punkt 3)? Järelduste tegemiseks tuleb vaadata rohkem andmeid. Siin tuleb meile appi Gaspar Sukk, kes on mu kaheksa suusahooaja tulemused mitmekülgselt kokku löönud. Vaadake, palun, seda tabelit (klikkige sellele - siis on paremini näha!):
Kuid seegi pole veel kõik! Toodud tabelis ei kajastu see, kui palju olen trenni teinud. Samuti ei saa arvestamata jätta lisanduvat vanust. Siililegi selge, et kui ei alusta just nulist, on 45-aastasena ra
ske erilist arengut loota. Näete, Jaak Mae pole veel 40-aastanegi, aga tulemused on juba märgatavalt alla käinud.Koos võistluste ja maratonidega olen sel talvel suusatanud 1365 km. Eelmine tal olin samaks ajaks kokku saanud 1200 km. See, julgen väita, ei ole kuigi suur vahe, liiati sai lõppeval hooajal suusatrenne alustatud varem kui tunamullu. Ka sügiseses rullide ja jõusaali ettevalmistuses pole kahel viimasel hooajal olnud suurt erinevust. Nii et kui midagi väita, siis ehk hoopis seda, et äkki on treeningud mõlemal hooajal olnud liiga ühesugused - nii mahult kui sisult.
Nii palju saan teile spikriks anda, aga nüüd tahaks lugeda, milline on siinsete kommenteerijate tõeline analüüsivõimekus. Andke tulla, olen üks suur kõrv!
******
Dubrovniku vanalinna kitsas tänav, Horvaatia. 26. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.Fotod 1-5: Suusatajad Haanja maratonil. Fotode autor: Riho Lüüs
Postitas: Priit Pullerits @ 09:06
kommentaare: 50
50 Kommentaarid:
Molodec - tak deržatt!
MA, Moscva
Spasibo! Moskvu i rossijanam - privet!
Vaata Priit, see mis sa siin küsid on tõsine väljakutse, milleks tuleb ohverdada teatav hulk aega. Asja teeb raskemaks ka asjaolu, et:
1. puudub nt pulsiinfo, mida täna oleks analüüsil väga hea kasutada;
2. kogu olemasolev avaldatud info on hajutatud väga suurde andmemassiivi;
3. hea analüüs vajab aega ja antud juhul rohkem kui 2 tundi...
Puusalt võiks kah lasta, kuid seda teeb kindlasti antud kontekstis MA täpsemalt, mina võin vaid öelda, et täitsa ok hooaeg oli sul ja tundus, et seekord võtsid asja tunduvalt funimalt, mis ongi tegelikult oluline. Julgen uskuda, et õigete töötingimuste puhul võiks objektiivse analüüsi isegi 3 tunniga valmis lasta ja seda maailma topteni tasandil (mõõdetud sic!), aga tänases kontekstis puudub minul küll sellisel tasemel nikerdamiseks mott, vajalik ressurss ja momendil ka tahe ning ligipääs vastavatele aukudele kus see kõik on olemas.
Lugesin seda uue valitsuse ministrite listi ja mõistsin, et valimistega on revolutsioon läbiviidud ja saabuva uue korra tõttu on ka err-s toimunud oluline sula, milletõttu raskerelvastus on nurka visatud ja isegi paduopositsionääre kostitatakse kuulirahe asemel lausa "lilledega", rääkimata teistest pilti sattunutest, mida on kõike eriti naistepäeva paiku väga soe jälgida.
Ansipi kirja võiks muidugi pikemalt analüüsida, kuid see vajab samuti detailidesse süvenemist - las seda nokivad teised.
Mis pulsiinfo. Kui võistled siis võistled ja täpselt nii kõvasti kui saad, mis see pulss siin rolli mängib.
Vahemikus 1-100 on kohtade kõikumisel hoopis suurem sisuline kaal kui tagapool, nt 3809. ja 3811. koha vahel on erinevus suurusjärkudes väiksem kui 9. ja 11. koha vahel. Samamoodi on rikaste edetabelis kümne koha võrra tõus või langus hoopis teise massiga, kui liikumine nt 734208. ja 835026. koha vahel. Stabiilseima sõitja leidmisel tuleks seda arvestada.
Selleks, et anda kellelegi mingi tiitel teistega võrdluses, peaks võrdlema ka teisi. Kas äkki oli mõni veel stabiilsem suustaja, kelle tulemus jäi kahe silma vahele?
Haarates nüüd 13:03 väitel sõnasabast kinni, siis julgen öelda, et kõige stabiilsem suusataja on see suusataja kes sel hooajal on kõikidel võistlustel saanud kirja baranka ehk siis antud juhul - pole võistlustel osalenudki.
Nendest meestest jääb Priit kahjuks igaljuhul oma stabiilsusega kehvemaks.
Muljetavaldav stabiilsus Sul tõesti. See on kindlasti märk heast baasettevalmistusest, lisaks võimest ja viitsimisest end igal võistlusel maksimumi lähedaselt piitsutada.
Kas see aga ka Estoloppeti rekord on, selle kohta ei oska enne midagi öelda, kui kõik võistlejad läbi analüüsida.
Kohtade järgi on Sul viimasel kolmel aastal jah väike tagasiminek. Olgu toodud aastate lõikes väikeste maratonide (ilma TM) keskmine koht:
2011 – 86,6
2010 – 84,2
2009 – 81,6
2009.a tulemusele tuli eelmine aasta siis kaotust 3,2% ja sel aastal 6,1%.
Samas on aga keskmine kaotus võitjale vähenenud. Ei viitsinud täpselt arvutama hakata, lasin lihtsalt silmadega üle, aga juba visuaalsel vaatlusel võib seda väita.
Eelnev näitab seda, et oma viimaste aastate tasemelt ärakukkumisest me Sinu puhul kindlasti veel rääkida ei saa. Kohtades on küll väike tagasiminek, samas on aga ajaline kaotus võitjale vähenenud, mis tegelikult näitab liidriga võrreldes hoopis Sinu taseme tõusu.
Siia tuleb muidugi kohe ka lisada, et kuna suusakilomeetreid kogunes sul sel aastal 14% rohkem kui eelmisel, siis eeldatavalt oli ka treenitus parem. Viimane väide võib olla siiski poolik tõde, kuna ma ei tea kogu Su aasta treeningmahtu (eelkõige aeroobseid tunde) võrreldes varasemaga, kirjutasid ainult suusakilometraažist.
Miks aga sellele vaatamata on kohad langenud, sellele oleks mul selline seletus, et kahel viimasel aastal on rohkem ka esiotsa mehi hakanud sõitma väikseid maratone. Tean juba ise paari venda, kes sõitsid aastaid ainult TM, aga see aasta juba ka väikseid ja lõpetasid kahekohalistel numbritel.
Samuti on kasvanud üldine huvi Estoloppeti vastu, mida ilusti illustreerib lõpetajate arvu tõus, kus ainult Tamsalu maratonil oli sel aastal lõpetajate arvus pisuke langus, kõik teised väiksed on viimasel neljal aastal ainult kasvanud.
Seega kokkuvõtteks, tegid jälle korraliku hooaja ja nurisemiseks ei näe ma küll mingit põhjust.
Samas olen tähele pannud, et Sa üritad tihti oma nõrgemaid sooritusi välja vabandada „kõrge“ vanusega.
See on aga asi, mille taha Sa kindlasti veel 5.a küll ei saa pugeda, sest näiteks isegi TM-l teevad kaugelt üle 50 aastased veel väga kõvasid tulemusi . Samuti ka Sul 5.a pärast TM-l vähemalt esikahesajas olemine pole kindlasti probleemiks, eeldusel muidugi, et jätkad enam-vähem samas mahus treenimist.
Niiet tuld, Priit! :)
Aitäh, Jaanus, julgustavate ja toetavate sõnade eest. Võib-olla tundub teistele, jah, et räägin vanusest liiga palju, ent objektiivselt võttes on 45 a siiski päris soliidne iga ehk need 20ndate eluaastate alguses olevad poisid, kes mulle tuule alla teevad, võiks põhimõtteliselt mulle pojaks olla. Et nood sellest võrdlusest paremini aru saaksid, mõelgu nad oma isale: kas nemad suudaksid maratonid läbi sõita nii, et oleksid iga kord saja seas? Samas, jah, on tõsi see, et on jupp maad vanemaid, kes on minust palju paremad. Aga kas pole nii, et enamik noist on kas suusataja taustaga või siis korraliku vastupidavusalade taustaga? Olgu meelde tuletatud, et mulle oli ülikoolis (keskkooli lõpuni ma trenni ei teinud) paslik distants 800 m, 1000 m jäi juba pikaks ja 1500 m oli lausa kannatuste rada, 3000 m jaoks aga lihtsalt ei jätkunud jaksu (rekord üle 10 minuti...).
Ja suusatamise kilometraaž ei ole tõesti kõik. Enne seda olin suvel sõitnud maanteerattaga (mugavusala, eriti grupis...) ja sügisest saadik alustasin rullidega trenni. Enne suuskadele asumist sõitsin rullidega maha üle 400 km, aga ainult tasasel.
Tartu Maraton lehel on ka väljas koondtabel 2011 kohta. Saad lisainfot.
PP - aga mis su enda eesmärgid olid? Kindlasti sul olid mõtted ja eesmärgid. Kuidas nende täitmisega oli? Järgmine talv paned samamoodi edasi?
Priit, nende vanemate härrasmeeste tausta kohta ei oska mina noor nolk küll praktiliselt midagi kosta, aga neid on Estoloppetil eesotsas päris tubli seltskond.
Estoloppeti kokkuvõttes on esisajas 12 üle 50 aasta vanust meest ja vanim neist 70! aastane. Viis neist tegid kaasa kõik 6 maratoni.
koht nimi vanus
34 Kanep Urmas 57
50 Veilberg Meelis 50
52 Voloshin Jevgeni 60
64 Kuuseoks Aare 52
78 Kuusik Ants 62
86 Bolduzev Viktor 51
87 Mikhaylov Ivan 50
88 Zenkov Mikhail 56
90 Kiiranen Kalle 58
92 Kiigemägi Andres 52
94 Sokolov Jevgeni 70
98 Toss Kaarel 59
Priidu koht Estoloppetil on 60. Kokku sõitis 4 maratoni läbi 424 meest (arvesse lähevad 4 paremat tulemust 6-st).
Kui TM-st eraldi rääkida, siis oli esikahesajas 10 üle 50 aasta vanust meest, parim neist 115 kohal ja vanim 63 aastane 157! kohal. Üldse meestest vanim lõpetaja oli 80 aastane.
Aga ühe fenomenaalsema tulemuse tegi minu arust eesti mees, Lembit Kiviloo, kes 75 aasta vanuselt sõitis välja 910! koha.
Jaa, Priit, pikk tee on veel minna:)
Pullerits omas "headuses": "Tõepoolest, kes on olnud Estoloppeti sarjas viimaste aastate stabiilseim suusataja?
Sest sellele küsimusele ei saa olla mingit kahte, ammugi mitte kolme või veelgi enamat vastust."
Kuidas sa Priit mõõdad stabiilsust? Näib et sul on oma kindel valem selleks, muidu ei saaks ju väita, et vastus on ühene. (Selle valemi abil saab siis *üheselt* väita, et näiteks {101, 102, 103, 104} on stabiilsem kui {100, 100, 100, 110}).
Ja ma ei saa aru, miks on Tartu maraton stabiilsuse arvestamisest välja jäetud. Ju su valem on siis vigane.
Hendrik N
Mul on hoopiski teemaväline küsimus: kus on saadaval hr Riho Lüüsi Haanja Maratonil tehtud pildid?
http://gallery.me.com/rixratas
Miks jättis Priit TM tulemused arvestusest välja?
"Jätame Tartu maratoni tulemused arvestusest välja, sest seal on osalejate arv mitu korda suurem kui teistel Estoloppeti sarja maratonidel." -- No kuulge, sellist põhjendust ei usu ju isegi laps.
Varasematel aastatel rääkisid kogu aeg arengust. Et ilma treenerita trenni tegemine ei ole õige jne. Sellel ja eelmisel hooajal vist treenerit ei ole kasutanud ja ongi arengu asemel stabiilsust hoitud. Kas tõesti õigus? Areng on topanud ja tulemuste lagi saavutati ilmselt eelmise aasta TMil (vanuse lisandudes läheb selle tulemuse löömine järjest raskemaks).
On vist saavutatud kriitiline piir, millest edasi saaks astuda juba poolprofessionaaliks liikudes, loobudes päevatööst (või vähemalt tehes trenni päeval) ja müües maha Tallinki aktsiad.
Ise olen oluliselt noorem ja olen muu suvise vastupidavusspordi baasilt spetsialiseerunud talvel suusatamisel 4 aastat. Selle ajaga on TMi tulemus tõusnud neljandast sajast esimesse. Mis on toonud üsna ootamatu arengu suusatamises - erialane töö. Ülakeha jõu ja vastupidavuse arendamine nt. spetsiaalsed paaristõuke treeningud koos tõusudega. Neid, Priidu reklaamitud treeniguid, tegi Priit ilmselt sellel aastal vähem kui eelmisel.
Tehnika ja tasakaal. Kogu aeg üritada ellu viia loetud ja kuuldud õpetusi suusasammu arendamiseks. Kolmandaks - core muscles. Nädalas peaks ikka paar korda tegema jõu harjutusi enda keha raskusega.
Ja veel - mille taha võid see aasta pugeda - vilets stardikoht mitmel maratonil. Ütleks nii, et kui oled esimese 10 km järel TMil 70-80 siis on suur tõenäosus, et jääd 100 hulka. Kui oled esimese 10 km järel TMil 120-130s siis on enam-vähem kindel, et sa 100 hulka ei jõua. Tagant ette sõita jõuab vaid väga tugev. Veidi kiirust maha keerata ja järgmist gruppi oodata jõuab aga ka võimete piiril sõitja. Kes suudab sõita 130 kohalt Harimäel alla 100 kohale Elvas, selle potentsiaalne koht taktikaliselt õige stardi ja sõidu korral on Elvas ca 50-60.
Jaa, Jaanus, pikk tee on veel minna - teab, kas nii kaua viitsibki... (NB: Eesti meessuusatajate kõnepruuk - rääkida iseendast ainsuse kolmandas isikus. Olete märganud?) Ent suur aitäh huvitava kokkuvõtte eest. Üle 50-aastaste seas olin siis oma 45 aastaga EL-sarjas neljas. Vast polegi väga paha?
Hendrik N ja teised ka - olen vastuvaidlematult valmis loovutama endale krabatud Estoloppeti sarja viimaste aastate (vähemalt kolm) stabiilseima sõitja tiitli, kui keegi suudab faktipõhiselt näidata, et keegi on olnud minust veel stabiilsem (ja räägime ikka neist, kes vähemalt 75 % maratonidest kaasa teinud, sest ega see ole stabiilsus, kui näiteks (mitte et see fakt oleks) Algo Kärp on kolme aastaga kolm korda osalenud ning saanud kaks esimest ja ühe kolmanda koha).
Ja muide, TM vaid vist suurendaks mu stabiilsust, sest seal on mul 155. ja 146. (võin koha siia-sinna eksida) koht (ja üks anomaalne 327. koht määrde haihtumise tõttu).
15:45 küsib, mis olid hooaja eesmärgid. Ütlen ausalt: peaaegu et puudusid. Mõtlesin endamisi vaid, et tahaks EL-sarja sõidud lõpetada esisajas ja mitte olla oluliselt kehvem kui mullu. Nii et need mõttemõlgutused said ellu viidud.
Ants, hea, arukas ja veenev jutt ja argumentatsioon. Ei vaidle üldse vastu, igati nõus.
See stardigrupi asi on väga oluline, ma eelmine aasta olin tõbine, ja alustasin see aasta Virus 270 numbriga, no ei olnud võimalik seal tuisus mööda sõita, täiesti võimatu koht 134. Alutagusel tulin juba teisest grupist, kitsal rajal sama lugu ei saa mööda ja nii lähebki punt eest ära, ponnista end kasvõi segaseks üksi punti kätte ei saa, lõppkoht juba 78, Tallinna maraton krt jälle teisest grupist, seal on rada nii kitsas, et möödasaamiseks pead üle pea olema teistest (paaristõukega sõitma mööda), vahid lolli näoga kuidas sinu võimetega grupp läheb ees oma teed ja moodustad uue grupi, koht juba 59, lootus et saan Haanjaks 1 gruppi, ei midagi ikka teisest grupist, ja muudkui kuluta oma jõudu, et jõuda 30-40 kohta ettepoole.
Seega võiks Estolopeti korraldajad alustada järgmine aasta esimese maratoniga Tamsalus, see on ainuke maraton kus esimesed km-d on nagu 4 realine sõidutee, ole ainult mees ja sõida, ja saad järgmiseks maratoniks hea ja õiglase stardikoha.
Emeri
Priit tegi sellel aastal oma jõuvastupidavuse trennid Concept2-l 2:08 tempoga eelmise aasta 2:00 vastu. See on 6,2% madalam koormus - mis vastab ka umbkaudu järeleandmisele tulemustes.
Vaat see on küll põnev tähelepanek! Kust need andmed? Igal juhul õiged. Aga on ju siin tarkade poolt räägitud, et ega trenni pea liiga intensiivselt tegema...?
Priit,tulemused on sul tip-top v.a.TM,kus läksid kohe panema,aga kui pidamine hakkas kaduma jäi üldfüüsiline pool nõrgaks.Distants oli pikem ka ning rajale tulid veel kõvad sellid,kes e.lop.ei suusatanud.Suurematel üritustel on lihtsalt kordades tugevam tase.Ise jääksin vist sõudeergomeetril sellise tempoga magama,aga edu sulle.
kas ma eksin, kui ma väidan, et sõudeergomeetril saab 2:00 ja 2:08 temopot teha erinevatel koormustel. Osadel saab küljelt vist ventilaatori avasid reguleerida ning selle läbi koormust suurendada. Elektroonikat, mis distantsi mõõdab sellega ju ei mõjuta, või mis?
Ma ei ole eriline sõudeergomeetri spets, aga paar korda olen näperdanud, aga huvitav oleks asjas selgust saada.
P
Siibri ehk kangi abil saab reguleerida 1 tõmbe jõudu, samas kui on võimalik rakendada suuremat jõudu siis kulub jõudu ka endal rohkem. Võrdlus rattaga mäkkesõidul kui suudad sama sageduse juures ees suurega mäkke minna lähed kiiremini ju. Seega siiber tuleb panna täpselt selle järgi mis on sinu tõmbesagedusele ja tehnikale vastav. Enamus keda mina näen saalis tõmbamas, panevad siibri aga põhja, lajatavad siis 1 minuti 30-35se tõmbesagedusega ja väga vale tehnikaga ning 2 või 3 minuti pealt on nad sealt juba kadunud.
Ise sõidan trennis 2:00 tempoga 500 peale, sagedus 19, siiber 5-6 peal. Kui aparaat on puhastamata (augud tolmu täis) siis puhta aparaadi 5 võib vabalt võrduda musta aparaadi 8-ga.
Emeri
mõne tüübi kommentaari järgi mõõdab ergomeeter läbi puhutud õhu hulka, seega siibri erinev asend mõjutab seda kui suure jõuga tõmbama peab (korraga tuleb rohkem õhku peale), aga otsest mõju kiirusele ei oma. See on midagi sarnast ratta ülekande raskusele. Ka võistlustel pole määratud, mis asendis siiber olema peab.
Kui oleks Priidul nende kõigi võstlusete kohta ka kõik pulsi andmed olemas, siis mida sealt oleks võimalik välja lugeda tema seisundi muutuse kohta?
Priit, sa said must valesti aru, ja tõid sisse hoopis uue fakti -- et oled nõus oma stabiilsustiitli loovutama (samas enne väitsid, et kõige stabiilsema suusataja küsimuse vastus on ühine; ning see on Priit Pullerits).
Minu küsimus oli: kuidas mõõta stabiilsust? Järeldan, et sinu jaoks on see ühene valem, mis võimaldaks kõiki osalejaid järjestada. Vastasel korral ei ole ju vastus ühene.
Ja viide "faktipõhisest tõestamisest" on naeruväärne. Esmalt tuleb ikka terminitest (nagu stabiilsus) aru saada, et üldse midagi tõestama hakata.
Hendrik N
Mis puutub väidetavasse Ansipi kirja, siis ministrikohad on toodud lihtsalt tähestikulises järjekorras- a, b, c :)
991 Juha Mieto ?
Teate, käisin eile suusatamas. Ka onkoarst Ain K. oli rajal. Aga see, mida ei olnud, oli suusatamise isu. Ma ei räägi, et süüdi oli vastikuvõitu tuul. Sest libises ju hästi (Ain, kuhu sa jäid...?). Aga rõõmu ja indu polnud. See oli lihtsalt niisama sõitmine. Tund aega ja kolm minutit. 15 ja pool km. Mille nimel? Aru ma ei saa...
Kuhu ma jäin? Erinevalt sinust ei libisenud suusk üldse, igal laskumisel jäin 40-50 m maha, ei tea, milles asi, ilmselt määrimata suusas. 3 ringi + parkalsse ja tagasi tuli 1.06, samas esmaspäeval 1.00 ja hulga madalamal pulsil.
Hendrik N: stbiilsust saab arvutada kasutades selleks standarddeviatsiooni. 101, 102, 103, 104 koha puhul on STDEV 1,3 ja 100, 100, 100 ja 110 koha puhul 5. Ehk esimese valimi puhul oli sõitja stabiilsem kui teise valimi puhul.
ain
Kohtade standardhälve (või dispersioon) on tõesti üks võimalus stabiilsuse tõlgendamiseks. Aga ma ei ole kindel, et Priit seda interpretatsiooni on kasutanud. Sest oma arvutustes ei tee ta dispersioonist juttugi. Ja faktidele otsavaatamisel jõuab seisukohale, et "tema tulemused on üsna stabiilsed", ning sellest järeldab, et "tema on kõige stabiilsem".
Hendrik N
Kõige stabiilsema suusataja tiitli tingimuste definitsioon pannakse paika nagu riikliku arvutihanke või tavapärase sõiduvahendi tingimusigi. Seega tiitli väljastaja määrab, kes tema tingimustele vastama peab. Nüüd on küsimus selle kõige eesmärgis - milleks seda vaja on?
Kohtade STDEV järgi on PP nende hulgas, kes kuus maratoni läbisid, neljas TMi tulemusi arvestamata! Tagapool vaid T. Juursalust, A. Juursalust ja A. Veilbergist. Kui maratonidel esikolmekümnesse sõitjad välja jätta, siis esimene. Oma masinaklassis äärmiselt haruldane nähtus.
"sõidan trennis 2:00 tempoga 500 peale, sagedus 19, siiber 5-6 peal."
Nii madala sagedusega ei saa sellise siibriga 2:00 tempot sõita. Ju on su masin ikka veidi tolmune. Või siis lõpetad aeglase tõmbe kõva jõnksuga ja masin "premeerib" selle eest.
Jee, aitäh, 17:06 - midagigi head kogu selle pika hooaja ja nende 80ndate kohtade peale. Olge te tänatud!
Aga küsimusi tekitab see, et täna tõmmati üles kaks küsimust:
esiteks see, et haige (?) AV oli 25.02 Mammastes, mitte haigevoodis;
teiseks see, et miks pidi karjääri päeva pealt katki jätma, kuigi ega väike haigus ju treenitust kaota, oleks olnud küll aega, et eelnevate kuu ränk töö kas või viimastel MK-etappidel või Eesti meistrivõistlustel, kus AV ikka on ju kaasa löönud, realiseerida. Aga kohe niiviisi päeva pealt...
Ei mina tea, ma vaid küsin, mida mult küsitakse, nagu ma vastuseid teaks, aga ei tea...
Head küsimused, Priit
.. millele oskan vastata ainult "Not allowed -- return to competition rule" -
ehk siis vastust teab vaid tuul
Tartu maratoni saab arvestada punktide alusel.
Pullerits sai peaaegu ühe parima tulemuse sealt.
Taga on kindlasti raskem stabiilsust hoida kui ees. Seega T. Juursalut pole mõtet arvestada.
STDEV(101;102;103;104) on jah 1,3.
Aga täpselt samuti on 1,3 ka
STDEV(1;2;3;4)
STDEV(401;402;403;404)
STDEV(4001;4002;4003;4004) jne.
Ehks siis mees, kes saavutas kohad 1. 2. 3. ja 4. on sama stabiilne kui see, kelle kohad olid 4001. 4002. 4003 ja 4004.
Ma ütleks küll, et esimene mees kõikus rohkem, teine oli aga stabiilne (stabiilselt nõrk).
Ehk siis - STDEV ei sobi stabiilsuse mõõdikuks.
"Nii madala sagedusega ei saa sellise siibriga 2:00 tempot sõita. Ju on su masin ikka veidi tolmune. Või siis lõpetad aeglase tõmbe kõva jõnksuga ja masin "premeerib" selle eest."
Sellise siibriga ja sellise tempoga saab sõita ka tunduvalt kiiremini, kui 2 minutit 500 meetri peale.
Tervitades,
sõudja
STDEV tõesti ei sobi stabiilsuse võrdlemiseks, variatsioonikoefitsent peaks vist paremini sobima (kommenteerige, kes statistikat jagavad). Ja siis on küll stabiilseim mees PP variatsioonikoeitsendiga 7,16; teine on Villu Zirnask 7,86 ja kolmas Valdre Kaino 9,72. Arvestatud siis neid, kellel 5 osaluskorda ilma TM-ta.
ain
Mõtlesin ka mina, et miks nii "järsult" karjäär lõpetati. Siis aga võtsin ette selle hooaja MK etappide loetelu http://en.wikipedia.org/wiki/2010%E2%80%9311_FIS_Cross-Country_World_Cup
ja ega suurel klassikul polnud enam sel hooajal ka midagi meelepärast ees ootamas. Vähemalt minu mõistuse järgi enam selleks hooajaks väga hästi sobivaid MK etappe ei olnud. OK 2 suusavahetusega sõitu veel oli, aga need ei ole ju ikkagi AV trumpalad.
Ja kui ainsaks sobivaks võistlusväljundiks oleks "eestikad" jäänud, võibolla polnud motivatsiooni ka.
Aga ega ilma AV-lt otse küsimata teada ei saa ka.
No kui Priidul pole enam motti isegi tundi suustada oma lemmik ringidel, siis ei tohiks ka keeruline AV mõista. Kui töötad aastaid ühe ja tõenäoliselt elu viimase suurvõistluse päeva nimel ja see luhtub, siis on suht raske teha veel head nägu ja sõita mõni keskpärase tulemusega võistlus.
Mille nimel?
Ja teadlikult panna oma edukale karjäärile punkt milegi kahtlasega ja näärida oma nimi elu lõpuni. Mille nimel?
Hea stabiilsusmõõdik peaks vist andma sama tulemuse, kui kõigil võistlustel kohti oleks nummerdatud tagant ettepoole.
Teisiti öeldes, mõõdik peaks ütlema, et osaleja kohtadega nt 888. 635. 906. 4610. on samuti väga stabiilne (jäi kõigil osavõistlustel viimaseks).
Aitäh, Ain, nii et mis pidi ka mõõta, ikka olen mina kõige stabiilsem? Keegi küsis, et milleks seda "tiitli" jagamist korraldada. No ütleme nii, et kui muude tiitliteni ei küüni, siis krabaks endale kas või selle stabiilseima sõitja oma. Ja kui ma poleks TM korraldajaile nii palju enne TMi varba peale astunud, siis ma ei imestaks, kui mulle väljastataks stabiilseim sõitja üllatussärk, nagu sain paar aastat tagasi hr Ansipi ettetrügimise avalikustamise järel supo ehk suusapolitsei valge-sinise särgi.
'Moskve'
Kui ei ole kindel, ole parem vakka:)
5.05lllllyuannew york jets jerseys
pittsburgh steelers jersey
seattle seahawks jerseys
washington redskins jerseys
arizona cardinals jerseys
baltimore ravens jerseys
denver broncos jerseys
chicago bulls jersey
cleveland cavaliers jersey
golden state warriors jerseys
los angeles lakers jerseys
oklahoma city thunder jerseys
san antonio spurs jerseys
new york knicks jersey
miami heat jersey
boston celtics jersey
los angeles clippers jerseys
cincinnati bengals jerseys
carolina panthers jersey
bears jerseys
ray ban sunglasses outlet
michael kors uk
true religion outlet store
versace jeans
nike factory outlet
yeezy boost 350 white
ray ban sunglasses
miami heat jersey
coach outlet
ugg outlet
2017.7.5
atlanta falcons jerseys
michael kors handbags
polo ralph lauren outlet
nike air huarache
pandora outlet
ralph lauren uk
louboutin shoes
michael kors outlet
omega watches sale
fitflops sale
Postita kommentaar
<< Esileht