Pullerits: Kas Kenya treeningsüsteem toob edu?
Eesti tõsiste sporditegijate peas muutub kevade edenedes üha kuumemaks küsimus, milline, milline küll on läheneva Tartu nn jooksumaratoni eel minu jooksuvorm. Tõepoolest, vaat see on intrigeeriv küsimus, mil leidub mingitki tõsielulist väärtust. Sest öelge, milline tähtsus on meile sellel, mis juhtub mingi FC Barcelona ja mingi Real Madridi kohtumise ajal ja järel. Null, ütlen ma. Ümmargune null. Noid asjaolusid pole kellegi meie võimuses mõjutada ja nood asjaolud ei mõjuta ka meie elu. Ja kes noist asjaoludest oma elu mõjutada laseb, on lihtsalt - no mis siin keerutada, ütleme otse: loll.Palju otsustavamad tegurid on järgmised. 11. märtsil tegin viimase suusasõidu ja loobusin sellest alast just aegsasti, kui see Eestis põhja hakkas käima. 12. märtsil algasid jooksutreeningud, kahe 9-kilomeetrise rahuliku ringiga. Kilomeetri tempo jäi 5.10 ja 5.20 vahele. See ju oli alustamiseks õige ja paras kiirus, eks?
Aga tähelepanu! Tänavu olen rakendanud taas uut metoodikat. Te ju teate, et aastast aastasse ei tohi ühtemoodi treenida, siis ei ole arengu lootustki. Pange tähe
le: ma ei väida, et treeningmetoodika muutus toob kohe arengu; ma räägin arengu lootusest. Seda lootust kisub minuealiste puhul muidugi väiksemaks teadagi mis - vanuse koefitsient.Tänu Tiidrek Nurme treenerilt Harry Lembergilt ajakirjandustöö käigus hangitud juhtnööridele olen harjutanud enam-vähem nii, nagu harjutavad Kenya jooksjad, pluss väiksed oma modifikatsioonid. Laias laastus on nädalane tsükkel olnud selline: üks-kaks fartlekki, üks tempokross, üks pikk rahulik kross ja kaks rahulikku taastavat jooksu.
Paneme mõned kokkuvõtvad näitajad ka üles.
14.-20. märts - kuus treeningut 5:20.30; 63 km. Põhiliselt lihaskonda ja luustikku jooksmisega harjutavad rahulikud treeningud, nende hulgas vaid üks fartlek.
21.-27. märts - kuus treeningut 5:13.45; 63 km. Nende seas üks fartlek ja üks tempokross (9,2 km 41.14).
28.-31. märts - nelja päevaga kolm treeningut 2:36.40; 33 km. Nende seas üks fartlek ja üks tempokross (9,2 km 39
.37).1.-9. mai - viibisin USAs, ei teinud ühtegi treeningut, ajavahe läänerannikuga kümme tundi. Kui 10. aprillil tagasi tulin, tegin kohe ühe rahuliku kolmveerandtunnise jooksu, et end taas konditsiooni viima hakata.
11.-17 aprill - kuus treeningut 5:54.30; 73 km. Nende seas üks fartlek, üks tempokross (9,2 km 38.36) ja 18,2 km pikkune rahulik jooks 1:31.50ga (eelmine aasta läbisin kaks nädalat enne Tartu nn jooksumaratoni sama ringi 1:26.11ga). Kaks treeningut sel nädalal tegin Barcelonas.
18.-24. aprill - kuus treeningut 5:51.30; 75 km. Nende seas kaks fartlekki, üks tempokross (9,2 km 39.36 - minek oli väga kinnine) ja 20,4 km pikkune mõnusas-mõõdukas tempos jooks 1:32.45ga (eelmine aasta läbisin nädal enne Tartu nn jooksumaratoni sama ringi 1:34.00ga).
Käesolev nädal - kavas on koormusi alla lasta. Esmaspäev oli puhkepäev (kui saab puhkuseks nimetada käiku Tallinna), teisipäeval tegin kontrolltreeningu, 12,4 km pikkuse temp
okrossi ülevõistluskiirusega. Aeg tuli 50.58. 8., 9. ja 10. km läbisin vastavalt 4.08, 4.07 ja 4.05ga. Hämmastas, et hingamine oli äärmiselt rahulik ja stabiiline, üldsegi mitte lõõtsutav. Millest aga puudu tuli, oli ilmselt jõud. Ega ma ole neid jõuharjutusi teha ka viitsinud, ja ega selleks aega ka ole jätkunud. Näiteks eelmine nädal kulus lisaks põhitööle Postimehes ainuüksi tudengite tööde parandamisele rohkem aega (7:51) kui treenimisele, rääkimata ajast, mis kulus loengu ettevalmistamiseks, üliõpilastele kontrolltöö ja koduse ülesande koostamiseks. Igatahes ei usu, et oleksin ka teise 12,4 km pikkuse ringi ligilähedase tempoga jaksanud vastu pidada. Hea märk oli ehk see, et lõpetamise järel ei olnud hing kaugeltki paelaga kaelas: hingasin kolm-neli korda sügavamalt sisse-välja ja oligi kõik. Kolmapäev oli taas puhkepäev (õigemini Tallinna-päev), eile tegin sama 12,4 km pikkuse ringi rahulikult 56.58ga. Parem põlv on hakanud endast pisut märku andma, nii et pean hoolega jälgima, et sellele liiga ei teeks. Eks näis, kas saan sel nädalal veel 9 km fartleki ära teha ja 18 km pikkuse viimase pika aeglase jooksu ka. Tegelikult tahaks ka kolm korda 1000 meetri joosta, et kopse lahti ja liigeseid-lihaseid suurema amplituudiga liikuma saada. Paaril korral olen pärast pikki krosse ka kaks-kolm 50- või 100-meetrist lõiku jooksnud, et lihaseid turgutada - muidu harjuvad need aeglase tööga liiga ära.Öelge nüüd teie, mis sellest ettevalmistusest arvata ja kus annab veel miskit kohendada. Viimane nädal läheb eriplaani järgi, mille koostas mulle omaaegne konkurent nooruspäevilt Heiki Tuul. Ümber Viljandi järve jooksul te mind ei näe - see kurnaks asjatult. Ja siis on ka 8. mail kõigil põnevust rohkem ja küsimärk õhus suurem, milline jooksuvorm siis ikkagi on. Oma järvejooksu tegin teisipäeval juba ära. Ise ootan huviga, kui tugeva jooksu teeb üheksa päeva pärast ajaloolane Pärtel Piirimäe - kas saab aja alla 1:30. Hoian talle pöialt, et saaks. See oleks vanade jooksumeeste vastu kõva avaldus.
******
Tucsoni kesklinn laupäeva vaiksel päikselisel hommikul. 2. aprill 2011. Foto autor: Priit PulleritsFoto 1: Naisjooksjate start Bostoni maratonil. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Kenya jooksja Caroline Kilel pärast Bostoni maratoni võtmist. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: USA riigilipp Bostoni maratonil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Vaat, millised kondised naised jooksevad maratoni. Kim Smith Uus-Meremaalt Bostoni maratonil. Foto autor: AP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:12
kommentaare: 68
68 Kommentaarid:
Ma ise nii kiiresti ei jookse, seega ei oska kommenteerida, aga sogaks hoopis teemat...
Kus sa jooksed, et sa oma kilomeetreid nii täpselt tead, ja samuti kilomeetrite aegu? Ega ometi PP omale ülikaasaegset ja ulmselisel kosmosetehnoloogial põhinevat GPSiga spordikella ostnud?
Edu saavutamiseks (kaotuse vältimiseks?) on ainult üks võimalus veel jäänud - loobuda jooksust, sest siis ei ole võimalik ka esimesl sind võita!
Ootaks selgitust küsimuse enda kohta - kas kahtled spetsialisti soovitatud treeningukavas ja arvad et siinsed kommenteerijad on pädevamad õpetama?
PS. Salasoovitus hea vormi tagamiseks enne jooksu - lase teha üks kasvuhormooni kuur. Kui füüsilist muutust ei tunne, siis peaks vähemalt emotsionaalne laks olema tagatud.
Parimat soovides
Mart
selleks pole imet vaja..igale nutitelefonile olemas vidin nimega runkeeper. Kõlbab ka suusaatajale, rulluisutajale, ratturile, ujujale (veel ei ole leidnud moodust kuidas telefon kuiv hoida).
Näitab ilusti läbitud vahemaad..kiirused..tõusud.
Kuid kas Priit telefoniga joosta viitsib seda ei tea (millegipärast ei usu)..ju tal ikka kell on.
Mis teemasse puutuks siis üle kolme päeva ma Priidu treeninggraafikus vastu ei peaks
Õige, mingi telefoniga ma jamada ei viitsi. Ja ma pole ka tehnofriik. Maad mõõdan kilomeetripostide järgi maanteel, neid olen kontrollinud ratta odomeetriga.
Mart, ei, ma ei kahtle spetsialisti soovituses, aga on ju kindlasti ka teistsuguseid lähenemisi või on mõni teine Kenya varianti juba proovinud - huvitav oleks kuulda nende kogemustest. (Kasvuhormooniga ei viitsi küll jännata.)
Selge siis, 9.2 ja 12.4 on siis jooksu mõistes "dendropargi" rada PP jaoks. Kurb, kui mujal joosta ei saa.
Edu!
"kulus [..] tudengite tööde parandamisele rohkem aega (7:51) kui treenimisele"
7:51 on mõtlemapanevalt palju. Siin on tõenäoliselt reserve.
Kõigepealt, 11:19, teiesugused lahmijad ajavad juba närvi. Ütlen ausalt, et tahaks teiesugusele targutajale paraja tohlaka piki pead anda. (Kurat, öelge, kas ma muutun juba vägivaldseks?) Teil pole aimugi, kus ma jooksen, ja jälle targutate oma dendropargi ringist. Võtke teadmiseks ja jätke meelde: ma pole seal sammugi jooksutrenni teinud. Kas jäi meelde?
Näete, kohe hakkas parem ja rahulikum, kui sai pahameele väja elada.
11:35 - ei ole võimalik kiiremini parandada. Tudengeid on umbes 85. Igaüks teeb iga nädal kontrolltöö, kus on viis küsimust, mõni lühema, teine pikema vastusega. Nende parandamiseks läheb ligi kaks tundi. Ja siis on iga nädal kodune ülesanne, mis on loominguline. Need tuleb põhjalikult läbi lugeda, hinnata ja siis üksikasjaline tagasiside kirjutada, mis oli hästi ja mis oli halvasti. Seda ei saa kiiresti ja ülenurga teha. Vastutus on väga suur, noori inimesi ei tohi alt vedada. Pealegi ei hinda mina ainult neid, vaid nemad hindavad ka minu tegevust - kas ma võtan seda püüdlikult ja tõsiselt ja südamega või mitte. Püüan võtta.
Küsimus - kas muutun vägivaldseks? - saab 70-kilose mehe suust kõlada ainult retoorilisena.
...ei usu. Ma arvan, et mingi 63-kilone poksija või karatemees teeb 90-kilosele vabalt kere peale. Oskustega. Kiirusega. Reaalselt, mitte retooriliselt. Mitte et ma selline mees oleks.
Aga räägime ikka parem jooksust, mis me siin niisama tühja ärpleme...
Räägime jooksust.
Jänes (nimi on muudetud, aga tegelik nimi on Postimehe staarajakirjanikele teada) oli metsa parim jooksja, aga teda ei lubatud olümpiale, kuna ta ropendas ja alandas teisi. Järgmise olümpia eel jänes lubas, et ei ropenda ega alanda teisi. Noh, lubati siis minna. Hakkati bussi peale minema, jänes läinud tagant. Näinud taga istumas kahte neegrit, küsis jänes:
"Noh mehed, mis teil siin põlenud on!?"
Ma ei väitnudki, et Sa dendros jooksed, ära lahmi, eksole, kurat küll.
:)
Lihtsalt jooksukeskkond on ju ka oluline treeningul, vähemasti suurel osal inimestest. Sellepärast tekkiski mõte, et PP on ometigi uusi radu avastamas, ja seega ka minu esialgne küsimus (ülitäpsed jooksupikkused, km ajad...), et mismoodi PP ka treeningute info talletab.
Vastuse sain ka, km postid ja kell. Väga kena ju, ise nii ei suudaks.
Sellepärast ka - edu!
Isegi 50 kilone mees võib rusikaga kõva litaka 90 kilosele ära panna aga siin hakkab maksma ka löögi seedimise võimekus ning lööja nii labane tehniline oskus nagu rusika hoiak. Mul oli üks õpetaja kes päris rusikaga vehkimise kombe oma isalt (mainekalt poksijalt kuid tuntud hoopis muult alalt) aga alati häiris tema rusikat vaadates see, et ta ei osanud pöialt õigesti sinna sobitada. Näitena mida võib tuua vale rusikahoiak tundsin omal nahal, kui kilulinna postimaja ees 1 ülekäte läinud narkar südapäeval oma kämblaluu mu kolba abil purustas... Nii, et enne ärplemist on soovitav seda tegevust praktiseerida kasvõi poksikotti tagudes.
Natuke kummaline on lugeda, et PP seostab oma suusatamisest loobumist sellega, et mingi hulk tegelasi võib-olla vassib ja valetab, ning samal ajal kommenteerib millegi muu kohta, et "kas ma võtan seda püüdlikult ja tõsiselt ja südamega või mitte. Püüan võtta."
Kas poleks parem siiski iga asja, mida teed, püüda teha südamega, sõltumata sellest, kust poolt on hetkel tuul?
Keenia (läheks äkki eesti keele peale üle?) süsteemi koostisosa on ju ka lebotamine, nagu Keenias treeniv maratonilootus Tõnis Juulik oma blogis ilmekalt kirjutab.. See on muidugi väga hea, et Lemberg, aga ka treenivad sportlased ise nagu Juulik Keenia kogemust mõtestada üritavad ja siinmail levitamist ette võtavad.
Ei too see süsteem mingit arengut, nii lühikese ajaga!
ain
Mis on areng, Ain? Kui eelmise aasta aja üle jooksen, siis on ju areng? Mis sa arvad, kas tuleb sellest vaatevinklist tänavu areng või mitte? Andmed ja võrdlused on ju Sul siin olemas.
Muidugi ei too see süsteem pikemas perspektiivis arengut, sest on sätitud SEB Tartu Neliküritusel (täna veetsin SEB Tornimäe kontoris 25 minutit järjekorras - pank võiks sponsoreerimisõhina asemel klienditeenindust paremini mehitada) korralike aegade saavutamisele. Niipeak kui nn jooksumaraton läbi, viskab Priit tossud nurka. Õigemini juba varem, sest rattaürituseni on pärast seda ainult kolm nädalat. Ja nii teevad paljud.
Ka taandareng on areng.
Eelmisel aastal olid ilmastikuolud ideaalilähedased, seega parandada aega on raske. ja ega nende lõikude jooksmisega kah seda baaskiirust tõsta, kui sellehooaja jooksubaas nõnna väike. Loomulikult on hea, kui ikka 100 hulka tuled, seal on ikka koht tähtsam, kui aeg. Omal eelmisel aasta jäi 100sisse saamata, kuna 100km jooksukilometraaz väike!
ain
Siin tekkis huviatv küsimus, et mis on areng...tahaks isegi teada, et kui suure ajamuutuse võiks arengu arvele kirjutada ja kui palju lihtsalt normaalse hälbe alla paigutada - lihtsalt oli parem päev või midagi sellist?
Kas kümnes kilomeetris 10 sekundiline ajavõit on areng? Aga 30 sekundiline?
Kui juba 100 km kilometraaziga saab aasta tähtsaimal massijooksuüritusel top 5% sisse (nn jooksumaratonil on üle 2000 osavõtja), mida see siis näitab?
-- Surnud hobust peksa palju tahad, arengut ei tule. Kuid suuremal või vähemal määral andekust omavad harrastussportlastel ei ole probleem end neli-viis korda aastas vormi ajada. See eeldab ikka andekust. Nagu Jan Uuspõld, sinised ringid silmade all, võtab kätte ja sõidab 3:05.
Kindlasti ei jookse saja hulka, ka 1.35-st kiiremini vast mitte, 1.36-37 vahele pakuks, sest tundub, et aeroobset tööd oled rohkem teinud, kui varemalt.. Ja viimasel nädalal võiks mõne kondiväänaja juurest läbi astuda! P.S. Heiki Tuul jooksis minu mälu järgi küll pikemaid distantse..
Üldiselt 100. hulka tulemine läheb iga aastaga raskemaks. Praegu jookseb see piir kuskil 1.36 kuni 1.36.30 vahelt. Kõigele vaatamata usun, et see aasta võib isegi P.P selle saavutada, kuna paistab, et erinevalt eelmisest aastast on jooksmise treeningutesse tõsisemalt suhtutud ja paistab, et mingisugune treeningsüsteem on olemas. 60-75km nädalas on suhteliselt korralik maht ka. Üle 80km on tavalisel harrastajal juba kõrgendatud oht suurest mahust tingitud ülekoormustramadele. Edu treeninisel.
L.V
"Üle 80km on tavalisel harrastajal juba kõrgendatud oht suurest mahust tingitud ülekoormustramadele"
Tavaharrastaja piir on ikka tunduvalt madalam-tuginedes jooksu(ja maratoni)buumi esimestel aastakümnetel saadud kurbadele kogemustele leiti juba kaheksakümnendatel ,et jooksu tervislikkuse piir kulgeb ca 20 miili(32km) nädalas piirimail,edasi hakkab traumatism kasvama eksponentsiaalselt.
Oleneb keda tavaharrastajaks pidada. Arvestasin tavaharrastajaks need kes regulaarselt treenivad 4-6 korda nädalas ja kuna keskmine jooksuots tuleb sinna 8-15km vahele, siis tulebki 40-70km...Paraku, kui eriti andekas ei ole ja tahad suurematel jooksuvõistlustel vähemalt esimese 150 hulka kuuluda, tuleb see ära kannatada. Need maratonibuumi aegsed vigastustelained rahvaspordis olid tingitud sellest, et inimesed, kes võibolla polnud elu sees sporti teinud hakkasid siis suurte mahtudega äkki treenima, aga liigesed ja lihaskond polnud selleks valmis. Ei eeldagi, et inimene kes treenib 3 korda nädalas 25-30km äkki paneb järsult 6 korda ja 70km. Täit tõde pole siin ....oleneb see ju tuhandest pisiasjast.
ERR eraldab rohkelt meediaruumi AV kaitsjale advokaat Aivar Pilvele. Mustas ülikonnas Pilv jätab väga hea mulje. Oi-oi-oi, kui palju Pilve tund maksab.. kui te Saku ja EMT kliendid vaid teaksite, kuhu tasku teie sendid lõpuks veerevad.
"Andrus Veerpalu astub FIS-i kollegiumi ette 5. juunil
Omapoolsed selgitused koos teadlaste arvamuste ja taotlusega tuleb esitada 10. maiks." - nii kõlab ERR tehtud uudise pealkiri ja alampealkiri..
Ma usun, et minu mobiili sendid jooksevad õigesse taskusse. Jokk võimalused on head.
23:14 kommenteerija ei tohiks kasutada mõningaid oma stammväljendeid (näiteks oi-oi-oi). Praegu paneb muigama, ise veel anonüümikute vastu võitleja.
Äkki seletaksid fartlekit täpsemalt lahti: suur sul kiiremalt jooksmise ja rahuliku jooksu osakaal selle ajal on?
to 20.46
Remargi korras: 4-6 x korda nädalas 8-15 km jooksja on sama palju tavaharrastaja kui Pullerits talenditu pühapäevasuustaja.
Osavalt koostatud kava, tuleb tunnistada. Koormuse kasv nädalas jääb umbkaudu 15% piiresse. Samas torkab silma tugev suunitlus kiiruslikule vastupidavusele. Lähtutud on vist ettekujutusest, et just see on külg, mis üles äratamist ja vormi löömist vajab. Tegu on forsseeritud programmiga (olgugi, et formaalselt ei ole 15% nädalakasvu läve ületatud), mis tõenäoliselt üsna pea päädiks vigastusega. Selles mõttes on nõu andnud treenerid professionaalid - kava on nn Tartu Jooksumaratoni jaoks, pärase seda tuleb kiiresti käiku vahetada. (Võib-olla oleks juba praegu probleem käes, kui 1-9.04 vahet sees poleks olnud). Aga tänapäeva tippsport olevatki piiri peal mängimine, nagu mitmed kommentaatorid siin on märkinud. -- Jõudu ei olnud? - pulber ise ei tee jõudu, peab ikka jõusaali käigud ette võtma.
Võrdluseks oma viimaste nädalavahetuste pikkade jooksude progressioon: 1h 18m - 1h 35m - 1h 49m. Homme on plaanis ka staadionihooaeg avada.
Vaadates märtsi keskpaigast, kuni nüüd aprilli lõpuni hetkel toimuvat olukorda Tallinnas Nõmmel ja Tallinna lähistel Haabersti-Muraste kergliiklusteedel, siis tundub et treenitakse oluliselt rohkem, kui 4-6 korda ja 8-15km. Huvitav miks jooksutrenni ei kõlba mõnede arvates üle tunni teha, aga talvel siin ja teistes suusafoorumites kolades kuulen, et eriti alla 2 tunni pole mõtet end välja vedadagi.
L.V
Mis mõttes ei taastu ära? Ära unusta, et Viljandi on ühtlasi ka jooksukrossi EMV pikal distantsil. Võiksid öelda, et oled kahel alal meistrivõistlustel osalenud. Tagumisest stardigrupist ette rühkimine võtaks liigselt vaimuenergiat?
Kes sellise lahmiva harrastaja definitsiooni lahti laskis? Neli trenni tähendab trenni- ja puhkepäevade suhet 4:3. Kuue trenni korral 6:1. Ei usu, et neid palju on, kes järjepidevalt 6 korda nädalas jooksevad. Seda kinnitab ka viis kuidas nad jooksevad. Pideva jooksmise talumine nõuab vastavat kehatüüpi. Suusatamises on spekter oluliselt laiem.
Priit miks maanteel jooksed, kas ohtlik pole? Kas Dendro ja Emajõe äär poleks parem? Dendros ka mõni tõusunukk sees.
Priit, 1:30 seadsin hooaja eel sihiks küll, aga paraku teeb elu oma korrektiive. 31. märtsil haigestusin ning siiamaani vaevlen köha ja nohu käes. Vahepeal tundus, et läheb paremaks ning käisin mõned korrad treenimaski(kokku kuu jooksul ca 50km), eile jooksin proovi mõttes läbi ka 5,4km Tartu Jooksuülikooli, aga kui pulss lendas 2. ringil üle 190 (senine "rekord" 187), pidin üle minema sörgile. Kui tervis paraneb, teen ikka SEB-i jooksu kaasa, aga raske loota, et ilma trennita alla 4 min/km võimalik oleks. Aga kui ma juba rajal olen, siis ega ma võitluseta alla anda ka ei kavatse :)
Kahju, Pärtel (00:36 - kas sul režiim segi pole?), oleksin Sinu peale panustanud kaartide segajana ässade hulgas. Kui sa haiguse pealt 4 min/km ära kannatad, oled ikka kõva küll.
Kuulge, ninatark 11:43, kui väidate, et mina käisin 23:14 alt anonüümikuna kommenteerimas, siis eksite. Selliseid asju, nagu 23:14 ütles, ei näeks ma mingit põhjust oma nime varjates öelda. Minul on küll kahju, kui PM maksab minu mobiiliarvete kaudu musta valgeks rääkijate megasummasid kinni. Peaks protestiks kohe operaatorit vahetama - seda ma ütlen - ja oma nime alt, mitte anonüümselt!
14:14 - eile oli fartlek 1.00-1.20 tempot ja siis sama palju rahulikult-tavaliselt. Aga see oli ka ekstrafartlek, tavaliselt nii karmi ei tee, aga vaja asja ju forsseerida, nagu üks kommenteerija tabavalt ütles. 17:47 jagab igal juhul matsu - kuulake teda!
21:13 - mina ei stardiks Viljandis tagant grupist, isegi kui mul varem tulemust poleks mitu aastat ette näidata. Kunagi oli sama teema, pandi teise gruppi, sest ütlesin ise, et esimesse ei taha, pole nii kõva.
23:04 - eks inimene jookse ikka seal, kus on harjunud. Ja maanteel on selgem, kui palju ikka kilomeetreid läbid, mulle lihtsalt seesugune statistika meeldib, kusagil x-kohas ei saa aru, kas jooksid nt 8 või 9 km ja ongi mu armas statistika sassis.
Kas keenialased ka pärast jooksu banaani tarvitavad. Viljandis olevat ka igaühele pärast jooksu banaan antud. SEB Sügisjooksul ja ilmselt paljudes suuremates jooksudes on see juba reegliks saanud. Mida selles fallistilises puuviljas nii väga vajalikku on, et kohe finisis pihku torgatakse? Tiidrek Nurme taolised tipp-mehed võib-olla ei tarvitagi banaani. Ma ei imestaks kui nii oleks.
1) Mida tuleb süüa enne trenni, et jaksaks joosta? Puder, kotlet?
2) Mitu tundi enne trenni on soovitav mitte süüa, et toit sees püsiks?
3) Millest Priit mõtleb, kui ta jookseb?
4) Kas poleks aeg leiutada selline jalgratas, mis kasutaks ka õlavöö- ja lõualihaste jõudu, mis tavalisel jalgrattasõidul lausa laisklevad - nii saaks poole kiiremini edasi. Samas, kuhu on kiiret?
Vastan:
1) söön suvaliselt, seda, mida parajasti naine on teinud, ei ole selles suhtes pirtsakas;
2) võin süüa ka vahetult enne pikka trenni, nagu näiteks eile, ja midagi ei juhtu; eks nii see mul käigi: söön kella kuue ja seitsme vahel tugevalt ja siis trenni lähengi;
3) mõtlen, millest juhtub: märtsis mõtlesin Veerpalu kaasusest, olen mõelnud lugejate vihkavatest kommentaaridest ja mida nende vastu ette võtta... ükskord hakkasin lugema, kas rohkem tuleb autosid vastu või sõidab minust mööda... mõnikord arvutan aegu...
4) ei arva, et see on hea mõte. Põhjendan: tehke suusaimitatsiooni - miks see on raske, kuigi tempo on aeglane? Sest käed on ka töös! Ehk mida rohkem lihaseid töösse rakendada, seda kurnavamaks asi muutub. Sellepärast rattasõit ongi mugavussport, et seal nii vähe lihaseid töötab, lisaks istuv asend.
Õiged vastused: 1) Enne trenni tuleks süüa kergeid süsivesikuid; Kohv ja saiake on hea ergutus neile, kes kohvi tarbivad 2) Vähemalt kaks tundi peaks olema söögi ja trenni vahet; 3) Mõelda ja jälgida tuleb jooksutehnikat; 4) Profid kasutavadki õlavöötme lihaseid, selleks, et õppida kuidas nad seda teevad, tuleks minna mõnda spinningutrenni või võtta healt rattatreenerilt õpetust.
Priit, kas sinu tudengid saaksid sellise tulemusega arvestuse? Ei saaks ju.
Ma ei rääkinud sellest, mis on teaduslikult õige, vaid enda kogemusest. Ja tuletasin tudengeile viimases loengus, muide, meelde, et nad ei teeks minu tegude, vaid sõnade järgi :)
Kuidas eristada ajakirjaniku tegusid tema sõnadest ehk siis milliste sõnade järgi tuleb joonduda? Usukuulutajatel on ses osas ajakirjanikest lihtsam.
Maanteel jooksin kevadel, kui lund mujal palju. Olen rattaga Dendros ja Emajõe äärsed ringid ära mõõtnud, 3 ja 4km ringid. Hea erinev pinnakatte ja ka väikesed tõusud sees. Maanteel on minu jaoks vähe ohtlik ja ka tolmune.
12:49
Kuidas eristada ajakirjaniku tegusid tema sõnadest? -- hea küsimus, arvan, et ka Marju Lauristin ei oska sellele vastata. Võib-olla ajakirjanikul polegi tegusid, on ainult sõnad? Selle vaatepunkti tugev külg on see, et siis ei saa ajakirjanikku kunagi kohtus süüdi mõista, sest süüdi mõistetakse süüTEGUDE eest.
Mingi filosoofiasektsioon siin tekkinud või?...
Guugeldades leidsin ingliskeelse väljaande, mingi Estonian Life vms, mis teatab Mati Alaveri lubadusest tagasi astuda, kui AV FISi ees süüdi jääb. Siit tekib täiesti praktiline küsimus: kas AV on süüdi või mitte. Kedagi ei või süüdi mõista enne kui süüdi ei ole mõistetud, ütleb põhiseadus. Samas AV praeguse seisuga kohe kindlasti FISi võistlustel osaleda ei saa. Apelleerida võib ju lõpmatuseni, Euroopa Inimõiguste Kohus on üks võimalik koht. Järjekorrad on seal väga pikad. Millal siis MA tagasiastumist võib oodata? See ei ole enam filosoofiline küsimus, sest kaalul on Eesti murdmaasuusatamise tulevik.
Kenya jooksjate treeningsüsteemid on püsti pandud arvestades, et tippvorm saabuks 15. mail toimuval Mombasa maratonil. Ma olen kindel, et siin blogis pakutav süsteem ei suuda seetõttu TJM-i ajaks parimat vormi tagada ning selle järgi rihtides on tulemus 3% nõrgem kui pea nädal hiljem.
Jah, toome teema fil.kõrgustest maapeale : ükski asja tegelikult jagav inimene ei saa soovitada saiakese söömist, ei enne- ega ka peale trenni. Mitte kunagi.Ja siin pole tegemist 'maitseasjaga'.
MP
Tiidrek ei söö banaani, tal on oma õun kaasas.
Ei ole mõtet näljasena trenni minna. Enne trenni kohv + saiake veresuhkru taseme tõstmiseks, sest tuleb ka vaimselt erk ja valmis olla. Need 150 kcal kulutad 10 minutiga aktiivselt liigutades ära. Ja pärast tugevat trenni dieet-koka.
Jah, tooks ka filosoofiaasju maa peale. Kui Veerpalu kaasusest räägitakse, siis ütleks seda: siin on osa tüüpe väga kaval-osavalt tõstatanud küsimuse sellest, nagu käiks vaidlus Veerpalu süü või süütuse üle. See on väga osav võte juhtimaks tähelepanu kõrvale asjaolult, et tema mõlemad proovid olid ju positiivsed. See on fakt. Räägime ikka ainult faktidest, õige! Ma kordan, kui keegi veel aru ei saanud ja püüab vett segada: Andrus Veerpalu mõlemad proovid, nii A- kui B-proov, olid positiivsed ehk mõlemad proovid näitasid dopingu tarvitamist. Ja siin ei ole absoluutselt mitte midagi vaielda. Ja ainult sellest olen mina rääkinud. Süü ja süütuse teema on teised kunstlikult tekitanud, mina sellesse ei puutu.
14:19 - Mombasa maratonist ei tea ma midagi. Aga kui te tähelepanelikult lugesite, siis ehk märkasite, et ma kirjutasin, et olen Kenya süsteemi oma modifikatsioone teinud.
Aga Viljandi-jooksu-mehed, kuidas enesetunne on? Jalad? Hingamine? Pärast sellist jahedat ilma, ma mõtlen. Vaat see oleks hull, kui pühapäeval ka nii külm ilm tuleks - see mind ei soosiks, mul rasvaprotsent väike. Aga lohutuseks nii palju, et eks see ole väike ka enamikul konkurentidel. Kel too protsent suur, ega nood väga ette pääse, mõned erandid v.a.
Aga homme - vaat, homme püstitan siin uue postitusega tõsise jooksufilosoofilise küsimuse seoses pühapäevaga. Ai, siis alles saame arutada ja analüüsida. Nii et kõik jooksumehed: pange vaim valmis!
Kenya vanim rahvusvaheline maraton on Mombasa Marathon mille võidu eest sai 23-aastane J Mbugua ca £1500. Sellele on aastaid hiljem lisandunud juurde Nairobi Marathon ja White River Marathon (nii kodune nimi-isegi Eestis on sihuke koht olemas rääkimata Kirde-Utahist;). Mombasa 27. maraton on 15/5, 30/10 9. Nairobi Marathon ja 19/11 8. White River Marathon.
Priit, parim viis sooja saamiseks on kiiremini liigutada :-)
Pead tempot tõstma, et sooja saada.
Priit, kus on eile Sinu lubatud spordifilosoofiline kirjutis? Või tõstad veel suspense'i?
Priit, terekest pika aja tagant.
Viljandi jahedusest nüüd jalgadel kull midagi häda ei ole. Aga jooksu ajal viimasel põllu uletusel hakkas reit eest kangeks kiskuma kull külmaga. Ning põlv kais madalalt niig ja samm jai lühikeseks. Samas üleval oli pikk õhuke pesu ja olad ei hakanud kulmetama, mida tihti juhtub tuulise ilmaga.
Kõige ponevam seiklus sel aastal aga oli, kui tuli see loikamise koht padrikust ja soost läbi ning poisid minu ees kuiva kohta otsides hoo maha võtsid. Muidugi otsustasin korvalt pika sammuga mooduda, mis esialgu tõotas hasti ja sain nii 5-6 mehest mööda, kuni 1 toss otsustas ennast mudasse kleepida ja jalast ara tulla. Siis tuli tagasi vehkida, toss mudast valja kangutada, mis oli üllatavalt raske ja siis paelasid lahti tegemata kuidagi uuesti see jalga saada. Pärast sellist "seiklust" oli mott ja tuju all, aga eks ma ikkka pingutasin lõpuni, kuigi enam ennast tuhjaks pigistada seepeale ei suutnud. V.o. Oligi see hea 8. Maid silmas pidades? Eks näeb. Igatahes joostud on viimase 4 aasta kohta kõige korralikumalt - süsteemselt ja mitte liiga perutama hakates, aga mida ei ole- on kergus. Eks see vaga kipub ka juba suurem olema võrreldes varasemate kevadetega ja see kisubki maad ligi.
Igatahes see keenlaste "süsteem" pole nüüd mingi ime- kõik normaalsed treeningplaanid naeavad ette harjutusi eri rerzhiimides, kui juba enam- vähem aeroobne pohi all.
Enamasti soovitatakse 1 fartlek/lõigutrenn, 1 tempokross, 1 pikk ots ja vahele rahulikus jooksud ning puhkus. Lihtsalt sõltub, kui palju aega on ja kas saad nii regulaarselt harjutada. Kui on probleeme ajaga, siis soovitatakse ara jätta fartlek/tempo/lõigud, aga pikk kross ja aeroobsed kulgemised kindlasti mahu pärast sooritada. Seetottu ei saa ma aru Su pealkirjas püstitatud " Ameerika avastamisest" Keenia (jah, ma ei suuda ek. Kenya kirjutada, vooras kuidagi ) ja enamasti kipub ikka koolis õpitu esmaselt teadmisi domineerima.
Otepääl näeme.
Alars
Tuli hunnikus vigu ja kuna tapitahti pole, siis mõned parandab, aga osasid sõnu masin veel ei tea. Moned parandab ka automaatselt sellisteks, et sõna mõte kaob. Vats on maad ligi, mitte vaga, naiteks. Ja lõpus laks Keenia "meetod" kaduma.
Vabandan nende vigade pärast siis.
Alars
Priit, kas ajakirjaniku sõnast piisab või peab sellele järgnema ka tegu (sõna=tegu?)
Tere, Alar, aitäh huvitava ja sisuka ülevaate eest!
Teistele - täna olid kolm suurt intervjuud Tallinnas, nii et jooksufilosoofiline teema jääb kolmapäeva. Vabandan - ja pean õppima, et ei maksa enne midagi ikka ette kuulutada, kui asi tehtud pole.
to 16:18
Mis on saiakeses halba?
Absoluutne enamus maa elanikkonnast toitubki meie mõistes saiast(ka Bin Laden :) ) ja pole meie leivast kuulnudki.
Vähem naistelehtede lugemist!
Praktilist võimatu on müügilt leida leiba. kuhu ei oleks lisatud suhkrut. Eriti mustad leivad tunduvad suure siirupisisaldusega. Seetõttu söön leiba minimaalselt.
tagant järgi võib jah, ainult kommenteerida, kuid treenitus jääb ikka nii mis on tehtud.
pakuks, et võinuks rohkem 50-200m kiirendusi teha, kas siis krossi sees või peale mõnda krossi näit. 5x100m
Jooksul tulevad igasugused mõtted pähe. Aja jooksul.
Aeg jookseb. Ja sina jooksed. Küsimus on kes jookseb kiiremini.
Vahel jookseb aeg kiiremini, vahel sina.
Pikkamisi, aja jooksul võib neist mõtetest vormida endale jooksu 'filosoofia'.
Aga igaüks seda ei suuda.
Minu jooksufilosoofia on kujunenud aja jooksul; see on ühtlasi ka aja jooksu filosoofia.
Mina mõtlen jooksu ajal, et kui palju on lõpuni veel ajaliselt vaja kannatada.
Näiteks 10 km joostud ja joosta veel 13,3, siis kalkuleerid et 1:06,30 veel joosta, ja mõtled et 6,5 min pärast on veel 1 tund joosta ja 16,5 min pärast ainult 50 min joosta, mingi 2 km pärast kalkuleerid jälle, see võimaldab saada kontrolli aja ja kannatuse üle, sest kogu aeg läheb kannatus ja piin väiksemaks. Sest jooks see on üks piin ja kannatus.
Priit, sinu treening on ilmselt liiga intensiivne, ka mahus võiksid tagasi hoida, muidu ei taastu ära. Harjutan oluliselt vähem kui sina, aga viimati olin kõnealusel üritusel sinust eespool.
Mis Aivar Pilve puutub, siis andsin tema büroo kohtusse ja sain äsja seljavõidu. Olen sellenimelises AB tasemes väga pettunud. Kardan, et seda on varsti ka MA ja AV.
Vau, vau, vau - palju õnne Pilve võitmise puhul. See on suur sõna! Eks ju, see maksab ikka palju rohkem kui mingit PPd jooksuvõistlusel võita!
Siiski, ma ei arva väga, et olen intensiivselt teinud. Oma spordiajaloos on see kevad küll kõige vähemintensiivne.
22:26 - väga vahva! Ma arvan, et sellise luuletusega võiksite väga vabalt ETVs esineda, kui seal need luuleminutid veel olid, igatahes on teie oma sada korda sisukam kui nood, mida seal noorpoeedid ette kandsid enne, kui näitlejad hakkasid klassikuid lugema. Mulle te pala väga meeldis!
20:42 - just seda viimati esmaspäevel tegingi. Pärast kolmveerandtunnist rahulikku jooksu 4x100 m.
Oo, tänu! 8) Ja ühtlasi tahaks Artur Alliksaarele ära panna ka 8)
Aja jooksul
tekkis mõte, milleks osaleda Sügis-, Kevadjooksul?
Aja jooksul
aru sain -
võistlen siiski, Aja jooksul vaid.
Aja jooksul
aru sain -
aeg ei ole tähtis, soovin pikalt joosta vaid!
Minu arust on nüüd Alliksaar ka üle löödud!
Postita kommentaar
<< Esileht