Pullerits: Kes müüks mulle kasvuhormooni?

Vale jutt puha, et Eestis kurikuulsaks saanud hGH-st pole spordis kasu. On küll! Küsimus on selles, kust seda saada.

Alustasin legaalselt. Helistasin perearstile, et kasvuhormooni jaoks retsepti saada. Kurtsin, et sageli on pärast tugevaid treeninguid jalalihased kanged ja valusad – mis, muide, on täiesti tõsi.
Paraku kostis perearst, et sellest põhjendusest ei piisa. Ta ütles, et kui mul oleks ette näidata endokrinoloogi konsultatsiooni otsus kasvuhormooni puuduse kohta, siis, palun väga, võib ta retsepti välja kirjutada. Muidu mitte.

Öeldakse, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Seega siirdusin mittelegaalsele teele. Otsisin üles Eesti jõusaalides tuntud tegelase. Kuna tegemist on põrandaaluse äriga, siis soostus ta aitama üksnes juhul, kui teda nime pidi sellesse loosse ei tiri.

Tuntud jõusaalimees rääkis, et tema teab Eestis kahte tüüpi, kellelt kasvuhormooni osta saab. Kuid hoiatas, et see on kallis lõbu ning kuna kaup tuleb piiri tagant tellida, võib aega kuluda kuni nädal.

Mõni aeg tagasi, rääkis tuttav jõusaalimees, tuli naturaalne kasvuhormoon Eestisse peamiselt Leedust ning maksis vanas vääringus 120 krooni laks. Laks – see tähendab ühte süsti. Kui palju süste minusugusel vastupidavusalade harrastajal tuleks teha, seda ei osanud ta öelda, aga kulturistidel tuleb selleks, et tolku tõuseks, teha kolm kuud järjest üks-kaks süsti päevas. Tõepoolest, kallis lõbu – keskeltläbi tuhat eurot kuur.

Paraku pole jõusaalimehe andmeil Leedust enam naturaalset kasvuhormooni saada, mistõttu tuleb leppida Prantsusmaa toodanguga. Too on aga veelgi kallim – 500-600 krooni laks.

Kulusid aitab kokku hoida, kui tellida sünteetilist kasvuhormooni. Selle üks süst pidi samuti maksma 600 krooni, ent jõusaalituttava sõnul pidi «pauk» olema palju võimsam kui naturaalse kasvuhormooniga, mistõttu võib kolme kuu vältel piisata ka ühest laksust üle päeva. Liiati pidi tema teada olema sünteetilist hGH-d kergem hankida kui naturaalset, ja teiseks võib naturaalse hGHga kaasneda oht saada mõni pärilik haigus, sest kasvuhormooni pidi saama surnud inimese ajuripatsi eessagarast.

Leidub veel kolmaski võimalus: osta kasvuhormooni interneti teel. Aga jõusaalimees ei pidanud seda mõistlikuks mõtteks, sest eales ei või teada, kas saadetis ka kohale jõuab. Näiteks mis siis saab, kui toll asja vastu huvi tunneb? «Lisaks tuleb naturaalset kasvuhormooni hoida jahedas,» lisas ta. «Kui see pikemat aega sooja saab, siis ei tööta ta üldse.»

Kuna tegu on kalli ja problemaatilise kaubaga, tuleb enne ostuotsust teha põhjalikku eeltööd. Ajakirjandus on viimase nädala jooksul tsiteerinud innuga uurimusi, mis seavad kahtluse alla, kas kasvuhormooni pruukimisest üleüldse kasu tõuseb. Neist kõige sagedamini on viidatud kolm aastat tagasi Stanfordi ülikooli teadlaste artiklile, mis võttis kokku 44 varasemat uuringut kasvuhormooni ja sportlike tulemuste seostest ning järeldas, et kasvuhormooni süstimine ei paranda tulemusi, vaid põhjustab pigem kiirema väsimise ja suurendab vigastuste ohtu. Teadusportaal Novaator viitab ka austraallaste uuringule, mis näitab, et kasvuhormoon ei paranda hapnikutarbimise võimet, jõunäitajaid ega anaeroobset vastupidavust.

Oma kimbatuses võtsin ühendust Spordimeditsiini Sihtasutuse juhataja Mihkel Mardnaga, kes ütles otsesõnu, et need, kes väidavad, et kasvuhormoon spordis mingit kasu ei too, on tema arvates ebapädevad. «Milleks kulutada [dopingukontrollis] raha sellise asja tuvastamiseks, millel mitte mingit efekti ei ole, ja miks panna seda keelatud ainete nimekirja?» küsis ta retooriliselt. Ja vastas: «Seal nimekirjas on ained, mis on suunatud sportliku saavutusvõime parandamiseks, ja seda nimetatakse dopinguks.»

Jah, möönis Mardna, kasvuhormoon ei aita õppida tehnikat, saavutada paremat tasakaalustunnetust ega tee ka kedagi andekamaks, aga see, millele hGH igal juhul oluliselt kaasa aitab – ja teeme siin loo veidi teaduslikumaks, sest muidu äkki mõni ikka veel ei usu –, on kudede reparatiivne regeneratsioon. Ärge ehmatage! Mardna ja Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professori Vahur Ööpiku abiga saab asja olemuse lihtsalt selgeks.

Pika füüsilise pingutuse, näiteks maratonijooksu või kolme ja poole tunnise treeningu käigus saavad lihaste rakustruktuurid kahjustada. Organismis suureneb siis tõepoolest automaatselt kasvuhormooni sisaldus, mis, kui asi populaarselt kokku võtta, aitab lihastel paremini taastuda. Ja selles, nagu märgib Ööpik, üks osa sportlikust arengust seisnebki: need lihasstruktuurid, mis pole piisavalt tugevad, ehitatakse uuesti üles, senisest märksa tugevamatena.

Kogu see protsess nõuab aga aega. Ent spordis aega enamasti pole – juba homme ootab ees uus treening või järgmine võistlus. Selleks, et taastumine jõudsamalt kulgeks, kulubki ära kasvuhormoon. Loogiline, kas pole?

Tean, millest Ööpik ja Mardna räägivad. Igal kevadel pärast Tartu nn jooksumaratoni, mis kulgeb 24 km Otepäält Elvasse, olen näinud kurja vaeva, et kangete ja valutavate jalgadega trepist alla saada. Kui küsisin, kas kasvuhormooni kasutamine aitaks elusegavast hädast kiiremini jagu saada, andsid mõlemad mehed lootust, et hGH-st võiks märgatavat abi tõusta küll.

Niisiis, nüüd on selge, mille abil pikkade raskete treeningutega - nagu eilne 18 km jooksu - lõhutud rakustruktuure uuesti ja kiiremini taas töökorda viia. Teeme ära?
******Horvaatia rannik. 27. juuni 2010. Foto autor: Priit Pullerits

Foto 1: Sportlaste dopinguproovid on pandud enne Vancouveri olümpiat valmis, et uurida neis kasvuhormooni sisaldust. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits möödunud nädalal Barcelonas Sagrada Familia ees kaks päeva pärast seda, kui tal tekkis idee hankida kasvuhormooni. Foto autor: Erki Berends
Foto 3: Ameerika jalgpalli profiliiga NFL komissar Roger Goodell teatab 4. aprillil, et edaspidi hakatakse mängijate dopinguproovides uurima ka kasvuhormooni taset. Foto autor: AP/Scanpix