Pullerits: Kuidas end mitme eesmärgi vahel põletada?

Teate, mõnikord ei jõua ise ka ära imestada, kuidas mul küll õnnestus Estoloppeti maratonidel taas stabiilselt tugev tulemus teha ja täita oma eesmärgid: jääda hoolimata lisanduvast vanusest, mis suvel jõuab juba 46. eluaastani, ikka esisaja sekka. Kõik ju pingutavad, ja paljud selle nimel, et mind võita. Sina ju pingutad, eks? Sinu sõber samuti? Näete, tema ka seal ponnistab. Oi, kui paljud pongestavad! Kõik rabavad. Aga tulemust sageli pole. Miks?

Küllap on see interdistsiplinaarse ja multifunktsionaalse nüüdisaja viga, kui vaadata enda ümber veidi laiemalt, mitte üksnes suusatamisele keskendudes. Vaadakem, mis toimub poliitikas, majanduses, kuid ka spordis. Selle asemel et pühenduda ühele konkreetsele eesmärgile - jõuda Estoloppeti maratonidel esisaja hulka -, aetakse taga mitut kala. Ja peamine jääbki saavutamata.

Keskenduda on vaja, sõbrad. Keskenduda!

Rohelised mõtlesid enne riigikogu valimisi, et tugevdavad oma ridu vabakandidaatidega. Nimekiri sai küll uhkem, aga mille eest rohelised tegelikult seisavad, muutus sogasemaks. Valijad, nagu näha, ei saanud segadusest sotti.

Rahvaliit muutus Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo ajal erakonnast pigem äriühinguks. Seda, mis juhtub, kui poliitik kulutab osa energiast bisnisele, näitas juba Tiit Vähi juhitud Koonderakonna saatus. Paistab et samasugusele lõpliku huku teele juhtis Rahvaliidu samuti ärihuvidest läbiimbunud Juhan Aare.

Või mõelge suurärimees Oliver Kruudale. Äkki peaks ütlema: endine suurärimees? Sellest ajast alates, kui ta otsustas, et hakkab toiduainetööstuse kõrvalt proovima kätt ja õnne ka meediaäris (Kalev Meediat ikka mäletate veel?), on ta äriõnn allamäge veerenud. See, kui oskad piimatooteid valmistada, ei tähenda, et saad sama edukalt hakkama telepildi ja lehetekstide tootmisega.

Markantseimat tõestust, et keskenduda tuleb peamisele, mitte end mitmel rindel killustada, on viimasel ajal pakkunud siiski Eesti sportlased. Tartu Rock ja BC Kalev/Cramo on mõlemad tänavu osalenud või osalevad kolmes sarjas, mistõttu pole ime, et nende tulemused fänne hõiskama ei pane.

Mitmevõistleja Andres Rajat pidasid asjatundjad enne hiljutist Pariisi sise-EMi seitsmevõistluse medalipretendendiks. Aga ta ei lõpetanudki. Vigastus segas. Kas hooaja peaeesmärki silmas pidades oli mõistlik jahtida talve keskel kergelt vigastatuna Eesti 60 meetri tõkkejooksu siserekordit?

Samalaadsete küsimuste üle tasub juurelda üksjagu vigastusaltil Ksenija Baltal. Kui peaala on kaugushüpe, kas peab ajama taga tulemusi tõkkejooksus ja sprindis, rääkimata sootuks kõrvalisest, tööst Tallinna volikogus? Küllap sai ta ise ka sellest veast viimaks aru, kui volikogutööst loobus. Seda, et töö kõrvalt kaugele ei lenda, on kinnitanud ka kolmikhüppaja Jaanus Uudmäe. Parimaks näiteks, kuidas kahel rindel rabamine kummalgi edu ei too, on Eesti rekordiomanik naiste 400 meetri jooksus Egle Uljas. Ei ole temast enam tipptasemel jooksjat, ei ole kuulnud ka tema klaverikontsertidest.

Ja ärme unusta lõppevat suusahooaega. Kahe viimase aasta Tour de Ski valitsejad Dario Cologna ja Lukaš Bauer ei paistnud Holmenkolleni MMil millegagi silma. Küll aga tegi seal naiste klassis ilma Marit Bjørgen, kes Tour de Skil, muide, kaasa ei löönud.

Järeldus on üks: olgu juttude järgi pealegi hinnas need, kes meistrid mitmel käel, aga kes tahab läbi lüüa (ja mind võita ka, muide), peab keskenduma. Ja veel kord keskenduma. Mitte mitme asja vahel rapsima.
******Dubrovniku jahisadam, Horvaatia. 26. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Andrus Veerpalu pühapäeval ETV-Swedbamni noorte suusasarja etapil. Kas näeme uhkete sponsorlogidega dressis, ent rahvusvahelisest tippsuusatamisest loobunud Veerpalu tema noorpõlveradadel Jõulumäel Eesti meistrivõistluste stardis? Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Ksenija Balta tänavu Tallinnas Kuldliiga etapil. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Ksenija Balta tänavu 10. märtsil Tallinna volikogu istungil. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix