Pullerits: Kas läbida pühapäevane võistlus fartlekina?
Nagu arvata võisitegi, lasin eelmisel nädalal koormused alla. Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel tegin puhkepäeva. Kokku jooksin nädalaga 51 km (kahel eelmisel vastavalt 75 ja 73). Pühapäeval, kui paljud Viljandi järve ümber vaeva nägid, tegin viimase kerge pika jooksu, 18 km 1:27.45ga, tempot hoidsin 4.45-4.55 kandis kilomeetri kohta. Aga olulisem on see, mis toimus laupäeval.Laupäeval tegin viimase arendava trenni, 9 km fartlekki. Iga minuti-pooleteise järel tegin ligi sama kaua kestva kiirenduse. Ehk laias laastus iga kilomeetri kohta kaks kiirendust ja kaks lõdvemat osa. Näiteks 6. km läbisin 4.09ga, 7. km aga 3.58ga. Kokku kulus 9,2 pikkuse ringi läbimiseks 37.57.
Võrdlesin seda siis kõige kiirema tempokrossiga, mille tol ringil tänavu olen teinud. Ja nägin, et kiireim tempokross on olnud 38.36ga. Ehk pool minutit aeglasem. Kui siia juurde lisada möödunud nädala teisipäeval tehtus 12,4 km pikkune tempokross,
millele kulus 50.58 ehk keskmiselt 4.06,5 kilomeetri peale, ja võrrelda seda laupäevase fartleki keskmise kilomeetri ajaga 4.07,5, siis kas teil ei teki teatud küsimus?Mul küll tekib. Eriti arvestades, et tempokrossi joostes pead kogu aeg pressima ja alatasa on raske, aga fartleki jooksmine on nagu mäng - vajutad pisut gaasi ja tunned, et lendad, siis lased lõdvaks ja taastud rahulikult ära. Ja küsimus on järgmine: äkki ei peaks pühapäeval jooksma Otepäält Elvasse ühtlase tempoga pressides, vaid hoopis fartlekina mängeldes?
Pean tunnistama, et fartlekid on olnud märksa kergemad taluda kui tempokross, kus tuleb end pidevalt tagant sundida: hoia tempot, hoia tempot. Fartleki vahepealsed pausid on ikka väga kosutavad. Igatahes on pärast fartleki läbimist olnud märgatavalt värskem enesetunne kui pärast tempokrossi.
Muidugi võib esitada vastuküsimuse, et kui kaua ma niiviisi fartlekki joostes vastu suudan pidada. Ma pole ju seda proovinud. Aga vaatame seda vastuargumenti omakorda
vastuargumendi seisukohalt. Ega ma tea ju ka seda, kui hästi ma suudan 23 km tempokrossina tänavu vastu pidada, sest seda pole ma samuti proovinud. Ja sama hästi, nagu fartlekki joostes võib ühel hetkel kustuda, võib kustuda ka tempokrossi joostes.No nii, konkurendid, kas pole huvitav küsimus? Liiati tuli kuskilt meelde, et Soome viimane suurjooksja Lasse Viren olla kunagi jooksnud treeningul 5000 meetrit kas 50- või 100-meetriste kiirendustena sama pikkade kergemate otstega vaheldumisi ja olla peaaegu maailmarekordiaja üle jooksnud. Teate seda juhtumit?
Muidugi on probleem veel see, et võistlusolukorras, kus mängu tuleb hulk äraarvamatuid lisategureid (ümbritsevate tempo, reljeefi iseärasused jne), pole ma fartlekki proovinud. Äkki seal ei suuda ma oma stammrütmile kindlaks jääda? Aga teisalt, mõelge, kui ruineerivalt võiks minu fartlekijooks mõjuda vahetuile konkurentidele, kes, ütleme, et tulevad minu esimese või teise või kolmanda kiirendusega kaasa, siis näevad, et lasen peagi tempo arusaamatul kombel alla, siis aga avastavad, et mõne aja pärast tuleb tempo uuesti üles võtta - enamik läheks selle peale vist hulluks, et mida see mees küll teeb. Ja enne, kui nad asjast aru saavad, on nad omadega läbi nagu Läti raha, sest nad pole sellist jooksu selleks päevaks treeninud ega pole seesuguseks jooksurütmiks vaimselt end valmis pannud.
Nüüd on sõna teil, jooksufilosoofid! Huviga kuulaks, millised on mõtted, poolt- ja vastuargumendid - ja kas keegi oleks valis üritusega kaasa tulema?
******
St. Augustine Cathedral, Tucson, Arizona. 2. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits.Fotod 1-3: Ümber Viljandi järve jooksu start. Fotode autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:07
kommentaare: 47
47 Kommentaarid:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/raul-kalev-kas-veerpalu-ja-alaver-vaarivad-endiselt-sponsorraha.d?id=45172181
Soovitan lugeda, hea lugu AV ja MA st.
Tead, mina arvan, et see oleks väga huvitav ekperiment. Tee ära! Võibolla on tulemused vägagi üllatavad.
Tahaks heameelega tagant kiita, sest huvitav oleks pärast kuulda, kuidas Sa selle asja üle elasid, aga tegelikult olen küll veendunud, et ühtlane tempo tagab oluliselt parema tulemuse. Nii pikal distantsil tuleb eeskätt mõelda energiavarude säilitamisele ning pikkade spurtidega kulutad neid oluliselt rohkem kui vahepealse puhkusega suudad neid kokku hoida. Ühel hetkel on lihas tühi ning lõpuni sörgidki selles aeglasemas tempos. Samuti ei tule pulss lõpupoole enam nii kergelt alla tagasi ning vajad järjest pikemaid puhkepause. Seega tuleb pulssi hoida kogu aeg törts kriitilisest piirist madalamal, enamikul pisut anaeroobse läve all.
Iseasi oleks, kui mängid tempoga nii, et kogu aeg on 1-2 käiku varuks. Aga selle asja nimi on taktikajooks, mis võib olla mõttekas siis, kui oled esimeses grupis kõige tugevama lõpuspurdiga mees. St Lasse Viren.
Nii saab kirjutada ainult mees, kes sporditeooriaga kursis pole.
Üheselt on selge ja tõestatud, et kõige optimaalsem on, tulemuse(aja) seisukohalt, läbida distants ühtlase kiirusega ja seda sõltumata distantsi pikkusest. Nii jookstakse ka jooksualade maailmarekordid. Kui jooksus on tähtis koht, mitte aeg, siis kasutatakse taktikajooksu, näiteks tugeva lõpuga mehed eelistavad aeglast jooksu, et oma eelist lõpus realiseerida jne. See toimib enamvähem võrdsete jooksjate puhul. Tartu jooksumaratonil sõltub koht põhiliselt ajast. Võid teha taktikat niipalju kui tahad, lõpus kohta oluliselt parandada ei õnnestu, sest vahed on suured. Võid küll vahepeal aeglasemalt joosta, aga siis teed oma lõpuspurti kohtatele tagapool ja kokkuvõttes kaotad nii ajas kui kohas. Parim taktika on ühtlane jooks ja oma energiavarude ökonoomne kasutamine ja täielik realiseerimine.
T
Priit, eelmisel aastal sul oli juba omapärane taktika. Alustasid kiiresti ja lõpus kustusid. 5.km sulle mitme minutiga kaotanud mehed läksid lõpus sinust mööda. Kas nüüd tahad veelrohkematele sulle ärapanemise võimaluse anda.
Sinu idee on spordiga mittekursis oleva teismelise tasemel.
Nii nagu Pärtel eespool nimetab, on enam kui tõenäoline, et läbides
nii pikka distantsi fartlekina, saavad jõuvarud ennem finišit lihtsalt
otsa. Ja seda, mis järgneb, nimetatakse "haamriks". Nii nagu auto tarbib
ühtlasel sõidul vähem kütust, nii teeb seda ka ühtlase kulgemise puhul
inimorganism. Vahe selles, et erinevalt autost on organismil võime spurtidega
kohaneda ja õppida neid taluma. Seega teeb hästitreenitud sportlane vahespurte
pigem selleks, et raputada nendega mitteharjunud konkurendid kandadelt.
Samas rekordeid joostakse reeglina siiski ühtlases tempos ning selle hoidmiseks
kasutatakse lausa "jäneste" abi. Usun, et jooksumaratonil peaks hea aeg tagama
ka hea koha ning kui esikümne mehed välja arvata, pole teistel küll
erilist mõtet sellist karmi taktikat kasutada - pigem kaotaks
kui võidaks. Aga kui eesmärgiks on eksperiment, siis on teine lugu...
Minu mäletamist mööda läbis Lasse Viren oma testtreeningud 200-meetriste
lõikudena ja küündis tõesti teisel korral MR-i lähedale. Kuid sellegipoolest
eelistas ta finaalis joosta nii ühtlaselt kui lasti ja kasutas lõpus oma
trumpi pika spurdi näol ...
Nii et ei soovitaks sellist taktikat, kui just tegu pole teadliku eksperimendiga :)
Ps. Vahepeal on ka T asja hästi seletanud.
Aga miks mitte joosta nö tunde järgi? Kui vale see saaks olla, kui venitada sammu pikemaks siis, kui organismil on hea tunne ja hoida tagasi, kui tekib väsimuspunkt? Selle asemel, et väsimuspunktidest end tahtejõuga tempot vähendamata läbi suruda. Kui pulss alla läinud, tunne paranenud, siis jälle sammu pikemaks ja tihedamaks venitada.
Teadliku ja süsteemse fartleki jooksmine võistlusel oleks vist siiski intellektuualselt huvitav eksperiment. Aga rohkem enesetunnet kuulav jooks - teooriamehed, mis selle poolt ja vastu räägiks?
Kuulge, ega Priit nüüd nii toru ka ei ole, et ei teaks kuidas joosta vaja on.
Kuna ta tegi siin otsa lahti siis ma täiendaks tema esitatud mõtet nii, et milleks jamada fartlekiga... parem juba panna üks korralik intervall maha. ikka nii, et 3 minutiga kilomeeter intervalli ja siis 3 minutit jalutamist ning piltniku käest saadud odava geeli lutsutamist ning jälle kilomeeter 3 minutiga. arvestades jalutamise tempoks 6 km/h siis on lõppaeg 1.45. Ole ainult mees ja pea see tulistamine vastu :)
to 11:10
Priidu puhul ei või iial teada, kas ta mängib toru või ei mängi.
11:31, mis siin teada on?
Jutt on "pastakast" välja imetud, et meil siin midagi kommida oleks.
Muud väärtust või mõtet siit otsida on naiivne.
Ettevaatus pole üleliigne - Priit mõtlebki vahel tavainimese jaoks totaalselt kiiksuga mõtteid väga tõsiselt.
"Nii saab kirjutada ainult mees, kes sporditeooriaga kursis pole", kirjutab T 10:45. Täiesti õige, teooria seisukoht on et "parim taktika on ühtlane jooks".
Kuid mõned treenerid ja atleedid (vähesed - väga vähesed!) on jõudnud metateoreetilise printsiibi avastamiseni, mida võib populaarselt sõnastada umbes nii, et igal spordialal on oma antud ajajärgul õigeks peetav tehnika, meetod, stiil, viis jne. Kuid alati leidub ka neid, kes leiavad veel parema tehnilise nõksu, meetodi, stiili jne.
"Fartlekki" soovitaksin küll, aga veidi teises situatsioonis. Kui oled väga väsinud, siis ühtlase, madala tempo säilitamine ei tarvitse olla sinu füüsisele parim. Mina olen maratoni või 30 km jooksu lõpus käinud, siis jälle jooksnud (suhteliselt kiiresti). Tundub, et naistele on (aeglane) ühtlane kulgemine sobiv. Mees saab ka väsinuna endast spurtidega kokkuvõttes rohkem välja kui ütlaselt joostes.
Tänane "Maraton"-erinumber on väga huvitav.
Meelisp
Aitäh heade sõnade eest Maratoni teemanumbri kohta - sai, jah, ikka pingutatud ka ju.
Aga 12:13 ja 12:17 viitavad kahele väga väärtuslikule asjale, mida meinstriim-leimstriim-inimesed (ja mis need on, seda ikka teate?) iial ära ei taba.
Alustame 12:17 metateoreetilisest printsiibist. Aga mis siin pikalt rääkida: mõelge, kuidas suusatati 20 aastat tagasi ja kuidas suusatatakse nüüd! Näete kvalitatiivset nihet, kas või tehnikas, sõidustiilides? Pole ühte ja ühtset ja igavest tõde.
Teiseks, 12:13 väide, et "Priit mõtlebki vahel tavainimese jaoks totaalselt kiiksuga mõtteid väga tõsiselt". Väga õige! Kui te elus veel millestki aru pole saanud, siis arvestage ükskord ometi ja jätke see meelde, et midagi uut saavutavad vaid need, kes suudavad ja julgevad mõelda out-of-box. Ainult nemad viivad elus midagi edasi. Teised tammuvad tüütuseni sissetallatud, rutiinset rada. Kui igav! Jah, nn kiiksuga mõtlejad võivad 27 asja mõelda valesti, aga siis võib juhtuda, et 28. mõte on hiilgav, ja see saabki läbimurdeks. Meinstriim-leimstriim-inimesed mõtlevad kogu aeg ühtemoodi, ja nad võivad niimoodi mõelda kas või 1000 korda jutti, mingit arengut sealt ei tule, absoluutselt ei tule.
Tõstan toosti värsket õhku kõigi nende terviseks, kes söandavad mõelda out-of-box, julgevad riskida, ei karda oma ideedele kriitikat - minu lugupidamine teile!
Priit on seda teinud siledal ja kõval maanteel. Sellest ka sellised kõva mehe mõtted. Aga võistlusrada on hoopis midagi muud, prognoos lubab ka vihma, see tähendab, et rada on kohati metsavahel libe ja pehme, juba praekult on pehmeid kohti, lisaks on ka mõned tõusunukid sees, mis löövad tempo sassi. Ja kui lõpuks selgub, et minnakse ikka aina mööda, ütleb lihtsalt närv üles sellisest tempo kõigutamisest. Aga tee see ära. Au ja kuulsust saad igal juhul.
Mind jääb natuke häirima see lõik, kus räägid, et inimesed, kes sinu tempomuutustega kaasa tulevad, võivad sellest närvi minna.
Miks peaks keegi nende tempomuutustega kaasa tulema? Ma ei usu, et sa nii eesotsas jooksed, et iga koht tähtis oleks, samas ka mitte nii taga, et sind ümbritseks inimesed, kes ei ole enne starti enda taktikat selle distantsi kiireimaks läbimiseks välja mõelnud.
Edu sulle selles ürituses!
Tubli Priit, jälle oled teeklaasis tormi tekitamas.. Ainult et sõna "fartlek" kasutamine antud kontekstis väga ei sobi, kuna teada on, et Tartu Jooksumaraton on sinu jaoks võistlus ning võistlustel üritad ju endast parima anda, vaevalt see võimalik on mingis segarežiimis rajal liikudes.. Aga huvitav oleks küll panna inimesi "jõnksutama"..
No mina omal ajal jooksin 9,3 km 37.25 ga, nii umbes 4 min km, jooksin trennis seda koos sõbraga, aga ta pidevalt jäi minust maha ja ütles, et võta tempot maha, ma ei jätnud jonni ja hoidsin oma tempot ja selle distantsi jooksul jäi ta minust korduvalt maha, siis spurtis minust mööda. Ma arvasin ka, et kaua ta nii ei jaksa, kuid jaksas ja lõpus võitis mind oma 10 sekundiga. Trennis oleme seda distantsi kümnetes kordades jooksnud ning see spurtidega jooks jäigi minu sõbra rekordiks tol distantsil. See näide on elust ensesest, kõik tema spurdid ja mahajäämised olid ka nii oma 100m. Kuid arvan, et 10 km distantsil või nagu kuulus Viren jooksis 5000m, siis arvan, et seal on see taktika isegi võimalik, aga 23 km on vast natuke palju selle jaoks. usun, et see on päris hea võrdlus, päris papist poisid me ka polnud, joosta ikka oma 10km 4 min km, polegi nii väga halb.
PP, trenni?
http://www.jookseme.com/fb-treeningud-tartus
Kui analüüsida viimaste aastate pikamaajooksude rekordite sündi, siis pea kõik on sündinud mitte ühtlase tempojooksuna, vaid "negative-split"-na, s.t. teine pool on kiirem kui esimene.
Kohtume Otepääl,
Mart
Olgu jooksja organismis kaks energiatootmismehhanismi - A ja B. Kumbagi energiamehhanismi iseloomustab ajas kahanev võimsusfunktsioon PA(t) ja PB(t) ja taastumisfunktsioon - vastavalt RA(t) ja RB(t).
A rakendub kiirema, B aeglasema tempo korral. Siis PA(t) > PB(t) väikeste t väärtuste korral; ja vastupidi: PA(t) < PB(t) alates teatud t väärtusest. Teiste sõnadega: võimsam energiatöötmismehhanism väsib kiiremini. Siit nagu järelduks lihtne tempostrateegia: põhiosa läbida aeglase mehhanismiga B, viimane lõpp mehhanismiga A. Kuid see mudel ei arvesta taastumist. Optimaalne strateegia võib olla vaheldada: A-B-A-B-.. vastavalt A taastumisele.
Mudelisse võib muidugi võtta ka organismi kogu energiavaru E, nagu mitmed kommenteerijad on osutanud. Kui eesmärgiks on sama energiavaruga pikima tee läbimine, siis on B ilmselt tõhusam. Kuid Priit pistab ju geeli püksitasku..
I love this blog! Sellepärast, et siin on nii juriste kui matemaatikuid kui füüsikuid, isegi poeete, nagu eelmise postituse järelt sai lugeda. Ja see mitmekesisus ongi paeluv, et igaüks näeb asja oma vaatenurgast! Aitäh!
"Väga õige! Kui te elus veel millestki aru pole saanud, siis arvestage ükskord ometi ja jätke see meelde, et midagi uut saavutavad vaid need, kes suudavad ja julgevad mõelda out-of-box. Ainult nemad viivad elus midagi edasi. Teised tammuvad tüütuseni sissetallatud, rutiinset rada. Kui igav! Jah, nn kiiksuga mõtlejad võivad 27 asja mõelda valesti, aga siis võib juhtuda, et 28. mõte on hiilgav, ja see saabki läbimurdeks. Meinstriim-leimstriim-inimesed mõtlevad kogu aeg ühtemoodi, ja nad võivad niimoodi mõelda kas või 1000 korda jutti, mingit arengut sealt ei tule, absoluutselt ei tule."
Kui Te selliselt - nn. out of box - mõtlete, miks Te siis nii kindel olete, et Veerpalu dopingutarvitamises süüdi on? Kas see pole ka meinstriim-leimstriim mõtlemine, et kui proovid positiivsed on, siis järelikult on süüdi ja miks Te nii vaenulikult suhtute inimestesse, kes usuvad Veerpalu süütusesse, sest tegelikult ei tea tõde keegi peale Veerpalu ja võibolla ka mõne muu inimese mitte keegi?
Kui nii võtta, siis need inimesed, kes hetkel Teie fartlekina jooksmise edukuses kahtlevad, toetuvad ju tehtud uuringutele, aga Teie arvate, et see ei pruugi absoluutne tõde olla. Samas Veerpalu toetajad usuvad, et HGH testimise metoodika ei pruugi absoluutne tõde olla ja Teie väidate siiski nagu see oleks. Ühel puhul laidate nn out of box mõtlemise maha (Veepalu juhtum) ja teisel puhul leiate, et see ongi see, mis elu edasi viib. Ma olen väga tänulik töö eest, mis faktid, positiivne A ja B proov, avalikkuse ette tõi, samas olen pettunud suhtumises, et see ongi absoluutne tõde.
Lugupidamisega Martin
Olin kunagi noor ja rumal. Jooksin TJM 23 km rada. See oli 2004 aasta. Pulss oli kõrge. Väga kõrge.
https://picasaweb.google.com/lh/photo/wfewKrv_H4r-kffeNiP1Gg?feat=directlink
Minu ANL on 170.
Lubasin, et enam nii ei tee.
Ja ei olegi teinud.
Priit on mõistnud mind valesti. Kiiksuga mõtlemine, ent samas konstruktiivsuse ja loogika puudumine, ei ole voorus, vaid päeva lõpuks kindlasti puudus.
12:13
Väga terane tähelepanek Martinilt, 19:59. Nice!
Jään huviga ootama Priidu kommenti sellele.
Et kas tuleb paljunähtud demagoogiline rünne või midagi huvitavamat ja väärtuslikumat kiidetud out-of-box arsenalist?
Aga kiidaks siiski vähe ka Priitu, kuna ta on jälle suutnud sõnavõtjaid inspireerida sõna võtma nauditaval ja kasulikul viisil.
Andkem siis tuld edasi!
Priit, jookse esimesed 15km 4min km ja siis põruta, usu siis parandad oma tulemust, alguses kiirematega kaasa minemine ei tule sulle kasuks
ain
Priit, tavamõtlemisest erinevalt võid mõelda, aga ka selleks on vaja mingi kogus teadmisi, muidu lähed täiesti rappa. Näiteks mõtle nii erinevalt ja valesti kui tahad, aga loodusseadusi ei õnnestu sul kuidagi eirata. Näiteks ebaühtlase tempoga distantsi kiiremini läbimine kui ühtlase tempoga on looduseaduste eiramine. Kasvõi juba sellepärast, et energia kulu on ebaühtlase tempo juures suurem. Tarbitav energia hulk on aga varasema treenitusega ette antud. Ei ole nii nagu keegi siin kirjutas, et võtad geeli kaasa ja saadki kiiremini. Küsimus ei ole niivõrd kaasaskantava energia hulgas kui organismi võimes energiat tööks (liikumiseks) muuta. Kui see võime on väike, siis söö geeli palju tahes, joosta ikka ei jõua. Ühtlaselt distantsi läbides kulub vähem energiat ja energia kasutamise võime on ette antud.
Veelkord, võid mõeld nii out of kui tahad, aga kui elementaarseid looduseadusi ei tea, siis on need mõtted tühjad ja ei vii kuhugile. Tõsi palju mula ja mõttetuid klikke saad küll. Ja mis revolutsiooni sa üldse seal protokolli teises sajas teha saadki? Vaata parem kui kiiresti teised sinuvanused, kes ei harjuta rohkem kui sina, jooksevad ja õpi neilt. Ise jooksin mullu, vähema treeningu pealt kui sina, sinust kiiremini. Olen ka oluliselt vanem. Põhjus, miks kiiremini jooksin on kahe kõrva vahel, seetõttu ei pea ka selliseid tühje mõtteid mõtlema ja igasugustele lollustele energiat raiskama.
Aitäh, Martin, kirjutamast, aga te teete selle vea, mille kohta ma olen juba kommentaari andnud. Te kirjutate:
"Kui Te selliselt - nn. out of box - mõtlete, miks Te siis nii kindel olete, et Veerpalu dopingutarvitamises süüdi on?"
Kordan siis üle veel kord, ja ka 00:36-le: see süü teema on kunstlikult tekitatud, mina ei ole sellest rääkinud. Veel kord: mina ei ole sellest rääkinud! Mina olen rääkinud ainult sellest, et Veerpalu A- ja B-proov on positiivsed, mis tähendab seda, et tema organismis on leitud oluliselt üle lubatud piiri keelatud aineid, mis tähendab - ja just nii seda tõlgendatakse igal pool, küsige või dr Mardnalt -, et ta on keelatud ainete kasutamie ehk dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Sellest ma räägin, ja mulle ei meeldi, kui süüjutu veeretamisega üritatakse seda tõsiasja justkui olematuks muuta. See on demagoogia - põhifaktilt suvalise tõlgendusega tähelepanu kõrvale juhtida.
Veidi teemavälist - lugesin Postimees Maratonist (väga hea ja tänuväärne töö, hr. Pullerits) Art Soonetsi "Avapauk lõunamaal". Hea õlu (0,33) maksma 0,22 EUR? Kuidas nii saama? Kas hr. Pullerits saaks oma hea sõbra käest täpsustada, mis marki õlle maksis 0,22 EUR? Või kui hr. Soonets satub siia foorumisse, siis paluksin temalt täpsustust. Ette ja taha tänades, Anonüümne
No ma ei tea, kas mee peame selle teema uuesti üle võtma, aga teadusliku korrektuse huvides tuleb siiski märkida, et ei tuvastatud mitte kahtlaste ainete olemasolu vaid teatud inimkehale loomuomaste ainete ebanormaalne tasakaal. See on fakt.
Nüüd selle fakt edasine tõlgendamine on omaette teema. Ma jätaks selle juba heameelega erialaspetsialistidele, meil enamikel puudub selleks piisav erialane kompetents.
Ma toon siiski siia väga groteski viidud näite, et illustreerida minu skepsise põhjust antud teemas. Sõidab auto ja on vaja mõõta selle kiirust. Selleks on väga palju erinevaid meetodeid. üks enimlevinumaid on mõõta kardaanivõlli pöörlemise sagedust. Aga oletagem et selliseid lihtsaid ja otseseid mõõtmisviise ei saa kasutada ja on vaja midagi muud. Teoreetlilselt on ju ka näiteks võimalik hakata mõõtma küljepeegli juures tekkivat tuulemüra. Kui teha piisavalt palju erinevaid katseid ja tekib usaldusväärne refernetsbaas, siis võib ju sellise tuulemüra peale ka auto liikumiskiiruse mõõtmise metoodika üles ehitada. Aga kaudne metoodika on kaudne metoodika ja skeptikule jääb ikka võimalus kahelda.
Jah, Tauno, kindlasti on teil ka omajagu õigus, nagu mul ja nagu igal teiselgi oma vaatenurgast. Aga enim hämmastab mind kogu selle loo juures the power of denial ehk eitamise võim.
Te tõite paralleeli, ma tooks ka. Huvitav, kui Petter Northug oleks sama asjaga vahele jäänud, nagu jäi Veerpalu, kas siis ka oleks see power of denial nii siin blogi arvamusavaldajate kui mujal Eestis inimeste seas sama suur, nagu on praegu? Jah, mul andmeid ei ole, sest seda ei saa mõõta, aga olete ju nõus, et Northugi vahelejäämise puhul arvaks enamik eestlasi, et 1) seda oligi arvata, sest ükski normaalne inimene ei suuda end kogu aeg nii pildituks sõita, või 2) et ükskord ometi jäid norralased vahele või 3) no teadagi, läheb Northug FISi ette, kus on norralaste ülekaal (ja see pole tähtis, kas on või ei ole, aga küllap nii mõeldaks), kes ta kokkuvõttes puhtaks pesevad ja uuel hooajal on mehe jalg jälle joonel - kurradi sigadus.
Selle kõigega tahan öelda seda, mis ütlesin: eestlaste seas valitseb oportunistlik power of denial, mis pöörduks hoopis teistsuguseks uskumuseks, kui Veerpalu asemel oleks näiteks Northug. Kas pole loogiline - ja samas nii kummaline?
Nojah, aga kas on põhjust väita, et muude rahvaste puhul toimiks asi teistpidi?
Võibolla meil on väike erisus seoses sellega, et väikese rahvana on meil ka positiivseid kangelasi sellevõrra vähem ja seetõttu neid ka hoitakse rohkem?
Vaadake parem juurdelisatud piltidel jooksjate tehnikat. Minu arvates nr 16 jookseb ilusti, ökonoomse sammuga. Ainult käed on natuke madalal. Ma ei ole küll asjatundja, et kindlalt väita. Ülejäänute seas - ja see on Viljandi jooksu esireast startijad, koorekiht - tundub palju selliseid, kes optimaalset keha ja käte hoiakut pole saavutanud.
Ma tahaks teada, mille järgi neid erinumbreid (Maraton jt)Postimehes jagatakse? Kas ainult linnades? Mu pensionärist ema olevat linnas saanud selle, aga mina maal ei ole ühtegi erinumbrit saanud. Aga olen sportiv inimene. Miks kõigile tellijatele ei saadeta? Või mille järel valitakse saajad?
Kes Maratoni numbrit ei ole saanud, aga tahab, siis võin neid võtta kaasa Tartu nn jooksumaratonile ja seal enne või pärast jagada. Astuge aga ligi ja küsige! Küll te mu juba ära tunnete, ja kui ei tunne, siis küsige, kas keegi Pulleritsu on näinud, küll siis juhatatakse.
13:31, on sul aga probleemid. Mis tähtsust seal on kuidas rahvasportlased oma käsi hoiavad?
(tegemist on rahvaspordiüritusel osalevate rahvasportlastega)
Priit Pullerits, miks häbened oma 15:00 postitust?
Oletan, et Priit võis vastata 14:59 arvamusele. Tegelikult käte hoidmine on päris oluline, ka rahvasportlastele. Traagika ongi selles, et meedia poolt üleskeeratud inimene ostab endale Nike LunarSpeed'id, aga keegi ei anna talle tehnikat, millega kõik need jooksud ja maratonid tervete kontidega läbida. Sellest tulebki, et jookstakse lääpa-lääpa, käed käimas igas vabadusastmes. Õnneks on Eestis tekkimas kohti ja treenereid, kust tehnika parandamiseks nõu võib saada.
To 15:05 - sest mingil seletamatul kombel, kui võtsin kiirlingi Google'ist, linkis see mind 2010. aasta stardiprotokollile, kus mu nime tõesti ei olnud ei 1. ega 2. stardigrupis. Seepeale tekkiski too küsimus, et kus mu nimi siis on. Viimaks märkasin aastat vaadata, loobusin kiirlingist ja läksin Tartu Maratoni klubi kaudu õige aastaarvuga protokolli juurde ja sealt leidsin oma nime ja numbri kenasti üles.
Nagu näete, ei midagi sellist, mida ilmselt te arvasite (häbenemine jms), vaid lihtsalt rutiinne tehniline praak veebi poolt.
Milles Teie poolt väidetud veebi tehniline praak väljendus? Kirjelduse põhjal oli viga kahe kõrva vahel, et vale stardika ette võtsite.
ERR on teinud uudise Suusaliidu hooaja lõpetamiselt. Klaasitud meenega pidas ESL meeles ka Lembitu Kuuset (http://sport.err.ee/index.php?0528159513251, foto 15/19). Õnnitlused Lembitule - omade keskel teavad ju siiski kõik kes on suusaalal hooaja ajakirjandustegija..
Enne kui hüüti "Teeme ära!"
tuhandetes kodudes naised hüüdsid "Viskame ära!"
Ja veel enne
tuhandetes kodudes mehed hüüdsid "Ostame ära!"
Aga mina ütlen "Jookseme ära".
Vastu päikest, lõuna poole teel on vähe trügimist.
Ja seda pürgimust
ei ole meenutamas prügi must.
Poeet
Argus oli selle õlu mark, mis LIDL-i poes 22 senti maksis.
女性に侮辱されたり罵られて興奮してしまうM男は集まれ！アナタのM度を測れるサイトが誕生！M男チェッカーで自分に合うプレーを探しましょう！あなたはどんなプレイがお好みですか？
早く童貞を捨てたいと思っているあなたにピッタリのサイトが誕生！このサイトで長年守っていたあなたの童貞がついに奪われる！？あなたの童貞卒業を優しくサポートしちゃいます☆
ugg outlet
michael kors outlet clearance
true religion jeans
nike air force 1
adidas outlet
ray ban sunglasses
cartier outlet
uggs on sale
longchamp pliage
beats by dr dre
ray ban sunglasses
moncler outlet
ralph lauren polo shirts
adidas outlet store
michael kors uk outlet
fitflops sale
mulberry handbags
omega watches
louis vuitton sunglasses for women
ugg boots clearance
ferragamo shoes
ferragamo shoes
abercrombie and fitch
oakley sunglasses
michael kors outlet online
gucci outlet online
michael kors outlet
tory burch shoes
ray ban sunglasses
louis vuitton pas cher
oakley sunglasses uk
burberry outlet
beats by dre
the north face jackets
moncler outlet store
czq20160908
Postita kommentaar
<< Esileht