Pullerits: Millal kuulutada suusahooaeg läbikukkunuks?
...ja ma ei räägi siin Eesti koondise esinemisest Tour de Skil. Ja et see on armetu. Ma ei taha, muide, nendes kehvades tulemustes üldse sportlasi süüdistada. Nemad on ju parimad, kes meil välja on panna. Kahtlemata pingutavad nad kõigest väest. Aga spordis, nagu teada, võidab meeskond ja kaotab treener. Kuna praegu on tegemist pidevate kaotustega, ja suurtega, siis on süüdi treener, ja suurelt. Süüdi on Mati Alaver (mis siis, et peatreeneri kt on Raul Olle, aga see kõik on vaid formaalne nimetustega mängimine).Et miks?
Asi ei ole niivõrd selles, et treener ei ole suutnud sportlasi viia parimasse löögihoosse. Sest võib-olla nende võimed enamaks ei küünigi. Asi on selles - ja see kehtib eriti Alaveri puhul, kes on Eesti suusatamise A ja O, suusaprofessor ja -akadeemik, elav legend ja ristiisa -, et treener ja tema loodud süsteem e
i ole suutnud pikkade aastate jooksul leida praegustest andekamaid, võimekamaid ja suutlikumaid sportlasi, ei ole suutnud neid suusatamisse tuua ega neid suusatamises motiveerida. Muidugi, eks siin ole teisi süüdlasi ka, aga nagu ütles silt USA presidendi Harry S. Trumani laual: "The buck stops here." Selle eestikeelne tõlge kõlaks kentsakalt, olulisem on lause mõte: siit edasi ei ole vastutust enam kellelegi teisele veeretada. See kehtib ka Alaveri puhul.Ma võiksin pärast ühte eilset telefonivestlust ühe Eesti spordis ja meditsiinis hästi tuntud ja autoriteetse kogenud isikuga olla Alaveri suhtes veel rohkem kriitiline, palju-palju kriitilisem, aga ma ei kavatse sedakord kogu püssirohtu ühe korraga ära raisata. Midagi peab jääma ka edasiseks. Jätke see lubadus meelde!
Aga küsimus suusahooaja lõppenuks kuulutamisest muutub hoolimata imeõhukesest lödisest lumevaibast iga päevaga üha aktuaalsemaks. Jõulude aegu ja aastavahetuse paiku suutsin end ilusasti treenima motiveerida, sest oli ju mitu vaba päeva ja kuuepäevase haiguse ra
viga olin ilmselt suutnud ka mõnevõrra varasematest treeningutest taastuda, nii et tegin järjestikku 11 trennipäeva (puhkepäevad - need on ju ainult nõrkadele?), aga kui kaua on mõtet niiviisi jätkata?Millal saabub teie arvates see judgement day, mil tasub tõsiasjadele näkku vaadata ja tõdeda, et samamoodi edasi pingutada ei ole suurt mõtet, sest suusamaratonide hooaeg jääb lume nappuse tõttu lihtsalt ära? Minu praegune pakkumine on, et heal juhul saab pidada kaks maratoni, rohkemaks lihtsalt olusid ei jagu. Aga see on kõhukoopatundele tuginev pakkumine, ei enamat.
******
North Sonoita Highway (Hwy 85), Organ Pipe Cactus National Monument, Arizona. 4. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Marit Björgen võitmas Tour de Ski teisipäevast etappi Toblachis. Foto autor: AFP/Scanpix
Fotod 2 ja 3: Lapsed treenimas Jõulumäel äsja rajatud kunstlumerajal. Fotode autor: Ardi Truija, Pärnu Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 10:14
kommentaare: 39
39 Kommentaarid:
Eks peamine kriteerium ikka ole TM toimumine või mitte toimumine. Selle selguseni on aga veel palju aega jäänud. Arusaadav muidugi, et sinnamaani jätkata ainult rullusuuskade ja suusaimitatsiooniga muutub ikka tüütavaks küll. Siis aga võib end rahustada, et konkurentidel on ilmselt sama tüütav ja võib ju rutiinist vabanemiseks teistsuguseid treeninguid vahele teha. Juhul, kui ka TM ära jääb, siis TM nelikürituse rütmis liikuvatel harrastussportlastel kulub ju talvega laotud baas ära järgmisteks üritusteks valmistumiseks. Kaotsi ja tühja ei lähe midagi.
Ei osata treenida, ei osata jätta isegi muljet, et treenitakse.
Kui lugeda näiteks Fasterskier-it, siis treenerid on väga kompetentsed sportlaste seisundi, plaanide, muljete jne kohta ajakirjanikele teavet jagama.
Eestis on kombeks saanud, et sportlased jagavad ise teavet. Mõned kasutavad selleks oma blogisid, teised suhtlevad ise ajakirjanikega. Treenerid paistavad protsessist täiesti välja jäetud olevat. Paljudel, sh meie mõistes tippudel, polegi vist treenerit, või on ainult formaalselt.
Sprindikoondis on sel hooajal üritanud endast muljet jätta kui pullivendadest. [Võib-olla see seletabki eilse suurkaotuse Tour de Skil, kus viis eestlast protokolli lõpus tunglemas. Eelmisel päeval pandi kõvasti pidu?]
Olen nõus Pulleritsu väitega, et tegu on eeskätt treenerite kaotusega, sportlased pole halbades tulemustes ei üksinda ega peamiselt süüdi.
Räägid tippspordi-hooajast või iseenda omast?
Kui iseenda omast, siis alusta ülesande püstitusest. (Eks sa alustad niikuinii, Su Ameerika kool ja mõtteviis lihtsalt töötab nii.)
Kui eesmärk on "osaleda sajal võistlusest", siis on ilmselt aamen, võistlusi ei toimu ja võid suusad sahvrisse tagasi viia.
Kui eesmärk on "saada hea koht TM-il", siis treeni aga edasi. Kui lund pole sinul, pole ka konkurentidel. Kui konkurendid lasevad end seepeale longu ja teevad murdmaa-suusa-trenni asemel ratast või sõidavad Alpidesse slallitama, on sul kohe eelis! Viletsad tingimused soosivad neid, kes neist välja ei tee.
Ehk. Läbikukkunuks ei saa kuulutada hooaega kui sellist. Läbikukkunuks saab kuulutada konkreetset ettevõtmist, eesmärgi täitmist. "Hooaeg" üldmõistena seda ei ole.
Priit, kas jäid "Uue aasta tervituste" peale mötisklema tuleviku üle. Köik pole veel kadunud, oli ju 2009 jaanuaris sama seis, lumi tuli alles nädal enne MK etappi ja köik maratonid said ka peetud. Aga mis ma teeks: annaks valu edasi , 2-3 nädalat töstaks intensiivsust, sest olgem ausad, aega on jäänud väheseks, et juhul kui isegi lumikate tekib ning suusatada saab, siis kiruse arendamiseks aega ei ole enam. Kui isegi möni maraton toimuma saab, saab kinnitust tänavusele treeningu ülesehitusele, kas see sobib, kas see toimib, mida vöiks veel muuta vöi hoopis varasema juurde naasta. Juhul kui suusatalvest asja ei saagi, siis jaanuari löpuni edasi "punnida", veebruar lödvemalt lasta, lihtsalt puhata ja füüsilist vormi hoida( ca 3-4 kergemat treeningut nädalas) ning märtsist alustada 2-kuulist ettevalmistust TJM-ks. Stardiplatvorm on arvatavasti parim mis läbi aegade olnud, sügisene treening realiseerimata jne. Kui senisele tasasele maanteejooksule ka "lainetavat" murdmaajooksu sisse tuua, vöiks eeldada parimat tulemust....Ehk löpetuseks öelduna- egas elu veereb ikka edasi omasoodu, tulevad uued vöistlused, uued vöimalused, uued väljakutsed...
Edu ja tervist, Maamees
Just, Kaur, ma olen ise ka arvanud, et mida kauem must maa püsib, seda suurem mu eelis, sest millegipärast usun, et suudan end olematutes oludes keskmisest rohkem harjutama sundida. Kui lumi maha tuleb, on kõik mehed platsis, ka need, kes mustaga välja ei viitsi minna. Või ma eksin ja minu tasemel teevad kõik ka mustal maal ränka tööd?
Mina näen kolme võimalust. 1) vedada lund sisse; majanduslikult kasulikuim on teha seda rongiga. 2) vedada rahvas rongidega Siberisse - nii kaugele pole vajagi, Jekateringurgis ja Kaasanis on lund küllaga. 3) peita pea liiva alla ja väita, et lumepuuduse ohtu pole. Otepää etapi korraldaja Jaak Mae paistab olevat valinud kolmanda tee, kui tänast ERR Spordi uudist vaadata.
Julk-Jüri kah kargas ühelt jalalt teisele ja laulis: Lible tegi, Lible tegi ...
Jumal tänatud, süüdlane on leitud! Kivi langes kohe südamelt.
Kui meil ei ole seda materjali lihtsalt võtta...
Sprindikoondise pullivennad on jõudnud vähemalt 20 parema sekka ja ka eile oli just sprinter parim!
Taastumine on sama oluline kui treening ning üle treenitus tavaliselt lõppeb nõrkusega (füüsilise)
Priit kas sind tähtede sõidule lõpuks kutsuti või oled suusaringkonnas Persona non grata?
Vabastiil
13:26 sa ei ole vist ilmaprognoosiga kursis, nädalalõpus on Otepääl piisavalt külmakraade, et toota lund.
Möliseda on ju lihtne.
"tegin järjestikku 11 trennipäeva (puhkepäevad - need on ju ainult nõrkadele?), aga kui kaua on mõtet niiviisi jätkata?"
Priit, niiviisi ei ole mõtet jätkata.
(Nõrgad on need, kes treenivad, tugevad ei pea trenni tegema, nad on tugevad - treeningud on nõrkadele).
Organism areneb (saab tugevamaks) puhates, mitte treenides.
Treening kurnab organismi, taastumine tugevdab, tekib supperkompensatsioon. Kui vähe puhkad, siis seda ei teki.
Treening ilma piisava puhkuseta on kurnamine, arengut nii ei toimu.
Aga see pole midagim uut, nii nagu Priit, mõtlevad kahjuks paljud algajad.
Sellest, mida sa trennis teed, on palju olulisem see, kui palju sa teed ja kui palju ja kui tihti puhkad.
Kui selle õige vahekorra ära tabad, siis saad tegijaks. 11/1 on sulle kindlasti vale vahekord. (Sinu vanust, treeninguid ja taastumisvõimet arvestades)
Treener
Pildid 2 ja 3 on ilmekad. Inimesed suuskadel. Rühivad. Aga kuhu? - see jääb kaadrist välja. Valge lumi on küll jalge all, kuid meeter kõrval laiutab must maa ja porimülgas.
Kas järgmise käänaku taga rada üldse jätkub? Kas suusatajad üldse usuvad? Usuvad, sest teavad - sõidavad mööda ringi. Aga ring jääb üha väiksemaks ja väiksemaks...
Olgu mis on, aga ma siiski tõmbaks uuesti kiunu üles ETV spordiuudiste teemal. Hetkel käimas selle talve tippvõistlus suusatamises, kuid ei tehta isegi mitte ühtegi telefoni intervjuud meestega. Ärge tulge rääkima, et see pole boikott. Kas tõesti kedagi ei huvita milles asi, et tulemused on kehvad?
Vanad gerondid eesotsas Kuuse Lempsiga peavad kaduma.
Teet
Unustage see tuur. Eesti suuskurid võtavad 21.01.2012 mõne poolfinaalkoha või miks mitte finaalikohagi, ja kõik on jälle ok. Peale seda kannavad sponsorid järjekordse sumaka üls ja vilet saab lasta järgmise sügiseni. Lihtne ju, Watson?
Ei saa aru, iks räägib Priit miskitest Alaveri ebaõnnestumistest. Mees tegi kõik õieti, tema (ja kogu suusaliidu kamarilja + veel kutsutud ja seatud) healou sõltus ju ainult medalitest, neid tuli aga robinal. Mis süsteem, mis noored, mis naised - need lasti kõik allavett.
Kas keegi suudab lahti seletada Peter Northugi fenomeni? Kuidas on võimalik, et vend on igal distantsil ees? Kas tõesti ei suudeta välja nuhkida tema treeningsüsteemi?
Northugi süsteemi nuhkimine vist ei ole väga keeruline.
Tehakse ikka neid asju, mida alati on tehtud, optimaalses mahus ning kindlasti meditsiinilise kontrolli all.
Täpselt teadmata, aga ilmselt
- meie mehed teevad väikesemas mahus, sh jõudu, üldarendavaid treeninguid ning võib-olla ei tee seda enam võistlushooajal
- ilmselt on meditsiiniline teenindamine kah nõrgem ning laborite võimekust meeste analüüsimisel ei ole piisavalt suurendatud;
- ilmselt on ainevahetuse-uuringuid ning vormiajastuse ja -hoidmise juhtimise teadmust norrakatel jt rohkem. Kaasaegne teadus ei ole kõigile ühtlaselt kättesaadav.
Aga ma ei tea, sest mul pole fakte.
Mitu vereanalüüsi päevas keskmiselt meie tipud annavad? Kas keegi valgustaks?
Mahtude osas olen kriitiline kuivõrd pisut kõrvalt jälginud noorte (15+) tegemisi koolivaheajal. Nõukaajal olid mahud teised. Kindlasti.
Ja veel. Tuleks analüüsida, miks me ei ole kunagi vabatehnikas suutnud läbi lüüa. Usun, et vastus Northugi jt edule läbi hooaja on siin, kuid ei oska ise hüpoteesi püsti panna. Mingid oletused siiski on.
Northug, Cologna ja ülejäänud tänased tipud on nö. kaasaegsed suusatajad, kes on üles kasvanud ajastul, kui suusatamisse tulid sprindid, massstardid, suusavahetusega sõidud - ühsõnaga võitlus rajal. Ja neile on see sobinud. Kogu lugu.
Eesti suusatamises on räägitud juba liiga pikka aega distantsidest ja sõiduviisidest, mis pole enam ammu aktuaalsed (15 km klassikat) või sprindist (kus tänastel Eesti sõitjatel puuduvad võimed tippu jõuda). Tulemused kõnelevad ise enda eest ja Tour de Ski on selle aasta parim näide, kus kohas ollakse.
Dario on ju sama fenomen - Northug on eluaeg suusatanud Dario aga MTB pealt üle tulnud! Seleta seda?
23:06 on õigus. Tänane ja eilne suusatamine on nagu öö ja päev. Võitlusliku suusatamise tarvis ei jätku meil lihtsalt inimmaterjali.
Võta ratas välja Priit, lund ei tule ja kõiksugu maratonid jäävad niikuinii ära. Mul nt 1,5 kuuga ca 700 km ratast sõidetud, väga mõnus...
Raul
Tuletage meelde, kus oli selliste suurte suusamaade nagu Rootsi ja Soome suusatamine 5-10 aastat tagasi. Piltlikult oli siis meie viletsam poiss ka parem kui nende parim.
Huvitav, kas nende riikide "pulleritsud" ja muud targutajad tagusid siis ka oma suusatajaid ja treenereid maapõhja?
Aga nüüd on nende riikide poisid tagasi ja eks tulevad ka meie omad tagasi, mingu sinna või 10 aastat.
etv-st.
etv (suusa)spordiuudised ei ole uudised, need on rohkem raportid, kui hästi meil ikka on läinud ja veel paremini läheb + igasugune toetav statistika sinna otsa.
Nüüd lihtsalt ei osata kuidagi uudiseid edastada, sest ei saa raporteerida meie meeste võitudest. nii lihtne see ongi.
mp.
Huvitav, kas nende riikide "pulleritsud" ja muud targutajad tagusid siis ka oma suusatajaid ja treenereid maapõhja?
Muuseas tagusid ja vajadusel taovad ka praegu kui selleks vaid põhjust antakse,ning seejuures hoopis julmemalt ja halastamatult kui eesti pikatoimeline ja uimane ajakirjandus.
Et siis üksteist toetavad ja hoolivad põhjanaabrid ja nende muster-ühiskond, eksole.....
Miks nii pessimistlik pealkiri?
Kas see on Teie esimene talv?
See on pigem reegel kui erand et õige suusatalv (isegi kui vanal aastal on juba lund) algab ikkagi jaanuari viimasel dekaadil.
Aga hooaja teeb õnnestunuks või läbikukkunuks 13.02.2012 ennelõunal Laulupeo pst-l tehtav otsus :)
Eesti suusatamise häda ongi see, et siis kui tulid medalid(valdavalt eraldistardisõit ja 15 km), siis teised olid juba võtnud suuna universaalsele ja võitluslikule suustamisele ja arengud olid viidud sinna suunda. Siit ka ilmselt see "õnn", et üldse medaleid oli võimalik saada,sest teised panustasid rohkemale kui ainult ühele konkreetsele distantsile. Aga pikemas perspektiivis suretas see eesti kaasaegse võistlussuusatamise. Muidugi on meil ka ju positiivne näide "tõelisest" suusatajast, kes suutis võita ühisstradist ja just eriti suusavahetusega sõite. Müts maha tema ees!!!
Üsna spekulatiivselt vägivaldne oleks körvalseisjal otsustada, et mis siis Eesti suusameestega lahti on, olgugi et tulemused könelevad iseenda eest. Distantsimeeste suhtes ei tasukski vast nii kriitiline olla 3-e uue koondislase suhtes, Las nad harjuvad ja harjutavad paar aastat uues keskkonnas, eks siis paistab mis saab vöi ei saa. Koondise "vanameister" AR, sedant jah, toppama on jäädud, aga minu teada MA ei treenigi teda, pigem see Anatoli rida. Sprindimehed on paras klouni punt, ainuke mis aastatega on selgeks saadud, on jalgel püsimine. Parimal juhul 1/4 finaal, edasine söltub paljuski kaasvöistlejate ebaönnest ja antud vöistluse konkurentsi tasemest. Tundub, et tegemist on analoogiaga korvpallurite möttemallist: pörgata kuis tahes, palk ikka tiksub....
Kindlasti on MA tööle keskendumisele oma pitseri jätnud kevadel lahvatanud skandaal. Teisalt koondise sisekliimat ei tea, aga treeneri sportlase suhtlemine peab olema vastastikune ehk sportlaselt peab tulema tagasiside ja peab olema ka oma arusaam ja arvamus kuis treenida, et asi areneks. Ühiselt vaieldakse selgeks tegevuskava. On ikka suur vahe kui nt truualamliku koerakombel vaid tuimalt pead noogutades teed köike mis kästakse, vahel isegi aru saamata miks ja milleks see kasulik on vöi siis üritad oma söna sekka öelda oma sportlastee kujunemisele.
Maamees
Nii nagu see on pallimängudes ja ka muudel aladel, siis kõige alus on jooksmine ja kui ei jõua joosta, siis pole tippu asja ühelgi alal. Norrakate kohta kirjutati juba 2010.suve lõpus, et rullid asendati maksimaalselt palju jooksmisega:
http://fasterskier.com/2010/08/norway-more-running-less-rollerskiing/
Peale AV-d ei ole vist Eestis olnud ühtki suusavenda, kes jaksaks joosta 3000m alla 9 minuti või 5000m alla 16 minuti. Andke andeks, mis tasemest me sellisel juhul siis üldse räägime. Sealt polegi midagi loota.
Jah, 15:56, teil näib olevat õigus. Legkov näiteks olevat ka hea jooksja.
Aga küsimus Priidule: Mida teed allikalt saadud infoga Mati Alaveri kohta? Kas paned selle riiulile "küpsema" või avaldamiseks parajat hetke ootama või kirjutad kohe järgmise hävitava loo? Või laiemalt - keda või mida tahaksid kritiseerida ehk ajakirjandusmatšeetega ribadeks teha?
Just-just, jooksuteema on väga huvitav! Mulle tuli ka meelde ühe allika vihje, et Eesti suusatamise nõrkuse üks aluseid on nõrk jooksutase. Meenutame: paar aastat tagasi jäi mulle Tartu nn jooksumaratonil ligi minutiga alla Aivar Rehemaa, ja ma ei olnud sugugi esimeste lõpetajate seas. Viimasel TJM-il, kus end kiire algusega taas küpsetasin, kaotas mulle Peeter Kümmel. Olgu, kumbki neist ei pruukinud joosta maksimaalse suutlikkuse piiril, aga nende tasemega mehed peaksid minusugust vanakest, kelle VO2max on tublisti alla 60 ja kel puudub lihas ja võimekus maastikul jooksmiseks, võitma sellegipoolest igast asendist mitme minutiga. Aga nad ei võitnud - milles asi?
Alaveri teema, 16:34, nõuab seedimist ja lisauurimist, kuuma peaga seda lahendada ei saa.
Priit, olen nõus, et jooksus sinule kaotanud suusatajates ei ole piisavalt ainest. See, kui nad tulid starti ja läbisid distantsi "poole jõugad", ainult kinnitab seda. Kui mees on spordimees, siis ta ei suuda peale starti "rahulikuks jääda".
Näide demokraatiast suusarajal:
http://sport.postimees.ee/692820/uus-skandaal-tour-de-skil-northug-paases-liiga-kerge-karistusega/
Fasterskier: ""“Game Over” for Northug.
Priit, kas homne lugu on pühendatud Eesti sprindikoondisele?
"Klounikamp"
"Nii halb, et on juba isegi hea"
"Kutsuge Lembitu Kuuse!" - selliste pealkirjade all võiks kirjutada.
Ega kirjutada ei saa neist, kellest pole midagi kirjutada (Eesti sprinterid). Las teevad tsirkust edasi, siis saavad vähemalt ise endaga rahul olla.
Alaveri teema, 16:34, nõuab seedimist ja lisauurimist, kuuma peaga seda lahendada ei saa.
Kiidan - lõpuks ometi lõpeb Postimehes see põlvelt tulistamine ja pärast kahetsemine.
Valdava enamuse spordialade vastupidavustreeningu aluseks on lihtne jooksutrenn. See on justkui füüsise vundament, millele saab ehitada löpliku meisterlikuse. Eriti ilmekalt üldfüüsiline ettevalmistus ilmneb pallimängudes, nt. korvpallis 2 vördset vöistkonda "kaklevad" punkt-punkti eest 3 veerandaega, aga 4.-ndal ühe meeskonna kaitse laguneb, rünnakust kaob teravus ning löpuks kaotusest pääsu pole, jaks sai otsa lihtsalt...
Kui MA juurde tagasi pöörduda, siis eelnevalt olgu öeldud, et järgnev on puhtalt spekulatiivne nägemus. Kui paarkümmend aastat tagasi algas koostöö hilisemate "tähtedega", siis köik klappis, areng, vöidud-kaotused, aasta-aastalt kasvav publiku austus ja köik muu sellega seostuv. Samas treenerisse kinnistub justkui pidalitöbisena vaid ühte punkti nägev nägemus: mis on vöti vöidule jöudmiseks. Aastad aga mööduvad, kombed muutuvad, elu areneb, nii ka suusaelu. Aga kui peas on kinni köiketeadev arvamus, et just minu tee on köige öigem, siis uudsuste peale vaatad kerge muigega, et noh las lolli proovivad kui tahavad. Aga tuleb välja, et suusaprofessor on ise hoopis ajale jalgu jäänud, see mis eile oli hea, seda täna enam pole, ammu siis veel homme. Miskipärast mulle tundub, et kümnekonna aastaga treeningute sisu on muutunud väga mitmekesiseks, samas treeningute ajaline kestvus kas seisab paigal vöi on isegi langenud, intensiivsus on töusnud. Mass-start on toonud suusatamisse palju uusi nöudmisi spotlastele, et edu saavutada, milledest olulisemad oleksid nt. taktika, tempovahetus, kiire taastumine, sprinterlikud vöimed(vahefinisid) jm. Ja kurioosne on see, et need nöudmised on toonud edu ka eraldistardis. Ja nii tundubki, et ca 90-95% aeglast rutiinset ettevalmistusperioodi, kus treeningaega kulub ropult palju, ei vii enam tippu, isegi mitte sinna lähedalegi.....
Maamees
Maamees ja mõned teised veel, teil õigus---jooks on kõige alus,eriti pikad lõigud kui tõusud.Ise mitmevõistlustaustaga ja kui ikka võhma pole ei jõua teisi alasid ka treenida-võistelda,Noolel on meie kümpimeeste puhul õigus.Hea jooksuvormiga võib väga edukalt ratta peale hüpata,suusatada,sõuda,jne.-olen seda palju kogenud,kui spets.üheala vennad selg ees vastu tulevad.Ja muidugi füüsiline-ei pea minema klubisse aega raiskama,põhiharjutused saab kõik kodus ära teha.Füüsilise jõu aluseks on kükk,pange veel 5-7sm.kandade alla ja muidugi painutused.HD.
16:34, Priit (16:56), juhtusin esmaspäeval vilksamisi nägema kordust saatest 2011 Aktuaalses kaameras. Ka Priidu intervjuu oli seal sees. Täpselt ei saanud aru, kuid ilmselt oli see salvestatud aprillikuus ning seal käisid läbi juba kriminaalsed teemad (keelatud ainete liikumine ja vahendamine). Kas selle nimel ikka toimetuses töö käib ning asi on aktuaalne? Sest kui ajakirjandus teemaga ei tegele, siis ei tegele sellega mitte keegi, nagu näha hiljutisest elamislubade skandaalist, kus ajakirjandus pidi info lausa kandikul kohale viima, enne kui ametiasutused liigutama hakkasid.
Isegi kui hr Northugi täpne treeningplaan teada saada (ja trenni teeb ta kuulujärgi palju) siis pole alust eeldada, et seda plaani 1:1 kopeerides tõuseks meie suusatamine justkui tuhast. Paljud sportlased üle maailma teevad palju trenni, paljud kasutavad lubatud taastusvahendeid jne aga miskipärast on esiotsas reeglina ikka samad mehed.
Edukas olemine on ilmselt kinni rohkem füsioloogilistest eeldustest (kõrgem hemoglobiinitase, suur hapniku omastamise võime, sobiv lihastüüp) kui treeningplaani kopeerimisest või loomamoodi treeningmahu tagaajamisest.
Tanel
Postita kommentaar
<< Esileht