Pullerits: Kuidas ma peaaegu dopinguga vahele jäin?
Tohoh hullu! Kohe meenusid mulle lood, kuidas dopingu vedamise ja omamise eest on mõnes Lääne-Euroopa riigis inimesi vangi mõistetud. Kas ka Hollandis, selle kohta ei suutnud ma ajust infot välja õngitseda.
Aga fakt on see, et olin näinud kurja vaeva, kuidas neid kahte pudelit/purki Eestisse tuua, ja püüdnud igasugu ametnikke korduvalt üle kavaldada.
Olin need pudelid soetanud Salt Lake City lennujaamas. Arvasin, et olin saanud hea diili, ning olin tehinguga rahul. Atlantas lennukit vahetades ei pakkunud mu käsipagasi sisu kellelegi huvi ning sedasi oletasin, et kõik läheb muretult ka järgmisel lennuki vahetusel Amsterdamis.
Kuid järsku, erinevalt Atlantast, oli mul ees turvakontroll. See, aimasin kohe, ei tõota head.
Aega jagus, kohe mitu tundi. Läksin kotti ostma. Aga siis tuli uus idee.
Milleks osta mingi mõttetu kott, kui saan anumad panna fotoaparaadi kotti – võin ju need sellega üldpagasisse anda ning fotoaparaadi riputada lihtsalt üle õla.
Niisiis läksin paari tunni pärast uuesti check-ini tegema. Seletasin ausalt, mis plaanid mul on. Ausus on ju alati parim relv. Check-ini näitsik oli abivalmis, helistas isegi ja uuris, kas selline eraldi fotokoti äraandmine on võimalik, kui põhipagas on pandud teele juba Ameerikast.
Ja läksin üle plaanile B.
Probleemi tuum peitus selles, et mõlemas anumas oli vedelik, liquid. Igatahes nii turvakontroll nende sisu tõlgendas. Kuid leidsin, et seda tõlgendust võiks üritada vähemalt seoses ühe anumaga kahtluse alla seada. Selleks tuli aga panna end valmis teise anuma loovutamiseks – ja loota, et kui kontrollijad on ühe anuma kõrvaldanud, siis äkki teine läheb läbi.
Naised kutsusid ülemuse. Too oli mees. Ta võttis kõrvarõngad oma kätte, vaatas neid sekundi-kaks ja ulatas siis tagasi, öeldes: «They are OK.» Ehk: nendega on kõik korras.
Aga nüüd, Amsterdamis, võttis turvatöötaja mu fotokotist anumad ja küsis, mis neis on.
Seletasin. Kasutasin ära seda, et ühe purgi sisu on minu teada Euroopas tundmatu või vähemasti vähetuntud, ja iga turvatöötaja täpsustada püüdva pakkumise peale, kas see on see või teine asi, vastasin, et ei, selles on just see aine, mida ma talle pidevalt kordasin – ja mis talle mitte midagi ei öelnud.
Sedasi ei saanud ta minust aru. Siis otsustas uurida silti. Ja küsiski: «Mis asja, kas see on doping või!?»
Nüüd otsustasin ka ise uurida, mis sinna sildile on kirjutatud. Seal seisis muu seas: topping.
Vaadake, seletasin turvatöötajale, topping ei ole mingi doping, mida sisse võetakse, vaid topping on see, mida peale määritakse.
Õnneks jäi ta mind uskuma. Kuid ikkagi tekitas probleemi see, et tema arvates on tegemist vedelikuga, mida ei tohi nii suures purgis käsipagasiga vedada.
Tegin purgi lahti. Selle sisu ei loksunud ega voolanud kusagile.
Ja ikkagi ei läinud mu argument arvesse. Turvatöötaja väitis, et kas seesugust sisu loetakse vedelikuks.
Minu vastuargumendid olid otsa saanud. Esimesest purgist, mis sisaldas ilmselgelt vedelikku, olin juba läbirääkimiste alguses jää sulatamiseks loobunud. Kuid nüüd jäin ilma ka teisest purgist.
Jääb vaid küsimus, mis aineid ma püüdsin Ameerikast Eestisse tuua.
Foto 2: Church History Library, Salt Lake City, Utah. 4. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits.
Foto 3. West North Temple Street, Salt Lake City, Utah. 4. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits.
Foto 4: Vaade Church Office Buildingu vaateplatvormilt Salt Lake Cityle põhja suunas, taamal Utah State Capitol, Utah. 4. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits.
Foto 5: Vaade Church Office Buildingu vaateplatvormilt Temple Square'ile, Utah. 4. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits.
Foto 6: Vaade Church Office Buildingu vaateplatvormilt Salt Lake Cityle ida suunas, taamal Wasatchi mäed, Utah. 4. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits.
Foto 7: Abiellujad Salt Lake Temple'i ees Reflection Pooli ääres, Salt Lake City, Utah. 4. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits.
Postitas: Priit Pullerits @ 11:52
kommentaare: 29
29 Kommentaarid:
Ju see roheline seep oli. Või sinine veekindel tavott ratta määrimiseks.
Janno
WTF
paksem oli peanut butter
"Postimehes" on kommenteerimine minu jaoks väga keeruliseks tehtud, seepärast kirjutan siia, sest blogipidaja poolt tänases "Postimehes" tõstatatud teema on õige, paraku lahenduste leidmine keeruline.
Ei olnud see roheline seep, veekindel tavott ega peanut butter. 13:47 on siiski tõele seni kõige lähemale jõudnud.
Aitäh, Pets, 14:01! Tõesti, olen ka mujalt kuulnud, et PMis on kommenteerimine nüüd keeruline. Mul pole midagi selle vastu, kui oma kommentaarid minu kirjutatule jätate siia.
Oma Postimehes ilmunud looga propageerib "ajakirjanik" Priit Pullerits kahetsusväärsel kombel ikka veel seda minevikku kuuluvat meesšovinistlikku maailmavaadet. Loomulikult peab võrdõiguslikkus algama juhtkondadest, sest juhtide järgi inimesed joonduvad. Kes tahaks ennast võrrelda mingi torulukksepa või keevitajaga? Ja tolles võrdluses mõnisada ja mõnekümmed tuhat pole mingit vastuolu, sest ükski mass ei suuda tegutseda iseenesest omapäi. Mis kasu on mitmekümnest tuhandest remonditöölisest, kui neil puudub keegi, kes nende tööd suunaks, näitaks, mida remontida jne. Üks visiooniga juht võibki olla rohkem väärt kui sada mustatöölist. Seetõttu tulebki keskenduda tipule, mitte alumisele otsale. Üldiselt oleks õige, kui juhatustes oleks naisi rohkem kui pool, sest siis on alati olemas võimalus igasugu šovinistid ja tagurlased maha hääletada.
Kui lennujaamas müüdi, tundub tegu olevat pigem seespidiselt manustatava kraamiga. Vahtrasiirup (maple syrup)?
Punkt Pärtelile! See, mille "suitsukatteks" esimesena loovutasin, oli tõepoolest siirup. Kas just vahtrasiirup, seda enam ei mäleta, aga Utah' oma igal juhul - ja see oli mulle peamine.
Aga teise purgi sisu?
15:53 ei ole mitte ainult äärmusfeministlik, vaid ka paduelitistlik seisukoht. Mõlemad positsioonid on mulle sügavalt vastuvõetamatud. Sellest esitatud argumentatsioonist kumab läbi mariannemikkolikkus, mille tegeliku olemuse tõi nii efektselt mõned nädalad tagasi oma Postimehe kolumnis esile Peeter Oja.
Ei tea, kas lilleke töötab koolis, mina küll. See mida te kirjutate, on mingi sõnamulin. Koolis kahjuks näeme iga päev, kuidas me ikka püüame poisse ja tüdrukuid ühtemoodi õpetada, tuues sageli veel tüdrukuid eeskujuks. Kahjuks selle tõttu olemegi sellises seisus nagu blogipidaja õigesti kirjeldas. Luban, et rohkem seda teemat siin ei kommenteeri.
Lilleke! Mina olen ametilt santehnik ehk torulukksepp. Need keegid, kes ennast torulukksepa või keevitajaga võrrelda ei taha, lihtsalt ei küündigi sinna tasemele. Enamik sellistest "juhtidest või direktoritest" ei jaga isegi põhikooli füüsikat. Muuseas kõik torulukksepad oskavad ka keevitada. Lausa hale on vaadata inimesi kes oma kätega mitte midagi ei suuda teha peale telefoniga helistamise ning arvutiklahvide klõbistamise. Vanasti oli hea ütelus...suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi.
Teet
Wet walnut topping ehk kreekapähklivõie vahtrasiirupiga on plastiklõhkeainet meenutava kreemi nimi? Tark inimene oleks selle tunni jooksul mõnuga omale kõhtu keeranud. Selle puhul ei saa kedagi süüdistada avaliku korra rikkumise eest nagu nt odava riisiviina kulistamise puhul eurobürokraadi nina ees. Teinekord raiskab seadusesilm oma tähelepanu täiesti mõttetutele tegevustele.Sellega juhitakse ainult kodanike tähelepanu muskli suurusele aga mitte tema omaniku tarkusele.
No sel juhul ma siis Kanadast vahtrasiirupit ei tea kas julgengi Eestisse kaasa osta.
2raantava pagasiga pole ju probleem.
30 kg vahtrasiirupit äraantavas pagasis :-))))
Aga võib-olla oli siis punsli õli?
Seni on teise purgi sisu veel päevavalgele tirimata. Lugege tekstist vihjeid - see ei olnud vedel, et oleks välja voolanud.
Teet ja Pets annavad lillekesele väga hea ja lakoonilise vastulöögi. Eriti hea oli Teedu lause: "Lausa hale on vaadata inimesi kes oma kätega mitte midagi ei suuda teha peale telefoniga helistamise..." See, mida too naisterahvas siia kirjutas, on ääretult eluvõõras ja lihtsa inimese vaenulik.
Lisan siin ka lingi artiklile, mida eespool kommenteeriti: http://arvamus.postimees.ee/889154/priit-pullerits-laisad-ja-lollid/
Jätan ka siia kommentaari, postimehe asemel.
Ma arvan et asi on suuresti meie õppeprogrammis üldiselt. Panustatud on kuivale teadmisele. Kuivale tuupimisele. Ei hinnata niivõrd mõtlemis ja analüüsivõimet kuivõrd just meeldejätmise võimet.
Tüdrukud on enamasti selles osas kohusetundlikumad. Ja tuubivad paremini. Poisid ei viitsi, palli on lõbusam taguda kui mingit kuiva jama tuupida. Tulemuseks ongi see, et kullaga lõpetavaid tüdrukuid on rohkem. Aga see ei näita nende tegelikku võimekust arutleda ning analüüsida. Nagu näha, on vaatamata tüdrukute headele tulemustele hiljem ikkagi hinnas meeste mõistus - miks muidu mei naisõiguslased kisavad kuidas naistele nii jubedalt liiga tehakse ja kuskile kõrgele kohale ei pääse ...
Võie või kreem - vahet pole. Ainuke lisa vihje toppingu jutu juues on mormoonide kiriku pildil olev meessoost neegrite poseerimine kaamerasilma. Nüüd tuli meelde, et Priit väidetavalt seal neegreid ei näinud, kuid õnneks nägi neid ta kaamera.
Oh issand! Mitte meeste mõistus ei ole hinnas, vaid jõud, ahnus ja täitmatu võistlemiskihk! Sellepärast jäävadki naised edasises elus meestele alla, vaatamata sellele, et koolis on neil tulemused paremad. Tänapäeva ühiskonnas on täiesti kohatu taandada elus edasisaamist madalatele instinktidele! Kahjuks leidub meil veel ikka "seltsimehi", kes sellest aru ei saa.
Ma ei näe vajadust kommenteerida teisi, aga härra Priit Pulleritsule ütleks, et eluvõõras ja lihtsa inimese vaenulik ei ole mina, vaid vastupidi, tema ise. Tema arvates peaksid naised istuma kodus nagu vanasti ja endale kõrgemaid sihte mitte seadma. Kui ta tahab, olgu ta ise pealegi "lihtne inimene", mina sellega piirduda ei kavatse!
Keegi lilleke väidab, et mina arvan nii: "Tema [Priit Pulleritsu] arvates peaksid naised istuma kodus nagu vanasti ja endale kõrgemaid sihte mitte seadma."
Sellist jama ei saa isegi kommenteerida. Sellepärast, et saaksin, küsin:
1. Kust selle lause autor teab, mida ma arvan?
2. Kus olen ma midagi sellist öelnud, et ta saab väita, et ma nii arvan? Palun konkreetseid sõna-sõnalisi tsitaate!
Kui nii 1. kui 2. küsimusele ei tule veenvat vastust, on siin eelviidatud ja -tsiteeritud lause puhul tegemist millegi sellisega, mida tuleb juba lasta instantsidel lahata, et vastavaid meetmeid rakendada. Niisugusele lahmivale ja laimavale väitluskultuurile tuleb teha lõpp.
Kõrgemad sihid! Kodus ei istu! Jõuan elus edasi! Kuule lilleke, maga välja. Lapsepõlves ei antud korralikult süüa või milles on asi? Õiged mehed tegelikult sellist rumala naise mula ei kuulagi. Ma kahjuks ei tea kas lillekesel lapsi ka on kuid kaldun arvama, et ei ole, sest siis ta nn kodusistumist ei halvustaks. Minu naine muuseas oli siis, kui me kohtusime, täielik elus edasijõudja kuniks saime poja. Peale seda tahtis ta ainult kodus istuda, sest igasugune reisimine ja karjäär minetas tema jaoks igasuguse mõtte. Kahjuks on ta sunnitud ikkagi ka tööl käima, sest ühiskondlik eelarvamus torulukkseppadest on halvustav ning seetõttu ka palgad üle keskmise väga ei kerki.
Teet
Kas see võis olla piisonikondi pulber (isase piisoni oma), annab jõudu ja teeb vastupidavaks?
No ei ole võimalik. 13 neegri meenutamine tõi bänni.
Priit, kas nüüd kus sa said oma lillekesele esitatud küsimustele selge viite, poleks mitte aus pärast viite kustutamist kustutada ka oma küsimuseda lillekesele? Kas on sus veel ausust?
häbi!
08:30 jt - pärast oma 17:23 vastuse jätmist kuni tänase hommikuni kell 9:06 ei ole mina oma blogis käinud, nii et mis kustutamisest te räägite, seda ma tõesti ei tea. Raiutagu mul pea maha, kui ma valetan.
Kahju küll aga siis ei meeldi homo ja neegrijutt bloggerile. Suure venna tsensuur, rsk! Kordame siis.
Vastus lillekesele esitatud PP küsimustele viidete kohta on siin samas blogiartikis kõigi nina all sõna otseses mõttes lillede taga, veesilmas häguselt peegelduva pruutpaariga pildil. Nende esiplaanil vastabiellunute keep smiling taustal käib vilgas argielu. Lillepeenra vahelt paistavad 13 neegritest separeerunud valget kodanlast small talk`i ajamas, samas homopulma jälgivate neegrinaiste kõrgeimaks tasandiks on sellel pildil istumine meeste taustal. Väga selge viide naiste kohale ühiskonnas-kas usinalt mehi teenides neid imetleda või istuda vaikse kodukanana ja unistada nunna elust kiriku fassaadi taga. Siin pildil on kõik konkreetse elulise näitena PP poolt ära öeldud ja nagu ta ise siin väljendas, et pilt räägib rohkem kui sõnad siis ongi lillekesele esitatud küsimustele vastused ja viited käes.
PS Kas pildi homoabielude (loodetavast keegi ei kahtle, et jämeda biitsepsiga ning halli habemega pruut on mees) ja neegrite promo on seotud järjekodse Utahi külastuse sooviga?
Mul olid kaasas pisikesed jogurtitopsid ja prantslased lasid need läbi, norrakad aga mitte. Algul õeldi et ei tea kogust kuna kirja peal pole (olin võtnud ühe topsi kaasa suurest pakist, kus olid kogused peal). No täitsa absurd, ma ütlesin et sa ju näed silmaga ära et siin ei ole ju üle 100ml. Arvuta põhja pindala ja korruta kõrgusega. Ei see rahuldanud teha. Selline mulje jäi et kui mul oleks selle topsi pakendi papp kaasas olnud, kus kirjas suurused, siis oleks läbi saanud. Absurd. Oleks pidanud kotist pliiatsi võtma ja sinna peale kirjutama. Tegelt tops oli alla 100 ml. Siis leidis uue põhjuse et see tops ei paista läbi. Pagan hambapasta tuup ei paista ka läbi. Igatahes ütlesin otse, et kui ma tahaks sellises koguses plahavatusainet tuua, ma pistaks selle endale tagumikku ja ei püüaks nii lihtsalt läbi pääseda. Selle peale andsin ma need jogurtit rahulikult talle.
äkki oli tegu vaseliiniga?
Postita kommentaar
<< Esileht