esmaspäev, september 17, 2012

Pullerits: Kolm matsu ja nahaalne lätlane

TÄIENDATUD VAHEAJAPUNKTIDE KOHTADEGA!
Alustasin Tartu rattamaratoni külg külje kõrval stardigrupi 501-700 esimesest reast endise jalgpallikoondislase Marek Lemsaluga, kellega mullu olime finišeerinud kõrvuti. Ütlesin talle, et ärgu pangu pahaks, aga ma tõesti ei hooli jalgpallist ega vaata seda. Lemsalu, kes minu silma järgi on tuntavalt salenenud, ütles, et ei pane pahaks. Võistlus võis alata.

Enda arust tegin trajektoori valides talutava alguse. Vanale lasketiirule lähenedes leidsin möödumisteks vaba ruumi paremalt. Paremalt, väheummistunud küljelt, võtsin ka esimese tõusu. Arvestades eelmiste päevade vihma, ei hakanud sealt üles rassima, vaid hüppasin, nagu seal tavaks saanud, sadulast. Vähemasti pole nii kukkumise ohtu. Ka järgnenud laskumisel leidus rohkem ruumi paremal. Lühidalt: oma arvates tegin peaga head tööd. Aga tulemus?

Sain küll paljudest mööda, kuid mullusega võrreldes jõudsin Matule (12,3 km) ligi kaks minutit hiljem (30.04 versus 28.20) – kusjuures eelmine aasta kulus vähemalt pool minutit maha tulnud keti sättimiseks.

Kuid ärge tehke ennatlikke järeldusi! Tanel Kangert jõudis mullu Matule 20.44ga, eilne peagrupp aga 22.30ga (tõsi, Erki Pütsepa aeg Matul oli 21.49). Arvestades, et alguses on rada ju õige lihtne, siis nende aegade võrdlus kinnitab, et tegelikult olid tänavused olud mullustega siiski võrreldamatud.

Pärast Matut sattusin hea kiirusega liikuvasse gruppi. Ei tundnud end seal sugugi kõige viletsama pedaalijana. Kui tehtud sai terav vasakpööre Harimäele viivale kruusateele, sõitis keegi alanud tõusul minu ees vändanud Eesti Posti särgis mehele küljelt sisse, nood kukkusid mõlemad minu ees külili, ja kuna olin neil tihedalt sabas, siis prantsatasin samuti kruusale. Sain paremale küljele päris kõva paugu. Hiljem kodus vaatasin, et külg oli pikalt punane ja kergelt marraskil. Samuti sain löögi küünarnukile ning vasakule põlvele, mis oli hetkega verine. Grupp läks oma teed ja jäin üksinda tilpnema. Selliste matsude järel võtab ikka aega, enne kui toibud.

Metsavahelisel tõusul Harimäele moodustus mu ees ja ümber uus grupp. Tagantpoolt tuli Lemsalu, kes hõikas, et väntaksin hooga, sest millegipärast arvas ta, et tulenevalt oma 71-72 kilost võiksin just tõusul kõvemini tööd teha. Tema hõige innustas, tõepoolest, ja hakkasin kõvemini tööle ning sain tõusu lõpuks peaaegu kätte viie-kuue-mehelise grupi – see mu eesmärk oligi, et õnnestuks nendega koos laskumisele minna. Tegin laskumise alguses tööd edasi ja saingi tuulde. Pärast teravat parempööret laskumise lõpus püüdsid kaaslased Ande TPks (22,9 km) kinni ees liikuva grupi.

Mullu jõudsin Andele 50.32ga, tänavu läks üle kolme minuti kauem – 53.40. Kuid koha poolest, kujutan ette, et olin paremal positsioonil kui aasta tagasi. (Võrdluseks: peagrupp jõudis mullu Andele 38.19ga, nüüd 41.00ga [Pütsep 39.45ga]).

Järgneval kruusalõigul püsisin kenasti grupis, ent selle lõpus. Samas andsin aru, et kui tulevad metsavahelised ja põllupealsed lõigud, siis ilmselt pudenen, sest nikerdamine pole minu leib. Ja ega mu käerandmed noid põrutamisi talu. Vasaku randme kui tundlikuma olin elastiksidemega toestanud. Sellegipoolest hakkas see võistluse teises pooles tunda andma, nii et isegi käike oli raske vahetada – sõrmedes kadus jõud ja paindlikkus.

Sõidu keskosast, tunnistan, et ei mäleta suurt midagi peale selle, et kogu aeg sõideti mööda. Suur aitäh neile, kes ei pidanud paljuks mind tervitada ja jõudu soovida. Ühe mehega jõudsime isegi siinsest blogist vestelda. Umbes poolal maal jõudis tagant järele vintske rulluisutaja Sulev Lokk, kes küsis, kas põlvedega on olukord endiselt kehv. Ta ütles, et oli näinud mind enne stati kergelt lonkamas. Ütlesin, et jah, viimasel nädalal läks parem põlv tõesti halvaks, põlveõnnal on kange, külgedel tuikab, jalga maha asetades pean hästi hoolega jälgima, kuidas seda teen, et mitte tahtmatult valu tekitada. Ortopeed-traumatoloog Leho Rips, kes mind Tartust Otepääle starti sõidutas, ütles, et peame uuesti uurima ja aru pidama, mida põlvedega ette võtta.

Distantsi keskel lasin hoo alla. Ei hakanud üle võimete kangutama. Hoidsin tempot, mis oleks talutav. Andsin aru, et tegelikult pole ju kuskile väga kiiret. Võib ju ennast poolkoomasse pingutada, aga ma ei suutnud leida argumenti, miks seda iga hinna eest tegema peaks. Seda enam, et mitukümmend kilomeetrit oli veel ees.

Just siis, kui 48. kilomeetril hakkasid metsavahelised sopalõigud, kukkusin ühe mudavälja servas pläraki – ütlen otse – suure pasa sisse. Ei saanud jalga pedaali küljest lahti, seepärast. Nii et nüüd oli see pool, mis niigi veritses, haisva halli mudaga ka sisse määritud. (Vaevalt see nüüd ravimuda oli...) Peaaegu esimese asjana mõtlesin, et ega kaks kukkumist kolmandata jää – olin kolm korda kukkunud tunamullusel vihmasel sõidul –, kui mõned kilomeetrid hiljem prantsatasingi järjekordsel libedaks sõidetud kallakul teisele, paremale küljele muda sisse – ratas libises lihtsalt alt.

Ent ei tahaks öelda, et ma endasuguste seas kõige saamatum olnuks. Seal, kus olid pikad mudaväljad, lükkasid kõik ratast käe kõrval. Aga kui umbes 30 km enne lõppu tuli lai roheline rööbastega metsasiht, märkasin juba kaugelt, et tuleb hoida hästi paremale, ja sealt sain pedaalides küllap nii mõnestki mööda, kes keskel või vasakul ukerdas. Mis seal salata, eks sellised õnnestunud manöövrid lisavad indu, ja edaspidi minust enam massiliselt ei möödutud. Arvatavasti olid kõik, kes võimetelt mööduma pidid, selleks ajaks ka juba mööda saanud.

Umbes 25 km enne lõppu, eriti pärast seda, kui kivisest ja veeuhtmetega parasjagu pikast tõusust võrreldes teistega kergemini üles sain, leidsin, et nüüd võiks tasapisi jalad kõhu alt välja võtta. Seda enam, et raja vastikumad osad said läbi.

Palu TPsse (66,3 km) jõudsin mullusega võrreldes rohkem kui 20 minutit aeglasemalt – 2:31.14 versus 2:52.07. (Võrdluseks: mullu Tanel Kangert 1:53.03 ja eile Erki Pütsep 1:59.10.) Veel kilomeeter edasi – ja siis alustasin möödasõite. Sain vähemalt kümne mehe pikkusest rivist mööda. Samas kuulsin häälte järgi, et minu selja taha kogunes mingi grupp. Järgneval kitsal metsavahelisel kruusateel, 16-13 km enne lõppu, mõtlesin, et nüüd on küll olukord rumal, sest olen sattunud vedama, mida pidasin rumalaks jõuvarude kulutamiseks. Kui paremale laiemale kruusateele keerasime, näitasingi käega tagumistele, et mingu mööda. Mida nood ka tegid.

Pärast viimase, Hellenurme TP (77,2 km) järgset tõusu moodustus ligi kümnemeheline grupp. Meenus, et nii mitmelgi varasemal korral olin just viimasel kümnel kilomeetril palju kohti loovutanud, kuid seekord ei paistnud asjalood nii kujunevat. Jõudsin sõita küll. Ühtlasi püüdsin tegutseda targalt, eessõitjate tekitatud tuuleefekti kasutades. 6 km enne lõppu said kolm meest küll eest – ei hakanud neile targu järele pongestama, sest hoidsin jõuvarusid viimaseks kolmeks kilomeetriks –, kuid ülejäänutega püsisin ilusasti koos. 4 km enne lõppu, enne laskumist Elva jõe orgu, sain tagant hooga tulles veel paljudest mööda. Orust välja väntasin teisena, võtsin ühe sinises vormis mehe tuulde, et korra hinge tõmmata, nägin ligi saja meetri kaugusel ühte kümnemehelist punti, tulin siis tuulest välja ning püüdsin kilomeetriga tolle pundi üksinda kinni. Edasi hoidsin nende tuulde, sest viimasel kilomeetril panin nad samuti kõik mängu.

Jõudsin finišisse 3:45.52ga, mis andis 785. koha. See on viimaste aastate kehvem tulemusi. Eks vanus tee oma töö, ja ega ma maastikusõitu terve suve harjutanud ka ole, v.a üle-eelmise pühapäeva avatud raja sõit. M45 klassis olin 62. Mullu, kui tegin elu parima sõidu, sain 3:23.25ga 635. koha (M45 klassis 40.).

Gaspar Sukk klubist Trismile pani mu koha muutused tabelisse:
Matu - 608.
Ande - 643.
Puka - 727.
Astuvere - 805.
Palu - 814.
Hellenurme - 792.
Elva - 785.

Pärast finišeerimist läksin joonelt ratast pesema. Järjekord ei olnud iseenesest pikk, aga ootasin ligi pool tundi. Ja siis nägin, kuidas järjekorra ette imbus ühe noormehe juurde Läti kirjadega umbes 50-aastane paljaks raseeritud peaga lätlane. Vaatasin, et kas ta püüabki end ette nihverdada. Nihverdaski. Olen seda meelt, et kui näed sellist nahaalset käitumist, tuleb kõva häält teha. Läksin ja ütlesin talle vene keeles, et ärgu trügigu vahele, järjekorra ots on, näete, seal kaugemal. Tema vastu, et ta on selle noormehega koos. Mina: koos või mitte, aga siin on inimesed seisnud kannatlikult tükk aega sabas ja nii need asjad ei käi, et tutvuste kaudu vahele trügitakse. See jutt oli lätlasele nagu hane selga vesi.

Mõtlesin, et niisama kergelt ei tohi ta siit minema saada. Kui ta oli lasknud oma ratta puhtaks pesta, astusin talle uuesti ligi ja ütlesin talle silma sisse vaadates kõva häälega – generaatorid ju mürisesid –, et ta käitus ääretult ebaviisakalt ja ebasportlikult. Ta kuulatas – ja mis tal oligi vastu öelda. Rehmas siis käega. Lisasin talle – osutades ääretult pikaks veninud järjekorrale –, et näete, kõigi nende inimeste silmis langes tänu teile lätlaste maine – osutasin pöidlaga allapoole – ääretult madalale. Siis ta läks ja tegi terve järjekorra ees oma perp walki. Ma ei tea, kas sellisele jõmmile miski üldse mõjub, aga ma oleksin enda peale pärast hirmus pahane olnud, kui oleksin käitunud argpüksina ja poleks tema käitumise vastu avalikult sõna võtnud.

Seejärel lasin oma põlve ja küünarnukki finišialas medpunktis tohterdada, siis istusin taas ratta selga ja väntasin Tartusse koju. 30 km läbimiseks kulus 1:06.35.
******
White Wash Sand Dunes, Utah. 16. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits

Foto 1: Priit Pullerits Tartu rattamaratoni stardi eel, seni veel soojendusdressis. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 2: Tartu rattamaratoni start, paremal valges särgis ja heleda kiivriga Priit Pullerits. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Jalgratturid lähenemas Matu TP-le. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 4: Järsk pööre kruusale. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 5: Ratturid põllul, vasakul veab tagumist gruppi Priit Pullerits (nr 573). Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 6: Tihe võistlejate rivi. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 7: Viimane tõus, üles Elva jõe orust. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 8: Erki Pütsep lõpetab Tartu rattamaratoni võitjana. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 9: Priit Pullerits pärast Tartu rattamaratoni lõpetamist rattapesu järjekorras. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

50 Kommentaarid:

At 10:47, Anonymous Anonüümne said...

Väga palju ilmselt neid ei ole, kes selliseks kellaajaks sellise loo eilsest pingutusest suudaks kirjutada. Jah kui pingutada ja peksta, siis ilmselt suudaks. Aga suutmine vaba tahte läbi . . .

 
At 10:50, Blogger Priit Pullerits said...

...aitäh hea sõna eest! Aga lugejad ju ootavad.

 
At 10:57, Anonymous Anonüümne said...

Eestlane teeb ju töö ajast kõike muud, kui tööd. Aga võib muidugi olla, et PP-l on täna taastumiseks vaba päev võetud.

 
At 11:05, Anonymous Anonüümne said...

Rattasõidu osa ei tahaks kommenteerida; siiski fakt, et kui kodanik nii ratta- kui suusarajal pidevalt "külge maha" paneb, on siin ikka sõidutehnika ja koordinatsiooni puudujääki. Mingil määral arendatav muide. See selleks. Aga minul on lätlasega küll tiba meeldivam kogemus: tegime viimased 20km teineteise alla kenasti tööd ja ehkki pidin 2km enne lõppu korraks kinni pidama, ootas ca 30 sek edu saanud vend finišis, surus käe pihku ja tänas kena sõidu eest. Respect. Pole need lätlased keskmises lõikes hullemad mühkamid kui meil endil....

 
At 11:17, Anonymous Anonüümne said...

OMG! 5 pildil jättis PP reeturlikult vahe esimestega sisse. Blokeerimist vedamiseks võib nimetada ainult lotovõitja, kellel vedas, et tagumised tast juba veel mööda ei kimanud, mida nad mõni hetk hiljem siiski tegid. Aga noh muidu tubli kirjamees ja eks kalambuure peab ikka viskama, muidu seda blogi ju keegi ei loeks.

 
At 11:30, Blogger Priit Pullerits said...

10:57 - täna mul ikka tavaline tööpäev.

11:05 - teil on õigus, otse loomulikult pole ma maastikul mingi osav sõitja ega ka ülemäära julge.

 
At 11:30, Anonymous Anonüümne said...

Eilne sõit oli ikka üks hullumeelne jama, pori polnud tegelikult üldse nii hull kui räägitakse, kuid halvaks läks eriti peale seda kui lühikese maa sõitjad järgi jõudsid. Treenerid võiks natuke noori poisse õpetada, et möödasõidul on viisakas märku anda (hõigata) ja kohe kõrvale jõudes ei tohi möödasõidetavale peale vajuda. Möödasõidetav ei pruugi järgi anda ja siis on mõlemad külili. Nagu rajalt nägin, olid paar noort kukke oma "laksu" kätte saanud - ühel isegi 2 km enne lõppu käsi paelaga kaelas.

Priit, sa tunned Velo mehi ja tundub et ka Reedi käib siin blogis külas - võtke asi üles ja õpetage poisse. Noored ei oska ju ise ohtu hinnata ja selle tõttu ei karda lollusi teha.

PS. Ausalt öeldes - sel aastal oli esimest korda tunne, kus oleks tahtnud neile noorukestele ohtlikult kihutajatele TEADLIKULT ette keerata ...

Ahjaa - tubli, Priit, et pooleli ei jätnud!

 
At 11:48, Anonymous Anonüümne said...

Siin on väike mõttekoht selle noorte "sõelumise" kohta ka korraldajatele. Minu hinnangul on pika ja lühikese sõidu stardivahe (3h) liiga pikk. Piisaks ilmselt juba 2,5h "käpist", et radade kokku minnes oleksid sõitjate kiirused ja oskused võrreldavad. Praegu sukelduvad noored lühikese esiotsa sõitjad massi, mis kulgeb ca 1500+ koha peale. ilmselgelt pole sellest läbi murdmisne alati kõige ohutum, sest kiiruse vahe on suur.

 
At 11:58, Blogger Madis said...

Priit, aga muljed BigFoot sobivusest sellele rajale? 5-ndal pildil on näost vähemalt aimata, et ikka pingutab küll, kui vaja.

 
At 12:36, Anonymous Anonüümne said...

Eelmine aasta oli teemaks naiste edasilükkamine rajal: http://suusk.blogspot.com/2011/09/pullerits-kuidas-korvaline-abi-valusalt.html

hmm, ka see aasta on kerget suitsuhaisu tunda

TPM kommentaarid:
17.09.2012 10:01
NAISTE VÕISTLUS EI OLE AUS!! KÕIK RÄÄGIVAD KUIDAS MEHED UIBOKANDI LÜKKASID

er2

 
At 12:46, Anonymous Anonüümne said...

Tubli, Priit, et sellele ülbitsejale ütlesid, mida oli vaja ütelda! Võibolla järgmisel korral mõtleb kaks korda enne kui nõmedalt käitub.

 
At 12:54, Anonymous Anonüümne said...

ainult 1 julge. memmekate kari, kardavad isegi sõidust poolkoomas lätlast. miks ma ei imesta siis, et poisid sõjaväes auku kaevata ei jõua ja tönnima hakkavad...

 
At 13:48, Anonymous Anonüümne said...

Madis, jutt XVI-st päädib teada tuntud XX-ga.

Me näeme praegu LIVE-s kuidas meie "kalevipoeg" siilide õpetusi eirates jalutumaks muutub. Vanasti ei olnud selliseid häid spetsialiste, kes põlvi taastada oskasid, tänapäeval on õnneks nende abikäte abil võimalik isegi sellised proteesid kangelastele panna, et nad muutuvad invaliididest terveteks riigikaitsevõimelisteks ja ennast toita ning katta jõudvateks purikateks.

Ma loodan, et sain Madise metafoorist ikka õigesti aru?!

 
At 13:51, Anonymous Anonüümne said...

Sel korral oli huvitav sõit. Oli pori ning jutt tehnikast ei ole alati asjakohane - kui ikka jalg selleks valmis ei ole, siis poris ei sõida ning pärast ka kruusal ei uha. Mida näitas ka Püta - sel rajal on tuulessõidu efekt minimaalne.

Arvan, et eile oli üks kriitiline valik rehvivalik. Sõitsin hea veerevusega kuiva ilma rehviga, lootes, et jõuab enne muda läbi. Tegelikult sai muda ka juba esiots.
Kärbalise rehviga oleks vast mõne minuti võitnud.

Mitu korda oli libe ja väga ebakindel, kukkusin kah, kuid see oli liigse uljuse tulemus - rada läks ennem kitsaks kui tagasi sai keeratud.


Koht parem kui eelmisel aastal, aeg 15 min halvem.

Ja Priidu tehnika kritiseerijale - kui sõidetakse riski piiril, kukuvad kõik. Kes räägib, kes salgab.
Vaid väga tugevad saavad vältida riski piiril sõitu, saades kõrgeid kohti. Aga väga tugevaid suurt siin polegi.

 
At 13:54, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 12:46, toetuse eest - ega tänapäeval tea kunagi, mis õigustusega keegi (näiteks siin kommentaariumis) välja tuleb, et hoopis lätlast mõista ja tema korralekutsujat noomida / hukka mõista. Inimeste arusaam maailma asjadest on nüüdisajal teinekord hämmastavalt ärapööranud.

 
At 14:46, Blogger Madis said...

Positsiooni ja trajektoori valik maastikul sõites saab tulla üldjuhul kogemusega. Vahest ka veab. Aga teatavasti Priidul maastikusõitude kogemusi palju pole. Seega, ei saa ka enamat loota.

 
At 16:02, Anonymous Anonüümne said...

Lätlase "rivistamise" eest- tubli! Aga Priit, ega sa ise enam ei trügi ju pärast noomimist (klubi)kaaslase poolt??!jutt on su kalduvusest LE eirata ja punasega rIstmikke võtta.

 
At 16:21, Anonymous Anonüümne said...

ühest küljest kiitus, et lätlast rivistas. aga teisest küljest jäi üritus poolikuks. blogis lubatakse lõuga sõita ja mida kõike veel. aga kui on vaja midagi reaalselt ette võtta, siis ainult tänitatakse ja arvatakse end kangelaseks. mõistan ka lätlast. miks peaks vene keelt rääkivat kergekaallast tõsiselt võtma. ja kas keegi teine järjekorrast toetas Priitu? vist mitte.

 
At 17:13, Anonymous Lembit Kaun said...

Mõned aastad tagasi Otepää lähedal rallil ülbasid 2 lätlast keset teed. Õhest autost tuli pereisa välja ja pahandama mispeale lätlased ligi tikkusid. Proovisid 2 mehega rünnata. võtsin teise neist endsa peale. Olen juba vanem mees ja pikamaajooksjana kõhna., käsi nagu harjavars. Tee ääres noored eesti kutid vaatasid niisama pealt. Lätlased sellised noorepoolsed ja tursked. me oleks haledalt saanud. Aga näed nii see on eestlase juures, kui suind ennast ei torgita, siis appi ei lähe.Lätlased on selle läbi hammustanud ja muudkui ülbavad siin. Eks venelastele annab julgust oma georgi lindiga vehkida sama asi.

 
At 17:29, Anonymous Anonüümne said...

Priit on oma dialoogi lätlasega pisut poolikuks jätnud. See pole ju Priidulik, kui ta ei kasutaks nn rivistamisel umbes sellist lauset: "Mitte kellelgi pole õigust, kas kuulete, mitte kellelgi!" Seekord oli see"kas kuulete" puudu ja dialoog seetõttu poolik või ebatäpne.

 
At 18:10, Blogger Priit Pullerits said...

16:21 - ma olin sellest lätlasest vähemalt pool pead pikem, ja kuna ma näisin ka noorem - ehkki ei julge väita, et seda ka tegelikult olin, sest tänu oma ümarusele nägi lätlane vanem välja küll kui mina, arvan (sic!) -, siis arvan, et sellistes teravates olukordades on noorematel (kui nad pole just verinoored) psühholoogiline eelis - noh, et kui andmiseks peab minema (vt 17:13 kirjeldatud olukord).

Jah, 16:21, mitte keegi ei toetanud, kuigi tegin kõva häält, aga seda võis summutada ka generaatori müra; samas oli kõrvalt näha, et millegipärast ma sellele lätlasele õiendades hõlma hakkasin - ja küsisin ka enda taga seisjailt, et kuulge, kas teile ei tundu, et see mees ronib vahele.

Lp Lembit Kaun: viitate valusale probleemile. Liiga palju on me elus passiivset kõrvaltvaatamist, keegi ei julge või ei taha sekkuda, pigem pööratakse pilk ära - ja mis on tulemus? Ülburid saavad ülbamiseks vaid söakust juurde, sest karistamatuse tunne võtab võimust.

Las ma räägin teile kõigile ühe loo. Aastaid tagasi sõitsime tütrega, kui ta oli veel väike, Tallinna lennujaamast kuskile. Turvakontrolli saba oli väga pikk, vonkles siia-sinna, kui järsku märkasin, et kaks keskealist itaalia (?) naist trügisid saba vonklemist kasutades vahele. Tegin neile inglise keeles märkuse. Nemad, nagu itaallastele kohane, pistsid täiest kõrist oma itaalia keeles vastu lõugama. Ühelt kolleegilt olin kunagi Itaalias õppinud, et teise poolega (siin siis itaallastega) tuleb rääkida selles keeles, millest nad aru saavad. Ehk rääksin neile emotsionaalselt inglise keeles vastu, et nad trügivad vahele ja mis iganes - ei ma sõnumit täpselt enam mäleta. Aga ükski teine inimene, enamik loomulikult eestlased, ei toetanud, seisid niisama nagu mäksa molud edasi, mis siis, et järjekord oli kõigi jaoks närvi ajavalt pikk ja neid endid puksisid need itaallased seal tahapoole. Tütar sikutas mind käisest, et issi, kas sa pead ikka nii nendega vaidlema ja õiendama. Ütlesin siis selge ja valju häälega, eesti keeles, et jah, tütreke, peab küll õiendama, sest enda eest tuleb seista ja neid, kes valskust teevad, tuleb avalikult korrale kutsuda, sest muidu nad astuvadki kõigile kogu aeg karistamatult jala peale, nagu nad praegu siin astuvad, kui kõik seda tuima näoga pealt vaatavad. Mu sõnum, nagu aru saate, oli rohkem adresseeritud neile argpükstest kaasmaalastele, kes omal maal lasevad mingitel kuradi nahaalsetel vällaritel endale varba peale kuseda (jah, kõlab karmilt, aga seda lasid nad endaga teha).

Ehk minu sõnum: meie ümber sigatsetakse avalikult täpselt nii palju, kui palju me ise laseme enda ümber sigatseda ega julge sigatsejaid korrale kutsuda. Rohkem kodanikujulgust ja üksteise toetamist! Selg sirgu!

 
At 18:23, Anonymous Anonüümne said...

Tubli, et julged õiges olukorras najoobareid "kohvile kutsuda!"
Endale tekitas lätlane ka ebameeldiva olukorra- nimelt esimesel kõvakattega rajaosa tõusul sõitis mingisugune vennike slaaloit ning pani oma lenkstangiga mulle sisse, tulemuseks see, et mina omakorda põrutasin kõrvalsõitjal tagumisse rattasse. Olukord lõppes küll õnnelikult, kuid mõned krõbedamad sõnad tulid kui inertsist vastutasuks.

Ise "ökotasin" ka niipalju kui võimalik, aga mudaväljal kadus rattal tagumine käiguvahetus- keerasin lihtsalt tühjalt vahetit, kuid oma esialgset funktsiooni see enam ei täitnud...siis sai 15km üksi sõidetud ning ka ratas hakkas pärast surveka laksu tööle.

Esialgne eesmärk oli koht 100 parema seas, kuid juba rajal olles eesmärk langes- mõtlesin, et kui esimese naise võidan, olen hästi tegutsenud. Kahjuks nii hästi ei läinud kuid siiski meeldejääv võistlus.

 
At 19:04, Anonymous Anonüümne said...

Priit, loen et seekord polnudki tegu päris tütarlaste pansionaadi pühapäevaõhtuse jalutuskäiguga :), vaid pigem nõudliku – ja nagu sa ise otse viitad – pasaralliga. Jah, aastad pole vennad.
Aga võttes arvesse sinu erialase ettevalmistuse vähesust ja sulle mitte kõige paremini sobinud olusid (vb ka rehvivalikut?) ja paljuski nimetatust tingitud juhtumisi rajal, siis mulle tundub, et pole küll põhjust rahulolematuseks.
Pealegi, lisaks kukkumistele, matsudele, eneselõhkumisele ja –piitsutamisele jätkus sul veel südikust tubli tund tuult murdes Tartusse sõita, mis teeb kokku ju pea 5h ratta seljas.

No sellise rassimise peale, ja eriti veel ülbikust lätlase korralekutsumise eest, tuleb igal juhul öelda: au ja kiitus!

Johan

 
At 19:46, Anonymous Anonüümne said...

nägin rajal otseselt kaks korda reostamist (geelipakk visati pärast manustamist otsejoones maha ja seda toitlustuspunktist kilomeetrite kaugusel).
esimene pääses minupoolse manitsuseta, kuna lihtsalt ei jõudnud talle järele sõita (too härra viskas paki suure kaarega raja kõrvale võssa, kust isegi pärast võimalikku koristust seda keegi üles ei korja).
teisel korral noomisin reostajat, kuid pikaks epistliks polnud siiski mahti, kuna finiš ei olnud enam väga kaugel ja soovisin sõidu lõpule keskenduda.
ei usu, et teine härra oma kombeid seetõttu küll muudab, aga mind hämmastas kui apaatselt ülejäänud sõitjad nendesse olukordadesse suhtusid (mõlemil juhul oli mitmeid rattureid vahetuses läheduses) - keegi ei lausunud sõnagi.

 
At 20:35, Anonymous Anonüümne said...

Priit, äkki itaallased olid lennukile hiljaks jäämas ja kuna mõlemad ei mõistnud üksteise keelt, siis jäi see arusaamatuks? Sulle, kui kogenud reisijale, peaks ju teadav olema, et seda juhtub ja siis lastakse ikka järjekorras lennujaamas ettepoole.

 
At 20:53, Anonymous Anonüümne said...

Geelipakk maha.
Aga tähistaks teinekord prahialad nii, et kiiresti sõites need ka nähtavad oleks. 80 km vedasin soppa kaasas... Prahiala märke ei näinud rohkem kui, et just lõppes.

 
At 21:05, Anonymous Anonüümne said...

See rajaümbruse reostamine väljaspool TP-sid või prügialasid on ikka väga visalt taanduv taud ratturitel. Ja mitte ainult võistluste ajal. Kuna elan TRM-i trassiga piirneval maalapil, siis on hea ülevaade olemas. Täna korjasin ca 800m lõigult 40 ( nelikümmend!!!) liitrit igatmasti sodi.... .
Kommentaarid on nagu liigsed.

P.S. Ise sõidan ka meelsasti rattaga, ega ole küll tähendanud, et sodi taskusse tagasi pistmine hoogu maha võtaks.

 
At 21:28, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsul peaks meedias kontakte nagu olema, võibolla saab orgunnida mõned kaameratega sõitjad rajale, ning pärast saaks siis objektiivi püütud reostajad kuidagi meedia abil häbiposti panna. Keskmist eestlast, lätlast ja venelast kasvatab vaid peks ja häbi, kuna konventsionaalne peks on tänapäeval sellises olukorras tabu, siis jääb parimaks malakaks häbi.

P1

 
At 21:35, Anonymous Anonüümne said...

Kehv tulemus sodi- ja mudarallil põhjustab muidugi frustratsiooni. Hea, et PP-le lätlane ette jäi, mustanahaline velosipedist oleks kohe ilma hoiatamata üle kurgi saanud.

 
At 23:23, Blogger Madis said...

Haritud ja sportlikud mustanahalised on kindlasti suurelt jaolt väga toredad inimesed. Nagu ka teised erikarva nahavärvides haritud ja sportlikud inimesed.

 
At 00:58, Anonymous Anonüümne said...

järjekindlalt juhtuvates episoodides teemal "Pullerits & järjekord" on kolm valikut.
A. jääda rahulikuks ja saba lõpuni seista. need on need mäksa molud.
B. tõsta kisa ja üritada õiendada, paraku tulutult. need on need pulleritsud.
C. ükskõik kas kisaga või ilma saavutada oma tahtmine ja vaheletrügija järjekorra lõppu kupatada. selliseid eestlasi pole olemas.

oma kogemuse põhjal julgen väita, et eesti mehed valivad pragmaatilistel põhjustel enamasti A. ja eesti naised tihti B.

a mis puutub sigatsejate korralekutsumisse, siis ajakirjanduses ja bloginduses on see tulutu tegevus. päeva lõpuks tuleb kustutatakse ebameeldivad väljaütlemised lihtsalt ära.

 
At 02:22, Anonymous Anonüümne said...

Nii tuleb ülbeid õpetada:

http://www.youtube.com/watch?v=DKRrQOrvdtY&feature=related

 
At 08:52, Blogger Priit Pullerits said...

Johan, 19:04 - aitäh Laidvee videot mäletamast ja tsiteerimast. Kuid ütlen ausalt, liialdamata: kõigele vaatamata on TRMi rada, isegi porisena, võrreldes Moabi radade raskuse ja ohtlikkusega a piece of cake.

19:46 - te ei pea enda peale pahane olema, sest võtsite ühe reostaja vastu ikkagi sõna. Kõigile teistele: rohkem tuleb häält teha! Piisab, kui öelda korra selgelt ja resoluutselt ja hukkamõistvalt, et teise inimese käitumises muutus esile kutsuda. Sõimata pole vaja. Tunnistan, et olin ise ka aastaid tagasi koos enamikuga looduse reostaja, aga kui see teema siin üles tuli, siis sellest ajast peale sodi enam ei loobi. Enne Astuvere TPd jäi väike, postmargi suurune tükk batooni ümbrist näppu, aga ma ei poetanud seda maha, vaid tõin truult TP-alasse.

20:35 - kõigil oli tookord kiire, kõik olid närvis, kõik olid ühtviisi hilinemas - polnud need itaallased seal mingi erand. Ma tean, millest räägin - ma olin seal, erinevalt teist.

21:05 - 40 liitrit! Kuidas on see võimalik???

21:28 - teoorias hea ettepanek, aga praktikas vist vähetõhus. Ise nägin vaid ühte prahiloopijat, ta oli minust eespool, seetõttu noomida ei saanud, muidu oleks küll öelnud. Neid kaameraga püüda tundub mulle nagu kahurist varblast tulistada.

21:35 - viitate huvitavale aspektile, millele ka ise olen hiljem mõelnud. Tõepoolest, kui lätlase asemel oleks olnud neeger, ja kui ma oleks talle öelnud, et oma vaheletrügimisega tegi ta neegrite margi siin järjekorras seisjate silmis täis - mis siis oleks võinud saada? Siis oleks seda peetud rassistlikuks avalduseks. Aga lätlasele, ka eestlasele, venelasele, kellele iganes teisele, võib öelda, et oma käitumisega kahjustab ta arvamust teistest omasugustest, ja midagi ei juhtu, aga neegrile seda öeldes tuleks ilmselt üleriiklik skandaal ja rassisti silt pandaks sulle nii kõva epoga (liim, mitte keelatud aine) külge, et seda sealt maha juba ei kisuks.
Mulle ei näita sellised paralleelkonstruktsioonid muud, kui et maailm on langenud neegrihirmu või -terrori alla - ühed on puutumatumad kui teised.

00:58 - teie liigitusega päri. Kahjuks puudub meil, eestlastel, see mobiliseerumise võime, nagu on näiteks islamiusulistel, kes massiga panevad end maksma ja kartma. Ka meie, eestlased, peaks koonduma, et ülbitsejate ja nahaalidega võidelda. Kui lisaks mulle oleks tulnud veel kolm-neli meest, me oleks selle lätlase piiramisrõngasse võtnud, ja küllap oleks ta sealt ka minema kupatanud - ilma, et oleks pidanud mängima Steven Seagali (02:22 link), mis iseenesest on lahe ja tõhus moodus kaabakate ohjeldamiseks, kuid millega vaevalt keegi meist, isegi kolme-neljakesi, hakkama saaks.

 
At 12:11, Anonymous Anonüümne said...

Mina ei tea, mis selle lätlasega tegelikult oli, võib-olla jättis Priit Pullerits osa asju ütlemata. Võib-olla oligi ta koos kaaslasega. Ka Priit ise on ju näiteks endale hüvede hankimiseks kasutanud sõprade abi, nagu ta mõnikord on blogis meile teada andnud.

 
At 12:50, Anonymous Anonüümne said...

40 liitrit prahti on 2x20l prahikotti tuubil täis joogipudeleid ja geelipakke. Liidrikohal Mg apullid. Sekka ka "keemiat", mida Eestis ei müüda;))) Ei hakanud tõestuseks pilti tegema, kuid ma ei liialda. See ei tähenda automaatselt, et kogu raja ulatuses see sodi ühtlaselt laotuks, kuid mahaloopimise fakt ise väljapool prahiala on probleem...

 
At 12:56, Anonymous Anonüümne said...

Miks on ratast peale finissit pesulasse viia?
Survepesuriga lastakse laagrid vett täis, ratast peab pärast raha eest laskma hooldada.
M

 
At 13:57, Anonymous Anonüümne said...

pole ratast iialgi survega pesnud ega tee seda kunagi,pean teda oma sõbraks---cannnondale,ultegra juppidega,ksürium-jooksudega,10 a peaaegu.

 
At 14:38, Anonymous Anonüümne said...

Survepesu ei tee rattale midagi, eeldusel, et normaalselt pesta. Lihtsalt ei ole mõtet laagrite piirkonda kõvasti loputada ja survega tuleb olla ettevaatlik, muidu peseb värvi või mõne kleepsu maha

Priidule lätlase korrale kutsumise eest pöial püsti!

MM

 
At 14:49, Anonymous Anonüümne said...

õpi Priit õpi!
http://sport.err.ee/rubriigid/arvamus/9c9443a7-e0f5-4789-a853-271c66498223

 
At 15:14, Blogger Priit said...

Kas võiksid oma kogemusi 29" tollise rattaga TRM läbimisel kommenteerida vs 26" ratas. Kas Sina tunnetad vahet või pole see märkimisväärne?

 
At 15:28, Blogger Priit Pullerits said...

Priit, 15:14 - ei tunnetanud ma seal erilist suurt vahet, kuigi sõidan 26stega iga päev linnas tööle ja koju ja 29stega sõitsin maratoni. No nii palju siiski sain aru, et 29ne ratas oli kuidagi suur ja paar korda pidi vaatama, et esirattaga kellelegi külje pealt tagarattasse ei tonksaks. Veel tundub, et esiratta juhitavus on kuidagi jäigem - nt 26stega annab ka käed lahti sõita-manööverdada, aga 29stega, kui leistang ühele poole ära keerab, siis sinnapoole ta lähebki, kui käega tagasi ei keera - kehaasendiga nii lihtsalt seda ei reguleeri. Ent arvestades, et olin sedapuhku lõpukilomeetreil konkurentsivõimeline, siis äkki veerebki 29 paremini? Samas, alles viimasel 20 km-l hakkasin juurde panema ja rohkem ka pingutama.

 
At 15:42, Blogger Priit Pullerits said...

14:49 - mulle meeldib Jaan Martinsoni arvamus tänases, teisipävases Õhtulehes. Kahjuks veebis veel linki ei ole...

 
At 12:09, Blogger Kadri said...

Leidsin ägeda ralliva pildid Teist: http://foto.elva.ee/displayimage.php?album=272&pos=36 Edu!

 
At 12:21, Blogger Kadri said...

Leidsin ägeda ralliva pildid Teist: http://foto.elva.ee/displayimage.php?album=272&pos=36 Edu!

 
At 16:50, OpenID indreksarapuu said...

Palun ette vabandust postituse teemast kõrvale kaldumise pärast. Aga minu kogemus teemal TRM ja nainer näitas, et muidu SEC sarjas minust tahapoole jääv (nii veerand tundi) mees läks kruusa lõikudel oma teed. Tõusudel ja nikerdamistel niipalju kui neid oli, polnud probleemi tempo hoidmise ega möödumisega aga kiirel kruusal polnud enam midagi teha oma 26ga tema vastu. Aga see on ainult üksikogemus ega tasu siit üldisemaid järeldusi teha.

 
At 23:44, Anonymous Anonüümne said...

L:"Endal oli ka ühe lätlaseda sama lugu rattapesu järjekorras. Õnneks too lõunanaaber võttis mõistuse pähe ja läks teise rivi lõppu."

 
At 02:32, Blogger oakleyses said...

tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches

 
At 02:37, Blogger oakleyses said...

new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher

 
At 02:48, Blogger oakleyses said...

bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases

 
At 02:53, Blogger oakleyses said...

louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets

 

Postita kommentaar

<< Esileht