pühapäev, märts 03, 2013

Pullerits: Kuidas ma leidsin Eestimaa ülevaima suusaraja?

Laupäeval jäi Tartu dendropargi rada minust kus seda ja teist.

Ei, ma ei sõitnud Tallinna maratonile. Ja kohutavalt hea meel on, et ei sõitnud. Olgu peapõhjus pealegi selles, et opereeritud parem põlv ei võimaldanud. Tähtis pole põhjus. Tähtis on tagajärg. Et mis sõitmata jäämisest juhtus.

Teadagi, mis seal Tallinna maratonil ees oleks oodanud. Alguses hirmus trügimine. Siis kitsas rada. Tüdimuseni tuttav rada. Kiired ja ohtlikud kurvidega laskumised – see oli vist mullu, kui mu auguga über-Fischerid mind kahel või kolmel korral hange lennutasid. Vastikud põlvi väänutavad tõusud. Küllap teisel ringil lahtine lumi ja siledaks sahatatud pöördekohad. Ja sajad, sajad suusatajad, kellest enamik võimete piiril ponnistamas, nii et pole aega kõrvalegi vaadata.

Mida uut ja huvitavat seal leida olnuks?

Ma sõitsin hoopis maale, kaasas nii über-Fischerid kui Atomicud – juhuks, kui olud osutuvad über-Fischereile kõlbmatuks. Ohh, kuidas ma ses osas eksisin.

Võtsin über-Fischerid Chrysler Pacificast välja ja läksin nendega üle tee põllu servale (kõige ülemisel pildil vasakul; suuremalt vaatamiseks klikkida pildile). Kinnitasin suusad jala külge. Ja edasi...

...edasi tuleb isegi mul õigetest sõnadest puudu.

Sõitsin voore otsa (ülalt teine pilt, paremal; jälgige siin ja järgmistel piltidel pinnastruktuuri!). Selget plaani polnud, otsustasin, et voore harjal vaatan, mis edasi saab. Kuidas lumekoorik kannab ja mis ülalt paistab.

Ülal keerasin piki voore harja loodesse, sihiks ligi kilomeetri kaugusel mobiilimast (ülalt kolmas pilt, all vasakul). See oli katsesõit olude väljaselgitamiseks.

Lumekoorik kandis ideaalselt. See oli kõva ja sile, ilma igasuguste vallide ja lohkudeta. Olen käinud valgel ja siledal Bonneville’i kuivanud soolajärvel Utah’s, kus autod üritavad teha kiirusrekordeid, ja kinnitan, et voore peal oli lumekoorik palju siledam, kui on Bonneville’i järve põhjas valge soolakiht. Suusk kantis perfektselt, libises mõnusa kerge krudinaga. Isegi kepid, mil on väike kulp, ei vajunud läbi. Meeleolu läks ülevaks.

Jah, kananahk tõusis ihule. Nii suurepärane tunne valitses!

Masti taga keerasin otsa ümber ja võtsin suuna piki harja kagusse (pilt paremal). Päike paistis, aga mitte nii teravalt, et oleks pimestanud, kuigi lumekristallid sillerdasid kiirte all. Temperatuur oli arvatavasti paar külmakraadi. Tuult ei olnud mitte mingisugust. Lumekoorik, nagu ütlesin, oli veatu. Vaid mõnes üksikus kohas oli näha mõne väikse metslooma jälgi. Ei mingeid mullakuhilaid ega salakavalaid kivimürakaid. Tuiskasin piki voore harja, ees avarus, taga  avarus, külgedel avarus. Vali selline trajektoor, nagu ise tahad. Kaldu vasakule või paremale. Ei mingit tarvidust etteaetud rajal sõita – sest kogu see hiiglaslik voor oligi rada.

Ja kogu täiega minu rada (pilt vasakul). Seal polnud mitte ühtki teist inimlooma. Seal polnud mitte ühtegi jälge ühestki inimesest, ammugi mitte suusajälge.

Korraks lõikas mu tee hõre võsa ja selle ääres elektrikarjus. Astusin karjusest üle. Kerge laskumine vasakule ja siis ees tõus uue voore harjale (foto all paremal). Näeks sellist tõusu mingil maratonil, vannuks ilmselt, et kuradi kurat, aga esimest korda sain aru ja tunda, et tõus võib olla nauding, kui suusad lihtsalt iseenesest sõidavad sellest üles. Ja kui ümber on avar segamatu loodus, mis hinge rõõmust pakatama lööb.

Uuele voorele jõudnuna ei osanud kohe midagi arukat peale hakata. Vaated ulatusid igas suunas mitme kilomeetri kaugusele (foto all vasakul). Sõitsin keset voort asuva tillukese padrikuni ja otsustasin ilma pikemalt mõtlemata, et teen ümber selle pika ja suure tiiru. Mul tuli meelde mullukevadine rattaretk Utah’s, kus sai samamoodi slickrockil ehk liivakivil emotsionaalsest kõrglaengust tiivustatuna ringi lollitatud (fooling around). Mulle meeldib Utah, pööraselt, eriti sealne punane liivakivimaastik, aga me ei hakka siin valetama: voore peal lihtsalt suvaliselt ringi suusatamine oli ikkagi palju rohkem tundeid küttev kui liivakivil rattaga ringi tiirutamine.

Edasi järgnes esimese jäätunud kruusatee ületus paremale (lendasin vallilt alla selili ja seejärel uuesti valli otsa jõudes teisele poole kõhuli – ülilibedate über-Fischerite süü [kes siis enda vigu tunnistab...]), sest otse ees terendaval trajektooril paistsid mõned majad. Voore paremal äärel liuglesin talude tagant avatud maastikul. Seal olid mõned kohad, kus üksikud kõrred turritasid läbi lume, kuid ega need seganud – oligi vahva nende vahel pisut manööverdada. Peagi keerasin suuskade aukudega ninad vasakule ning jõudsin voore teisele küljele, kust paistis ilus vaade piklikule lumega kaetud järvele (foto all vasakul), kus nooruses sai suviti isaga ujumas käidud.

Peagi ületasin veel korra tee (taas polnud suuski vaja alt võtta, sest tee oli lumine ja jäine) ning jätkasin mööda voore harja parempoolset külge talude tagant edasi liikumist. Kuni ühel hetkel otsustasin, et aitab küll, keeran otsa ringi.

Ai sa mait, seda oli kahju teha, sest tunne oli nii ülev, et sõida või lõpmatusse välja. Ideaalne ilm, ideaalsed suusad, ideaalne lumekate, ideaalne meeleolu – ja ei kedagi teist. Täielik nauding.

Kokku veetsin väljas rohkem kui kaks ja pool tundi. Puhast sõiduaega kogunes 1:33.30. Ülejäänud aeg läks peamiselt piltide tegemisele. Mul pole aimugi, kui mitu kilomeetrit ma läbisin – ja mis tähtus sel olekski?

Hirmus kahju oli sõitu lõpetada, aga ma ei saanud ju vanemaid alt vedada, sest ahjukartulid lihaga ja rullbiskviit ju ootasid. Niigi olin suusatanud üle tunni kauem, kui olin emale-isale algselt lubanud.

Jah, mul on neetult hea meel, et ma Tallinna maratoni ammustest aegadest tuttavale ja pähekulunud rajale teistega «kaklema» ei läinud. Isegi kui mul oleks seal õnnestunud oma über-Fischeritega mõnda igipõlist konkurenti võita, poleks see mingil juhul andnud mulle samasugust emotsionaalset laengut nagu suvaline sõitmine mööda Vooremaa voori (pildil paremal). Terve eilse päeva olin sealt saadud tunde lummuses, ja see tunne pole lahtunud tänasekski.

Olen juurelnud, milles oli ikkagi tolle sõidu eriline võlu peale eelloetletud asjaolude. Kindlasti avaruse tunnetus, sest voore harjalt on näha igas suunas kaugele-kaugele. Kui sõidate laugel maal lagedal põllul, kus võib olla sama tugev lumekoorik, siis vaadete piiratus... on vaadete piiratus. Voorte peal on lauged tõusud ja laskumised, ei ole midagi ponnistama panevat – puhas mõnu! Voore harjal ei ole takistusi, nagu teed (v.a mõned üksikud; pildil all paremal), kraavid, metsad, aiad, tarad jne. Ja mis peamine – voored on ju tuultele ja päikesele valla. See seletabki, miks voorte peal on lumekoorik loodusjõudude poolt nii ühtlaselt tasaseks lihvitud.

Eestis leidub mehi, nagu dr Holden, kes korraldavad kevadisi matku ja minu teada küsivad selle eest ka tasu. Minu küsimus on, kas peaksin selle imekoha, Eesti ülevaima suusaraja, ka teistele reetma. Teate ju isegi, et kui massid peale tulevad, siis kohe ürgne võlu kaob (pildil all vasakul).

Või peaksin siin välja hõikama, kes tahab teha ühe kevadise meeliülendava suusasõidu, tulgu x ajal minu Pacifica peale või sappa, sõidame koos kohale, teeme kolme-neljatunnise mõnuringi, pärast käime minu pool saunas ja lõpuks sööme otse pannilt ahjukartuleid? Aga arvestades, et dendropargi korrespondentsvõistluse üleskutse eest sain ainult võtta, siis ei ole vist mõtet uute ettepanekutega esineda?

Seda enam, et kindlasti mõnel juba näpud sügelevad, et kommentaaride rubriiki ninatargalt kirjutada, et näe, mis me kogu aeg rääkinud oleme – et tõelise suusaelamuse saab ikka loodusest, mitte dendropargist.

Enne kui seda kirjutama hakkate, lugege taas üle laupäevase fantastilise sõidu asjaolud: päike, tuuletu ilm, sile ja kõva lahtise lumeta koorik. Selliseid olusid, eriti täna, pühapäeval, aknast välja vaadates, ei esine Eestimaal just sageli. Mul vist pööraselt vedas, et juhtusin õigel ajal olema õiges kohas.
******
Jaanus Laidvee descending on Slickrock Bike Trail, Sand Flats Recreation Area, Moab, Utah. 19. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Vooremaa fotode autor Priit Pullerits.

74 Kommentaarid:

At 13:05, Blogger Madis said...

Priit, Tallinna maratoni kuupäev on (oli) 03. märts 2013. Päevaga panid puusse?

 
At 13:07, Blogger Madis said...

Ja ära siis Haanja maratoni nädalapäeva unusta. See toimub laupäeval, 09.03.

 
At 13:29, Blogger Priit Pullerits said...

Vahet pole, nagunii ei läheks.

 
At 13:54, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kui sa nüüd vabas looduses liikumist propageerima hakkad - kuidas toime tulla eramaa siltidega, neid valvavate relvastatud maaomanike ja vihaste koertega?

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Looduses liikumisest ja igaüheõigusest http://www.envir.ee/1691

 
At 15:14, Anonymous Anonüümne said...

Tubli Priit! Jõudsid ka kevadise koorikusõidu juurde! See ongi kõige ägedam/mõnusam aeg suusatamishooajal :)

 
At 16:01, Blogger Priit Pullerits said...

...13:54 - seal, kus liikusin, ei pannud küll keegi seda mulle pahaks, hoidsin ka viisakalt taludest eemale ja koerad olid ka kõik ohjes. Ei usu, et enamik inimesi sportlikult väljanägevat ja liigutuste järgi võrdlemisi sportlaslikult liikuvat inimest, kes tema maatükil millegi eraomandiks peetava vastu huvi ei ilmuta, püssiga taga ajama tuleks, seda enam, et isegi mingit kahjustavat jälge tema liikumisest ei jää.

 
At 16:08, Anonymous Anonüümne said...

Selliseid kohti on Eestis palju. Olen kodus põldudel ikka kevadel sõitnud, eilegi, vajus pisut läbi, kuid oli hea; seesugust vahelduvumat voorestiku pakub nii Vooremaa kui näiteks Kadrina ümbrus Lääne-Virumaal 10-15 km raadiuses.

 
At 17:13, Anonymous Anonüümne said...

Väga tubli. Õhtuti on juba pikemalt valge ja kevade poole on seda väga edukas teha ka peale tööd, kui sõita Dendrost Vorbuse poole üle põldude ja sealt veel edasi. Koorik lumel annab hea vabaduse avastamiseks. Olen enne kaardil umbkaudse plaani teinud, nii on tulnud 20 kuni 30km ringid. Ilmatsalust edasi Emajõe luhtadel saab hea suusasõidu.

 
At 17:32, Anonymous Anonüümne said...

Seda laulu on sulle siin aastaid lauldud ja seni oled sa kõik soovitajad järjekindlalt puu taha saatnud. Millest nüüd selline meelemuutus? Bensiin on ju kallis, aega vähe ja dendros saab teha kõike seda mida mujalgi (lühikokkuvõte sinu endistest argumentidest)...
Aga tore, et oma kõrges vanuses (mida siin rõhutada armastad) muutuda suudad :)

 
At 18:13, Blogger Madis said...

Priit is the man of solitary flats :-)

 
At 18:38, Anonymous Anonüümne said...

"Minu küsimus on, kas peaksin selle imekoha, Eesti ülevaima suusaraja, ka teistele reetma. " - ei pea, selliseid kohti on Eestis palju. Aga jube tore, et PP muutub dendrofännist normaalseks suusanautijaks. Aga ju ta nii on, et teatud vanuses hakkab mõistus paika loksuma:)

 
At 18:47, Blogger Andres P said...

Priit ei kuula soovitusi. Ta avastab ise.
Peale kooriklume on veel avastamisesk puuderlumi, kuuvalge, raba, külmast praksuvad puud, härmas leevikesed ja veel 1001 Eesti looduse ilu, mida suusatamisel väljaspool armsaks saanud dendropargi radu avastada. Jõudu!

 
At 18:48, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kas saunaölled peab ise kaasa tassima vöi on noorperemees need juba eesruumi külmaveeämbrisse likku pannud...
Maamees

 
At 19:17, Anonymous Anonüümne said...

Lugesin Estoloppeti lehelt et kaks paari suuski jälle jalutama läinud, ühed augud ja ühed Rossid. Leidub ikka spordimehi meie hulgas... Tore et Priit maailma avastab :) Parem hilja kui Leida.

 
At 19:32, Anonymous Anonüümne said...

Teretulemast suusanaudingutesse! Kui nüüd doktori sõna natukenegi kuulaks ja klassikasuusad kaasa võtaks, avaneks lõputu matkamaailm!

-19:32

 
At 19:52, Anonymous Anonüümne said...

Ja mis tunne veel merejääl on......aga see on kauge, jah, Pacificale.

 
At 20:19, Blogger Lauri said...

Aga jah. Tallinna maratonil olid hoopis täna aeglane lipe/ajad 10-15 min aeglasemad kui mullu/, ohutud laskumised ja isegi kurvid olid lume all, kuna polnud midagi sahatada....kiirused nii aeglased, et isegi algajad said astumistehnikaga kurvides hakkama. Tohutult pehme jah oli.

 
At 21:42, Anonymous Anonüümne said...

Kui oleksid olnud kütt, poleks õhtuks ühtegi rebast pannile saanud.

 
At 22:36, Anonymous Anonüümne said...

Ma arvan, see on Sandor Liive, kes suuski varastab, sest ta on nii vaene, et pole raha endale ise osta.

 
At 07:45, Anonymous Anonüümne said...

Eilne 50km klassikasõit oli vägev.
Vaat nii tuleb eest ära sõita ja mingid muidusööjad ja lõpus kiirendavad mehed ära küpsetada. Skandinaavia viiking Johan Olsson näitas klassi!

Ja näitas ühtlasi koha kätte
Skandinaavlastele, kes viikingi nime ei vääri (Northug), toslemitele ja guidoldele. Kahjuks peab nentima, et ka meie meestele, kellest enamik jäi ka briti(sic!) seljataha.

 
At 07:46, Anonymous Anonüümne said...

Ja milline vägev habe tal veel on. Tõeline suusakuningas!

 
At 08:20, Anonymous Anonüümne said...

Ei sõbrad.
Veerpalu oli puhas - see on lõppenud MM kokkuvõte. Vaadates, kellele ja palju me eided kaotavad, siis pole siin küll tegu sekundi näppamisega mingi aine toel, hoopis töösse suhtumise ja selle tegemise viisiga.

Tundes veidi ka sportlaste psühhikat ning vaadates eilset maratonisõitu - see ei olnud petturi võit. Ja ka Veerpalu üleolek selles valguses tundub märksa reaalsem.

Kui oleks kuidagi teisiti olnud, siis need, kes teavad, kuid kaotavad, oleks varem või hiljem hakanud pealekaebajaks.

Pigem on nii, et aineid kasutati eitede poolt, kuid ikka kuskile suurt ei küünditud. Ning ilma aineteta ongi aeg brittidelt suusatamises lutti saada.

Tulevad noored ja teevad. Uut põlvkonda, suhtumist on vaja.

 
At 08:25, Anonymous Anonüümne said...

Mis oli 50 km-s Gunde Svani jt. sõiduaeg?

 
At 08:35, Anonymous Anonüümne said...

2013 1. Johan Olsson (Rootsi) 2:10.41,4

1984 1. Thomas Wassberg (Rootsi)
2:15:55.8

jt:
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Olympic_medalists_in_cross-country_skiing

 
At 08:38, Anonymous Anonüümne said...

2002 Salt Lake City OM 50 km klassikas - hõbe, Andrus Veerpalu, aeg 2:06:44.5

 
At 08:53, Anonymous Anonüümne said...

Mehed, suusatamises aegu ei võrrelda.
Rada, olud jne.

Palun tuletage meelde eilne võistlus. Teisel poolel laskuti rajast väljas, sest raja põhjas oli vesi. Vesi ei libise sedavõrd kui jää.

Eilne sõit ja aeg oli vägev ning seda Andruse SLCity ajaga võrrelda ei ole miskit mõtet.
Nagu ka eilse Tallinna maratoni võitja aega eelmise aasta omaga.

Suusatamises ei ole aeg mingi näitaja. Sõltuvalt oludest läheb minul Tartu Maratonil 3:20 kuni 4:50. Rada sama, mees kah. Ajavahe mitte 3 minutit, vaid üle kolmandiku sõiduajast.

 
At 09:05, Anonymous Anonüümne said...

Eilse 50km järel tundub, et Priidul kipub vist Rehemaa koha pealt õigus olema - väike sähvatus mõne aasta tagant, muud sõidud Harju keskmine (mitte MK keskmine).

I.A.

 
At 09:44, Anonymous Anonüümne said...

Täpselt minu mõte. Tartu maraton võiks ka vahelduseks olla ilma ajavõtuta.

 
At 09:52, Anonymous Anonüümne said...

Eesti sprinterid toovad vägisi mamma Kiire silme ette, kui ta pärast Jorh Aadnieli äpardunud Venemaa-reisi koogelmoogelit kloppis: "Mina ei saa aru, kuidas sa seal nii saamatu olid, kodus oled ju küll tragi..."

 
At 10:27, Anonymous Anonüümne said...

9:52 - :) :) :) minu arvamus sinu perfektses väljenduses!!!

 
At 10:40, Anonymous Kohalikud vaatlejad said...

Tore kui keegi leiab aega ka Vooremaad külastada. Kohalikud inimesed on need kahjuks juba varem leidnud ja korraldanud hommikuti, kui lumi kannab, sõnu kirjeldamatuid retkesid mööda voori. Langus on kohati mitu km ja sama lihtne on ka voore otsa tagasi tulla. Ettevaatlik peab olema okastraataedadega,mida peab teadma. Soovitan kindlasti tulla nt Raigastvere järve vaatetorni juurde, Mullavere telefoni masti või nt Kuremaa tuuleveski juurde ja lihtsalt liuelda mööda radasid, mida ise saab määrata. Kui päeval päikesega hakkab plusse andma siis on raske peale 11.00. aga praegu on see parim mida Estoloppeti asemel teha.

 
At 11:41, Blogger Priit Pullerits said...

Juhhei, eelkirjutaja, küllap tulid teile selle sissekande piltidel mõned kohad väga tuttavad ette, eks ju?

Kujutage ette, mis kiirusvõistluse saaks teha Mullavere mobiilimastist piki voort Tartu suunas! Umbes 2-2,5 km ühes suunas, siis lai pööre, umbes poolekilomeetrine, tagasi. Kokku umbes 5 km ring. Korraga mahuks vabalt liuglema oi kui palju mehi! Nt kümnesed grupid, kolm või neli pääsevad edasi. Vaat selline võistlus oleks midagi uut ja tiivustavat, ja isegi neil, kes kohe välja langevad, oleks huvitav, sest kogu võistlusest on igas suunas avar ülevaade. Oleks mu tegevus võistluste korraldamine, teeksin ära, kuid paraku puudub see oskus ja oleks loll hakata nii kaunis ja võimsas kohas katsetama - võib kogu idee ära solkida. Aga idee on nüüd õhus, ja mul pole midagi selle vastu, kui mõni korralduskogenu sellest kinni haarab ja selle seal ära teeb. Minu poolt ulatuslik meediakajastus, ja mitte ainult blogis.

 
At 12:26, Anonymous Kohalikud vaatlejad said...

Pole mõtet oma pead selliste asjadega vaevata. Ning igasugused geelineelajad ajaksime Luuaga laiali, pole vaja siiakanti seda tippsporti. Seda fiilingut ei saa kahjuks jah kusagil Eestimaal.

 
At 13:48, Blogger Priit Pullerits said...

Nõus, eelmine, tõesti, võtan oma viimatise uitmõtte (11:41) tagasi. Mida vähem sinnakanti neid suusatajaid satub, seda parem.

 
At 14:21, Anonymous Voldemar "Vooremaa verine" Traksmann said...

Ei mingeid suusapedesid siia meiemaale. Priit kui sind näen ajan koerad kallale.

 
At 14:37, Anonymous Anonüümne said...

Vat sellest viimasest kommentaarist ei saa jälle mina aru. Miks peab olema härga täis lihtsalt ühe pühapäevasuusataja peale, olgugi, et Fischeritega? Kangesti meenutab üle piiri läinud "eramaa" sildistajaid. Mitte mingisugust alust selleks ju pole, liiatigi peale PP tagasivõtvat avaldust. Lihtne rumalus ajab ikka närvi küll vahest!

 
At 14:45, Anonymous Anonüümne said...

Maainimest võib närvi ajada ainult PP kergatslik suhtumine päriselusse. Ega Priit ju kätt mullaseks tee; ei ütle ära ka traditsioonilisest restoranilõunast. Kõige targem oleks siin nüüd nõu ja jõud liita, härrad eestlased!

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Olgem ausad - tehnoloogiline progress ei ole halb, vaid ennest sellest progressist pilve tõmbamine on halb. Nii nagu see Eesti elu baseerub ju peamiselt mingitel nuti-telefonidel ja võrguühenduste ümber. Ning siis Ilves mõtleb, mis küll valesti on ja paneb ikka pea liiva alla.

 
At 17:34, Anonymous Anonüümne said...

Priit, sa esined ikka nagu mõni teismeline poisike: mul on nii ägedad auguga suusad, teil ei ole!, mina tean üht ilusat kohta, teile ei ütle! jne. Kasva suureks, ehk hakkad kunagi ka jagamisest rõõmu tundma.
Ning veel, pole mõtet Holdenit tögada. Neid, kes viitsivad midagi teiste heaks teha (olgugi, et raha eest), on niigi vähe.

 
At 18:03, Blogger Priit Pullerits said...

17:34, don't take everything so seriously. Seriously! This is here just a game. In other words: the facts are true to my best knowledge, but their presentations and interpretations are meant to entertain. Even Jack Mae, a well-known Estonian skier said recently that sports is just entertainment. Do you really think that blogging should be done with an extremely straight face?

 
At 18:20, Blogger sull said...

eksid selles osas, et sellist võimalust on Eestis vähe. Lõunas on seda ikka iga kevad, Märtsis on see pigem tavaline kui ebatavaline. Ja kuigi avarust on vähem, siis kujuta ette täpselt sama asja + mäed! Haanja maraton, aga rada on kogu valge osa. Nagu ütleks üks tegelane Kazakstanist: it is naiss!

 
At 18:47, Blogger Sass said...

to 17.34
Miks ei või inimene olla nooruslik ja lapsemeelne ning tunda lihtsatest asjadest rõõmu? On see mingi rahvuslik standard, et kõik peavad olema buldogi näoaga ja alati igavalt asjalikud ja tõsised?

 
At 19:05, Anonymous Anonüümne said...

Tegelikult sellisel väljal olid auguga suusad kergelt üleliigsed küll (aga no - hull kuritegu küll, eks?), sest hea suusa mõte on minu meelest ikkagi temporajal hea tunnetuse saamine.

 
At 19:36, Anonymous Anonüümne said...

Priit, 18:03. Aber warum hast du für dieses "Entertainment" solche Weise gewählt? Macht es dir Spass, dass viele Leser hier dich schimpfen und dir viele böse Worte sagen? Wir anderen finden diese "Diskussionen" ganz unschön und manchmal sogar direkt ekelhaft zu lesen. Dein Blog hat hohes Potential fachkundige Skiamateure zusammenzubringen, doch wird alles von deinem allumfassenden Egoismus überschattet.

 
At 20:16, Anonymous Endel Kadajas, noortespordi edendaja said...

Välismaalased on meie blogi kaaperdanud raisk!
Ei ole kohta kuhu nad oma räpast kärssa ei topi. Isegi postimehes oli täna.
Ning siis esinevad arvamusrubriikides mingid ullikesed kes kiidavad et eesti keel on oma parimas vormis.
Kahju et seltsimees Stalin ei jõudnud eesti keelt kirillitsasse väänata. Oleks meil täna kirillitsa aga siiski oma.

 
At 20:27, Anonymous Karl Paldis, vana alpinist said...

Priit, need pildid tuletavad mulle meelde Kaptshali liustiku Altais. Olid ajad.

Oo, lumised väljad, kui suur on mu rõõm!

 
At 20:37, Anonymous Anonüümne said...

Lp. Endel Kadajas,
blogija on isiklikult ka inglise keeles postitanud, nii et...

 
At 20:39, Anonymous Anonüümne said...

19:36
Pullerits has no choice left but to act as clown. The man unfortunately understands nothing about modern sports training. He's unable to grasp even the most basic fundamentals. He himself, a human wreckage sports-wise, is the most convincing illustration of the damage that unscientific sports training can bring.

 
At 20:56, Anonymous Endel Kadajas said...

Lp. Endel Kadajas,
blogija on isiklikult ka inglise keeles postitanud, nii et...
--------------------------------
siis et ..... kellele me kirjutame oma puu-inglise keeles? Venelastele? Lätlastele? Rootslastele?

Kas teeme siin jaankaplinskit et solvumise korral enam eesti keeles ei kirjuta?

 
At 21:14, Anonymous Anonüümne said...

20:39, je ne comprends pas pourquoi monsieur Pullerits ne ferme pas son blog. Il n'a rien d'utile à dire, mais il encore envoie trois messages chaque semaine. Où est le journalisme d'enquête ? Où sont les faits ? Seulement rumeurs et la manipulation.

 
At 21:20, Anonymous Endel K. said...

Kõike siin näeb, aga see on ersats.
Tõelises rahvastevahelises keeles -- vene keeles peaks kirjutama. Siis oleks asjal jumet. Praegune on lapse lalin ja tühi tuul.

 
At 21:20, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits? Un clown veramente patetico! L'uomo lavora in una società di proprietà di grandi società norvegese. Allo stesso tempo, insulta norvegesi, e altri europei. L'uomo ha idee estremiste di destra mostrato spesso qui nel suo blog.

Paradox? Questo è il modo in cui le cose accadono qui in Estonia. Povero paese!

 
At 21:25, Anonymous Anonüümne said...

Meie väliskülalised avaldavad siin imestust, miks Pullerits oma blogi kinni pole pannud. Ikka on siin kolm mõtetut ja sisutühja kirjutist nädalas, öeldakse..

 
At 21:48, Anonymous Carl Philip Muda-Coon said...

Õige eestlane paneb välismaalasele jalaga. Kuradi urjukid niigi kõik ära kaaperdanud ja omastanud.

Loodame et monsenjöör Pullerits tuleb ja platsi puhtaks lööb. Ning kirjutab meile ikka 3 korda nädalas ilusas lõuna-eesti (võib ka setu) murdes. Kahju et kärbiku maale jätsin, suures vihas paneks praegu paugu lakke hakkama, nagu Lõuna Aafrikas elaks arvesta siin kõiksugu värviliste ja sulelistega, kes isegi eesti keelt ei mõista rääkida.

 
At 22:20, Anonymous Anonüümne said...

Suva, peaasi, et hiinlasi ei ole.
Teet

 
At 22:42, Anonymous Luigi said...

Pullerits on veiderdaja... Suur veider veiderdaja! Ja spordi metoodikast ei tea ta tuhkagi. Hale!

 
At 22:43, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits un buffone ... Grande buffone bizzarro! Sport e metodologia, non sa un bel niente. Patetico!

 
At 23:09, Anonymous Anonüümne said...

Älä viitti! Reiät suksilla ovat ihan turhaat!

 
At 00:52, Anonymous Anonüümne said...

täielik klounaad. vana kloun ise ees ja teised järele.

 
At 06:40, Anonymous Anonüümne said...

Ka Dendropargis võib saada sama laengu mis looduses käies, küsimus on ainult ajas kuna sinna suusatama minna, näiteks varahommikul. Päike tõuseb, puud on härmas, mõni üksik kits jookseb eemal mitte ühtegi hingelist rajatraktor sahiseb ning kodututel dendroringi kõrval kuusevõsas teepotid podisevad lõkke peal.

 
At 08:23, Anonymous Anonüümne said...

Responsible persoon vaatleks põldu kui tootmismaad. Nüüd san aru vanasõnast, miks ilu ei sünni patta panna.

 
At 09:20, Anonymous Anonüümne said...

ליצן ... ליצן מוזר גדול! ספורט ומתודולוגיה, הוא לא יודעים שום דבר. פתטי!

 
At 09:24, Blogger Priit Pullerits said...

Väga hea, mehed, väga hea! Nüüd on juba tunda, kui tõuseb välismaa-vastane vimm ja haaratakse kärbiku järele või äsatakse jalaga, et mehed on Haanja maratoniks vaimselt valmimas. Et kuidas nii? Aga ÕLi lugesite laupäeval? Seal tuletati meelde katkendit Kiku raamatust, kuidas ta nägi vägivaldseid unenägusid - eriti lahe oli see unenägu, kus ta ühe naise täiega läbi klohmis, siis üles tõmbas, noaga tal kõri läbi lõikas ning siis isegi tagasi vaatamata lihtsalt minema jalutas -, mille kohta psühholoog Mare Pork ütles, et väga hea, see näitab, et ta on karmiks võitluseks viimaks küps (mitte küpse!). Nii et Haanjas tõotab tulla halastamatu võitlus, mis?

 
At 10:49, Anonymous Anonüümne said...

parajad jobud siia kogunenud.

 
At 11:07, Blogger Madis said...

Andestust, et ma siin lõimes võõrkeelega algust tegin. Tunnistan pattu.

 
At 11:44, Anonymous Anonüümne said...

Tõsisem teema. Seli tunnistab täna ÕLs, et on Veerpalu kohtusaagat rahastanud. EOK presidendi kohal istudes on ta väga teravas huvide konfliktis, sest olümpialiikumise rahvusliku juhina ei saa ta maksta dopingupatuse puhtakspesemise eest. Või mis?

 
At 12:07, Anonymous Anonüümne said...

see toimus ilmselt enne ametisse astumist.

 
At 12:10, Anonymous Anonüümne said...

puhta spordi põhimõtted... my ass!

 
At 13:08, Anonymous Anonüümne said...

Kas Selil on mingid põhimõtted?

Jaa, kindlasti.

Kuid kokkulangevus olümpiaideaalide ja tema põhimõtete osas on ilmselt juhuslik.

 
At 13:12, Anonymous Anonüümne said...

to 11:44 "...ei saa ta maksta dopingupatuse puhtakspesemise eest." - kas kommenteerijal on mingit siseinfot, et AV on süüdi mõistetud?

 
At 13:15, Anonymous Anonüümne said...

Kui lugu olnuks puhas, siis: Kiudma arstina oleks avaldanud, mis lubatud ained viisid selleni, et test osutus positiivseks (Hernitsa saates oli sellekohane vihje); Toomas Savi ei oleks üritanud FISis asju kinni mätsida.

 
At 14:18, Anonymous Anonüümne said...

Omapärane kuidas see dopingucase on tagurpidi pööratud. Justnagu Veerpalu polekski veel süüdi mõistetud.
1)Alaver jätkab koondise juures tööd niikaua kuni Veerpalu pole lõplikult süüdi mõistetud.
2) Seli toetab Veerpalu rahadega kuni asjas saabub lõplik selgus jne.
Lugu on ju nii, et tegelikult on Veerpalu süüdi mõistetud ja kannab karistust. See, et nad üritavad kohtu kaudu ennast puhtaks pesta ei vähenda hetkel teadaolevat fakti. Kui kaua on võimalik tänapäeva Eestis seda lõplikku tõde otsida? Mina pakun, et lõpmatuseni. Ei imestaks, et kohtuotsuse venimise orgunn on meie kavalpeade sepistatud. Näitamaks asja mingis vajalikus valguses, et ka hiljem saaks edasi laulda laulukest, et lõplik otsus ei olegi lõplik.
Teet

 
At 15:21, Blogger Madis said...

Et asja venitatakse, kuni case on aegunud? Arbitraažikohtu poolt. Ja kõik oleks nagu JOKK.

 

Postita kommentaar

<< Esileht