pühapäev, veebruar 17, 2013

Pullerits: Miks Tartu maraton lõppes meditsiinipunktis?

Umbes poolel maal kadusid jalad ühtäkki alt. Radade vahel käis tihe sõelumine, et leida kurvides lühimat trajektoori, ja ühel hetkel haihtus tasakaal. Prantsatasin kahe raja vahel külili. Esimese asjana mõtlesin, et koristan kiiresti suusad ja kepid teistel eest, eks siis näis, mida edasi saab. Jäin mõnusast viie-kuue-liikmelisest grupist maha.

See oli siiski tühi asi võrreldes sellega, mis juhtus mu Rootsis arstina töötava vennaga juba esimesel laskumisel. Tal jäi vasak jalg kusagile kinni ning ta lendas samuti pikali. Aga ohh hullu: kui ta end püsti ajas, ei lasknud vasak jalg ennast ette liigutadagi. Kuradi palju on veel sõita jäänud, käis vennal kergelt ahastav mõte läbi pea. Lisaks läks tal süda pahaks – kukkumise sagedane kaasnähe. Aga ta üritas ikka jätkata. Proovis tasapisi, mis liigutusi jalaga teha annab. Mõnikord lõi nagu noaga vigastatud reielihasesse. Alles 10. kilomeetril sai enam-vähem normaalselt liikuma hakata.

Mul vedas rohkem. Viimasena möödus minust, kui end püsti ajasin, Tartu Suusaklubi vormis sõitja, number 220. Sain ta peagi kätte. Tutvustasin ennast ja küsisin, et Tartu mees ju, kes ta on. Selgus, et Mathias Juust. «Oi, siis oled küll kõva sõitja!» hüüdsin heameelest. Kuid ta lisas kohemaid, et lõpetas aasta tagasi tippspordi. Sellegipoolest küpses mul kiiresti plaan: sain tema liikumisest aru, et ega ta seda maratoni surmtõsiselt ja elu eest võta. Niisiis tegin ettepaneku, kas ta aitaks mind tasapisi gruppi tagasi vedada. Ta oli lahkelt nõus. Võtsin talle sappa ja reguleersin tagant kiirust: nii, nüüd on paras... nüüd võiks natuke juurde panna. Selline maraton hakkas juba päris meeldivaks muutuma. Umbes kahe-kolme kilomeetriga saime eessõitjad kätte. Kahjuks astus ta seejärel kõrvalrajale ja lasi tempo alla. «Vaatan, mis tagapool toimub,» põhjendas ta.

Suur aitäh, Mathias Juust!

Siit kõigile minu ettepanek: kui keegi teid aitas, miks mitte talle siin avalikult tänu avaldada? See tuleb sportliku õlg-õla-kõrval-tunde arendamisele üksnes kasuks.

Juba ammu enne starti oli selge, et tuleb tihe võistlus. Läksin viis minutit enne stardikoridoride avamist 301-500 väravasse – ja sain sealt suurest summast koha alles kolmandasse ritta. Kui kaks minutit enne starti koridoride vahelt võrgud eest võeti, jäin vöökoti kallal kohmitsema, kui teised ettepoole liikusid, ja kohe põikas üks mullu minust rohkem kui sada kohta tagapool lõpetanud mees tagant kõrvalrajalt minu ette. Järeldasin: selge, täna armu ei anta.

Minu arust keerati isegi kolmandas stardigrupis gaas koheselt põhja. Hea märk oli see, et määrdemees Jaanus Kunts Suusavendade meeskonnast oli valmistanud ette igati eeskujulikud suusad: tundus, et enamiku omadest libisevad need paremini, ja mis samuti tähtis – pidasid ideaalselt.

Seda, et algtempo oli kõva, tõestab kas või tõsiasi, et Matu ajavõtupunktis kaotasin liidrile kõigest viis ja pool minutit, samas kui nädal tagasi teatemaratonil venis kaotus üle seitsme minuti. Nüüd jõudsin klassikastiilis Matuni minut ja veerand kiiremini kui teatemaratonil uisutehnikas, ja tookord olin seal lõpetades omadega üksjagu kustunud.

Harimäele lähenedes sõitsin mööda ühest teise stardigrupi mehest, kes tegi kohutavat häält. Ähkis ja puhkis nagu künnihobune. «Nagu Šarapova!» pakkusin tema valjude häälitsuste peale võrdluse. Ta ei kostnud musta ega valget, ähkis hirmuäratava häälega edasi.

Tunamulluste mälestuste ajel pelgasin pisut Harimäe tõusu. Tookord tikkus selleks ajaks pidamismääre juba kaduma. Ent seekord toimisid suusad ideaalselt. Siiski hoidsin tagasi, sest meelde tuli seegi, kuidas mullu oli Eesti suusakoondise endine arst Tarvo Kiudma seal minust möödunud ja pärast lausunud, et jätsin üpris koomas mulje. Ega ta eksinud. Nõnda siis proovisin seekord säästlikumalt sõita.

Millegipärast tundus Harimäelt laskumine sedapuhku eriti pikk – ei lõppenud ega lõppenud. Kuigi algul sattusin ebasoodsasse jälge, sest libedaim rada oli hõivatud, ei kogunenud kaotust võrreldes teistega peaaegu üldse. Veelkordne märk Suusavendade meeskonna heast tööst.

Kummatigi üllatas tõsiasi, et üksjagu tihti tuli tagantpoolt minu stardinumbrist palju suuremate numbritega mehi, kes sõitsid muudkui mööda. Mul puudus igasugune ettekujutus, millisel kohal ma liigun, sest infoga, kui palju ma kaotan liidrile, mida paaris kohas hõigati, ei ole nii taga küll midagi peale hakata.

Distantsi keskel hakkas aga piinavalt tunda andma probleem, mis on varemgi teravalt häirinud. Vasaku käe ranne jäi hoolimata spetsiaalsest toest üha valusamaks. Valu oli koguni nii lõikav, et lõi randmest õlga. Esimest korda suusavõistluste jooksul soovisin, et tuleks rohkem tõuse, mida enamik üldiselt ei armasta – arusaadav, need ju kurnavad. Aga tõusudel sai sõita vahelduvate tõugetega ning töötada tugevamini jalgadega, mis tähendab, et ranne võis puhata. Proovisin survet vasaku käega vähendada ja töötada rohkem paremaga, aga ega sest eriti abi olnud – iga tõuge tekitas ikkagi valu.

Ja mis eriti halb: ajapikku hakkas valu tegema ka parem ranne.

Kummalisel kombel, mida rohkem randmed valutasid, seda paremini tundis end organism. Ei tea, kas seepärast, et pidin alateadlikult tempot veidi alandama? Kentsakas oli see, et kui tulid kilomeetrimärgid, et lõpuni jääb pisut üle 20 km, tundsin hoolimata tuikavatest randmetest, et pagana kahju, et see sõit peagi läbi saab. Sest enesetunne oli fantastiline. Ausõna, tundsin, et mootori poolest võiks sõita 70 või 80 km vähemalt.

Kui aastaid tagasi rõõmustasin Palu TP-s, et raja raskem osa on läbi ja edaspidi saab hakata paaristõugetega lükkama, siis nüüd ei teinud Palu TP järgsed lauged lõigud põrmugi heameelt. Iga kepitõuge oli valus, vastikult valus. Nägin enda ees vähem kui saja meetri kaugusel vähemalt 30-40-liikmelist gruppi, mida aastaid tagasi oleksin neil lõikudel üritanud kindlasti püüda, kuid nüüd polnud selleks mingit lootust. Hämmastav, et too grupp mul suurt kaugemale eest ei liikunud.

Palu TP järgsed lõigud olid ka esimesed, kus suusatajate kett viimaks tükkideks lagunes. Seni oli kogu võistlus kulgenud hanereas, ja sageli koguni kõrvuti haneridades. Ühtviisi tegi vahede kärisemine olukorra rahulikumaks, sest möödujaid jäi vähemaks, teisalt kadus aga konkurentide tiivustav mõju.

Endale üllatuseks leidsin pärast viimast, Hellenurme TP-d endas kasutamata reserve. Proovisin randmevalu unustada ja hakkasin kiirust lisama. Sain ridamisi meestest mööda, eriti just tõusudel. Sellegipoolest säilis kerge tunne. Kui fotograaf 5 km enne lõppu raja ääres kiitis, et tubli, Priit – ja üleüldse suur-suur tänu kõigile kümnetele inimestele [üksvahe mõtlesin – ja ärge pidage, palun, seda uhkustamiseks –, et ega vist rajal polnud palju neid, keda minust rohkem nimeliselt oleks tiivustatud], kes mind raja ääres ergutasid (nimeliselt tean tänada telereporter Tarmo Tiislerit Kuutse TP-s), see andis palju jõudu (ja ilmselt motiveeris ka teisi, kes said teada, et mina olen nende kõrval [no see sai küll viimaste aegade keerulisim lause, aga näitab, et ega maraton vaimu krussi ole keeranud]) –, siis jõudsin fotograafiga talle tänutäheks kiituse eest isegi patsi lüüa.

Seda, et jõudu jätkub ja suusad peavad suurepäraselt – kuigi Kunts oli avaldanud kahtlust, et ega need päris lõpuni äkki kesta –, näitas kohvipunkti eelne tõus, kust sain rahulikult jäljes üles ja ega see mind hingetuks võtnud. Kohvi jätsin seekord rüüpamata, sest olin keskendunud pikale lõpukiirendusele. Mitu meest oli mulle sappa haakinud, kasutades mind vedurina. Kui kolm neist 2 km enne lõppu mööda hakkasid minema, arendasin nendega isegi sõbralikku vestlust – jah, jaksu jagus. Küsisin naerdes, et noh, kas nüüd hakkate paugutama. Püüdsin omakorda neile sappa haakida. Kiire pilk üle õla reetis, et järgmised on ligi poolsada meetrit tagapool, mis näitas, et ega mu tulemus suurt enam kannatada tohiks saada.

Aga mis juhtus järgnevalt! Sadakond meetrit enne s-kurvi sisenemist nägin kümmekond meetrit eespool ajaloolast Pärtel Piirimäed, kes oli koos endise Eesti suusakoondislase Peip Reedi ja paljude teistega möödunud minust umbes Peebu TP kandis (kui õigesti mäletan). Loomulikult andis Piirimäe nägemine lisaindu, nagu ilmselt annab minu nägemine lisaindu kümnetele teistele. (Piirimäe tunnistas hiljem, et talle küll andis.) Nüüd tuli oma šanssi targalt kasutada, sest viimastel aastatel kõva arenguhüppe teinud Piirimäed ei ole enamikul kerge alistada.

Edasine käis nii. Kuna Piirimäe liikus minust parempoolsel rajal ja s-kurv keerab kõigepealt vasakule, tuli rünnata täpselt enne kurvi sisenemist, et hoida teda väljaspool ja saavutada sellega edumaa. Nii ka toimisin. Sain mööda ja tõukasin mäest alla. Kuna mäe all järgneb pööre paremale, tuli all, oletatavasti suurima kiiruse peal, rada vahetada. Ma ei näinud, kui kaugel minu taga on Piirimäe, ja sööstsin üle radade paremale. Järsku kuulsin, kuidas Piirimäe hüüdis, et «Priit, nii ei tehta!». Pärast väitis ta, et olin oma suuskade tagumiste otstega läinud üle tema suuskade esiotste.

Kuid tõusul sai ta mulle kõrvale. Niisiis jäi arvete klaarimine lõpusirgele. Teadsin, et oluline on väiksel laskumisel saada üles võimalikult suur hoog, sest siis on finišisirgel kiirust kergem hoida. See plaan töötas. Õnnestus Piirimäed edestada pooleteise sekundiga.

Piirimäe oli pärast mu peale pahane, et see võis küll olla minu taktika, aga olin oma suuskade tagaotstega sõitnud ikkagi üle tema suusaninade, ja ütles, et kui blogis vabandust ei järgne, siis...

Palun vabandust, Pärtel! Aga see oli selles mulle füüsiliselt valusas sõidus üks väheseid kirkaid võimalusi ja mitte ei saanud seda kasutamata jätta. Kinnitan, et ei arva, et olen tänu sellele võidule sinust parem suusataja. Ei ole!

Pärast küsisin Reedilt, kas ta suusatamise reegleid tunneb. Ta ütles, et mingil määral. Kirjeldasin talle olukorda. Küsisin, kas rikkusin reegleid. Reedi avaldas arvamust, et mitte. (Jah, ma olin ju eespool, ja eespool sõitjal ei pea olema silmi kuklas.)

Veel kord: tunnistan, et mu manööver võis tunduda pisut jõuline, aga see toimus ikkagi finišiheitluses, kus käib tulemuse viimistlemine, ja jääb kehtivate reeglite raamesse. Distantsil, usun, ei ole küll kellelgi mu vastu kaebusi, sest enamikul kordadel, kui rada vahetasin, püüdsin kiigata üle õla või anda käega oma rajavahetuse suunast märku.

Kartsin, et kokkuvõttes saan košmaarse koha, sest rajal leidus oi kui palju 500st ja isegi 700st suuremate numbritega mehi, kes minust mööda tuiskasid. Seda suurem oli üllatus, kui võistluskeskuse printeris trükitud diplomil oli kohaks 380.

Jah, see on mu viimaste aastate kõige kehvem koht. Kõigest paar aastat tagasi sõitsin kahel korral teise saja keskpaika. Nüüd on konkurents nii tihe ja terav, et enam ei maksa sellest unistadagi. Kuid aeg oli elu parim, 3:24.28,7. Tervelt kaheksa ja pool minutit kiirem kui mullu (3:33.05, 326. koht)! See on seda hinnatavam, et tänavune võitja sõitis rohkem kui poolteist minutit aeglasemalt kui aastatagune võitja. Ja ei maksa unustada, et veel aasta lõpus ei maksnud mul Tartu maratonil asjalikust sõidust üldse unistadagi – parem põlv oli ju värskelt opereeritud ja selle kõhres haigutab siiamaani ning jääbki sinna haigutama suur auk. Vähemalt nn ühejalgsete sõitjate konkurentsis tegin küllap üsna arvestatava tulemuse.

Ilmselt tuleb väike mõru pill alla neelata dr Holdeni ehk Ain-Ivar Tupi fännklubil, kes lootis, et nende lemmik näitab mulle Tartu maratonil koha kätte. Kuigi dr Holden tunnistas finišis, et oli saanud rajal infot, kui kaugel ma olen – ja mitte kaugel, nii umbes 45 sekundit –, siis järele ta mulle siiski ei jõudnud. Minut ja pisut üle 15 sekundi jäi meie vahele (tema koht: 415.). Loomulikult vabandab seda allajäämist tema võistluspäevaeelne suur töö suuskade määrijana. Kuid ärgem unustagem minu opereeritud põlve ja hirmsalt valu tegevaid randmeid, mille tõttu seadsin kohe pärast lõpetamist sammud meditsiiniteenistusse. Lootsin, et ehk saan sealt leevendust, teevad süsti või kasutavad mõnda muud imevahendit. Paraku tunnistasid nad, et nii hullu trauma vastu neil abivahendeid pole.

Üldse tundub, et konkurentsi teravnemine toimub paljude tervise arvelt. Veikko Täär pidi tervise tõttu katkestama. Minu teatevõistkonnakaaslane tunnistas, et pool võistlusmaad olid tal käelihased pööraselt valusad. Scanpixi siinne boss Art Soonets sai sootuks maksakrambi. Üks mees, kes minust 2 km enne lõppu möödus, tunnistas, et tal teeb küünarnukk kõva valu.

Tore võistlus oli, aga kas konkurentsi tihenemine ei too kaasa liiga suuri ohvreid?
******
Slickrock Bike Trail, Sand Flats Recreation Area, Moab, Utah. 19. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Priit Pullerits umbes 50 minutit enne Tartu maratoni starti Tehvandi staadioni serval. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 2: Tartu maraton käib täie hooga. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Tartu maratoni start on antud, keskel laskumisasendis sinises võitlusdressis, musta mütsi ja hallide suusasaabastega Priit Pullerits. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Tartu maratoni liidrite grupp. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 5: Tartu maratoni suusatajate massi esimene ots. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 6: Tartu maraton käib täie hooga. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 7: Hetk maratonirajalt. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 8: Hetk maratonirajalt, keskel kollases liidrisärgis Eveli Saue. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 9: Priit Pullerits ja Pärtel Piirimäe arutavad pärast Tartu maratoni lõpetamist Pulleritsu möödumismanöövrit finišieelses s-kurvis. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 10: Priit Pullerits on kutsunud pärast Tartu maratoni lõpetamist lepituse märgiks Pärtel Piirimäe ühispildile. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

Foto 11: Priit Pullerits lõpetab naerusuiselt Tartu maratoni. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

135 Kommentaarid:

At 21:02, Anonymous Christopher K. said...

Isa ja ema arvasid et kui Matsile Mathias nimeks panna siis on nagu peenem või nii.

 
At 21:07, Anonymous Anonüümne said...

Kes Tääri nii õnnetult katki tegi? Kas vennal läks reielihases midagi?

Rada oli kiirem kui enamikel aastatel?

 
At 21:12, Anonymous Anonüümne said...

Tubli tulemus, palju õnne!

 
At 21:14, Anonymous Anonüümne said...

Paar sissekannet tagasi kiideldi, et esimese kolmesaja või viiesaja seas uisutamist ei ole. Täna näitas televiisor midagi muud, isegi esimese grupi mehed kohati uisutasid.
Siia sobib üttlus; teise silmas pindu näed ...

 
At 21:17, Anonymous Anonüümne said...

>> Siit kõigile minu ettepanek: kui keegi teid aitas, miks mitte talle siin avalikult tänu avaldada?

Täielikku toetust vääriv mõte. Dr Holden, näen, on ka sissekande teinud ja avaldab oma blogis tänu oma vennale: Minu vend oli mulle ja veel 48 kliendile määrinud sihukese suusa, et mul ei jäänudki muud üle, kui hakata eessõitjatest mööduma.. Ilusti öeldud! 8)

Aga lõpumõte - maksakrambid tulevad kas vähesest treenitusest või sportliku režiimi rikkumisest. Mõnel läks veel hullemini. Vt protokolli lõpus Jan Uuspõld, aeg 6,5 h..

 
At 21:25, Anonymous Anonüümne said...

Jan Uuspõld sõitis koos oma naisega ehk siis oma naise tempos.

 
At 21:27, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 21:12, asjaolusid arvestades oleks tõesti patt nuriseda, kuigi alati tahaks ju veel rohkemat ja paremini.

Venna jalg, 21:07, kannatab juba liikuda, kuigi pisut lonkab. Ilmselt venitas veidi reielihast. Täärile ei hakka nii hilja helistama, et uurida, mis juhtus.

 
At 21:29, Anonymous Anonüümne said...

Miks on aina kasutusel nimetus Suusavendade meeskond? Miks mitte Suusavendade vennaskond?

 
At 21:31, Anonymous Anonüümne said...

Priit, tubli tulemus. Jõudu jaksu hooaja viimasteks maratonideks.

 
At 21:49, Anonymous Anonüümne said...

Äkki keksiks vähem? PP (M45) stardinr. 332, lõpp 380, aeg 3:24;
M60 mees stardinumbriga >5000, aeg ca 3:38 ... Tegelikult ikka häving "vanurile" ...

 
At 21:57, Anonymous Anonüümne said...

Konkurentsist rea keskel - ajaga, mis eelmine aasta andis kohaks 2600, oleks täna andnud koha 3600! Võtame arvesse, et võitja aeg ei olnud parem. Ehk ikka ulme tihedaks läinud eriti just keskmistel kohtadel.

 
At 21:59, Anonymous Anonüümne said...

21:49 ei vääriks tähelepanu, aga paras värdjas on. Eneserahustuseks.

 
At 22:03, Anonymous Anonüümne said...

21:49...

kuule mis su koht üldse oli, et siin mustama tuled? Kui sa ise see M60 vend polnud, siis ma loodan, et sa näed unes paljaid mehi.

 
At 22:04, Blogger dr Holden said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 22:12, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 21:31, loodan, et ka teil läks hästi. Ja loodan, et enamik jäi tänase võistlusgea rahule.

21:59ga nõus. Ma ei tea, miks sellised inimesed siia tulevad... Aga tõesti, ärme sellistele tähelepanu pööra.

Tahan väga kiita oma tuttavat Hannes Veidet, kes sai ajaga pisut alla 3:02 kogunisti 63. koha!

Tiimikaaslane Jaanus Laidvee tegi 3:11ga ka kõva sõidu, sai 166. koha, mis oleks olnud veelgi uhkem tulemus, kui oleks ka Mannimast jagu saanud. Ja Gaspar Sukk, kes aastaid sõitis minu taga, oli nüüd koguni 3:12ga 176., sai isegi Tarvo Kiudmast jagu. Samuti oli tubli teine meeskonnakaaslane Indrek Teppo (187. koht ajaga pisut alla 3:13). Aga kolmas meeskonnakaaslane Silver Eensaar oli koguni 110., aeg pisut alla 3:07, eespool isegi Janek Truust ja Aivar Ridamäest ja vaid kaks ja pool sekundit taga Emeri Lepast. Hirmsa sõiduga mehed, hirmsa sõiduga... Kuidas nad küll jaksavad? Müts maha nende ees!

 
At 22:17, Blogger Priit Pullerits said...

Dr Holden, ei hakka üldse tagasi ajama, et kui nägin sind pärast enda lõpetamist mulle tagant kõrvale sõitmas, oli ikka hea meel küll. Sest nii mitmedki mehed tahtsid meie vahel kõva kismat ja kakelust näha. Ja paljud tegid sinu peale panuseid. Aga hirmus kõvaks oled sa sellegipoolest sel hooajal end ajanud, midagi pole öelda. Ja olgem ausad, eks mul ole siiski arvestatav kaalueelis. Kui seda ka ei oleks, siis ei teaks, mis saaks... saaks sult vist kalendriga.

 
At 22:17, Anonymous Anonüümne said...

Pidamise suhtes "lollikindel" ilm täna. Koduperenaine saab ka kahe tooli seljatoe vahel määrimisega OK suusa.
See selleks.
Tulin 1000 + stardigrupist; Pulleritsul minu hinnangul ikka suht kehva libisemisega suusk. ( enne Kuutset läksin mööda). SV promo on tore, et ise tasuta teenust saada, kuid selle tegelik sisu?...
Enda jaoks sai selgekks, et Pulleritsust kiirem olemiseks ei pea mingeid kangelastegusid tegema; varu oli kuhjaga ja Priidu "lutt" ligi 15 min. Ise 45+ vanuses ja 2 aastat suusatanud eesmärgipäraselt ca 500 km aastas.

 
At 22:25, Anonymous Anonüümne said...

Üsna kiire maraton oli. Esimeste meeste aeg 2 minutit aeglasem kui selle õudusega aasta tagasi, 4 minutit aeglasem kui kaks aastat tagasi. Kas oli küsimus sadanud lumes, mida tuli lahti sahata või supertiimide taktikamängus. Pigem viimast, sest meie poisidki püsisid pildil.

Lõppeks pandi ikka kõik kotti ja suu ilusasti kinni.

Parandasin nii aega kui kohta oluliselt määral, algul arvasin, et oligi üks kiire sõit, kuid protokolli sirvides selgub, et oli neid, kes parandasid palju ning neid, kes sõitsid mõni minut eelmisest aastast kiiremini. Loogiline selgitus siin see, et seekord oli paaristõukemaraton, need, kes vahelduvat armastavad eelistada, sõitsid ikka pea samasse auku.

 
At 22:37, Blogger GuidoMukk said...

Ilusti kirjutatud lugu

 
At 22:49, Anonymous Anonüümne said...

TM lõpuprotokollis ei ole 22:17 tunnustele vastavat meest. Mistõttu arvan, et 22:17 jutt ei vasta tegelikkusele. Need positsioonid, kus kus Pullerits sõidab, on sellised, et praktiliselt iga mees on endine koondislane mõnel alal. Kahe aasta ja 500 km pole sinna asja..

 
At 22:51, Anonymous Anonüümne said...

Mathias Juustule peaks sellise käitumise eest Klubi Tartu Maraton andma eriauhinna .

 
At 22:57, Anonymous Anonüümne said...

Esimestel meestel oli kerge 0,5-1cm helves jäljes. Seepärast vene koondise poisid ka eest ära ei saanud maratonispetsidel ja lõpus pandi nad kotti. Ja kõik võivad väga rahul olla oma kaotus%-ga võitjale, sest juba 100 kohta tagapool hakaks rada hirmsasti läikima ja lippama võrreldes esimese 20-ga. Tekeülekande kordusestki oli näha, et teine-kolmas mees liiderpundis vajus pidevalt esimesele selga.
Aga loomulikult, protokolli läheb aeg, mitte lumeolud esimestel tippsõitjatel.

 
At 23:07, Anonymous Anonüümne said...

Unistamine on meil tasta, 22.49.

 
At 23:13, Anonymous Anonüümne said...

Tore maraton oli. Holdeni mahu pealt oleks ca 10 min. kiiremat aega oodanud. See raja muudatus enne Kuutset oli mõnus;))

 
At 23:23, Anonymous Anonüümne said...

Holdenit kammitses ilmselt töö spetsiifikast põhjustet väljapuhkamatus. Protokolli esimest osa sirvides saab aga selgeks, et ega mahu - ükskõik kui suure - pealt esimese 500 sisse enam ei sõida. Talenti peab olema. Ei usu, et nt Silver Eensaar mingit erilist mahtu tegi. Tal pole õigeid suuskigi. Aga näe, kuhu sõitis.

 
At 23:39, Anonymous Anonüümne said...

võrreldes Pulleritsuga on Silver Eensaar ikka spordimees. nii oma südames kui väljaütlemistes. tunnustan Silverit. Pulleritsu kohta ei hakka midagi ütlema.

 
At 23:40, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kas purki pidid pissima?

Ise ei pidanud, küll aga tegin metsa vahel vabast tahtest paar portsu.

Hästi tehtud lugu ja arvestades selle hooaja üleelamisi, ka korralik koht.
Edu ja tervist edasiseks!

 
At 23:50, Anonymous Anonüümne said...

Stardiprotokolli ja lõpuprotokolli stardinumbrites on samuti erinevusi. Loodan, et need "auga" välja teenitud.

 
At 01:05, Blogger Silver said...

Ei usu, et Priit vähem suusatas ja spordimees on ta nüüdseks igal juhul! Seda kinnitab ainuüksi fakt, et ta on õppinud ka peaaegu stressivabalt maratonidel osalema (välja arvatud pisut näotud lõpuspurdid solaariumi tshiki ja P: Piirimäe vastu).
Mahuga oli sel aastal nii ja naa. Suusakilomeetreid novembrist ca 700. 2011.a. mil finisheerisin esimese naise taga oli üle 1000. Seekord aeg kiirem, tunne nõrgem. Samas novembrist ka ligi 500 km jooksu ja pisut rattaga ja jõudu. Tundides november 31, detsember 43. Jaanuari ei saa seiklusvõistluste tõttu arvestada, kuna tuleb üle 120...
Seega maht ei ole midagi erilist. Kui 5 aastat tagasi alustasin pärast rahulikke kulgemisi kiiremat sõitmist, läks saja piirile ronimiseks 3 aastat. Ma arvan, et treeningmahu vahe 400 ja 100 kohal sõitja vahel ei ole eriti suur. Küsimus on suusatehnikas ja võimsuses. Kokkuvõtvalt - 100 piirile saab: maht + arendav treening. Ja see on 1) jõutreening (c kamnjami) 2) spets paaristõuke trennid koos tõusudega 3) tõusulõigud/intervallid 4) mõned eelnevad maratonid, et harjuda kannatama.
Selge, et kaks-kolm aastat tagasi oli 100-200 kandis oluliselt hõredam kui nüüd.

 
At 06:33, Anonymous Anonüümne said...

Mahud on ka 1000 või 3000 koha peal sõitjatel umbes samad. 30-40 tundi nädalas ei ole ka tavalise tervisesportlase jaoks suht... tavaline. Eriti suusahooajal. Vahe on mujal.

 
At 07:16, Anonymous Anonüümne said...

Silver selgitas kenasti, kus "point" on. Niikaua, kui trenni peamine näitaja on läbitud kilomeeter ja mingitki kava harjutamiseks pole, ei parane oluliselt tulemus ja majandus kängub. Kõik on trennis ja tööd et tehta;)))

 
At 08:10, Anonymous Anonüümne said...

Lisaks Silveri väga asjalikule analüüsile veel ühe olulise nüansi - mees on vaja olla. Sõna otseses mõttes - esisaja naised on ikka tippsportlased

 
At 08:25, Blogger Priit Pullerits said...

Õiendan kaks teie olulist viga, 22:17. Ma ei saa Suusavendadelt tasuta teenust. Maratonisuuskade eest maksin 50 eurot. Pigem on viga mu suuskades, mis konstruktsioonilt minu kehakaalu ja sõidustiiliga ei sobi. Jaanus Kunts soovitas juba talve algul, et hangib mulle uued ja paremini sobivad suusad. Aga siis poleks ju enam üldse kusagil varu :)

Kõigile teistele aitäh heade sõnade eest, olgu loo või sõidu aadressil!

 
At 08:37, Anonymous Anonüümne said...

6:33: "30-40 tundi nädalas ei ole ka tavalise tervisesportlase jaoks suht... tavaline. Eriti suusahooajal. Vahe on mujal."?

 
At 08:42, Anonymous Anonüümne said...

Pimesi km kogumine ilma plaani ja sihita on tore tervise ja matkamise eesmärgil, aga head kohta see ei taga. Paaril tuttaval on matkatud üle 1000km, aga kohad teises ja kolmanda tuhandes.

 
At 08:48, Anonymous Anonüümne said...

Edasine käis nii. Kuna Piirimäe liikus minust parempoolsel rajal ja s-kurv keerab kõigepealt vasakule, tuli rünnata täpselt enne kurvi sisenemist, et hoida teda väljaspool ja saavutada sellega edumaa. Nii ka toimisin. Sain mööda ja tõukasin mäest alla. Kuna mäe all järgneb pööre paremale, tuli all, oletatavasti suurima kiiruse peal, rada vahetada. Ma ei näinud, kui kaugel minu taga on Piirimäe, ja sööstsin üle radade vasakule. Järsku kuulsin, kuidas Piirimäe hüüdis, et «Priit, nii ei tehta!». Pärast väitis ta, et olin oma suuskade tagumiste otstega läinud üle tema suuskade esiotste.

 
At 08:51, Anonymous Anonüümne said...

PäPi oli alguses paremal ja PrPu vasakul. Kurv keeras vasakule ja PrPu oli sisekurvis ja sai mööda. Nüüd keeras rada paremale ja vasakul olnud PrPu sööstis veelkord vasakule. Kui PäPi oli paremal, siis kuidas sai üldse tema suusaninadest üle sõita?

08:48

 
At 09:09, Blogger Andres P said...

Eks klaarimine Pärtliga peab ikka näost näkku toimuma aga kirjeldusest jäi mulje pigem ikka mitte reeglitele vastavast möödumisest. Paraku on minu hinnag kallutatud (ainult 1 tunnistaja ja ka see "oma poiss"), nagu ka Priidul Peibult saadud hinnnang.

Suhteliselt igav maraton oli, klassikalist suusatamist sai teha raja esimeses pooles ja üksikutel tõusudel, muu aja tuli ainult puid alla loopida. Eelmise aasta tuisk ja torm meeldis/sobis tunduvalt rohkm.

 
At 09:25, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 08:48, mu olulisele eksimusele tähelepanu juhtimast! Mitte "ja sööstsin üle radade vasakule", vaid ikkagi, et "ja sööstsin üle radade paremale". See parema ja vasaku sassi ajamine pole minu puhul sugugi liiga haruldane. Aga nüüd sai küll tänu teile kirjeldus selgem.

 
At 09:45, Blogger Priit Pullerits said...

Kahelt Postimehe kolleegilt, ca 4000+ koha peale sõitjalt kuulsin selliseid huvitavaid asju.

1. Mitmed 5000+ stardinumbriga mehed olid siis, kui lindid enne starti gruppide vahelt ära võeti, sisenenud suuskadega ca 3000+ stardikoridori.

2. Vana lasketiiru juures, kui rada teeb jõnksu vasakule ja järgneb raja esimene järsk tõus, olid tagapool väga paljud selle osa vahele jätnud ning sõitnud enne vasakpööret otse. Seda oli juba mullu tehtud, ent seekord oli see väga massiliseks kujunenud.

 
At 10:06, Anonymous Anonüümne said...

võitja aeg oli ilmselt seetõttu aeglasem, et rajale oli eelmisel päeval/öösel parasjagu lund sadanud nagu ka stardikordidoris ehk märkasid ;) niiet liidrid lükasid meile rada lahti ja hõõrusid ilusti läikima paaristõugete jaoks. jõudu!. r.

 
At 10:16, Anonymous Anonüümne said...

Ärge sõimake 21:49-t , Priit on alati toonitanud, kuidas jättis seljataha ühe või teise naise ehk vanainimese ja et ta on "vanainimeste esinumber".

Reaalne protokoll näitab, et tema ees on nii M50, M55 kui ka M60 esindajaid - seda ka Eestist (mitte ainult endisi proffe välismaalt).

Kui 21:49 juhtis antud asjale tähelepanu, siis pole see mitte värdjalikkus (21:59 väide) vaid aus konstanteering.
Sellele järgnev Priidu kommentaar ainult kinnitab seda, et siin blogis on lubatud ainult KONSTRUKTIIVNE KIITUS.

Huvitav kaua võtab aega selle postituse eemaldamine?

 
At 10:18, Anonymous Anonüümne said...

olin ise elukaaslase ja sõprade taustajõuna stardis, finishis ja vaheajapunktides ja nägin nii mõndagi silma riivavat

Arulas 31km stardis oli enne stardikoridoride ametliku avamist kell 12.00 juba päris palju sõitjaid koridori sisenenud ja ei kavatsenudki sealt väljuda

väga naglalt kasutas uisusammu viimasel paarisajal meetril finishi eel number 92....., kahjuks ei jäänud täpselt meelde, aga sportfotos katsetan võimalikud kombinatsioonid läbi ja tunnen ära, isegi 31km konkurentsis ei olnud ta kõrgetele kohtadele konkureerimas, aga miski 4-5 kohta vast võitis

Palu punktis heitis keegi parempoolsele rajale, mis oli mõeldud kiiremate mitte laudade äärde siirdujate möödumiseks tühja geelipaki, millest järgmine sõitja ka üle sõitis ja kohe oli sunnitud raja äärde jääma suusapõhja puhastama, ei näinud kahjuks seda viskajat, noppisin paki vähemalt rajast ära

 
At 10:18, Anonymous Anonüümne said...

Hakkab jälle pihta see süüdistamine ja enese upitamine. Suht mõttetu Eensaare jutt palju ta treenib. Lihtsam oleks vist arvutada kui palju tunde nädalas, kuus ei treeni? Lisaks selle aasta kohad ligi 20 võrra paremad kuna puudus suur hulk välkasi, seda on võimalik tõdeda protokolli silmitsedes. Nautige enda esitust, ning las korraldajad tegelevad nende lõikajate ja dopingu tarvitajatega eriti nende kes loomadele mõeldud ravimied kasutavad...

 
At 10:35, Anonymous Anonüümne said...

Priit, lihtsalt ääremärkuseks- krooniliste hädadega võistluste meditsiinipunkti ega EMO-sse ei pöörduta, need on mõeldud tõeliselt erakorralise abi andmiseks.
Kuna su randmehäda on ammu teada asi, siis palun pane järgmine kord oma võistluskotti mõned tabletid mingit mittesteroidset põletikuvastast ainet, näiteks ibuprofeen 600 mg on hea küll (käsimüügist saad 400 mg tablette, seega pead võtma 1,5 tbl, 400 mg on täiskasvanule aladoos).

ain

 
At 10:48, Blogger Pärtel said...

Selgituseks ka minu poolt, miks pidasin vajalikuks avalikku vabandust nõuda. Sõitsin viimased 3km kuni lõpuni paremas reas, ka finishikurvides radu vahetama ei hakanud (üldse oli minu arvates see äärest-äärde tõmblemine kogu distantsi vältel suuresti ülearune ning kohati kulutas rohkem energiat kui jäljes püsides oleks kulunud). Priitu märkasin alles siis, kui ta kõige viimases (parem)kurvis vasakult mu kõrvale ilmus ja siis kohe ette mu suuskadele hüppas (nii, et tema suusakannad olid otse mu saapaninade ees). Muidugi täitis see "taktika" oma eesmärki, sest minu kiirus langes ja lisaks pidin ise rada vahetama, sest polnud mõtet ju finishini Priidu sabas sõita. Kogu see manööver pani vägagi imestama, sest ruumi oli vasakul möödumiseks küll ja küll ning arvatavasti oleks Priit suutnud mind ka ausas võitluses lõpuspurdiga edestada (jooksumehele paaristõuked lihtsalt ei sobi). Mis kasu on võidust, kui see on saadud näotult, sest meie ei võistle ju millegi muu kui au ja hää enesetunde pärast? Ja eriti torkas see silma eilse sõidu kontekstis, mis üldiselt möödus kultuurselt ning kaasvõistlejatega arvestavalt. Aga olgu, vabandus on vastu võetud ning loodan, et sellega kaasneb ka otsus edaspidi järgida nii FISi reegleid kui ka aumehelikkust.
Mis puudutab enese vigaseks sõitmist, siis see ei ole küll tingitud suurest konkurentsist, vaid ikka igaühe enda otsusest, milliseid piire ta tahtejõu najal võistluse käigus ületab.
Ja Priidu selja motiveerivat jõudu sain ka ise tunda. Jõudsin talle järele enne Peebut ning tõusul tundus Priidu samm üsna kustunud. See andis mulle niipalju entusiasmi, et läbisin järgmised 10km liiga hoogsalt ja jäin energiapuudusesse. Õnneks taastusin Palule laskudes ja siis leti ääres maiustades enam-vähem ära. Tagantjärele saan aru, et Priit polnud kustunud, vaid see ongi tema tõusutehnika eripära :)

 
At 11:03, Anonymous Anonüümne said...

Ma täpsustaks natuke seda stardikoridori teemat. Asi oli selles, et stardikordiori tagasipöörav osa sisekurvis lihtsalt ei liikunud. Seisin oma natu peale 3000 numbriga, minna pole kuskile. Paremas ääres lähevad grupid: 4000, 5000, 6000! Ja midagi teha ei ole. Süüdistada tagumisi trügimises ei ole õige! Järgmine ere hetk tõesti natukese maa pärast, kus esimene tõus otseks pandi. Selles tagaotsas varastas ma julgen väita ligi kolmandik. Päris "motiveerivad" hetked kohe sõidu algusest...

 
At 11:24, Anonymous Anonüümne said...

kas keegi on kuskil silmanud seda piiri, milleni korraldajad lasevad osalejate arvul kasvada?

 
At 11:38, Anonymous Margus said...

Kelk on seda piiri ka mõnes intekas maininud .Peast ei mäleta ja ega see miskit otseselt ei ütle ka.

Lisaks olen ka ise kuulnud tagumiste meeste käest, et esimene lasketiiru tõus võeti lihtsalt tuimalt otse. Selle asja peaks ikka korraldajad ära lahendama. Lint ette ja kohtunik sise kurvi või misket.

Ilus laulupidu oli!

 
At 11:47, Anonymous Anonüümne said...

Ei aita seal sellisele karjale need lindid ka, püssimehed tuleb ette panna, nagu ajujahis.

 
At 11:47, Blogger dr Holden said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 11:54, Anonymous Anonüümne said...

to 10:18 (teine komm).
Kui sul on alaväärsuskompleks, siis võiksid teha midagi selle seljatamiseks, mitte käia siin oma vaevusi välja elamas...
See mida ja kuidas esiotsa mehed treenivad, see on väga huvitav info paljudele harrastajatele, eriti aga neile, kellel kindel plaan lähiaastatel järgmisele tasemele tõusta.
Et aga sina asjast huvituda ei oska või aru ei saa (ega kõik ei peagi saama, siin pole hullu midagi), kas selles on tõesti nii väga vaja teisi süüdistada? Hakkab palju kergem?

 
At 12:03, Blogger Ain Veemees said...

2012 TM-l oli vana lasketiiru tõusul sama vaade, kui mõned optimistid lõikasid otse, kuid kahjuks (pigem õnneks) oli lund piisavalt palju, et neil tuli suusad jalast võtta üles ronida, muide numbrid olid neil miskit 300.
Aga tubli Priit, et said sõidetud, järgmisel aasta võta enne stari mingi valuvaigisti sisse, siis ei piinle.
Terv Ain

 
At 12:12, Anonymous Anonüümne said...

Ain, me räägime veidi erinevatest seikadest. See mida Sina silmas pead, toimus ka seekord. Paksust lumest sumbati paremalt üles. See aga mis seekord lisaks oli - tõusu osa jäeti üldse ära ja lõigati sinna poole üldse minemata. lumi oli seal kõva ja ilmselgelt liiguti sealt väga kiiresti edasi.

 
At 12:16, Anonymous Anonüümne said...

to Holden -
lõpetasin tihedamas massis - natuke üle 5:30-ne. Jagus õlut, ruumi riietumiseks ning toitu. Jagus (just lühikese raja numbritega) sõitjaid, kes tõusudel tuima näoga uisutasid ... Ka rajal polnud toitlustuspunktis millestki puudus. Kui üldse midagi soovida, siis osalejate viisakust prügi ladustamisel - no paha vaadata, kuidas inimesed peavad suuski toidupunktis jalast võtma ainult selle pärast, et sealt alt kellegi kisselli võ geelituubi maha kakkuda ...

 
At 12:17, Blogger Lauri said...

Seda ma imestasin, et grupist 2000-2500 alustades tulid mõned 5000-6000 numbriga võistlejad juba 5 -6km pärast tagant mööda....reaalselt võttes ei tohiks see võimalik olla, kuna taga nii tihe, et pole kukile minna.

 
At 12:38, Anonymous Anonüümne said...

12:16 - õlut võis jaguda, aga "riietumiseks ruumi" - olete vist harjunud püstijalu ja vahetusriided põlvede vahel vahetamisega harjunud? Lõpetajad 2000 ja peale on juba aastaid nagu märjad kilud seljad vastamisi seal pisikeses telgis. Stardis aga puudus igasugune instruktsioon koridoris püsimise kohta. Gruppi sisse lasid mingid noorukid, hiljem koridori lintide juures polnud ühtegi korraldajat näha ja teadustaja rääkis hoopis mingit umbluud (ei antud märku ei stardist ega sellest, kuidas koridoris käituma peaks), vaid korra paluti "metsasarve". Ei saanudki aru mis kell ja mille peale rahvas liikuma hakkas - pole siis ime, et lintidest läbi sõideti. Tagumise seina juures polnud 8:56 enam mitte kedagi.

 
At 12:43, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kellest inspireetitud on pealkiri, vähemalt sissekandes ei leidnud mingit viidet meditsiinipunktile? Teie olete finishijoone ju ületanud ja seega ei lõppenud see maraton küll med punktis.
Tanel

 
At 12:49, Anonymous Anonüümne said...

ise alustasin grupist 2500-3000 ja lasketiiru tous oli sellel aastal ikka taielik porno. massiliselt jaeti lihtsalt tous votmata ja mindi alt paremalt mooda. see selleks, eks iga inimene ise teab miks ta maratoni soidab, aga sellega rikuti ka teiste soitu, sest laskumise alt roniti tagasi rajale ja koperdati seal laskumiselt tulijatel ees, millega pohjustati massiliselt kukkumisi ja panid sisuliselt pool rada kinni. ma isiklikult ei syydistaks selles korraldajaid, sest nemad ei saa sinna midagi parata et eestlaste hulgas nii palju idioote on..

 
At 13:03, Anonymous Anonüümne said...

23:13 Kuidas täpselt see raja muudatus enne Kuutset tehti? Ise mäletan ka, et oleks nagu pikalt metsa vahel tulnud enne Kuutse TP's sõita, nüüd oli ainult lage. Mets maha võetud või rada muudetud?

 
At 13:06, Anonymous Anonüümne said...

Priit, ära neid valuvaigisti pakkujaid usu. Võtad valuvaigistit ja sõidad tuimalt oma randmed katki. Siis ei saa lisaks jooksmisele enam ka suusatada. Seda sa(me) ju ei taha.
Edu veteransportlasele, vigastused käivad eaga kaasas.

 
At 13:06, Anonymous Anonüümne said...

Priit, ära neid valuvaigisti pakkujaid usu. Võtad valuvaigistit ja sõidad tuimalt oma randmed katki. Siis ei saa lisaks jooksmisele enam ka suusatada. Seda sa(me) ju ei taha.
Edu veteransportlasele, vigastused käivad eaga kaasas.

 
At 13:07, Anonymous Anonüümne said...

Kas seal enne lasketiiru tõusu oli paremale mingi rada või jäljed ka ees, või mindi puhtalt läbi lume?

 
At 13:10, Anonymous Anonüümne said...

Enne Kuutset oli ligi km metsavahelise tasast teed, mis suvel metsaveo käigus sügavaid rööpaid täis sõideti. Kuna see lõik oli kasutamiskõlbmatu, siis viidi rada sellest paremalt ringi.

 
At 13:11, Anonymous Anonüümne said...

4000+ lõpetanu, sain paki kätte, sain riietuda (ei oodanudki 2*2 m isiklikku riietusboksi), sain süüa. Supi söömise ajal küll viidi kandik muu nänniga juba minema salaja :)

Enne lasketiiru lõigati niisama tõusu pealt läbi lume (startisin lõpust), kui ka alt julmalt paremale. 1st korda sõitjana ei teadnudki, kas läheb sealt kah ametlik rada või mitte. Ise jäin ikka tõusule jalutama.

Lõpust tulijana sai üle stardijoone ~5.30ga. Sisekurv lihtsalt seisis, mistõttu sai loomulikult rada valitud ja väljaspoolt mindud. Oleks pidanud kannatlikult sisekurvis seisma? :)

 
At 13:13, Anonymous Anonüümne said...

Valuvaigistite asemel võiks pikema perspektiiviga edu lootuses parem lihaseid tugevdada. Näiteks minul oli suusamaratonidel küünarnukiga probleeme, aga peale seda kui triitsepsile eraldi jõutrenni hakkasin tegema, kadus probleem ära.

 
At 13:27, Anonymous Anonüümne said...

13:10 Aga rajaskeem on ikka seesama, mis 2012. aastal! Kuidagi lohvkalt suhtutakse TM-i, ma vaatan. Kõik algab pisiasjadest.

 
At 13:43, Anonymous Anonüümne said...

Selline mõte:
äkki peakski TM-i raja tegemisel selle vana lasketiiru taguse kurvi otseks lõikama?
Ei ole ju mõtet tekitada sellist troppi kohe alguses.

(ise läbisin nii vasakult, kui võimalik)

 
At 13:46, Anonymous Anonüümne said...

Kas 23:40 käis kaks korda trassil kakal?

 
At 13:47, Anonymous Anonüümne said...

Äkki tõesti? Ise ei märganud, kus see rada siis tagasi tuleb? Kas siis järgmine tropp tekiks poslavitsas?

 
At 13:48, Anonymous Anonüümne said...

Kas leidus ka lõhnastatud sõitjaid (pervosid) rajal?

 
At 14:06, Anonymous Anonüümne said...

Väga õige mõte,et see lasketiiru küngas ära jätta,seal on alati jube trügimine.

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsu eepiline maratoni-jutustus ei ole kronoloogiliselt lineaarne. Kirjeldus algab teekonna keskpaigast: "Umbes poolel maal kadusid jalad ühtäkki alt", seejärel põimib jutustaja narratiivilõnga oma venna maratoniviperuste kirjelduse. Maratonirajal kohtab mina-jutustaja mitmesuguseid tegelasi. Mõned tulevad tagant ja lähevad mööda. Teistele jõuab jutustaja ise järele. Mitmetega astutakse ka kontakti, vahetatakse infot, päritakse ja vastatakse. Üks kaassõitja, kellest pikemalt juttu tehakse, on Mathias Juustu nimeline. Juustuga tekib jutustajal pikem kooperatiivne side, mis lõpuks siiski laguneb. «Vaatan, mis tagapool toimub,» on märgilise tähendusega Juustu sõnad enne mahajäämist. Järgneb jällegi fläshbäkk sõidu algusse, jutustaja kirjeldab starti asumist, võitlust positsiooni pärast stardikoridoris ja sõidu algusjärku. Tähelepanuväärne on Harimäele tõusul kohatud teise stardigrupi mees, kes "kes tegi kohutavat häält", "ähkis ja puhkis nagu künnihobune". Mõne tegelasega satutakse konflikti. Pärtliga lähevad suusad risti ja meestel on õiendamist nii rajal kui ka pärast finišit.

 
At 14:21, Anonymous Anonüümne said...

"Üle suusaninade" - sarnane käitumisega Dendropargis, kui tõmmati nahhaalselt teisele mehele ette, olles "oma" rajal.

Mis veel - on's Pulleritsul operatsioonijärgne hoiatus dr. Ripsiga ignoreeritud, et sel hooajal tuleb tal sõita mitte rohkem kui kahe kolmandiku võimsusega või on sõlmitud eraldi tervisekindlustusleping kolmanda poolega? Pean silmas asjaolu, et maxumaxja saaks samuti valgustatud, milliselt tema pappi kulutatakse.

 
At 14:25, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 14:07, siin on selgituseks suur trade secret ehk suur ärisaladus. Kohe mitu. Esiteks, vaid diletant kirjutab lineaarse loo, aga lineaarne lugu ei koti kedagi. Keda morjendab, mis kell keegi üles tõusis ja mida sõi ja kuidas starti jõudis - seal pole intriigi. Teiseks, hea lugu ei räägi mitte enda tunnete kirjeldusest, vaid head lood on suhetest teiste inimestega. Nii lihtsad need ajakirjandus ja kirjandus ongi. Miks siis kõik seda ei tee? Sest nagu paljud lihtsad asjad, paistab kirjutaminegi kõrvalt lihtsa ja loogilisena, aga kui ise tegema pead hakkama, siis näed, et mõni tekst on tuim ja surev, aga teine tekst läheb kohe lendu ja tõmbab kaasa.

 
At 14:27, Blogger Priit Pullerits said...

14:21, aga kes kinnitab, et ma ei sõidagi 2/3 võimsusega? Seepärast ju need tulemused sellised ongi, et Alutaguselt 156. koht tavapärase esisaja asemel ja Tartu sõidult 380. koht paari aasta taguste 150+/- asemel. Nii et isegi veel aegalsemalt sõidan kui 2/3-ga.

 
At 14:34, Anonymous Anonüümne said...

TM Aeg 8 minutit kiirem, kui mullu

 
At 14:35, Anonymous Anonüümne said...

Priit, ära vassi. Sõidu kiirust või aeglust ei mõõdeta saadud kohaga, vaid sõiduajaga või keskmise kiirusega.

 
At 14:42, Anonymous Anonüümne said...

14:34 ja 14:35 _ Te vist ei ole ise eriti suustanud? Vähemalt maratonidel mitte?
Või ei jaga matsu, mis nende aegade ja kohtadega toimub erinevate ilmadega.
Või läksin mina alt ja ei jaganud matsu, et lihtsalt punute intriigi.

Jaanus

 
At 14:52, Anonymous Anonüümne said...

Priit Pullerits ütles ...
Õiendan kaks teie olulist viga, 22:17. Ma ei saa Suusavendadelt tasuta teenust. Maratonisuuskade eest maksin 50 eurot. Pigem on viga mu suuskades, mis konstruktsioonilt minu kehakaalu ja sõidustiiliga ei sobi. Jaanus Kunts soovitas juba talve algul, et hangib mulle uued ja paremini sobivad suusad. Aga siis poleks ju enam üldse kusagil varu :)

Kõigile teistele aitäh heade sõnade eest, olgu loo või sõidu aadressil!

08:25

Pakun et suusad sobivad sulle ideaalselt, vastasel juhul tuleks kahelda Sinu motiivis?!

 
At 14:59, Anonymous Anonüümne said...

14:42 Jaanus
Lugege oma silmaga, mida PRIIT kirjutab:
"Minu arust keerati isegi kolmandas stardigrupis gaas koheselt põhja."

Mitmendast stardigrupist startis Priit?

 
At 15:08, Anonymous Anonüümne said...

Millest hea 14:59 aru ei saa?

PP startis kolmandast grupist, milleks on 301-500:
http://www.tartumaraton.ee/42-tartu-maraton-2013-juhend

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Jah, kohe sündmuste keskele. Nii on efektiivne ja õige.
Tavaline blogija alustaks sellest, kuidas öösel und ei saanud, kuidas ärkas, kaeraputru sõi, kuidas tualetijärjekorras seisis, jne.
Parem on alustada sündmuste keskelt. Retooriliste võtete häid valdajaid pole spordiblogijate seas just ülearu palju pole. Pullerits muidugi on klass omaette. Seda näitab blogi populaarsus ja kommentaatorite kiitvad hinnangud. Vähe on blogisid, kus nii logos, ethos kui ka pathos esindatud ja üksteisega tasakaalus!

 
At 15:32, Anonymous Anonüümne said...

Ei, 13:46, üks ports sai pandud enne starti ja teine ports sahistatud pärast starti, ja kui veelgi detailsemaks minna, siis isegi pärast finishit.
Ilusad valged metsaalused on praegu.

23:40

 
At 15:36, Anonymous Anonüümne said...

moni aeg tagasi vaideti et blogi pole ajakirjandus. nyyd jalle on... soltub pp hetke eesmarkidest.

 
At 15:40, Anonymous Anonüümne said...

Äri. Edevus. Pullerits.

 
At 15:41, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, just nii, 15:11. Vaadake näiteks tavalisi reisilugusid. Miks need on igavad? Sest alustatakse sellest, kuidas hangiti lennupileteid, kuidas söödi-joodi lennukis, kuidas oli turvakontroll jne jne. Me kõik teame seda. Seal ei ole midagi erilist. Ja kui siis saabub aeg kirjutada sellest, mis tegelikult juhtus, on 80 % mahtu täis ja see, mille pärast lugu üldse tehakse, jääbi enamjaolt kirja panemata. Lisaks räägitakse seda, mida nähakse ja kuuldakse. See pole kunagi huvitav neile, kes ei ole seda sama ise näinud ega kuulnud. Huvitav on see, kui keegi sinult rahakotti röövis või sulle tünga tegi või kui ise mõnel naha üle kõrvade tõmbasid. Aga noist juhtumitest tuleb ka osata kirjutada pinget loovalt, detailidega, dialoogiga. Lauseehitus tuleb tööle panna, mitte kirjutada lamedat teksti. Kõik seesama kehtib ka spordilugude kohta.

 
At 16:09, Anonymous Anonüümne said...

1) kui tahate oma tulemust võrrelda eelmiste aastatega, siis aeg ja koht ei mängi rolli. Tuleb vaadata kaotust võitjale.
2) Lõikamisest. Üldine hoiak paistab lõikamist tolereerivat, a la kas ma oleksin siis pidanud kannatlikult ootama? Oleks pidanud jah. Õige oleks teid kõiki diskvalifitseerida. Kujutage ette, et finish on peale kurvi künka taga. 10 koha mees lõikab kurvi ja künka sirgeks ning võidab. Kas räägiksite sama juttu?
3) Keegi oli raja peale suusajälge sittunud kusagil 30 kilomeetri kandis. Mul oli krundiks kliister. Hea et sain ühe suusa üles tõsta, muidu oleks sitahaisuga lõpuni pidanud sõitma. Kas keegi teab kuidas sitt pidamisele mõjub?
4) Vist Peebu või oli see Palu toitlustuspunktis oli suur seieritega kell üles riputatud. Seda kella vaadates sain aru, et eelmise aasta aega seekord ei löö. Finishisse jõudes tablookella pidin lausa kaks korda jõllitama, sest aeg oli 40 min parem kui eelmine aasta ning koht 500 võrra eespool. Siiani arvasin, et alla 4 h ma niipea ei sõida, kui üldse. Kuid tuleb välja, et sõitsin lausa 20 min alla 4 tunni. Olen väga rahul.
5) Ma ei mõista kuidas on võimalik kanda mingi 300 ümber numbrit ning seista keset laskumist kahe suusajälje vahel paigal ning rahulikult juua ja geelipakki koukida kepid rajal tolknemas. Tal on pohhui, teised sõitku slaalomit. Sain vennast napilt mööda. Taolisi asju peaks ikka raja ääres ajama. Või peabki olema mats, et üldse 200 hulka jõuda?
Teet

PS! Priit, järgmisel aastal loodan ma vähemalt su selja raal ära fikseerida. Edu sulle. Muuseas ma ennustasin mingis kommentaaris, et teed elu parima aja TM-l.

 
At 16:28, Anonymous Anonüümne said...

Ohoo, Teet!
Elus? Väga võimas arenguhüpe. Ja tõesti, Pulleritsu seljani pole enam väga palju maad minna.

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

Meeste esikolmikus domineerisid Atomicud, naiste sõit võideti Salomoni suuskadega. Milles asi? Kas auguga suusad ja Rossignolid (ainsad margid, mida siinses blogis mainitakse) ei ole tippmaratoonarite hulgas üleliia populaarsed?

 
At 16:31, Blogger Priit Pullerits said...

...minu seljani võib ju mitte palju maad olla, aga isegi dr Holden, kellel on suur fännklubi, ei saanud sellest seljast mööda.

Ja veel üks küsimus: mis mõte on Tehvandi suusastaadioni torni otsas tablool, kui see näitab tund aega enne starti pluss kaks kraadi?

 
At 16:33, Anonymous Anonüümne said...

Ah jaa üks asi veel. Nägin rajal 2 korda kus mees laskub korralikus asendis ja jäljes, keegi ei sega, rada ära ei kao ning järsku lambist lihtsalt kukub külili. Nüüd tean või aiman miks. Sest Hellenurmest edasi on kaks pikemat laskumist. Ja sel korral olid need laskumised minu jaoks hullemad kui tõusud. Lausa ootasin, et millal saaks uuesti ennast püsti ajada ning liigutama hakata. Laskumise ajal püsti tõusta ei tahtnud, sest kohe oleks tagumised seljas. Milles siis asi. Tagumised reielihased hakkasid staatilisest asendist krampi kiskuma. Nii kõvasti, et rada hakkas virvendama. Õnneks ma ei kukkunud. See oli arvatavasti ka eelnevate sellide varasemate kukkumiste põhjus.
Teet

 
At 16:40, Anonymous Anonüümne said...

Tehvandi staadioni tabloo on sama, mis eelnevalt mainitud TP kell. See kuradi kell oli tund aega ees. Naljamehed rsk.
Teet

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Teet, tegelikult ei saa kaotust võitjale arvestada, kuna esiotsal on tihti märksa erinevad lumeolud kui tagapool. Nagu ka seekord.

 
At 17:01, Blogger dr Holden said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 17:09, Anonymous Anonüümne said...

Teet, sitt mõjub pidamisele alati hästi, eriti kui all on selline kleebe nagu kliister.
Ma ei ole täiesti kindel, kuid siiski küllaltki, et pigem oleksid ikka pidanud sisse vajutama, oleksid PP selga juba peagi tõusudel enda ees nägema hakanud. Eriti kiirelt oleks edenemine toimunud veel pärituule lõikudel, kus suusarahvas oleks sulle raja kogu laiuses vabastanud vähemalt mitukümmend meetrit ette.
Oleksid muudkui kütnud, suusk all nõtkelt auramas! :)

 
At 17:11, Anonymous Anonüümne said...

dr Holden, kas eile läks pärast head sõitu kõvaks pummeldamiseks? :))))

 
At 17:24, Anonymous Anonüümne said...

Alustasin ja lõpetasin 2500-3000 seast, 4:45.
Riietumise, söömise ja üldse korraldusega ei märganud kusagil probleeme. Mahtus, jagus, toimis.
Lasketiiru tõus... ma ei kujuta ette, kuidas seda otse võtta - kõik lähevad jälge mööda ja siis sina keerad rajalt ära? Ma ei näinud isegi sellist võimalust.
Uisutamist rajal ei näinud, mitte sammugi. Sõideti väga korrektselt.
Küll aga häiris keppide hoidmine ja liikumine nii laskudes kui tõukel. Küll ja küll avastasin naaberraja sõitja kepid enda näö kõrguselt enda ees. Laskudest tõstetakse teravikud otse taeva poole ja laskumise lõpus suure kaarega alla. Ning tõukel on jõudu nii palju, et kepp lendab pea kõrgusele.
Muidu oli igati mõnus maraton.
Priit, aitäh kirjutamast. On näha, et inimestele meeldib :)

 
At 17:34, Anonymous Anonüümne said...

to 16:42
Tegelikult, kui on üldse mingi adekvaatne näitaja tulemuste võrdlemiseks, siis on see kaotus võitjale. Seda eriti võistlusel, kus aastast aastasse maailma kõige teravam tipp on osa võtnud (nagu TM).
Ainult tõesti nendel aastatel, kus kõvasti sajab või on just sadanud (ja saan liidergrupi ees rada vahetult sisse ei sõida), ei saa päris üks-ühele aegade võrdlust üle kanda ja tuleks asja korrigeerida teatud koefitsiendiga.

Aga kõikidel muudel juhtudel on kaotus maailma tipule kõige pädevam orientiir.
Onu Leino

 
At 17:35, Anonymous Anonüümne said...

PP, loe näiteks S.Eensaare blogi ja saad teada, miks tema sugulasi ei narrita.

 
At 18:28, Blogger Priit Pullerits said...

...kellegi narrimine näitab vaid narrija narrust. Ja see viimane sõna tos lauses kõlab veel liiga pehmelt. Peaks palju karmimalt ütlema. Näiteks: vastikut iseloomu, lastetoa puudumist, matslust ja täielikku harimatust.

 
At 18:34, Anonymous Anonüümne said...

Ütelge meile ka, miks ei S.Eensaare sugulasi ei narrita! Ja kes on PP sugulasi narrinud?

 
At 18:54, Anonymous Anonüümne said...

Teeme neile narrijaile tappa! Sest nii lollakalt käituvad inimesed muud ei vääri. Täna narrivad nad teisi, homme narrivad nad meid.

 
At 19:18, Anonymous Anonüümne said...

Ei tea kas peaks ka midagi ütlema vöi...
Maamees

 
At 19:38, Anonymous Anonüümne said...

Eks Teet külastas ka innukalt dendrot ja ovaali, jälgis püüdis maestrot trennis igati järele teha. Nii jõuab veel kaugele!

 
At 19:42, Anonymous Anonüümne said...

Just, 18:54. Võitleme rahu eest kuni vaenlase täieliku hävitamiseni!

 
At 19:46, Blogger Madis said...

Tallinna ainuke lumine ovaal on vist Hipodroom. Paganama tüütu tunduks seda nühkida...
Ikkagi ca 1000 meetrit :-)

 
At 20:07, Blogger Andrus said...

Tore võistlus oli ja igati hea ilm samuti. Priidult igati hea ja visa sõit. Loodan, et tervis kestab veel aastaid ning see tulemus parandas nii eneseusku kui motivatsiooni uueks hooajaks. Tõsi on see, et konkurents iga koha eest on tunduvalt tihedam kui oli mõned aastad tagasi. Näiteks vaadates kasvõi inimeste varustust ning mõne kehaehitust siis tekib küll küsimus, milleks, kuid eks siin tuleb tunnustada tarku turundajaid ning suhtekorraldajaid, kes annavad igasugu ajakirjades,televisioonis (Ringvaade vs Reporter), blogides ning spordiklubides ´´head nõu``, miks on tavaharrastajal näiteks vaja 100% carbon keppe või suuski jne. Seega tuleb hakata järgmise Maratoni peale mõtlema juba täna , sest muidu võib olla juba hilja.... see viimane on ikka naljaga pooleks öeldud.

 
At 20:26, Anonymous Anonüümne said...

19.38 tark õpibki teiste vigadest.
Üldiselt isegi kui tahta, siis on raske maestrot jäljendada. Uisku sõidab ta enamiku ajast nagu O. E. Björndalen püss seljas.
Teet

 
At 20:31, Anonymous Anonüümne said...

Vabandust, et selline pisut teemaväline küsimus, aga see on ehk sobilik koht vastuse saamiseks - juhul kui suusarajal (näiteks maratonil) kellegi mittetahtliku tegevuse (kehv suusavalitsemine, tähelepanematus vms) tagajärjel puruneb teisel suusatajal varustus, siis kes hea tava kohaselt kannab materiaalset kahju - kas kannataja ise (sest vahel ikka juhtub ja spordis peab selliste olukordade võimalikkusega paratamatult arvestama), või olukorra tekitaja?

 
At 20:50, Anonymous Anonüümne said...

Teet, mis aineid te tarbite?
Pullerits sõidab uisku ikka arbuus jalgade vahel ja seal ei muutu midagi.

 
At 21:21, Anonymous Anonüümne said...

20:31,
Hea tava, aga eeskätte ikkagi kehtiv õigus. Küsimus, kas ja millise piirini kannatanu peab ise oma kahju kandma, ja millal peab tekitatud kahju hüvitama talle kahju tekitaja, nõuab kõigi asjaomaste asjaolude väljaselgitamist, tuvastamist ja hoolikat kaalumist nende kogumis ja tervikus. Ainult nii saab leida vastuse. Üldjuhul deliktiõigusliku vastutuse tekkimiseks ei piisa vaid kahju tekitamise faktist, vaid vastutuse eelduseks on ka kahju tekitaja süü. Mittetahtliku tegevuse korral soovitaksin kahjunõue pöörata eelkõige maratoni korraldaja vastu. See on ka praktiliselt lihtsaim tee, sest korraldaja tõenäoliselt ei ole huvitatud ühe suhteliselt väikese nõude pärast nii palju võitlema kui eraisik.

 
At 21:23, Anonymous Anonüümne said...

20:31
oma viga ikka, kui teise perses kinni sõidad

 
At 21:24, Anonymous Anonüümne said...

Üldiselt kel kepp pooleks, see vaadaku ise kust uue saab, tegijatel ikka juhtub ning sellega tuleb arvestada.
Priidumaaniat ei tekkinud, isegi kordagi ei tulnud mötetki, et mingi punane "Tere" vöiks rajal vilksatada. Stardipositsioon ja rajaolud olid sellised, et juba eelöhtul ei ilmutanud lootustki jöudmaks kusagile 300-400 vahele. Takkajärgi teoreetiliselt oleks see isegi vöimalik olnud, aga alguse 6-7km vötsid taktkaliselt vale positsioni valiku pärast aega, Matul kaotasin Priidule juba ca 5minutit. See vahe püsis kuni Hellenurmeni, siis kärises suuremaks. Kui tösisemat söitu alles teha sai, siis pidevad kiirendused koha parandamiseks röövisid omajagu jaksu, mis löpuks Palul kätte maksis. Muideks kui keegi ikka päris koomas Palul ei olnud, siis seal toidulaudade tagumises otsas oli ka elektrooniline kell, mis näitas päris täpset aega isegi....Selle kella nägemine tekitas peas paraja kaose, 2t35m stardist ja juba siin...Edasi toimus kummalisi asju. 14-t ja 13-t km posti ei mäleta, kuna Paluveski juures tee ületasin, ei mäleta. Silme ees virvendas vaid üks hästi lihtne kaasvöistleja number, see oli hea sihtmärk, et reaalse maailmaga päris kontakti ei kaotaks. Miskipärast hakkas peas kummitama Pöhja-Tallinna---kas meil on aega veel---töenäoliselt ümisesin isegi omaette. Hellenurmes laualt pakutud hapukurk oli kuradima hea, rosinad käisid kah, kuigi tavaliselt sellist kraami niisama ei tarbi, mustikakiselli ei tahtnud, see määrib suu ära, kuklitest ka loobusin, sest teenindajaneiudel polnud piima körvale pakkuda....5km enne löppu oli tahtmine suusad minema visata ja jala edasi kömpida, kohvipunktist löpuni läks vaja ikka erilist tahet, aga löpp oli lähedal. Önneks viimasel 3km-l kaotasin vaid ühe koha...Hiljem vaheaegu ja kiirust arvutades, on hämmastav, et kiirus eriti ei kukkunudki, Palult-Hellenurmeni samas rütmis, kui puhkepaus maha arvestada, siis Hellenurmest Elva ka mitte... finis oli suht tühi, peale löpupiiksu sealsamas vaevalt paar meetrit eemal suusad alt, sain oma medali kaela ning üheampsusoksi näppu...löpp hea ,köik hea, eks tuleva aasta uuesti, kuis teisiti....önneks Teet jäi vähemasti selja taha....
Negatiivse poole pealt jääb see maraton meelde erilise nahaalsuse, geelisöödikute lagastamise ning kurvide löikamisega uisutehnikas. Aga eks sellised asjad käivad üritusega ravimatult kaasas.
Maamees

 
At 21:28, Anonymous Anonüümne said...

-> 20:31
Konkurendi või kaasvõistleja ebaõnne või saamatuse pärast kannatamine on ka sinu ebaõnn või saamatus. Ja oma ebaõnne või saamatuse pärast tekkinud kahju pead ikka ise ära kannatama. Selle pärast tulebki hankida selline varustus, mille väljavahetamine või kahjustamine ei too endaga lisaks kaasa südamerabandust.

 
At 21:30, Anonymous Anonüümne said...

kui keegi aga sulle tahtlikult kahju teeb ja su kepid purustab, siis õige spordimees tsiteerib Ilfi ja Petrovi ning annab pasunasse.

 
At 21:49, Anonymous Anonüümne said...

Estoloppeti TM kommentaarium on päris hea.
Üks väljavõte:

pidamine, 16.02.2013 20:20
lähen ka määrdeta, Aukland sõitis eelmine aasta uisu suusaga, tuli neljandaks, järelikult on pointi

Teet

 
At 23:06, Anonymous Anonüümne said...

ÖKONOOMNE ÖKOMEES
toitub helvestest ja veest.

Loodust reostav geelimees
otsib eelist geelidest.

Ökonoomne ökomees
eelise saab helvestest.

Ime geeli, geelimees!
Mina olen ökomees.

 
At 23:11, Anonymous Anonüümne said...

Mul poiss kartis minna starti tillusõidul. Kui vaadata nüüd piltidel olevate laste nägusid tillusõidu stardi esireast,siis need on kõnekad. Lint on vahel ja siis on kari mingeid imelike lõustadega loomi, kes lapsi ootavad.
http://www.vabaaeg.eu/gallery.php?album=2013021642TartuMaratoniLastesoidud

Teet



http://www.vabaaeg.eu/gallery.php?album=2013021642TartuMaratoniLastesoidud

 
At 10:06, Anonymous Anonüümne said...

Anonüümne ütles ...
Meeste esikolmikus domineerisid Atomicud, naiste sõit võideti Salomoni suuskadega. Milles asi? Kas auguga suusad ja Rossignolid (ainsad margid, mida siinses blogis mainitakse) ei ole tippmaratoonarite hulgas üleliia populaarsed?

16:29

Kes maksab see tellib ka muusika - neil meestel pole vahet millega sõidavad, kes rohkem maksab selle suusaga sõidavad - suuskade vahe on vaid selles, kui hea paari sa poest leiad - Fischeril oli varem lihtsalt õnnestumise protsent parem, nüüd on aga see protsent Rossignoli kasuks pööranud (ehk poest saad suurema tõenäosusega libedama Rossi kui Fischeri)

Ise plaanin hoopis Salomoni suusad osta!

 
At 21:49, Anonymous Anonüümne said...

Esimest korda maratonil. Stardinumber 5500 kandis, seega oleks peale mind pidanud olema ca 1000 sõitjat. Kuna aga olin stardis suht sisekurvis, siis oli stardikoridorist väljudes peale mind alles vaid u 100 nägu. Esimesed paar km oli vaid võitlus, et ei lõhuks varustust ega ka ennast. Peale esimest TP sai lõpuks sõitma hakata ja kokkuvõttes aeg alla 6h ja koht nõksa alla 5000:) Süüa juua jagus igas vahepeatuses ja üldine mulje üritusest väga hea:)

 
At 22:28, Blogger markko said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 22:30, Blogger markko said...

Mul on maratoni teravaim elamus seekord peale maratoni.Mul jäi hommikuses saginas talong koju nagu ka suuskade markeerimiseks mõeldud numbrid.
Pärast lõpetamist oli aga hea tuju nagu ikka. Kõht v'ga tühi polnud aga mõtlesin et vaatan ka supikööki, vast kellegagi hea muljetada.
G4S tubli töötaja peatas mu. Stop. Seletasin et talong jäi koju. Selle peale soovitas härra mul koju minna ja talong ära tuua. Ise naerdes - ju tegi hea nalja. Birkebeineril ma ei mäleta talonge ja Pirkan Hiihtol samuti. Estoloppetil nagu on ja ei ole seda. Kui aus olla, siis viimased kohad kus ma talongi mäletan on Savisaare ajastul ja poola-leedu piiril. Viimasele pidi 6-7 erinevat templit saama ja kui neid polnud siis oli jama palju.

Kas tõesti on supivargaid niipalju, või siis toitlustaja rikastub alustelut (et väidab et andis kõigile 8000-le süüa, aga tegelikult toitis ainult sadat näljast)

Pange paar aeda juurde, toitlustus jääb võistlejate kinnisesse alasse ja unustage see sovjetiaegne relikttalong palun.

 
At 08:52, Blogger Andres Joamets said...

Üks uitmõte tekkis igas TP-s. Huvitav, kumb pakub inimesele rohkem enesega rahulolu: kas see, et lõpetad minuti võrra varem, või see, et ei ole selle seakarja liige, kes loobib oma prahi järgnevatele suusasõpradele silmailuks ja jalgu. Ma alustasin ligi 5000-na ja lõpetasin peale 3200, ning selle seltskonna hulgas niisugust matslikkust eriti tähele ei pannud.

 
At 20:32, Anonymous Anonüümne said...

Võhiklik küsimus: Venemaa suusatajad on ju ikka väga kõvad olnud, aga miks vene nimega eestimaalasi maratonil suhteliselt vähe kohtab?

 
At 15:42, Anonymous Anonüümne said...

[url=http://buycialispremiumpharmacy.com/#pzlwp]generic cialis[/url] - buy cialis online , http://buycialispremiumpharmacy.com/#fzvpe buy cialis

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

[url=http://buyviagrapremiumpharmacy.com/#wzxfr]buy viagra[/url] - buy viagra , http://buyviagrapremiumpharmacy.com/#bkdhh buy viagra online

 
At 13:25, Anonymous Anonüümne said...

[url=http://buycialispremiumpharmacy.com/#ghbls]buy cialis[/url] - buy cheap cialis , http://buycialispremiumpharmacy.com/#njkzp buy cialis

 
At 17:33, Anonymous Anonüümne said...

[url=http://buycialispremiumpharmacy.com/#pqzxc]buy cialis[/url] - buy cialis , http://buycialispremiumpharmacy.com/#fqmpa buy cialis

 
At 17:50, Anonymous Anonüümne said...

[url=http://buyviagrapremiumpharmacy.com/#bcion]buy cheap viagra[/url] - viagra online , http://buyviagrapremiumpharmacy.com/#lhlef buy viagra

 
At 22:33, Anonymous Anonüümne said...

[url=http://buyviagrapremiumpharmacy.com/#wprts]buy viagra online[/url] - buy cheap viagra , http://buyviagrapremiumpharmacy.com/#udhvs buy viagra online

 
At 01:21, Anonymous Anonüümne said...

[url=http://viagraboutiqueone.com/#pcajf]viagra 120 mg[/url] - viagra 100 mg , http://viagraboutiqueone.com/#saqhx viagra 100 mg

 
At 02:38, Blogger oakleyses said...

new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher

 
At 02:50, Blogger oakleyses said...

bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases

 
At 02:56, Blogger oakleyses said...

louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets

 

Postita kommentaar

<< Esileht