Pullerits: Mille kohutavaga lõpeb kukkumine ehk mis juhtus Veikko Tääriga?

Vaadates eile telerist, kuidas lõpusirgel ülakehast kõikuv, tasakaalu kaotav ja aeglaste paaristõugetega Kein Einaste, kes päev varem oli ETV intervjuus enesekindlalt ennustanud, et kõik Eesti neli meessprinterit jõuavad MMil veerandfinaali, meenutab oma sõiduasendi ja stiiliga minusuguse harrastaja ponnistusi mingi pika maratoni lõpus, mõtlesin, et ei tea, kas ta on taas kuskil kukkunud, nagu juhtus temaga Vancouveri olümpia kvalifikatsioonisõidus, sest muud seletust, kuidas tippsportlane saab nii ilmetult ja tujutult liikuda, on raske leida.

Ei ole kuulnud, et Einaste oleks eile Val di Fiaskos, nagu Postimees tänase lehe esiküljel tabavalt kirjutas, külili lennanud.

Aga seda, et kukkumine lööb rivist, kohe valusalt, näitab näitleja Veikko Tääri juhtum Tartu maratonil.

Maratoni umbes 6. kilomeetril, pika ja kiire Poslovitsa laskumise lõpus, kui ta libises juba laugel osal, kihutas Täär kõige vasakpoolsemal rajal ohtlikult järele eessõitjale, ent ei suutnud tema kepiotstest haarata, et teda edasi tõugata. Sissesõidu vältimiseks paremale hüpata oli hilja ja riskantne, sest ta võis kellelegi ette astuda, mistõttu jäigi üle liikuda vaid vasakule, sinna, kus ühtegi rada polnud. Seal kukkus ta selja peale. «Õnneks kedagi teist kaasa ei tõmmanud,» rääkis Täär mulle. «Teised said mööda.»

Kui ta oli end püsti ajanud, tundis Täär, et enesetunne läheb kehvaks ja olemine muutub nõrgaks. Süda läks pahaks. Ta lasi tempot alla ja püüdis rahulikult edasi sõita. Ent peagi sai aru, et ega ta niru enesetunde tõttu eriti hästi ikka sõita saa. Ta jäi isegi seisma, tõmbas hinge. Enda sõnul jalutas ta edasi Matu TPsse ning suundus seal meditsiinitöötajate juurde. Nood olid teda pisut turgutanud, kuid andnud Tääri sõnul selgelt mõista, et seks korraks on tal maraton sõidetud. Seal siis Täär otsustaski, et igaks juhuks ta edasi ei sõida, ning sammus katkestajate bussi, kuhu viimaks kogunes umbes kuus osalejat. Mis noil oli juhtunud, sellesse ta ei süüvinud. Buss viis katkestajad Elvasse, kus Täär vahetas riided ja sai elada kaasa maratoni põnevale finišiheitlusele.

«Enda viga puhtalt,» resümeeris Täär.

Kas katkestamisest kahju ka oli? «Tühja sellest, küll maratone tuleb veel,» vastas ta.

Tääriga juhtunu meenutas mulle koheselt vennaga juhtunut, millest kirjutasin pühapäeval siin maratonireportaažis. Ta oli juba esimesel laskumisel kummalisel viisil kukkunud, venitades reielihast nii, et ei suutnud jalga puusast tükk aega ettepoole viia. Ka temal hakkas paha. Enda sõnul oli ta ligi 10 km rahulikult võtnud, siis hakkas enesetunne pisut paremaks minema.

Ja ühtlasi tuli meelde endaga juhtunu ühel viimastest Tallinna maratonidest, kus lendasin laugel rajaosal möödumisvõimalust otsides selili. Mäletan, et sellest matsust taastumine võttis samuti paar minutit, sest mulgi hakkas kergelt halb ja nõrkus tuli peale.

Huvitav, mis see on, mille tõttu suusatades kukkumine nii valusalt võib mõjuda? Ilmselt oli nii Tääril kui mul tegu põrutusega. Vennal aga tõsise lihasevenitusega. Tõenäoliselt võimendab neid vopse asjaolu, et organism töötab juba täistuuridel ehk teisisõnu: kas siin mängib mingit rolli niigi kiire südametöö ja mõningane hapnikuvaegus? On siin arste, kes asja seletada oskavad?

Millised on teie kogemused kukkumistega?
*
Neile, kes kukkunud pole ja kel kogemusi jagada seetõttu samuti mitte, teistsugune küsimus: kas sportlastel on rohkem vaja ajakirjandust või ajakirjanikel sportlasi?

Jaak Mae tunnistas teisipäevaõhtusel kohtumisõhtul Vilde tervisekohvikus, et sportlastel on ajakirjandust siiski rohkem vaja. Et miks? Aga seepärast, põhjendas Mae, et küll ajakirjandus leiab kellegi teise, kellest kirjutada, kui sportlane temaga koostööd ei tee. Sportlasele on aga ajakirjandus ainus juurdepääsutee pöidlahoidjate ja rahvani. Eriti, lisan omalt poolt, just suusatamises, mis pole Eestis publikurohkusega (kui pole tegu Otepää MK-etapiga) kunagi kiidelda saanud.
******

Jaanus Laidvee, Slickrock Bike Trail, Sand Flats Recreation Area, and La Sal Mountains, Moab, Utah. 19. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Kein Einaste suusaballett Vancouveri olümpia kvalifikatsioonisõidus. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Veel on kõik hästi - Veikko Täär andmas Tehvandi staadionil intervjuud enne Tartu teatemaratoni starti. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Kein Einaste kukub Vancouveri olümpia kvalifikatsioonisõidus. Foto autor: AFP/Scanpix