Pullerits: Eesti üle uhke, kuradi uhke!

«Käerauad ikka võtsid?» küsis üks minu taga Tallinna lennujaama turvakontrolli läbinud mees eelmise aasta juuni lõpus teiselt. «Ja kuulid?»

Ei-noh, küll on ikka ässad, ajavad siin sensitiivses turvatsoonis kõval häälel hirmus kõva mehe juttu, mõtlesin endamisi, kui meeste suunas pilgu saatsin. Olid pealtnäha täiesti tavalised sportlikud eesti mehed.

Aga siis märkasin midagi veel...

Too mullune lugu on mind aeg-ajalt ikka kummitanud. Aga täna, kui Postimehe esiküljel küsib rasvane pealkiri «Salajane komisjon tõrjub pagulasi?», tuli too lugu eriti aktuaalselt meelde. Postimehe kolmanda külje uudisest saame lugeda Eesti Inimõiguste Keskuse justkui faktilise info varju peidetud etteheidet, et «[v]arjupaigataotlejate hulk on Eestis aasta-aastalt kasvanud, aga rahvusvahelise kaitse saanud isikute arv vähenes eelmisel aastal», kinnituseks tõsiasi, et «eelmisel aastal rahuldati 97 taotlusest vaid seitse» võrreldes tunamulluste arvudega 77 ja 13.

Niisiis, kuri majas, miks Eesti ei võta igasuguseid võõramaalasi lahkelt vastu.

Mullu suvel märkasin Tallinna lennujaamas sportlike eesti meeste kõrval kahte lühikasvulist vietnamlast. Tohoh, kuhu nemad siit sõidavad, imestasin. Aga lõpuks hakkasin taipama.

Need olid just sedasorti mehed, kes olid mõni aeg varem üle Eesti piiri tunginud ja kelle kohta, kui ma nüüd ei eksi, kirjutas Eesti Ekspress, et neile tuleks Eestis varjupaik ja elamisluba vms anda. Aga õnneks arvab Eesti riik teisiti, kui dekadentlik ajakirjandus – ja seepärast olen Eesti üle uhke.

Aimasin, kuhu need kaks vietnamlast suunduvad, aga küsisin ühelt nendega koos piki terminali liikuvalt heledapäiselt, alla 30-aastaselt mehelt üle, mis toimub ja kuhu minek. Ta vastas lakooniliselt, et need on piiririkkujad ja nad lähevad Eestist minema.

Mu süda juubeldas heameelest – mul oli hea ja uhke tunne näha, kuidas mu riik toimib ja tegutseb ja hoiab korda majas. Kuidas piiririkkujad saadetakse siit lihtsalt minema. Tubli, Eesti!

Jah, väljasaatmine ei ole odav lõbu. Tallinna-Helsingi lennukil saatsid kahte vietnamlast viis eesti meest. Nad kõik läksid lennukile varem, kui teised reisijad, istusid selle tagumistesse ridadesse, ja tulid maha samuti hiljem, kui ülejäänud reisijad. Kunas ja kuhu nad edasi sõitsid, seda ma ei tea – mina läksin oma perega oma teed ja eesti mehed läksid kahe piiririkkujaga oma teed. Kindlasti maksis nonde kahe tüübi, tegelikult ju kurjategija, väljasaatmine meile tuhandeid eurosid, aga selleks ei ole mul kahju meie ühist raha kulutada – vähemalt oli kindlalt näha, et raha läks õige asja ette.

Seni, kui Eesti jätkab samamoodi käitumist, on mul – ja ma olen veendunud, et meil kõigil, v.a muidugi reeturlik ja pealekaebajalik EIK – põhjust Eesti üle uhke olla. Paganama uhke.

Nii jätkata!
*
Aga sellest, kuidas ma pidasin läbirääkimisi vene ohvitseridega, saab lugeda siit. 
******

Flat Pass Road, Moab, Utah, 23. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Nii saadab Kenya 9. aprillil välja 81 Somaalia päritolu inimest. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: USA salateenistuse (Secret Service) CAT eriüksuse (Counter Assault Team) liikmed Kortrijk-Wevelgemi lennuväljal Belgias. Foto autor: AP/Scanpix