Pullerits: Nagu lubasin, läkski raha pärast kakluseks

Juba enne seda, kui Rasmus Kagge (fotol paremal) kergitas eilses «Pealtnägijas» Eesti viimaste aastate edukaima odaviskaja Risto Mätase abil katet, kuidas Eesti Kergejõustiku Liit sportlasi rahastab, läks EKJL vasturünnakule. Nagu teile juba eelmisel nädalal teatasin, on Eesti spordis oodata rahaasjus tormi. (Taas kuulutasid mõned, ja jälle ekslikult, et ei usu.) EKJL otsis abi suhtekorraldusfirmalt Corpore, kelle esindaja Maris Lindmäe saatis eile kell 18.41 välja meili viie sportlase kommentaariga.

Ma saan aru, et Edgar Savisaare ja Tallinna Sadama väidetavad korruptsioonijuhtumid on ajanud Eestis rahaskandaalide lati väga kõrgele – jutt peab olema ikka sadadest tuhandetest, et n-ö kvalifitseeruda –, ent see ei tähenda, et väiksemate summadega juhtumid peaksid luubi alt kõrvale jääma. Ses osas tegi Kagge igati tänuväärset tööd.

Need, keda kergejõustik ei paelu, võivad lugeda minu tänast, järjekordset jalgpallikriitilist kolumni Tartu Postimehes.

Siin aga PR-firma Corpore edastatud kiri EKJLi raha asjus.

Edastan tänase Pealtnägijas Risto Mätase ja Mehis Viru esitatud väidete kõrvale arvamused tippkergejõustiklastelt, kelle arvamust saatetegijad ei küsinud: Gerd Kanter, Rasmus Mägi, Grit Šadeiko, Ksenija Balta, Märt Israel. Kõik viis sportlast on sealjuures sellised, kes on olnud aastaid ühisrahastussüsteemis sees, võitnud tiitlivõistluste medaleid ning teavad süsteemi toimimise põhimõtteid. Allpoololevad tsitaadid on sportlaste personaalsed seisukohad ning esitatud sportlaste initsiatiivil ja muutmata kujul.

Gerd Kanter:

Toetusrahade jaotuspõhimõtted on minule olnud alati selged. Ka ei tekita minus küsimusi see, kas ja miks me peaksime oma järelkasvu või nõrgemaid ühiselt toetama.
Minu isiklik arvamus on see, et mured tuleb üritada otse selgeks rääkida. Alaliidu uks on alati lahti ja on võimalik küsida selgitusi. See on väga lihtsustatud lähenemine, et EOK-st tuleb raha ja kandke see otse meie kontole. Mis puudutab treeningtoetuste kulude tõendamist, siis muidugi nõuab see natuke asjaajamist, samas kui tšekke ja seega põhjendatud kulusid pole, tekib küsimus, kuhu seda raha tahetakse kulutada.
Mis puudutab ühisrahastuse põhimõtet, siis meie ala on piisavalt suur, et me ei saa lubada endale enesekeskset lähenemist, vaid me peame igal juhul nõrgemaid ja alt tulijaid toetama. Ühisrahastus on toiminud pikka aega ja see väga konkreetne põhimõte, mitte mingi uitmõte. Usun, et mitmedki sportlased on saanud sellest abi. Ka normatiivide alusel rahastamises on alaliit sportlastele väga tihti vastu tulnud. Näiteks puudus mitmel sportlasel 2013. aastal MM-i A-norm, aga vaatamata sellele säilitas alaliit neile kõrgema toetuse ja võimaldas ettevalmistust samades mahtudes jätkata.

Rasmus Mägi:

Minu hinnangul ei peitu Eesti kergejõustiku kitsaskohad tippsportlaste väidetavalt ebaselges rahastamises. Korrektse kommunikatsiooni kaudu on alaliit või EOK alati küsimustele selged vastused andnud. Ühtlasi ei pea ma õigeks, et meediakärasse on segatud sportlased, kes rahastamispõhimõtted enda jaoks selgeks on teinud. Seejuures on kirjutavas meedias antud teema raames kasutatud ka minu pilti, luues avalikkusele illusioone minu rahulolematusest. 10 kuud enne Rio olümpiat soovin koostöös EOK ning Eesti kergejõustlikuliiduga täielikult keskenduda treeningprotsessile.

Grit Šadeiko:

Oma treeninggrupiga oleme enda jaoks rahastussüsteemi selgeks teinud ja seejuures ei pea ma vajalikuks, et ükski meie treeninggrupi väline sportlane või treener võtab sõna kõigi A-normiga sportlaste eest. Oleme oma asjad alaliidu või EOK-ga alati läbi rääkinud ja arusaadavad hoidnud. Minul kellelegi pretensioone pole olnud ja rahad on süsteemile vastavalt liikunud, alaliit on võimaluste piires toetanud ja meie heaolu eest seisnud. Minu arvamuse kohaselt on näiteks EM-i taseme toetuse olemasolu Eesti kergejõustiku jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline.

Ksenija Balta:

Mina olen olukorraga rahul ja ma hästi ei saa aru, milles praegu probleemi nähakse. Minu kogemus sportlasena on hoopis see, et kergejõustikuliit on teinud väga palju selleks, et sportlastel oleks parem. On olemas stabiilne süsteem, mis toimib juba pikka aega. Samas kui vaja, ollakse paindlikud ja tehakse erandeid. Kergejõustikuliit on mulle alati abikäe ulatanud, ka rasketel aegadel. Ka siis, kui mul pole viimasel ajal silmapaistvaid tulemusi olnud, ikkagi on leitud võimalused toetamiseks. Alaliit aitas rahastada ka mu põlveoperatsiooni ja taastusravi. Jah, raha on alati vähe, aga sellegipoolest on asi alati toiminud, koostöö on hea. Mul ei tule mõttesse ka sellist asja, et kergejõustikuliit võiks sportlasi kuidagi koorida, kindlasti mitte, see ei tule kõne allagi.

Märt Israel:

Minu suhted kergejõustikuliiduga on väga head ja alati on olnud võimalik kõikidel teemadel arutada. Alaliit aitas katta minu mõne aasta taguse operatsiooni ja sellel aastal tehtud operatsiooni kulusid. Sel perioodil, kui olin vigastusega võistluspausil, on mul ikkagi olnud tagatud tasemetoetus. Probleeme ju pole, süsteem toimib ka nendel aegadel, kui värsket tulemust parajasti pole, aga abi kõige rohkem tarvis. Sportlase jaoks on see kindlustustunne ja tugi tähtis.
******

A big alcove in Horseshoe Canyon, Canyonlands National Park, Utah 30. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Rasmus Kagge treenimas. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix 
Foto 2: Risto Mätas oda viskamas, Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix 
Foto 3: Grit Šadeiko kaugust hüppamas. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix