Pullerits: Valus hoiatus enne talve – õlg on kinni!

Probleem on õlas. Vasakus õlas. See, nagu spetsialistilt kuulsin, on mul kinni.

Ja see ei ole aja jooksul iseenesest paremaks ega lahtisemaks läinud, pigem halvemaks ja kinnisemaks. Nii et ei paranda aeg sugugi haavu. Ja seda ei maksa lootagi, nagu ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskuse ortopeed-traumatoloog dr Leho Rips (uhh, ega teil selle pika ametitiitli lugemisest hing kinni jäänud?), kes õlga eile vaatas.

Ega ta palja silmaga vaadanud. Saatis esmalt röntgenisse. Röntgenipilt ei näidanud midagi. Õnneks. Aga see ei tähenda, et probleemi poleks. Dr Rips painutas mu vasakut kätt siia-sinna ning veendus, et selle liikuvus on oluliselt piiratud.

Teadsin isegi, et asi pole õige ega korras. Vasak käsi paindub teatud asenditesse piiratult ja valu tekitades. Viimasel nädalal oli õlg hakanud juba magamist segama, kui end vasakule küljele sättisin. Siis tuli alati ettevaatlikult jälgida, et õlale valu ei teeks.

Kusjuures kummaline on see, et ei meenu ainsatki põhjust, mille tõttu vasak õlg oleks võinud umbes kuu aega tagasi valulikuks muutuda. Häda tekkis justkui iseenesest. Ja on ajaga ainult süvenenud.

Kuid ükski häda ei teki iseenesest. Igal hädal on põhjus. Ei pea kaugele tagasi vaatama, et mäletada, mis juhtus augusti keskel. Maandusin, nagu teate, Võru rattarallil kukkudes vasakule küljele. Kui avaldasin dr Ripsile kahtlust, kas see võib ikka olla õlavalu põhjus, sest õlg ei andnud pärast kukkumist vähemalt kuu aega endast üldse tunda, vastas ta, et ega pidanudki andma; et tõenäoliselt ei pannud ma seda muude probleemide kõrval tähelegi (tõsi, mulle tekitasid rohkem muret kaks nädalat hiljem ilmnenud valud rindkere vasakus pooles, mis olid ilmselgelt kukkumisest tingitud); et niisugused probleemid võivadki ilmneda alles mõne aja pärast.

Selleks, et probleemist põhjalikumat pilti saada, saatis dr Rips mind ultraheliuuringutele, veendumaks, et ega äkki mõni kõõlus ole rebenenud. Need uuringud saan teha nädala pärast. Aga seni? Seni tuleb teha enda kallal tööd.

Füsioterapeut Tauno Koovit, kes oli just tulnud Eesti vehklejatega Itaaliast MK-etapilt – ja pakkus mulle seni, kui pidin ootama, mil ta teiste hädalistega tegeles, Itaaliast toodud magusaid šokolaadikomme –, näitas ette viis harjutust. Tegin need tema juhendamisel läbi. Aga et need kõik meelde jääksid, joonistasin need endale koos kirjeldusega paberile üles. Nüüd on mu ülesanne leida päevas mitut puhku vaba aega, et õla kallal vaeva näha. Kui ma seda ei tee, ähvardas Koovit, ei jää edaspidi üle muud, kui arstidel-füsioterapeutidel tuleb mulle haiget teha. Ta pakkus, et seda ma väga ei tahaks.

Seega on praeguse seisuga talihooaeg suure küsimärgi all. Selge on see, et niisuguse õlaga, nagu nüüd, paaristõukeid juba ei tee. Isegi uisutehnikas sõit oleks küsitav. Mis tähendab, et kuulun nende leeri, kes pigem sooviks, et talv see aasta tulemata jääks. Ilmaprognoosid annavadki selleks 50-protsendilise tõenäosuse.

Kuid õlg tuleb korda saada hoolimata sellest, kas lumi tuleb või jääb tulemata. Sest teatud staatilises asendis annab õlg mõnikord tunda isegi maanteel jalgrattaga sõites. Nagu näete, ei ole palju vaja – ei ole pealtnäha justkui midagi vaja –, et mõni ootamatu trauma plaanid sassi lööks. Konkurendid võivad sellest muidugi rõõmustada (pigem kahjurõõmustada). Mina seda nende asemel ei teeks. Sest ükski suusasõit ei ole seda väärt ega anna seda õiget tunnet, kui neil pole võimalust minuga mõõtu võtta. Praeguse seisuga ei ole.

Järgmise nädala lõpuks olen targem ja saan anda õla seisukorrast üksikasjalikuma ülevaate. Kuid kinnitan, et te ei pea uusi ja üllatavaid sõnumeid nii kaua ootama. Sest see, mis ma õla kohta rääkisin, ei ole veel kõik. Kui hinnatud doktori palge ette pääsed, tuleb ikka kõik hädad letti lüüa. Üks probleem on veel varuks. Aga sellest juba järgmisel korral. Sest kes kannatab, see kaua elab.
******

The bottom of Horseshoe Canyon, Canyonlands National Park, Utah 30. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Vene tennisist Maris Šarapova on 2008. aasta 30. juulil (Priit Pulleritsu sünnipäev) hädas õlaga ja vajab abi. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Utah Jazzi korvpallus Enes Kanter on nihestanud vasakut õlga. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Arst näitab kuu aega tagasi Filipiinide kuulsaimale poksijale Manny Pacquiaole, kuidas teha vigastatud õla taastamiseks harjutusi. Foto autor: AFP/Scanpix